Obsah (9)

§ 47§ 49§ 34§ 41§ 15§ 55§ 45§ 2§ 46

Tsiviilasi nr 2-23-330 PANKROTIMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht teatavaks- 28. november 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-330 Tsivii

§ 47lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

1. Jätta menetluskulud J. H. kanda.
2. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Avaldada ümberkujundamiskava tühistamise ning pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Asjaolud
3. J. H. (võlgnik) esitas 07.01.2023 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotles võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist (tsiviilasi nr 2-23-330). Avalduse kohaselt on võlgnik vabaabielus G. K. ga. Tal on kolm alaealist ülalpeetavat: H. H., sünd XXX, G. H., sünd XXX, ja E. H., sünd XXX. G. H. ja H. H. ei ela koos võlgnikuga. Võlgnik töötab vahetusevanemana VALIO EESTI Aktsiaseltsis töötasuga XXX eurot (neto). Pere sissetulekud on kokku 2260 eurot. Igakuised võlgniku pere väljaminekud on 1920 eurot: eluasemekulud 150 eurot; kulutused toidule 250 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot; kulutused majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 60 eurot; transpordikulud 500 eurot; sidekulud 150 eurot; ülalpidamismaksed lahus elavatele võlgniku lastele 300 eurot; kulutused lapse lasteaiale 110 eurot; muud vältimatud kulutused 300 eurot (autoliising, kaskokindlustus). Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on pere sissetuleku juures 340 eurot. Võlgnikul puudub vara, mida realiseerida. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks 21 616,58 eurot. Võlgnik on sattunud makseraskustesse põhjusel, et on teinud elus ebaõigeid otsuseid, mänginud hasartmänge, viimasel ajal on olnud mitmeid õnnetusi ja 2 haigestumisi, aga kiiresti on tõusnud ka elukallidus. Võlgnik on pannud endale hasartmängu keelu ning soovib makseraskused ületada ning oma kohustused jõukohaste osamaksetega tasuda.
4. Kohus võttis 11.01.2023 määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks Ester Saagi. Sama määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni, samuti peatas kohtumenetluse, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud.
5. Usaldusisik esitas 10.02.2023 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning hinnangu võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.

1. Kohus algatas 20.02.2023 määrusega J. H. suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse, nimetas võlgniku usaldusisikuks Ester Saagi ja määras võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtaja.
2. Usaldusisik esitas 17.04.2023 kohtule võlgniku nimel 28.03.2023 koostatud ümberkujundamiskava ning edastas kohtule võlausaldajate seisukohad koos usaldusisiku arvamusega.
3. Kohus rahuldas 04.05.2023 määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitas ümberkujundamiskava.
4. 30.08.2023 teavitas usaldusisik kohut, et ümberkujundamiskava kohaselt tuli võlgnikul esimene aruanne esitada 31.05.2023, kuid võlgnik aruannet kohtu määratud tähtajaks ega ka usaldusisiku antud täiendavaks tähtajaks ei esitanud. Võlgnik pidi kava järgi alustama maksete tasumisega aprillis. 31.07.2023 teatas võlausaldaja OK Incure OÜ usaldusisikut, et võlgnikul on tasumata mai-, juuni- ja juulikuu maksed. Kuna võlgnik ei vasta usaldusisiku kirjadele ega telefonile ning ei ole ka aruannet esitanud, puudub usaldusisikul teave ümberkujundamiskava täitmise osas.
5. Võlgnik selgitas 08.11.2023 kohtuistungil, et elu on vahepeal läinud allamäge ja tema elukorraldus on varasemaga võrreldes muutunud. Kavajärgsele maksele 398,75 eurot on seoses elukaaslasest lahkuminekuga lisandunud elatis 200 eurot väiksemale lapsele. Kuigi töökoht on jätkuvalt olemas, siis samasuure sissetuleku juures võlgnik kõiki kohustusi täita ei suuda. Keskmine sissetulek on 1200 eurot kuus, mis varieerub vastavalt graafikule ning graafikuvälisel tööpäeval makstakse töötasu topelt. Praegu on kava järgi maksmata jäänud 2389,20 eurot. Võlgnik ei ole kohustusi juurde võtnud. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtu põhjendused
6. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 34

lg 5 sätestab, et kui kohus tuvastab, et ümberkujundamiskavas ettenähtut arvestades on siiski alust võlgniku pankrot välja kuulutada, tühistab ta sama määrusega ümberkujundamiskava ja lõpetab ümberkujundamismenetluse. Võlgnikul on ümberkujundamiskava kohaselt rahalisi kohustusi viie võlausaldaja ees kokku 23 641,57 eurot, millest 18 416,29 eurot on põhinõuded, 3629,28 eurot kõrvalnõuded ja 1596 eurot kohtutäituri tasunõuded. Võlgnik pidi alates 10.04.2023 nelja aasta jooksul täitma kõik ümberkujundamise menetluse ajaks kogunenud põhinõuded 100% ulatuses, va kohtutäituri tasunõuded, millest menetluse alustamise tasu tuli täita 100% ulatuses ja põhitasu 42,50% ulatuses. Võrdlus pankrotimenetlusega andis tulemuse, et võlgade ümberkujundamise menetluses koostatud kava täitmisel saaksid võlausaldajate nõuded rahuldatud 81% ulatuses koguvõlgnevusest (kokku 19 140 eurot), samas kui pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses laekuks võlgniku sissetulekust (töötasu) pankrotipessa kokku ca 9300 eurot, mis on 39% koguvõlgnevusest. Lisaks tuleks pankrotivarast katta ka pankrotimenetluse kulud. Võlgnik leidis tulusid ja kulusid hinnates, et oleks võimeline igakuiselt tasuma võlgade katteks 398,75 eurot. Kohtu hinnangul ei olnud võlgniku pere (elukaaslane ja lapsed) väljaminekuid (1920 eurot kuus) ja sissetulekuid (2260 eurot kuus) arvestades nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku ja tema pere minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik. Kuigi võlgnikul on jätkuvalt püsiv töö VALIO EESTI Aktsiaseltsis ja sissetulek nagu võlgade ümberkujundamise avalduse esitamise ajal, on võlgniku elukorraldus käesolevalt sedavõrd 3 muutunud, et ta ei suuda ümberkujundamiskavaga võetud kohustusi täita. Elukaaslasest lahkumineku tõttu on igakuistele kavajärgsetele maksetele lisandunud ülalpidamismaksed 200 eurot kuus. Samuti tuleb võlgnikul üksnes enda sissetulekust katta kõik igakuised elukondlikud (eluase, toit, transport jms) maksed. Väidetavalt on võlgnikul kava järgi maksmata juba 2389,20 eurot. 10. Kuivõrd võlgniku kohustused ületavad tema võime oma sissetuleku arvel (muu realiseeritav vara võlgnikul puudub) võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid rahuldada, on kohus seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on oma krediidivõimekust arvestamata kergekäeline laenude võtmine, so muu asjaolu PankrS mõttes. Võlgniku kohustuste täpne suurus tehakse kindlaks pankrotimenetluse käigus arvestades ka

§ 41

lg 3 sätteid, mille kohaselt taastub võlausaldajal nõudeõigus võlgniku vastu esialgses suuruses, kuid seejuures tuleb arvestada, mida võlausaldaja ümberkujundamiskava täitmise käigus on juba saanud. Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud kontrollima krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada krediidiandjal. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on 08.11.2023 kohtuistungil taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule (

§ 15lg 9).

Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

§ 34

lg 5 ja § 41 lg 1 järgi tuleb seoses pankroti väljakuulutamisega ümberkujundamiskava tühistada ja ümberkujundamismenetlus lõpetada.

§ 55lg 1 p 2 alusel tuleb Ester Saag vabastada usaldusisiku ülesannete täitmisest.

11. Kohus nimetab võlgnikule pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab J. H. t osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. 12.

§ 45

lg 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2

lg 4).

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 13. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad

§ 45

lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab 4 usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Vladimir Kutšmei on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

§ 46

lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 28.11.2024. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5