Obsah (7)

§ 29§ 30§ 21§ 57§ 4§ 18§ 10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 3. oktoober 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-20-18355 Kohtuasi

§ 29alusel avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks.

Neljast võlausaldajast hääletas ainsana saneerimiskava vastu Maksu- ja Tolliamet, kuid viimase nõude suuruse tõttu ei osutunud saneerimiskava vastuvõetuks. 2

1. Saneerimiskava ja sellele lisatud materjalide kohaselt soovitakse ümber kujundada nelja võlausaldaja nõuded: POLAR CONSULTING INC. EESTI filiaal (nõue 54 350 eurot), Nurme Production OÜ (nõue 150 094,81 eurot), Benture Holding OÜ (nõue 255 086,72 eurot) ja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (nõue 9 703 631,67 eurot). Võlausaldajate nõuded soovitakse kujundada ümber selliselt, et neile makstakse nõuetest kümne aasta jooksul kokku 3,71 %.
2. Saneerimisnõustaja leidis, et saneerimine on tõenäoline, avaldaja on piirkonna oluline ettevõtja ja tööandja, majandusraskused on tingitud avaldaja õiguseellase maksuvõlast. Sarnaste probleemide uuesti tekkimine tulevikus on vähetõenäoline. Ettevõtte majandustegevus on jätkusuutlik ja võimaldab tulevikus tekkivaid kohustusi tervikuna täita ning tekkinud võlgnevusi osaliselt vähendada. Saneerimine asetab võlausaldajad paremasse positsiooni kui avaldaja pankrot, sest avaldajale ei kuulu seadmeid või vara, mille võõrandamise arvel saaks pankrotimenetluses võlausaldajate nõudeid rahuldada. Avaldaja töötajatel oleks ettevõtte tegevuse lõpetamisel erialase töö leidmine väga raske kui mitte võimatu. Menetluse vahepealne käik
3. Harju Maakohus jättis 05.07.2021 määrusega võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata ja eksperdid nimetamata, lõpetas avaldaja saneerimismenetluse ennetähtaegselt, vabastas saneerimisnõustaja tema kohustustest, jättis menetluskulud avaldaja kanda, määras saneerimisnõustaja tasuks 2016 eurot (sh käibemaks) ja mõistis selle avaldajalt saneerimisnõustaja kasuks välja.
4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse.
5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 31.12.2021 määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata ning menetluskulud avaldaja kanda, märkides, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Ringkonnakohus märkis, et kuna menetlusosalised ei vaidlustanud maakohtu määrust menetluskulude ja saneerimisnõustaja tasu osas, on maakohtu määrus selles osas jõustunud.
6. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse.
7. Riigikohtu 15.06.2022 kohtumäärusega tühistati Harju Maakohtu 05.07.2021 ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.12.2021 määrused ning asi saadeti maakohtule vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
8. Harju Maakohtu 15.09.2022 määrusega jättis kohus menetlusse võtmata avaldaja avalduse vastuvõtmata saneerimiskava menetlusse võtmiseks. Kohus vabastas saneerimisnõustaja tema kohustustest ning jättis menetluskulud avaldaja kanda.
9. Kohus peab esmalt otsustama vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks esitatud avalduse menetlusse võtmise, hinnates, kas saneerimiskava vastab seadusega ettenähtud nõuetele. Saneerimisavalduse menetlusse võtmisel hindab kohus esmalt, kas täidetud on saneerimisseaduse § 30 lõikes 1 sätestatud eeldused.

§ 30

lg 1 kohaselt rahuldab kohus saneerimisseaduse §-s 29 nimetatud avalduse, kui: 1) saneerimisteade on võlausaldajale, kelle nõuet soovitakse saneerimiskavaga ümber kujundada, kätte toimetatud; 2)

§-s 23 nimetatud teade või üleskutse on võlausaldajale kätte toimetatud; 3 3) saneerimiskava vastab

§ 21

nõuetele; 4) saneerimisnõustaja hinnangul on ettevõtte saneerimine tõenäoline; 5) tegemist on olulise ettevõtjaga, ka olulise tööandjaga; 6) täidetud on

§-s 29 esitatud tingimused. 13. Maakohus tuvastas, et saneerimisteade, saneerimiskava vastuvõtmise koosoleku teade ja üleskutse seisukoha esitamise kohta on kavaga hõlmatud võlausaldajatele kätte toimetatud ning seega on

§ 30lg 1 punktides 1 ja 2 sätestatud eeldused täidetud.

Samuti tuvastas kohus, et täidetud on

§ 30

lg 1 p 3 eeldus – saneerimiskava vastab

§ 21nõuetele.

Saneerimisnõustaja on esitanud oma arvamuse 19.04.2021 menetlusdokumendis, leides, et avaldaja majandusliku olukorra parandamine ja tema kasumlikkuse taastamine on saneerimiskava alusel võimalik. Seega on täidetud ka

§ 30lg 1 p 4 eeldus.

14. Kohus asus seisukohale, et täidetud ei ole

§ 30lg 1 p 5 eeldus.

Avaldaja tegevusvaldkond (tootmine – rõivatööstus) ei ole piirkonnas unikaalne, ettevõtja töötajate arv – 18 inimest – ei anna alust käsitleda ettevõtjat Haapsalu piirkonnas olulise tööandjana. Ettevõtte tegevusala (rõivatööstus), töötajate arv ja vanus ning kauba eksport ei tee ettevõtet oluliseks või unikaalseks. Pole ka veenev väide, et töötajatel poleks võimalik ümberkaudsetes piirkondades erialast tööd leida või see oleks oluliselt raskendatud. 15. Eeltoodust lähtuvalt kohus keeldub vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmisest.

§ 30

lg 6 kohaselt, kui kohus jätab avalduse menetlusse võtmata, siis saneerimismenetlus lõpeb. Kuna menetlusosalised ei vaidlustanud maakohtu 05.07.2021 määrust menetluskulude ja saneerimisnõustaja tasu osas, on maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 kohaselt selles osas jõustunud. Määruskaebus

1. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse avaldaja, kes palub maakohtu määruse tühistada ja rahuldada avaldus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks. Alternatiivselt palub avaldaja saata asi tagasi maakohtule uueks otsustamiseks.
2. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud

§ 30lg 1 p 5.

Maakohus on sätet liiga kitsalt tõlgendanud, mis ei ole eesmärgipärane, kuna jätab väikeettevõtjatest tööandjad vajaliku saneerimiskaitseta. Olulisuse ja unikaalsuse hindamisel tuleb vaadelda ettevõtte tegevust ja tegutsemist laiemalt. Olulisust ettevõtjana ja tööandjana saab vaadelda koosmõjus. Isegi kui maakohtu poolt loetletud tunnused – tegutsemine tootmisvaldkonnas, töötajate arv 18 töötajat, tegutsemine maapiirkonnas ja kauba eksport ei pruugi eraldivõetult viidata olulisele ettevõttele või tööandjale - siis koosmõjus on nad seda igal juhul. Tegemist on Haapsalu piirkonnas rõivatööstuse mõistes olulise tööandjaga, kelle tegevus on algusest peale spetsialiseerunud välisturgudele (ekspordile), mis viitab sellele, et avaldaja tootmiskogemus, väljaõppinud personal teevad temast usaldusväärse väliskoostööpartneri.

1. Teatmik.ee andmetel on Lääne maakonnas
2. a analoogsel tegevusalal (tekstiilitootmine, rõivatootmine, nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine, mööblitootmine) tegutsevaid ettevõtteid umbes 20 ning avaldajast suurema töötajate arvuga ainult 2 ettevõtet. Avaldajast suuremad piirkonna ettevõtted Helland Baltic OÜ ja Stich House OÜ ei tegele rõivatootmisega, vaid töötleva tööstusega, mööbliosade tööstusega. Arvestada tuleb sedagi, et avaldaja töötajate keskmine vanus on 55 aastat. Tekstiilitoodete tootmisega tegelevaid ettevõtteid, kes vajaksid lähiajal juurde kuni 18 töötajat Haapsalu piirkonnas ei ole. Seega tuleb avaldajat pidada oma tegevusvaldkonnas oluliseks tööandjaks 4 Haapsalu piirkonnas. Vähetähtsaks ei saa pidada ka asjaolu, et avaldaja on suutnud käimasoleva saneerimismenetluse vältel säilitada oma tegevuse stabiilsuse. Menetluse edasine käik
3. MTA vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
4. POLAR CONSULTING INC. EESTI filiaal, Benture Holding OÜ ja saneerimisnõustaja toetasid määruskaebust.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle 09.12.2022 tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrust tuleb täiendada saneerimisnõustaja tasu kindlaksmääramisega. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
7. Alates 01.07.2022 kehtiva

§ 57

lg 1 sätestab, et kui saneerimisavaldus on esitatud enne 01.07.2022, kohaldatakse saneerimismenetlusele saneerimisseaduse kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsiooni. Seega kuulub kohaldamisele saneerimisseaduse kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon. 24. Avaldaja on koos määruskaebusega esitanud kohtule uusi tõendeid. Määruskaebuse põhjendamiseks saab esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (TsMS § 662 lg 3), mistõttu võtab ringkonnakohus avaldaja esitatud tõendid vastu. 25.

§ 4

sätestab, et saneerimismenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 7 peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Ringkonnakohus peab vajalikuks võtta omal algatusel tõenditena asja materjali juurde avaldaja ning Nurme Production OÜ äriregistri andmete väljavõtted. 26. Maakohus jättis vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmata, kuna täidetud ei ole

§ 30lg 1 p 5 tingimus.

Maakohus leidis, et avaldaja ei ole oluline ettevõtja, sh oluline tööandja. Avaldaja leiab määruskaebuses, et maakohtu seisukoht on ebaõige. Seega on määruskaebemenetluses vaidluse all küsimus, kas täidetud on

§ 30

lg 1 p 5 nimetatud eeldus (tegemist on olulise ettevõtjaga, ka olulise tööandjaga) vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmiseks.

1. Riigikohus on 19.06.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-74-13 (p 21) leidnud, et oluline ettevõtja on eelkõige selline ettevõtja, mis vastab olulise ettevõtja tunnustele juba saneerimismenetlusse sisenemisel. Üksnes lootus, et äriühing võib saneerimise teel edaspidi muutuda oluliseks ettevõtjaks või oluliseks tööandjaks, ei ole piisav, et lugeda äriühingut oluliseks ettevõtjaks. Samuti tuleneb samast Riigikohtu määrusest, et kui avaldaja ei ole oluline tööandja, peaksid esinema muud väga olulised asjaolud, mis võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava kohtulikku kinnitamist õigustaksid. 5
2. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb ettevõtja olulisust hinnata lähtuvalt eesmärgist, et üksnes võlausaldajate poolthäälte vähesus ei põhjustaks sellise ettevõtte pankrotistumist, millel on täita oluline roll kohalikus majanduses. Avaldaja tegevusalaks on rõivaste tootmine. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et rõivatootmist ei saa pidada eriliseks tegevusvaldkonnaks, ning seda ka olukorras, kus oluline osa avaldaja toodangust läheb ekspordiks. Oluliseks ettevõtteks ei saa avaldajat pidada ka majandustulemuste põhjal. Saneerimiskavale lisatud bilansi kohaselt koosnesid avaldaja varad rahast summas 19 074 eurot ja nõuetest ostjate vastu summas 10 879 eurot. Samas oli võlgnevusi ca 10 miljonit eurot.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga samuti selles, et avaldajat ei saa pidada ka oluliseks tööandjaks saneerimisseaduse tähenduses. Avalduse esitamise ajal töötas avaldaja juures 18 töötajat. Äriregistrist nähtuvate andmete kohaselt töötas avaldaja juures 2023.a teises kvartalis 15 töötajat. Avaldaja märgib, et 2022.a tegutses analoogsel tegevusalal (tekstiilitootmine, rõivatootmine, nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine, mööblitootmine) Läänemaal 20 ettevõtet ning üksnes 2 ettevõttel - Helland Baltic OÜ ja Stich House OÜ - oli avaldajast suurem töötajate arv, ning ka nimetatud kaks ei tegele rõivatootmisega. Ringkonnakohus osundab, et avaldaja on jätnud välja toomata, et Haapsalus tegutseb ka Nurme Production OÜ. Viimane tegeleb konkreetselt rõivatootmisega ja selles äriühingus töötas äriregistri andmetel 2023.a teises kvartalis 122 töötajat. Seega on avaldajal 2023.a teise kvartali seisuga töötajaid ca 8 korda vähem kui samuti Haapsalus rõivatootmisega tegeleval Nurme Production OÜ-l. Ka avaldaja töötajate vanuseline struktuur ei muuda ettevõtet tööandjana eriliseks saneerimisseaduse tähenduses. Kolleegiumi hinnangul ei saa avaldajat pidada oluliseks tööandjaks

§ 30

lg 1 p 5 tähenduses, st äriühinguks, mille saneerimiskava menetlusse võtmine oleks põhjendatud sõltumata sellest, et võlausaldajad ei võtnud saneerimiskava vastu.

1. Kuna avaldaja ei ole oluline tööandja, peaksid esinema muud väga olulised asjaolud, mis võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava menetlusse võtmist õigustaksid. Selliseid asjaolusid ei ole aga praegu välja toodud.
2. Eeltoodut arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et täidetud ei ole

§ 30lg 1 p-s 5 nimetatud eeldus.

Määruskaebus tuleb seega jätta rahuldamata.

1. Maakohus on jätnud saneerimisnõustaja tasu kindlaksmääramata viidates sellele, et maakohtu 05.07.2021 määrust ei vaidlustatud saneerimisnõustaja tasu osas, mistõttu on nimetatud määrus TsMS § 446 lg 3 alusel selles osas jõustunud. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on jätnud tähelepanuta, et Riigikohtu 15.06.2022 määrusega tühistati nii Tallinna Ringkonnakohtu 31.12.2021 määrus kui ka Harju Maakohtu 05.07.2021 määrus. Seega ei ole asjas jõustunud määrust saneerimisnõustaja tasu kohta.
2. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohtul võimalik see puudus kõrvaldada ja saneerimisnõustaja tasu kindlaksmäärata. Maakohtule esitatud saneerimisnõustaja seisukoha kohaselt on saneerimisnõustaja kulutanud saneerimismenetlusele 12 tundi ja nõustaja tunnihinnaks on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohus ei ole saneerimismenetluse algatamisel nõudnud avaldajalt kohtu deposiiti saneerimisnõustaja tasu katteks rahasumma maksmist. 6 34.

§ 18

lg 2 sätestab, et saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel on saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. Vastavalt

§ 18

lg-le 3, saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse otsustab kohus saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul.

§ 18

lg 4 alusel on saneerimisnõustaja tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasu piirmäärad kehtestatud justiitsministri 09.01.2009 määrusega nr

1. Avaldaja ei ole saneerimisnõustaja tasule vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on saneerimisnõustaja tasu taotlus vastavuses saneerimisnõustaja töö mahu ja kutseoskusega. Seega tuleb saneerimisnõustaja tasuks määrata 2016 eurot (sisaldab käibemaksu).
2. Saneerimisnõustaja on palunud ringkonnakohtule 21.07.2023 esitatud avalduses välja mõista 156,60 eurot määruskaebemenetluses tehtud toimingute eest. Ringkonnakohus märgib, et

§ 18

lg 3 kohaselt määratakse saneerimisnõustaja tasu kindlaks saneerimisnõustaja vabastamisel ja saneerimisnõustaja tegevuse aruande alusel, mis on esitatud

§ 10lg 2 p 3 sätestatud tähtaja jooksul.

Saneerimisseadus ei näe ette, et saneerimisnõustajal on õigus saada täiendavat tasu selle eest, kui ta esitab seisukohti määruskaebuse menetluses, mis seondub saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise vaidlustamisega. Seega ei ole ringkonnakohtule esitatud saneerimisnõustaja tasu taotlus põhjendatud. 36. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 7