Obsah (7)

§ 47§ 49§ 14§ 15§ 45§ 2§ 46

Tsiviilasi nr 2-23-15673 PANKROTIMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht teatavaks- 28. november 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-15673 Ts

§ 47lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

1. Jätta menetluskulud M. K. kanda.
2. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Asjaolud
3. M. K. (avaldaja/võlgnik) esitas 03.11.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-15673). Avalduse kohaselt on võlgnik lesk. Ülalpeetavaid võlgnikul ei ole. Võlgnik töötab OÜ-s Naaskel viimistlejana. Tema sissetulekuks on netotöötasu 950 eurot kuus. Võlgniku igakuised väljaminekud on 808,50 eurot: eluasemekulud 220 eurot, kulutused toidule 300 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, kulutused majatarvetele ja hügieenile 50 eurot, transpordikulud 18,50 eurot, sidekulud 70 eurot ning tervishoiukulud ja ravimid 50 eurot. Võlgnikule ei kuulu realiseeritavat vara. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks 30 395,47 eurot. Võlgnik on selgitanud makseraskuste tekkimise kohta, et võttis laenud teisele inimesele, kes vedas teda alt. Siiani on võlgnik maksnud laene tagasi niipalju kui võimalik, sh on võlgnik maksnud laenudeks ka oma investeeringud. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtu põhjendused
4. Kohus leiab, et M. K. maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) §-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta.

§ 14lg-s 1 sätestatud avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine. 3. Pankrotiseaduse (Pankr

S) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (30 395,47 eurot) ületavad tema võime oma sissetuleku (muud vara võlgnikul ei ole) arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja jooksul rahuldamiseks. Võlgnik avaldas 15.11.2023 kohtuistungil, et võlanõustaja kaasabil ja soovitusel sai esitatud maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik võttis laene tütre M. E. i palvel, kuna tütre mees pidi Norrasse tööle saama, aga ei saanud. Võlgniku arvates käis tütar netikasiinos mängimas. Laene anti talle kergelt. Võlgnikule teadaolevalt on kõik laenuandjad avalduses nimetatud. Võlgnik elab üürikorteris ja maksab üüri 160 eurot kuus, aga uuest aastast üür natuke tõuseb. Töökoht on tal jätkuvalt olemas. Krediitkaarte, piiriüleseid kontosid ja 2 krüptoraha võlgnikul ei ole. Pangakonto on AS-s LHV Pank. Kohtutäiturite käes nõudeid täitmisel praegu ei ole. Võlgnik ei ole kriminaalkorras karistatud. Kohtute infosüsteemist (KIS) ja täitemenetluse registrist nähtuvalt ei ole võlgniku suhtes pooleli olevaid kohtu- ega täitemenetlusi. Võlgnik on märkinud võlanimekirjas nõudeid 30 395,47 euro ulatuses järgmiselt: 1. ESTO AS nõue 1505,90 eurot; 2. BB Finance OÜ (Raha24) 1097,40 eurot; 3. IPF Digital AS 959,42 eurot; 4. PLACET GROUP OÜ (Laen.

1. ee)600 eurot; 5. Coop Pank AS 2424 eurot; 6. Coop Pank AS 3573,72 eurot; 7. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 8327,98 eurot; 8. Bondora AS 3044,55 eurot; 9. Bondora AS 2872,07 eurot; 10. Bondora AS 3858,43 eurot; 11. PLACET GROUP OÜ (Laen.
2. ee)2132 eurot 4. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eeskätt oma krediidivõimekust arvestamata kergekäeline laenude võtmine, so muu asjaolu PankrS mõttes. Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud kontrollima krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada krediidiandjal. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on nii avalduses kui 15.11.2023 kohtuistungil taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§s 45 sätestatule (

§ 15lg 9).

Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. 5. Kohus nimetab pankrotihalduriks Sirje Taela, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab M. K. t osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. 6.

§ 45

lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2

lg 4).

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse 3 võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 7. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad

§ 45

lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Sirje Tael on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

§ 46

lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 28.11.2024. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4