← Eesti

2-23-118010/8

Obsah (8)§ 440§ 444§ 468§ 162§ 168§ 144§ 4842§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2023, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-23-118010 Tsiv

) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on kirjalikus vastuses hageja nõuet tunnistades hagi sisuliselt õigeks võtnud, mistõttu rahuldab kohus hageja hagi kostja vastu

§ 440lg 1 alusel.

Tulenevalt

§ 444

lg-st 3 võib kohus õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 468

lõike 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 5.

§ 162

lg 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 6 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni, muu hulgas hagi õigeksvõtmise puhul. Viidatud säte näeb ette, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus leiab, et kuna kostja jättis lepingulised kohustused täitmata ja on oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 6. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 275 eurot (2,5 töötundi tasumääraga 110 eurot tund) Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega tuleb riigilõiv 100 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 144p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu.

Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (

§ 4842

). Eelnevast tulenevalt loeb kohus maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 esimene lause).

Hageja lepingulisel esindajal on kulunud vastuväitega tutvumisele, hagiavalduse ja lisade komplekteerimisele ning dokumentide esitamisele 2 tundi ja kostja 8. juuni 2023 vastusega 2 tutvumisele, hageja seisukoha koostamisele, lisade komplekteerimisele ning kohtule esitamisele 30 min. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja rikkus parkimislepingut), poolte vahel ei olnud vaidlust ning asi lahendatakse õigeksvõtul põhineva otsusega, peab kohus käesolevas asjas põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 110 eurot (1 h x 110). Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et põhjendamatu on hageja esindaja ajakulu, mis on tekkinud seoses hageja seisukohaga kostja vastuse osas, kuivõrd kohus ei ole küsinud seisukohta kostja poolt esitatud vastuse osas. Tegemist on omaalgatuslikult esitatud menetlusdokumendiga ning seega ei pea kostja nimetatud kulu hüvitama. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 230 eurot (100 + 20 + 110). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.