← Eesti

1-19-7969/176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. november 2023 Kohtuasja number 1-19-7969 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtuasi Karl Volkovskise (isikukood 50309120215) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. oktoobri 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Karl Volkovskise kaitsja vandeadvokaat Raiko Paas Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Sofja Hristoforova Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  3. oktoobri 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Harju Maakohtu
  5. detsembri 2020 otsusega tunnistati Karl Volkovskis süüdi karistusseadustiku (KarS) § 113 lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ning teda karistati KarS § 64 lg 1 alusel 7 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka K. Volkovskise eelvangistus ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 6 aastat 10 kuud ja 10 päeva vangistust alates
  6. juulist
  7. K. Volkovskise karistusaeg lõppeb
  8. juunil
  10. Viru Vangla esitas
  11. oktoobril 2023 Viru Maakohtule materjalid K. Volkovskise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  12. Vangla ega prokuratuur K. Volkovskise ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  13. Viru Maakohus jättis
  14. oktoobri 2023 määrusega K. Volkovskise ennetähtaegselt vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
  15. Formaalsed eeldused kuriteod alaealisena toime pannud K. Volkovskise ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud.
  16. K. Volkovskise vangistusaegses käitumises on nii mõndagi positiivset: ta on töötanud, omandanud keskhariduse, osalenud sotsiaalprogrammides „Multidimensionaalne pereteraapia“, „Eluviisitreening“, „Viha juhtimine“ ja „Õige hetk“, on osalenud kuritegu analüüsivates ja selle mõju kogukonnale käsitlevates vestlustes ning osaleb hea käitumise eest Viru Vangla noorteüksuse motivatsiooniprogrammis, mille eest on välja teeninud ka kodukülastustel käimise võimaluse (esimene kodukülastus toimus
  17. septembril 2023). Vabaduses on K. Volkovskisel olemas elukoht ja toetavad lähedased, ta on motiveeritud töötama, soovib minna ülikooli, tal ei ole võlgu ning vabanemisfondis on tal piisavalt raha, mis võimaldab tal esialgset toimetulekut vabaduses. Siiski ei saa olla kindel, et K. Volkovskis suudab jätkata oma elu vabaduses seaduskuulekalt. Elukoht oli tal olemas ka varem, kuid see ei hoidnud ära kuritegusid.
  18. Vangistust kannab K. Volkovskis kehalise väärkohtlemise ja tapmise eest. Kuritegude toimepanemisel näitas ta üles jõhkrust ning ükskõiksust kannatanute suhtes. Tõsi on see, et oma kuriteod pani K. Volkovskis toime alaealisena ning varem teda karistatud pole. Neile asjaoludele ei saa tema edasise õiguskuulekuse prognoosimisel siiski suurt kaalu omistada. Nimelt nähtub vangla iseloomustusest, et vangistuse ajal ei ole K. Volkovskise käitumine olnud läbinisti positiivne: teda on tulnud vanglareeglite rikkumise eest ka karistada. K. Volkovskisel on neli kehtivat distsiplinaarkaristust ametniku korralduste ja suhtlemiseeskirjade rikkumise eest. Kui inimene ei suuda alluda kehtestatud korrale vangla range järelevalve tingimustes, on alust kahelda, et ta suudab käituda seaduskuulekalt vabaduses. Tõsi, viimase distsiplinaarrikkumise pani K. Volkovskis toime
  19. aasta lõpus, kuid erinevalt kaitsjast ei leia kohus, et seetõttu saaks rääkida K. Volkovskise käitumise paranemisest. Seda saab järeldada alles siis, kui distsiplinaarkaristused on kustunud (ühe aasta möödumisel nende määramisest).
  20. Enda sõnul pani K. Volkovskis kuriteod toime alkoholijoobes. Vangla iseloomustuse kohaselt on tal alkoholisõltuvus, ta on käinud kahel korral sõltuvusalasel psühholoogilisel nõustamisel ning on viibinud alkoholimürgituse tõttu ka erakorralise meditsiini osakonnas. Alkoholi tarvitamist jätkas K. Volkovskis isegi elektroonilisele valvele allutatuna. Enda sõnul soovib ta piirata vabaduses alkoholi tarvitamist, kuid sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ kokkuvõtte kohaselt ei ole ta siiski motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma. Seega on alust kahelda, kas K. Volkovskis suudab vabaduses alkoholist hoiduda. Alkoholi tarvitamist tuleb pidada tema uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks.
  21. Vangla iseloomustuse kohaselt on K. Volkovskis avalikkusele kõrgohtlik ning tema mõtlemises ja hoiakutes on jooni, mida võib täheldada retsidiivsuse ohutegurina. K. Volkovskis on tõesti osalenud vangistuse ajal mitmetes sotsiaalprogrammides ja vestlustes, mille läbiviijate tagasiside on üldiselt positiivne. Kinnipeetava enda sõnul on ta vangistuse jooksul oma käitumist muutnud, suudab konfliktsetes olukordades jääda rahulikumaks ja paremini mõista enda käitumise tagajärgi, tahab elada seaduskuulekat elu ning on valmis järgima kriminaalhoolduse nõudeid. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et varem on K. Volkovskis jätnud oma lubadused korduvalt täitmata, kriminaalhooldusel viibides lõhkus ta järelevalveseadme ja läks vaatamata kohtu poolt pandud alkoholi tarvitamise keelule koos sõpradega alkoholi pruukima. Sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi läbimise käigus on ta väitnud, et ei soovi midagi muuta oma narkootikumide tarvitamises. Seega on säilinud tema hoiakutega seonduv risk ja ohtlikkus. 2

(5)
  1. Kuna kokkuvõttes ei saa öelda, et karistuse eesmärgid on K. Volkovskise puhul täidetud ning ka kriminaalhooldusega ei saa tema uue kuriteo toimepanemise ohtu oluliselt maandada, siis tuleb K. Volkovskis jätta ennetähtaegselt vabastamata. Määruskaebus
  2. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K. Volkovskise kaitsja vandeadvokaat Raiko Paas, paludes maakohtu määrus tühistada ja vabastada K. Volkovskis ennetähtaegselt. Kaitsja hinnangul pole maakohtu põhjendused ammendavad ega veenvad ning K. Volkovskist vabastamata jättes tegi kohus kaalutlusvea.
  3. Kohtu arvates tingib K. Volkovskise vabastamata jätmise temal distsiplinaarkaristuste olemasolu. Samas on nt Tallinna Ringkonnakohus
  4. oktoobri 2023 määruses asjas nr 1-17-10095 p-s 11 leidnud, et ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb hinnata tervet vangistuse perioodi ja pöörata tähelepanu sellele, kas distsiplinaarrikkumise asjaolud on tõsised. Praeguses asjas kohus distsiplinaarkaristuste määramise asjaolusid ei analüüsinud. Näiteks määrati viimane karistus – noomitus – K. Volkovskisele
  5. detsembril 2022 selle eest, et ta pani endale
  6. novembril 2022 vanglas toidujagaja tööd tehes liiga suure toiduportsjoni. See rikkumine ei ole raske ega ole ka seotud K. Volkovskise kuriteoriskidega. Pärast seda rikkumist ei ole K. Volkovskis peaaegu aasta jooksul ühtegi rikkumist toime pannud, mis näitab, et ta on rikkumistest teinud järeldused ja tema käitumine on ilmselgelt paranenud.
  7. Mitmed K. Volkovskise suhtes esineva positiivse asjaolu kõrval tõi kohus välja ka selle, et
  8. aastal sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisel ei näinud K. Volkovskis narkoainete tarvitamises probleemi, mistõttu leiti, et ta ei ole motiveeritud narkootikumide tarvitamisest loobuma. Tegelikult ei soovinud K. Volkovskis väljendada, et ta peab narkootikumide tarvitamist õigeks ning kavatseb neid edasi tarvitada, vaid tema öeldu mõte oli see, et kuivõrd tema narkootikumide tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel pole olnud seost, siis seetõttu ei näe ta ainete tarvitamises probleemi.
  9. Kohus ei omistanud õiget kaalu sellele, et K. Volkovskis on vanglas esmakordselt ja et kuriteod pani ta toime alaealisena (15-aastaselt). Tartu Ringkonnakohus on
  10. veebruari 2023 määruses asjas nr 1-19-7934 p-des 24 ja 25 leidnud, et esmakordsest vangistusest võib üldjuhul oodata suuremat õiguskuulekusele suunavat mõju ning et noorte inimeste puhul on vanematest inimestest enam põhjust eeldada, et nad muutuvad. Seda tuleb arvestada ka K. Volkovskise puhul. Ringkonnakohtu seisukoht
  11. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  12. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
  13. Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus K. Volkovskist vabastamata jättes sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Tõsi, maakohus viitas sellele, et K. Volkovskis on varem rikkunud kohtu poolt pandud alkoholi tarvitamise keeldu. Tegelikult aga kohus K. Volkovskisele sellist keeldu pannud ei olnud ja seetõttu ei saanud ta sellist keeldu ka rikkuda. Samuti jättis maakohus tähelepanuta, et kuigi sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimise käigus viitas K. Volkovskis tõesti sellele, et ta ei soovi oma narkootikumide tarvitamises midagi muuta, siis pärast programmi läbimist ametnikuga vesteldes väljendas ta siiski juba seda, et ei soovi edaspidi narkootikume tarvitada. Kuna 3
(5)narkootikumide mõjul pole K. Volkovskis teadaolevalt pannud toime ka ühtegi kuritegu, ei saa tema varasemat narkootikumide tarvitamist käsitada sellise riskitegurina, mis võiks põhjendada tema ennetähtaegselt vabastamata jätmist. Samas ei jätnudki maakohus K. Volkovskist vabastamata pelgalt tema varasema narkootikumide tarvitamise ja sotsiaalprogrammi käigus selle kohta avaldatud seisukoha pärast, vaid tõi välja veel teisigi tegureid, mis vabastamist ei toeta ning millega nõustub ka ringkonnakohus.
  1. Vangistust kannab K. Volkovskis kolme inimese kehalise väärkohtlemise ja neljanda inimese tapmise eest.
  2. mail 2019 peksis ta koos kaaslastega jalgade ja rusikatega korduvalt erinevatesse kehapiirkondadesse kannatanut, kes tuli neid bussipeatuses korrale kutsuma, tekitades kannatanule niiviisi valu ning tervisekahjustused.
  3. augustil 2019 noris K. Volkovskis linnas väikesete lastega tüli. Seda jäid pealt vaatama kaks inimest, kellest ühte K. Volkovskis tundis. K. Volkovskis läks nende juurde, suhtles nendega, oli noriv ja pealetükkiv ning kui vestluspartnerid tahtsid ära minna, muutus K. Volkovskis agressiivseks ja andis neile inimestele peksa. Pärast seda tegu peeti K. Volkovskis kuriteos kahtlustatavana kinni, kuid ta vabastati samal päeval. Juba kümme päeva hiljem ehk
  4. augustil 2019 pani K. Volkovskis toime uue ja sedapuhku üliraske kuriteo. Nimelt teadis K. Volkovskis, et üks asotsiaalsete eluviisidega inimene kasutas kortermaja rõdualust oma ööbimiskohana. Ta läks koos kaaslasega sinna ja käskis sellel inimesel sealt lahkuda. Kui viimane seda ei teinud, peksis K. Volkovskis koos kaaslastega kannatanut valimatult väga mitmel korral jalgade ning kätega pea- ja kehatüvepiirkonda, põhjustades nii tema surma. Pärast seda läksid K. Volkovskis ja tema kuriteokaaslane kannatanu juurest ära, aga naasid sinna hiljem ning jätkasid löömist, kuigi selleks ajaks oli kannatanu juba surnud. Neist andmetest nähtub, et K. Volkovskis on korduvalt käitunud vägivaldsel viisil ning jätkanud vägivallakäitumist ka pärast oma kinnipidamist. Eelkirjeldatud vägivallateod ei ole K. Volkovskise jaoks ainsad. Lisaks neile pani ta kehalise väärkohtlemise toime
  5. novembril 2018 – selle teo osas lõpetati
  6. mail 2019 kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 201 alusel. Niisiis ei avaldanud see menetluse lõpetamine K. Volkovskisele vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju. Kuna K. Volkovskis on korduvalt pannud toime vägivaldseid kuritegusid, sh ka sedavõrd raske kuriteo nagu tapmine, peab tema uue kuriteo toimepanemise tõenäosus olema ennetähtaegseks vabastamiseks väga väike. Paraku ei saa K. Volkovskise uue kuriteo toimepanemise tõenäosust väga väikseks pidada.
  7. On tõsi, et praegune vangistus on K. Volkovskise jaoks esmakordne ning esmakordsest vangistusest võib tõesti loota suuremat õiguskuulekusele suunavat mõju kui korduvast vangistuse kandmisest. Tõsi on seegi, et kuriteod pani K. Volkovskis toime alaealisena ja praegugi on ta veel noor, mistõttu on teda eelduslikult võimalik paremini õiguskuulekusele suunata kui juba kujunenud, kriminaalse mõttemaailma omaks võtnud inimest. Nähtuvalt vangla iseloomustusest on K. Volkovskise vangistusaegses käitumises ka näha mitmeid positiivseid aspekte: ta on töötanud, omandanud keskhariduse, on teinud töö ja haridusega seoses kiiduväärseid tulevikuplaane ning on osalenud kuriteoriske maandavates programmides ja vestlustes. Siiski ei ole K. Volkovskise vangistusaegne käitumine olnud eeskujulik, kuna teda on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Tõsi, viimane rikkumine jääb aasta tagusesse aega. See võib viidata sellele, et viimasel ajal on K. Volkovskis hakanud vanglareeglite järgmise vajadust tähtsustama. Samas on võimalik seegi, et teades oma ennetähtaegse vabanemise võimaluse lähenemisest, pingutas K. Volkovskis senisest enam üksnes selleks, et kindlustada endale paremad võimalused vabanemiseks. Niisiis ei saa täiesti kindel olla, et K. Volkovskis on sisemiselt motiveeritud oma käitumist muutma ja suudab vabanedes järgida kehtestatud korda, sealhulgas ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kontrollnõudeid ning võimalikke lisakohustusi.
  8. Tõsi, nagu kaitsja asjakohaselt viitab, ei olnud K. Volkovskise viimane distsiplinaarrikkumine kuigivõrd raske: ta pani endale toidujagajana liiga suure toiduportsjoni. Samas ei olnud see tal esmakordne sarnane rikkumine ning varem on ta pannud toime ka raskemaid 4
(5)distsiplinaarrikkumisi, nt keeldudes täitmast valvuri seaduslikku korraldust ning kasutades valvuriga suhtlemisel ebatsensuurseid väljendeid. Kui vaadata K. Volkovskisele distsiplinaarkaristuste määramise asjaolusid, ilmneb sellest tema kohatine kalduvus eneseõigustusele, impulsiivsele käitumisele ja üleolevale suhtumisele. Kuna ka kuritegusid pani ta toime impulsiivselt, väljendades muu hulgas üleolevat suhtumist, ei saa öelda, et distsiplinaarrikkumised ei seondu kuidagi tema kuritegeliku käitumise riskidega, nagu leiab kaitsja. Ka on murettekitav see, et vangla iseloomustuses on sotsiaalprogrammi „Multidimensionaalne pereteraapia“ tagasisides märgitud, et K. Vokovskisel on jätkuvalt keeruline mõista teiste inimeste seisukohti ning sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ tagasisides, et K. Volkovskise arvates leidub olukordi, kus agressiivse käitumisstiili kasutamine on asjakohane ja et tal on madal empaatiavõimekus.
  1. Suurimaks probleemkohaks, mis võib soodustada K. Volkovskise kuritegeliku käitumise jätkumist on tema võimalik alkoholi tarvitamine. Varem on ta pannud kuritegusid toime alkoholi tarvitanuna ning tunnistab isegi, et alkoholi tarvitamine põhjustas talle probleeme. Seetõttu on vajalik, et ta loobuks täielikult alkoholi tarvitamisest. Paraku on alust kahelda, et ta selleks motiveeritud ja suuteline on. K. Volkovskis kuritarvitas alkoholi, juues seda muu hulgas kogustes, mis põhjustasid mälulünki ja alkoholimürgitust. Tal ei aidanud probleemi ületada ka sõltuvusega seonduvad psühholoogilised nõustamised. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et
  2. aastal sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisel ning kuritegu analüüsival vestlusel osalemisel seadis K. Volkovskis endale eesmärgiks üksnes alkoholi tarvitamist vähendada ja piirata, mitte sellest täielikult loobuda.
  3. aasta septembris ametnikuga vesteldes tõi K. Volkovskis küll välja, et alkohol ei sobi talle, see tõstab tema vägivaldse käitumise riski ning katseajal ta alkoholi tarvitada ei kavatse, kuid samas ütles ka seda, et ei kavatse siiski alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda ja näeb ennast alkoholi tarvitamas seltskonnaüritustel sõpradega. Ka maakohtu istungil viitas ta pigem sellele, et peab korrigeerima oma varasemaid alkoholi tarvitamise harjumusi ja et katseajal ta alkoholi tarvitada ei kavatse, kuid püsivat alkoholist loobumise plaani selgelt välja ei toonud. Niisiis on alust kahelda, kas K. Volkovskis ikka tõesti mõistab, kui suur riskitegur tema alkoholi tarvitamine on ja kuivõrd rasked tagajärjed sellel olla võivad. Seda mitte adudes võib ta aga hakata ühel hetkel uuesti alkoholi pruukima ning panna selle mõjul toime uued kuriteod. Samuti suurendab ohtu, et K. Volkovskis ei pruugi järgida temale ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kohustusi (sh alkoholi tarvitamise keeldu) see, et varem on ta rikkunud vahistamise elektroonilise valvega asendamisel elektroonilisele valvele allumise kohustust, lõhkudes valveseadme ning minnes koos sõpradega alkoholi tarvitama. Ka vanglareeglite eiramine on siinjuures ohumärgiks, sest kui inimene ei suuda alluda nõuetele vanglas, ei pruugi ta seda ammugi suuta teha vabaduses. Niisiis ei saa lootma jääda ka sellele, et ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg, kontrollnõuded ja võimalikud lisakohustused maandavad piisavalt K. Volkovskise uue kuriteo toimepanemise ohtu.
  4. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  5. oktoobri 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.