← Eesti

2-23-4497/78

Obsah (10)§ 657§ 651§ 238§ 442§ 477§ 532§ 696§ 173§ 172§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-4497

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb

§ 657

lg 1 p 21 (koosmõjus

§-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb muuta ja täiendada. 16. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustatakse üksnes eestkostja valikut. Määruskaebusega ei ole vaidlustatud eestkostetava eestkoste vajadust, selle ulatust ega pikkust. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, millega maakohus määras X eestkostjaks Tallinna linna, jättes seejuures C eestkostjaks määramata.

  1. Ringkonnakohus otsustab uute tõendite asja materjalide juurde võtmise. Nimelt on C
  2. oktoobri
  3. a seisukohaga esitanud uute tõenditena e-kirjavahetuse Tallinna linnaga. Menetlusosalised said esitada uute tõendite kohta oma seisukohad. 17.
  4. C selgitab, et e-kirjavahetus tõendab, et C hooldab ja abistab igapäevaselt X. Samuti tõendavad Tallinna linnale saadetud e-kirjad, et Tallinna linn on väga koormatud ning X abistamine on Tallinna linnale keerukas. 17.2.

§ 238

lg 1 esimese lause järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kolleegiumi hinnangul ei oma C esitatud tõendid asja lahendamisel tähtust. Tõendid ei ole asjakohased seetõttu, et asjas ei ole vaidlust selles, et C on jätkanud X (isiku)hooldust pärast seda, kui X eestkostjaks määrati kohalik omavalitsus (

§ 238lg 1 p 1).

Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus C

  1. oktoobri
  2. a seisukohaga esitanud tõendite vastuvõtmisest. Tulenevalt tõendite elektroonilisest esitamisest ei ole vaja neid esitajale tagastada.
  3. Praegusel juhul on maakohus vaidlustatud määruses leidnud, et Y ega C ei ole eestkostjaks sobivad isikud ning muu sobiva füüsilise isiku puudumise tõttu määranud X eestkostjaks Tallinna linna. Maakohtu määruse on vaidlustanud C, kes leiab jätkuvalt, et maakohus oleks pidanud tema X esindajaks määrama.
  4. PKS § 204 lg 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. PKS § 205 lg 1 kohaselt võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul, kui sobivat füüsilist isikut ei leita. PKS § 205 lg 3 esimene lause sätestab, et kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Seejuures on eestkostja valik kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt ka TlnRnKm 29.04.2022 2-21-16232, p 15). 4

(7)20. Kolleegiumi hinnangul nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused ja kaalutlused, miks määruskaebuse esitaja ei ole sobiv isik X eestkostjaks ning miks on praegusel juhul põhjendatud määrata eestkostjaks kohalik omavalitus. Samas on ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud määruse põhjendused osaliselt vastuolulised. Sellega on maakohus rikkunud kohtumääruse põhjendamise kohustust (

§ 442

lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2), kuid see ei toonud kolleegiumi hinnangul kaasa ebaõiget lõppjäreldust. Kolleegium saab rikkumise kõrvaldada, asendades osaliselt maakohtu määruse põhjendused praeguse määruse põhjendustega. Veel märgib ringkonnakohus, et tulenevalt määruskaebuse sisust pidas ringkonnakohus vajalikuks hinnata ka seda, kas selles asjas oleks põhjendatud Xle määrata kaks eestkostjat, s.t määrata Tallinna linna kõrvale füüsilisest isikust eeskotjana ka C. Nii selgitas ringkonnakohus menetlusosalistele

  1. oktoobri
  2. a määruses, et kohus võib PKS § 178 lg 2 järgi koosmõjus PKS §-ga 202 nimetada ka mitu eestkostjat, kui see on asjaolude kohaselt mõistlik (dtl-d 427 ja 428 ning selles viidatud TlnRnKm 21.09.2017 2-16-19562, p 16). Ringkonnakohus andis menetlusosalistele võimaluse arvamuse avaldamiseks.
  3. Esmalt kõrvaldab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjenduste osalise vastuolu. Nimelt on maakohus vaidlustatud määruses asunud seisukohale, et praeguses tsiviilasjas lahendab kohus X eestkosteasja ning ei lahenda menetlusosaliste vahelisi vaidlusi. Seetõttu ei analüüsinud maakohus sisuliselt C ja Y väiteid seonduvalt X mõjutatava seisundi ärakasutamise ja tema raha omastamisega. Samas aga asus maakohus seisukohale, et C (ega ka Y) ei sobi eestkostjaks muuhulgas ka seetõttu, et eestkostjal võib tekkida vajadus edaspidi osaleda X puudutavas vaidluses või kohtumenetluses, mille osaliseks oleks sel juhul eestkostja ise. Seega on maakohus eestkostja isiku sobivuse hindamisel aluseks võtnud asjaolu, mida maakohus enda avaldatud seisukoha kohaselt ei pidanud asjas tähtsaks. Selliselt on maakohtu määruse põhjendused vastuolulised. Lisaks nõustub kolleegium Cga selles, et praegusel juhul ei ole menetluses väidetud, et C oleks X raha omastanud. 21.
  4. Iseenesest on õige maakohtu sedastatu, et kohus ei saanud praeguse menetluse raames lahendada õiguslikku vaidlust küsimuses, kas X raha on omastatud või mitte, kuid selle vaidlusega seonduvaid kohtu ette toodud asjaolusid oleks maakohus saanud siiski arvestada. Asja materjalidest nähtub, et C hinnangul on Y õigusliku aluseta teinud X pangakontolt endale ülekandeid kokku summas 38 100 eurot. Y on seevastu selgitanud, et X raha on Y pangakontole kantud X soovil (osaliselt selleks, et raha jääks Yle ning osaliselt hoiustamise eesmärgil). X on oma riigi õigusabi korras määratud esindajale selgitanud, et ta ei mäleta ülekannetega seonduvaid asjaolusid, kuid samas ei ole tal Yle pretensioone seoses raha ülekandmisega (dtl 198). 21.
  5. Õige on maakohtu järeldus, et menetlusdokumentidest nähtuvalt suhtuvad C ja Y teineteisesse süüdistavalt. Kolleegiumi hinnangul on C negatiivselt häälestatud ka teise X sugulase F suhtes, nimetades teda koos Yga sulideks (kohtule
  6. septembril 2023 esitatud helisalvestis). Kolleegiumi hinnangul ei ole välistatud, et X soovis Yle kõnealuseid ülekandeid teha. Kuna aga C on veendunud, et ülekanded on tehtud õigusliku aluseta, võib C eestkostja ülesandeid täites tegutseda ajendatuna oma läbisaamisest ja subjektiivsest arvamusest X sugulaste suhtes. Eestkostja määramisel on aga oluline, et isik suudab eestkostetava huve kaitsta ning lähtub oma tegevuses üksnes eestkostetava huvidest (vt RKTKm 08.11.2017 2-1216865/101, p 12.2). 21.
  7. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et C ei ole sobiv isik täitmaks üksinda eestkostja ülesandeid. See aga ei tähenda ilmtingimata seda, et C ei võiks sobida eestkostja ülesandeid täitma koos Tallinna linnaga, millest tulenevalt ringkonnakohus seda võimalust menetlusosalistega ka arutas. Niisiis hindab ringkonnakohus järgnevalt, kas 5

(7)praegusel juhul oleks põhjendatud määrata Xle kaks eestkostjat. Järgnevate põhjendustega tuleb ühtlasi täiendada ka maakohtu määrust.
  1. Riigikohus on selgitanud, et kohaliku omavalitsuse saab koos füüsilise isikuga eestkostjaks määrata erandina, kui see vastab üksikjuhtumi asjaolusid arvestades parimal viisil piiratud teovõimega isiku huvidele (vt RKTKm 23.11.2011 3-2-1-98-11, p 26). Kolleegium nõustub Tallinna linnaga ja leiab, et praegusel juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiks Xle kahe eestkostja määramise. Samuti ei oleks Xle mitme eestkostja määramine tema huve arvestades põhjendatud. 22.
  2. Kolleegium nõustub Tallinna linnaga selles, et arvestades X lähisugulaste omavahelist läbisaamist, tooks ükskõik millise füüsilise isiku täiendavaks eestkostjaks määramine kaasa vaidlused, mille pidamine ei ole eestkostetava huvides. Esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt on X lähisugulaste vahelised konfliktid jätkuvalt pingelised. Seejuures ei nõustu kolleegium C väitega, nagu ei võimaldaks perekonnaseadus hinnata eestkostja kandidaadi suhteid teiste isikutega. Ringkonnakohus on eelnevalt viidanud, et füüsilisest isikust eestkostja hindamisel on muuhulgas oluline, et ta lähtuks oma tegevuses üksnes eestkostetava huvidest. Kolleegium leiab, et X huvides on see, et ta saaks suhelda oma lähedaste isikutega rahumeelses ja konfliktivabas keskkonnas. Ringkonnakohtule esitatud helisalvestisest sai kohtule teatavaks vastupidine olukord, mis omakorda kinnitab maakohtu järeldust, et erimeelsused lähisugulaste vahel, mis puudutavad otseselt Xt, mõjuvad Xle häirivalt ja nende talumine on tema huvidega vastuolus. 22.
  3. Ka leiab kolleegium, et C täiendavaks eestkostjaks määramine raskendaks Tallinna linna kui eestkostja ülesannete täitmist. Kohus ei saa panna Tallinna linna eestkostjana olukorda, kus füüsilise isiku täiendavaks eestkostjaks määramine tekitab uusi vaidlusi ja probleeme X lähisugulaste vahel, mille lahendamisega peab linn eestkostja ülesannete täitmisel tegelema. Seejuures on õige Tallinna linna avaldatu, et täisealise isiku eest hoolitsemiseks ei ole vajalik talle määrata hooldajat eestkostjaks. Seega ei piira asjaolu, et X eestkostjaks on määratud kohalik omavalitsus, C võimalust ka edaspidi X tema igapäevastes toimetustes abistada. 22.
  4. Kolleegiumi hinnangul on X parimate huvidega kooskõlas see, kui eestkostja ülesandeid täidab erapooletu ja neutraalse osapoolena Tallinna linn. Tallinna linn suudab eestkostjana eestkostetava huvisid kaitsta, nagu leidis ka maakohus. Kolleegiumi hinnangul ei anna C väited Tallinna linna suutmatuse kohta alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kuna leitud ei ole sobivat füüsilist isikut eestkostjaks määramiseks, näeb PKS § 205 lg 3 sellisel juhul ette, et eestkostjaks määratakse valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Kui kohus on nimetanud menetluses eestkostja, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, võib anda ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta (

§ 477² lg 1).

Tallinna linn saab asjaolusid hinnates otsustada, kas X varalisi õigusi on rikutud ning vajadusel pöörduda X huvide kaitseks kohtusse. Ka PKS § 206 lg 1 esimese lause järgi on eestkostja kohustuseks kaitsta eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ja huve. Kolleegium märgib, et X varaliste õiguste ja huvide kindlaks tegemisel ei saa juhtumi asjaolusid arvestades lähtuda ainuüksi teda hooldava lähisugulase subjektiivsest arvamusest. 23. Kolleegium märgib täiendaval, et kuna Y maakohtu määrust tema eestkostjaks määramata jätmise osas vaidlustanud ei ole, siis ei saa ringkonnakohus kaaluda Y määramist X eestkostjaks (vt Y 20. oktoobri 2023. a seisukoha resolutsiooni p-s 2 esitatud alternatiivne taotlus). 24.

§ 532

lg 1 ning

§ 696lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. Menetluskulude jaotus 6

(7)25. Juhindudes

§ 173lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse.

Hagita menetluses kannab menetluskulud

§ 172

lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Muuhulgas võib kohus

§ 172

lg 3 järgi jätta isikule eestkostja määramise menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Kolleegium leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud Xle riigi õigusabi tasu ja kulud, mis tuleb jätta

§ 172lg 3 alusel riigi kanda.

26. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.