1-23-7053 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-23-7053 (23730000243) Kohtunik Orvi Koik Vaidlust

§ 209lg 1 ja lg 3 alusel.

Samuti registreeriti Põhja Ringkonnaprokuratuuris 12. oktoobril 2023 X kuriteokaebus koos lisadega, milles ta palus alustada kriminaalmenetlust

§ 118lg 1 p 6 ja lg 2 alusel.

2. oktoobril 2023 koostas Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör kriminaalasja alustama jätmise teate nr
4. X ei nõustunud kriminaalmenetluse alustamata jätmisega ning vaidlustas selle Riigiprokuratuuris. Kaebaja oli jätkuvalt seisukohal, et C suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlus

§ 209

lg-te 1 ja 3 ja

§ 118lg 1 p 6 ja lg 2 alusel, sest seda kuritegu ei ole varem menetletud.

Riigiprokuratuuri määrus

1. Riigiprokuratuur jättis
2. novembri 2023 määrusega X kaebuse osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata.
3. Riigiprokuratuur jättis

§ 209järgi etteheidetavate kuritegude suhtes kaebuse läbi vaatamata, selgitades, et Kr

MS § 207 alusel saab kriminaalmenetluse alustama jätmise otsust Riigiprokuratuuris vaidlustada vaid kannatanu. X kaevatavas teos kannatanu ei ole ning selles osas kaebuse esitamine selleks mitte õigustatud isiku poolt toob kaasa kaebuse läbi vaatamata jätmise. Seetõttu X kaebust 1

§ 118

etteheidetava kuriteo alustamata jätmist pidas riigiprokurör põhjendatuks ning nõustus ringkonnaprokuratuuri määruses toodud põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid üle korrata. Täiendavalt märkis riigiprokurör järgmist: 6.1 KrMS § 199 lg 1 p 5 välistab kriminaalmenetluse, kui samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõpetamise määrus käesoleva seadustiku §-s 200 sätestatud alusel. Riigiprokurör selgitas, et kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX kogutud tõenditest ning menetlusotsustest nähtub, et kohtueelne uurimine viidi läbi muuhulgas ka selles, kas XX.XX.XXXX XXXs läbi viidud operatsiooni käigus lõikas kirurg C läbi X parema käe mediaannärvi, tekitades sellega Xle raske tervisekahjustuse. Samuti on menetluses seisukoht võetud koos kirurg Cga koos opereerinud Q tegevuses. Kohtueelse menetluse tulemusena ei tuvastatud, et kirurg C või keegi teine XXX töötaja oleks kaebaja suhtes XX.XX.XXXX operatsiooni tegemise ajal, sellele eelnenud või järgnenud raviteenuste osutamise perioodil pannud toime

§ 118

või § 119 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see tähendab, et hinnang on antud mistahes kvalifikatsioonile

§ 118alusel.

Kaebaja seisukoht, et mediaannärvi läbilõikamise puudumise tuvastamises ei ole kriminaalmenetlust

§ 118

lg 1 p 6 ja lg 2 tunnustel läbi viidud, on seega ekslik, ega arvesta kriminaalmenetluses nr XXXXXXXXXXX tuvastatud asjaoludega. X

1. oktoobril 2023 Põhja Ringkonnaprokuratuurile esitatud kuriteokaebuses ei ole lisaks nendele faktidele, mis on olnud kriminaalmenetluse nr XXXXXXXXXXX esemeks, uusi kuriteofakte ega muid menetluse käiku mõjutada võivaid fakte, mida ei ole varasemas kriminaalmenetluses kontrollitud. 6.2 Menetlusotsuse seaduslikkuse hindamisel Riigiprokuratuuri ja Tallinna Ringkonnakohtu poolt on arvesse võetud kaebaja etteheiteid, mida on korratud ka käesolevas kaebuses, et ekspertiis viidi läbi ilma X välja kutsumata, C ei ole kriminaalasjas üle kuulatud ning kaebajale tuleks teostada ekspertiis 10 magnetresonantstomograafia (MRT) uuringu alusel ning jäetud kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX kriminaalmenetluse lõpetamise otsus muutmata. Kaebaja etteheidetest, et kirurg C on väidetavalt jätnud täitmata tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise nõuded, mille kohaselt märgitakse haigusloosse lisaks kirurgile ka kirurgi assistendi, anestesioloogi ja operatsiooniõe nimed ja registreerimisnumbrid, ei selgu, kuidas need väidetavad rikkumised saaksid mõjutada varasemalt vastu võetud menetlusotsustust. Kokkuvõtteks asus riigiprokurör seisukohale, et Põhja Ringkonnaprokuratuur on jõudnud õigele järeldusele, et esineb KrMS § 199 lg 1 p 5 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu, kuna varasem menetlus käsitles samu või sisuliselt samu fakte. Kaebuses ei ole esitatud uusi fakte või toodud välja uurimises esinenud puudusi, mis tingiksid varasema menetlusotsuse tühistamise. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele
2. Ringkonnakohtule esitas kaebuse Riigiprokuratuuri
3. novembri 2023 määrusele X esindaja Keijo Lindeberg, kes palub Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja kohustamist alustada kriminaalmenetlust kuriteokaebuses toodud asjaoludel. Samuti esitatakse kaebus Tervisekassalt kelmusega raha väljapetmise kohta Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Lauri Jõgi poolt teatises nr 23730000243

§ 209

lg 1 alusel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale ja selles osas Riigiprokuratuuri poolt kaebus läbi vaatamata jätmisele. Kaebuses tuuakse välja tervisekahjustuste tekitamise eelsed asjaolud ja XX.XX.XXXX tehtud operatsiooni asjaolud ja tagajärjed, varasema kriminaalmenetluse käigus tõstatatud küsimused. Lisaks 2

§ 118lg 1 p 6 alusel, ei ole varem menetletud.

8.1 Kaebaja vaidleb vastu riigiprokuröri seisukohale sama kuriteo osas juba kriminaalmenetluse läbiviimises ning leiab, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustus ei põhine kuriteotunnuste põhjalikul analüüsil ning ringkonnaprokuröri otsustus on kantud kurjategija, mitte kannatanu huvidest.

§ 118

lg 1 p 6 alusel kvalifitseeritava kuriteo tunnuse ˗ mediaannärvi läbilõikamise ˗ puudumist ei ole kriminaalmenetluses nr XXXXXXXXXXX uuritud ja selle puudumist tõendatud. Kaebaja hinnangul näitavad riigiprokuröri väited kohtuarstliku komisjoniekspertiisiakti nr 21EAOK0020 kohta, et riigiprokurör ei ole kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX materjalidega piisava hoolsusega tutvunud. Kaebaja rõhutada ekspertiisiakti kohta, et selles ei ole antud hinnangut mediaannärvi läbilõikamisele. Lisaks puudub analüüs, kas operatsiooni faktiliselt teostanud isikul on vastav kvalifikatsioon. Ka leiab kaebaja, et kannatanu oleks pidanud ekspertuuringutele kaasama ning uurija, kes eksperdile küsimusi ette valmistas ei konsulteerinud kannatanuga. Käesoleva asja asjaolusid arvestades oli kannatanu kaasamine ekspertiisi teostamiseks oluline. Kaebaja leiab, et sellele, et eelnevas kriminaalmenetluses ei viidud uurimist läbi parema käe mediaannärvi läbilõikamise osas viitab ka kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX dokumentide loetelu. 8.2 Kaebaja ei nõustu riigiprokuröri väitega selles, et 12.10.2023 Põhja Ringkonnaprokuratuurile esitatud kuriteokaebuses ei ole lisaks nendele faktidele, mis on olnud kriminaalmenetluse nr XXXXXXXXXXX esemeks, uusi kuriteofakte ega muid menetluse käiku mõjutada võivaid fakte, mida ei ole varasemas kriminaalmenetluses kontrollitud. Kaebaja ei ole varem mediaannärvi läbilõikamise kohta, mis on

§ 118

lg 1 punkt 6 alusel kvalifitseeritava kuriteo tunnus, kuriteoteadet esitanud, sest selle tõendamiseks puudus sellel ajal objektiivne MRT uuring. Kaebaja taotles MRT uuringu teostamist uurijalt, et uuringu tulemuse alusel saab menetleja otsustada selle kuriteo lisamise süüdistusse. Kriminaalmenetluse nr XXXXXXXXXXX käigus ei tellinud uurija mediaannärvi läbilõikamise kohta ekspertiisi ja keeldus MRT uuringu alusel mediaannärvi läbilõikamise kohta ekspertiisi tellimisest. 8.3 Kirurg C jättis täitmata tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise nõuded, jättes haigusloosse lisaks kirurgile märkimata kirurgi assistendi, anestesioloogi ja operatsiooniõe nimed ja registreerimisnumbrid ning kuna eksperdiarvamused, mille alusel kriminaalmenetlus nr XXXXXXXXXXX lõpetati, on koostatud ainult tervisekahjustuste põhjustaja C poolt puudulikult koostatud ja valeandmetega XX.XX.XXXX operatsiooni epikriisi alusel, siis mõjutavad C poolt tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise nõuete rikkumised otseselt 25.03.2022 Ekspertiisiaktis nr 21E-AOK0020 esitatud eksperdiarvamusi ja selle alusel tehtud menetlusotsustust. 9.

§ 209

lg 1 alusel pani doktor C kuriteo toime sellega, et esitas varalise kasu saamise eesmärgil ebaõige ettekujutuse tervishoiuteenuse osutamisest ning nõudis ITK vahendusel kahel korral Tervisekassalt lisaraha, millega tekitas Tervisekassale varalist kahju kokku 107,54 eurot. Kaebaja ei nõustu Riigiprokuröri seisukohaga, et ta ei oleks

§ 209

järgi käsitletava kuriteo menetlemisel kannatanuks ning seetõttu puudub tal selles osas kaebeõigus. Kaebaja on seisukohal, et ta on alates 2. septembrist 2022 tunnistatud uurija poolt kannatanuks ning seda seisundit ei ole hiljem tühistatud. Seega omab kaebaja KrMS §-des 207 ja 208 sätestatud kaebeõigust. Kaebaja hinnangul tuleb kriminaalmenetlus

§ 209lg 1 alusel teostada selleks, et koguda Tervisekassa kaudu tõendeid ortopeedi C juhendamisel kääriterade peopessa kolme sõrme liigesteni sisse surumise 3

§ 209

etteheidetava kuriteo alustamata jätmises läbi vaatamata, kuna X ei ole süüteoteates kirjeldatud etteheitvas teos kannatanuks. Kuna riigiprokurör kriminaalmenetluse alustamata jätmist selles osas sisuliselt ei hinnanud, pole ringkonnakohtul menetluslikku pädevust kontrollida

§ 209sätestatud kuriteo osas kriminaalmenetluse alustamata jätmise põhjendatust.

Seetõttu ei anna ringkonnakohus selles osas hinnangut kaebuses esitatud süüteo asjaoludele ega kriminaalmenetluse alustamata jätmise vastuväidetele. Ringkonnakohtul on menetluslik pädevus kontrollida selles osas üksnes kaebuse läbi vaatamata jätmise seaduslikkust ja põhjendatust. 12. Kaebuses Riigiprokuratuuri osalise kaebuse läbi vaatamata jätmise määrusele, leitakse, et kuna X on tunnistatud uurija poolt kannatanuks kriminaalmenetluses nr XXXXXXXXXXX ja seda staatust ei ole temalt ära võetud, on ta kannatanuks ka käesoleva asja lahendamisel. Kaebaja jätab täielikult tähelepanuta, et kriminaalmenetluses nr XXXXXXXXXXX ei menetletud doktor C poolt Tervisekassale varalise kahju tekitamist ning selles osas ei ole Xt ka kannatanuks tunnistatud. Riigiprokurör on asjakohaselt ja õigesti selgitanud

§ 37lg-st 1 tulenevat kannatanu mõistet.

Kannatanuna on määratletud kriminaalmenetluses füüsilist või juriidilist isikut, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kaebusest nähtuvalt tekitas ortopeed C kelmusega varalist kahju Tervisekassale ja EKEI nõudis alusetult ekspertiisiakti ebaõige nimetamisega komisjoniliseks ekspertiisiaktiks riigilt välja ekspertiisitasu summas 210 eurot. X ei ole kuriteokaebuses ega kaebuses ringkonnakohtule väitnud, et mingit varalist kahju oleks tema eelmärgitud kuritegudega saanud. Seega ei ole X kannatanuks Tervisekassale ega riigile varalise kahju tekitamises. 13. Ka on riigiprokurör õigesti selgitanud, et kuivõrd KrMS § 207 alusel saab kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsust Riigiprokuratuuris vaidlustada vaid kannatanu, X aga kaevatavas teos kannatanu ei ole, toob kaebuse esitamine selleks mitte õigustatud isiku poolt kaasa kaebuse läbi vaatamata jätmise. Ringkonnakohus leiab, et üksnes isiku enda veendumus, et ta on kannatanuks antud asjas, ei tingi tema kannatanuks pidamist ja temale kaebeõiguse laiendamist. Konkreetse kuriteoga tekitatud kahju peab olema isikule vahetult sama kuriteoga tekitatud. Antud juhul seda jaatada ei saa. Kaebaja pole ise kaebuses sellist vahetu kahju olemasolu sisuliselt millegagi põhjendanud ega kinnitanud. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et Riigiprokuratuur jättis õigesti X kaebuse alustamata jätmise vaidlustamises

§ 209sätestatud kuriteo osas läbi vaatamata.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalmenetluse alustamata jätmisel menetlejate poolt jõutud põhjendatult järeldusele, et kriminaalmenetluse alustamiseks esineb menetluslik takistus tulenevalt KrMS § 199 lg 1 p-st
2. Märkida tuleb, et isiku suhtes teistkordse menetluse keeld rajaneb ne bis in idem printsiibil, mis annab lisaks menetlustakistusele isikule subjektiivse õiguse eeldada, et tema suhtes ei menetleta sama 4

§ 118

lg 1 p 2 alusel läbiviidud ja lõpetatud kriminaalmenetluses ei ole varem mediaannärvi läbilõikamise kohta kuriteoteadet esitanud, siis ei ole varasemalt seda ka menetletud ja kriminaalmenetluse alustamata jätmise aluseks ei saa olla samadel asjaoludel kriminaalmenetlus varasem menetlemine. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et kriminaalasjas alustati menetlust

§ 118

lg 1 p 2 tunnustel selles, et X kuriteoteate kohaselt tekitati talle XXXs XX.XX.XXXX toimunud operatsiooni käigus tervisekahjustus. Kriminaalmenetluse nr XXXXXXXXXXX raames oli

1. märtsil 2022 teostatud kohtuarstlik komisjonekspertiis. Ekspertiisi käigus tuvastati, et Xle tehti XX.XX.XXXX karpaalkanali sündroomi kirurgiline ravi koos tenosünoviidi (sünoviaalmembraanide põletik) raviga paremal käel. Ekspertiisi tegemisel kasutatud tervishoiuteenuse osutamist tõendavate dokumentide andmetel tehti operatsiooni käigus paremal käel karpaalsideme projektsioonil ~2,5 cm nahalõige, avastati paksenenud karpaalside (armistunud ja liidetes teiste kudedega varasema operatsiooni tõttu), mis vabastati ja lõigati läbi; vabastati mediaannärv mis oli kompressioonitunnustega (lamenenud) ja selle ümber oli mõõdukalt sünoviiti. Operatsioonijärgne kulg oli tüsistusteta. Kohtuarstide-eksperdite hinnangul ei olnud tegemist raviveaga ega raske tervisekahjustuse tekitamisega Xle tehtud operatsiooni käigus. Kuna parema käe mediaannärvi totaalne blokaad diagnoositi ENMG-uuringu alusel enne XX.XX.XXXX toimunud operatsiooni ning sünoviit avastati operatsiooni käigus, ei olnud eksperthinnangul alust väita, et ülajäseme püsiva iseloomuga funktsioonihäire tekkis operatsiooni tagajärjel. Nõustuda ei saa kaebajaga, et riigiprokuratuur ei olnud piisavalt tutvunud varasema kriminaalmenetluse materjalidega ning, et ekspertiisiaktis ei antud hinnangut mediaannärvi läbilõikamise kohta. Ringkonnakohus tutvus taaskord kõnesoleva ekspertiisiaktiga ning märgib, et ekspertiisiaktis nr 21E-AOK0020 on märgitud, et ekspertiisi tegemisel kasutatud tervishoiuteenuse osutamist tõendavate dokumentide andmetest ei nähtu, et operatsiooni käigus oleks läbi lõigatud mediaannärv või tekitatud muid anatoomilisi kahjustusi.
2. Eelmärgitud kohtuarstlik ekspertiis oli aluseks ka kriminaalmenetluse nr XXXXXXXXXXX lõpetamisele, sest vaidlusalusel juhul said

§ 118

etteheidetava teo ja tagajärje põhjuslikule seosele hinnangu anda eksperdid, kuivõrd tegemist oli tavapärasest õigusteadmisest väljuva küsimusega. Tallinna Ringkonnakohus nõustus

1. detsembri
2. a määrusega asjas 1-22-7086 kriminaalmenetluse lõpetamisega ning jääb seisukohale, et puudub vähimgi alus kahtluseks, et kriminaalmenetluse lõpetamisel ei analüüsitud kõiki õiguslikke aspekte, sh

§ 118

lg 1 p-s 6 sätestatud tervisekahjustuse tekitamist, mille tagajärjel elundi tegevus lakkas. Selle tuvastamine nähtus ka kohtuarstliku ekspertkomisjoni seisukohast. Täiendava MRT uuringu vajaduse kohta võeti samuti seisukoht lõpetatud kriminaalmenetluse raames ning kuna ekspertiisiakti kohaselt anti juba hinnang mediaannärvi osas, siis ei ole tegemist uue asjaoluga, mille tegemiseks peaks alustama kriminaalmenetlust. Ringkonnakohus leiab, et varasemalt läbiviidud kriminaalmenetluse nr XXXXXXXXXXX raames menetleti sisuliselt samu fakte, mis

1. oktoobril 2023 kuriteokaebuses on kannatanupoolse arusaama kohaselt uute asjaoludena välja toodud.
2. Doktor C poolt tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise nõuete rikkumine ei ole seostatav kannatanu Xle raske tervisekahjustuse tekitamisena, mida saaks käsitleda samuti uute asjaoludena ning mida varasemalt menetletud kriminaalmenetluse käigus ei arvestatud.
3. Kokkuvõtvalt asub ringkonnakohus seisukohale, et käesolevalt vaidluse alla oleva kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates ja Riigiprokuratuuri poolt ringkonnaprokuratuuri 5