Obsah (10)

§ 468§ 3141§ 415§ 162§ 173§ 174§ 138§ 178§ 177§ 444

2-23-116683 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2023, Kuressaare Tsiviilasja number 2-23-116683 Tsiviil

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.

1. ee)30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule (Lossi 4a, Kuressaare, menetlusposti aadress: pmkkuressaare.menetlus@kohus.
2. ee)30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused - B AS esitas 19.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 7772,27 euro saamiseks. Kohus tegi 24.04.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 14.08.2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti B AS nõue R.K vastu 7772,27 euro saamiseks Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus 31.08.2023 kohustas hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu. Hageja esitas hagiavalduse 18.09.2023 milles nõuab hageja ja kosta vahel 11.07.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr SLC19-01-1610023 ja 07.04.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr SLC19-01-1610023 Lisast nr 1 tuleneva võlgnevuse 8 570,50 euro (millest 10,00 eurot sissenõudekulu, 449,55 eurot intress, 6,00 eurot lepingu haldustasu, 1 422,93 eurot viivis, 6 682,02 eurot tagastamata krediidisumma) kostjalt välja mõistmist. Hageja palub kostjalt välja mõista alates 15.09.2023 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas. - Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse 26.09.2023 määrusega menetlusse. Hagi ja asja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 17.10.2023

§ 3141lg 1-3 alusel saatmisega kostja poolt kohtule avaldatud e-posti aadressile.

Kostja ei ole hagile tähtaegselt (31.10.2023) vastanud. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited 2 2-23-116683 - - - - - - kostjate poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv 770 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajalike menetluskuludega

§ 138

lg 2 ja § 139 ning § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel ning nende väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu

1. detsembri
2. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). 3 2-23-116683 /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik 4