Obsah (6)

§ 657§ 651§ 175§ 174§ 477§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 16.10.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-19-9982 Kohtuasi CarMasters OÜ ha

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 23. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Seega vaatab ringkonnakohus maakohtu määruse läbi üksnes osas, milles hageja peab kostjate menetluskulude kindlaksmääramist põhjendamatuks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kohus järgmist.

1. Maakohus jagas kostjate menetluskulud pooleks ja leidis, et maakohtus oli kostja II põhjendatud kulu 4376,58 eurot (käibemaksuga) ja kostja I põhjendatud menetluskulu 3647,15 eurot (käibemaksuta). Apellatsioonimenetluses oli kostjate põhjendatud kulu kokku 8,1 tundi, mis koos käibemaksuga moodustas 1263,60 eurot. Seega oli kummagi kostja põhjendatud kulu ringkonnakohtus 631,80 eurot. Määruskaebuses heitis hageja ette, et kohus pidi iga toimingu puhul arvestama kummagi kostja esindamiseks tehtud toimingute mahtu ja põhjendatust ja jagas kulud ebaõigesti kostjate vahel võrdselt. Ringkonnakohus määruskaebuse esitaja väidetega ei nõustu.
2. Antud asjas esitas hageja kostjate vastu solidaarsel vastutusel põhineva nõude. Kostjatel oli ühine lepinguline esindaja, kes esitas mõlema kostja vastuväited samades menetlusdokumentides. Samuti esindas esindaja kostjaid võrdselt kohtuistungitel, maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses. Riigikohtu praktika kohaselt, kui hageja esitab oma nõuded solidaarselt mõlema kostja vastu, tuleb kostjate kohustust ja panust menetluskulude kandmisel lugeda võrdseks (RKTKm 25.11.2011, 3-2-1-102-11, p 14). Seega tuli käesoleval juhul kostjate panust menetluskulude kandmisel lugeda võrdseks. Arvestades, et kostjate menetlustoimingud on tehtud ja menetlusdokumendid esitatud mõlema kostja osas ühiselt, ei ole võimalik menetluskulusid kindlaks määrata teisiti kui pooleks jagades.
3. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine

-s sätestatud korras (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-134-16, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika).

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise 6 esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, 32-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174

lg 8).

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

1. Maakohus luges kostjate menetluskulude avalduse osaliselt põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja heitis ette, et maakohus oleks pidanud esindaja kulusid suuremas ulatuses vähendama. Ringkonnakohus ei nõustu praegusel juhul hagejaga. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Maakohtu määrusest on näha, et maakohus hindas kostjate lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Kohus sidus toimingutele kulunud ajakulu toimingute/dokumentide sisu ja mahuga ning asja keerukusega. Praegusel juhul puudusid maakohtupoolsed rikkumised ja ringkonnakohtul puudub alus sekkumiseks maakohtu kaalutlusõiguse teostamisse, et vähendada toimingute mahtu. Samuti hindas maakohus nõuetekohaselt kostjate esindaja tunnitasu määra ja hageja ei vaielnud sellele ka vastu.
2. Eeltoodut arvestades ei ole määruskaebus edukas ja ringkonnakohus jätab selle rahuldamata. Käesoleval juhul puuduvad maakohtupoolsed rikkumised, mis tooksid kaasa maakohtu lahendi tühistamise. Hageja ei esitanud määruskaebuses selliseid põhjendusi, mis annaks ringkonnakohtule aluse sekkuda maakohtu otsustusõigusesse. 29.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 30.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7