← Eesti

2-23-5018/14

Obsah (10)§ 371§ 663§ 657§ 368§ 457§ 372§ 171§ 183§ 132§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja 8. november 2023, Tallinn koht Kohtuasja number 2-23-5018 Ko

) § 132 lg 4 p 9 redaktsiooni, mis kehtisid

  1. aasta
  2. jaanuarini. 3.
  3. Maakohus märkis, et pankrotihalduril on võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha lähtudes jaotusettepaneku kinnitamise määrusest. Seega otsustatakse kostja pankrotimenetluses jaotusettepaneku kinnitamine ja vara olemasolul jaotise alusel väljamaksete tegemine tsiviilasjas nr 2-17-1429 ning käesoleva tsiviilasja raames ei ole võimalik lahendada tsiviilasjas nr 2-17-1429 menetletava pankrotimenetlusega seonduvaid hageja taotlusi. 3.
  4. Maakohus leidis, et kuivõrd esitatud hagiavaldusega ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, siis on tegemist ebasobiva õiguskaitsevahendiga ja hagiavaldus on perspektiivitu. Seetõttu tuleb kohtul

§ 371lg 2 p 2 alusel keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

  1. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. 4.
  2. Hageja leiab jätkuvalt, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, mistõttu on hageja endiselt nõude omanik kostja pankrotimenetluses. Hageja kordas hagis 2

(5)esitatud asjaolusid ja seisukohti. 4.
  1. Täiendavalt selgitas hageja, et tal ei ole pankrotimenetluses ega ka tsiviilasjas nr 2-171429 menetletava pankrotimenetlusega seonduvaid taotlusi võimalik esitada, kuna hageja ei ole antud menetluses menetlusosaline. Selline õigus tekib hagejal alles käesolevas asjas hageja kasuks tehtava lahendi jõustumise järgselt.
  2. Kostja palub
  3. oktoobri
  4. a seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata ja hagi menetlusse võtmata.
  5. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb

§ 657

lg 1 p 2¹ (koosmõjus

§-ga 659) alusel jätta muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. 8. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p 2 alusel, leides, et esitatud hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus leidis, et võlausaldajatele saab väljamakseid teha jaotusettepaneku kinnitamise määruse alusel, ning kuna jaotusettepaneku kinnitamine ja sellel alusel väljamaksete tegemine otsustatakse Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-17-1429), siis ei ole käesolevas asjas võimalik hageja taotletut lahendada. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hageja esitatud asjaoludel ei ole tema hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada, mis on

§ 371lg 2 p 2 kohaselt hagi menetlusse võtmisest keeldumise alus.

Lisaks nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega, mille kohaselt peab hagejal olema tuvastushagi esitamisel

§ 368

lg 1 järgi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamise vastu õiguslik huvi, kuid hagejal selline õiguslik huvi puudub.

  1. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et
  2. märtsil 2018 sõlmitud nõude loovutamise leping, millega ta loovutas oma nõude kostja vastu DunCorp OÜ-le, kes omakorda loovutas selle Viva Fuel OÜ-le, on tühine. Kuna tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 esimese lause järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi, siis on hagejal jätkuvalt nõue kostja vastu. Kuna tsiviilasjas nr 2-17-1429 menetletakse kostja pankrotiasja, milles Viva Fuel OÜ jätkab nõude sissenõudmist, soovib hageja, et kohus tuvastaks kostja pankrotimenetluses jaotise alusel hagejale väljamaksete tegemise kohustuse. Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti viidanud kuni
  3. jaanuarini 2021 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS v.r) sätetele. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt rahuldatakse võlausaldajate nõuded pankrotimenetluse kaudu pankrotiseaduses ettenähtud korras (PankrS v.r § 2). Seejuures võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning ka nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS v.r § 44). Pankrotihaldur koostab jaotusettepaneku ja esitab selle kohtule kinnitamiseks (PankrS v.r § 143).
  4. Hageja on esitanud

§ 368

mõttes tuvastushagi õigussuhte olemasolu tuvastamiseks.

§ 368

lg 1 kohaselt peab tuvastushagi esitajal peab olema õigussuhte tuvastamiseks õiguslik huvi, mis kujutab endast õiguskaitsevajaduse erivormi tuvastushagi puhul (

II komm

(2017)§ 368, p 3.1.3.1, alap a). 3
(5)Praegusel juhul soovib hageja, et kohus tuvastaks õigussuhte olemasolu pankrotivõlausaldaja ja pankrotivõlgniku vahel, eesmärgiga saada pankrotimenetluses võlausaldaja staatus, mis võimaldaks tal pankrotimenetluses oma õigusi teostada, ennekõike saada oma nõue pankrotivara arvel rahuldatud. Võlausaldajate nõuete rahuldamine toimub pärast jaotuskava kinnitamist kohtu poolt (PankrS v.r § 145) vastavalt nõude rahuldamisjärgule (PankrS v.r § 153) ja jaotisele (PankrS v.r § 154). Kui hageja leiab, et kõnealune nõude loovutamise leping on tühine, mistõttu saab üksnes tema pankrotivõlgniku vastu nõude maksma panna, siis on ta ka pankrotivõlgniku suhtes võlausaldaja. Kolleegium leiab, et olukorras, kus hagejal on nõue kostja kui pankrotivõlgniku vastu ja nõue on ka pankrotimenetluses tunnustatud, on hageja pankrotiseaduse mõttes võlausaldaja, mistõttu ei pea kohus seda eraldi tuvastama. Ka PankrS v.r § 8 lg 3 kohaselt on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Eelnevast tulenevalt puudub hagejal

§ 368lg 1 mõttes tuvastushuvi.

  1. Veel märgib kolleegium, et hagiavalduse kohaselt on vaidlus selle üle, kas pankrotimenetluses esitatud ja algselt hagejale kuulunud nõue on võlaõigusseaduse § 164 kohaselt loovutatud uuele võlausaldajale kehtiva lepingu alusel. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hagiavalduses esitatud nõue – tuvastada kostja pankrotimenetluses jaotise alusel väljamaksete tegemise kohustus hagejale – ei ole eesmärgi saavutamiseks (tuvastada nõude loovutamise tehingu kehtivus või tühisus) kohane õiguskaitsevahend.
  2. Täiendavalt märgib kolleegium, et juhul, kui kohus kinnitab tsiviilasjas nr 2-17-1429 jaotuskava ja see kohtulahend jõustub, tekiks praeguse tsiviilasja menetlemisel olukord, kus ühe kohtulahendiga kujundataks ümber teises tsiviilasjas tehtav kohtulahend. Selline olukord on vastuolus

§ 457

lg 1 põhimõttega, mille kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et lubamatu on selline hagi, mille ese ja alus on hõlmatud varasema kohtulahendi tegemise aluseks olnud vaidluse esemega, sest sellega taotletakse sisuliselt varasema kohtulahendi osalist ümbervaatamist (

II komm

(2017)§ 457, p 3.1.3, alap c). Kolleegiumi hinnangul ei peaks riik andma õiguskaitset hageja nõudele, mille eesmärgiks on jõustunud kohtulahendi ümberkujundamine (

§ 371lg 2 p 2).

13. Kuna ringkonnakohus ei lahenda vaidlust sisuliselt, siis ei pea kolleegium vajalikuks hinnata väiteid nõude loovutamise tehingu kehtivuse osas. 14.

§ 372lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

Menetluskulude jaotus 15. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, ei ole põhjust maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lg 1 alusel hageja kanda. 16. Kostja pankrotihaldur esitas 6. novembril 2023 menetluskulude nimekirja, paludes Pankr

S § 65 lg 14 alusel hagejalt välja mõista maakohtu ja ringkonnakohtu menetlusega seonduvad menetluskulud kokku 972 eurot (koos käibemaksuga). Hageja vaidles kostja pankrotihalduri õigusabikulude hüvitamisele vastu. Kolleegium nõustub hagejaga, et praegusel juhul PankrS § 65 lg 14 ei kohaldu. 4

(5)16.
  1. PankrS § 193 lg 5 kohaselt, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne
  2. aasta
  3. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele PankrS § 23, § 55 lg3 p 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lg 1 redaktsiooni ning

§ 183lg 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele Pankr

S § 3 lg 2, § 77 p 6 ja

  1. peatüki
  2. jao redaktsiooni ning

§ 132lg 4 p 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021.

aasta

  1. jaanuarini. Viidatud sätte osas on selgitatud, et sellega reguleeritakse muuhulgas halduri tasu arvestamist juhul, kui pankrot on välja kuulutatud enne eelnõu jõustumist. Kui pankrotimenetlus juba käib, ei oleks mõistlik poole menetluse pealt kohaldada teist tasustamise süsteemi, mistõttu tuleks sellistes menetlustes arvestada tasu seni kehtinud korras (pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri (195 SE), lk 161). 16.
  2. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja pankrotiavaldus menetlusse võetud
  3. veebruaril
  4. Seega tuleb pankrotihalduri tasu arvestamisele kohaldada pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni
  5. jaanuarini
  6. Kuna PankrS § 65 lg 14, millele pankrotihaldur õigusabikulude väljamõistmisel tugineb, jõustus
  7. veebruaril 2021, siis see asjas ei kohaldu. Eelnevat arvestades ei saa vastava kvalifikatsiooniga pankrotihaldur, kes osales oma ülesannete tõttu kohtuvaidluses ise, nõuda kohtuvaidlusega seotud õigusabikulude väljamõistmist menetluskuludena.
  8. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178

lg 1 esimene lause).

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.