Obsah (5)

§ 663§ 657§ 2§ 171§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 25.09.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-11892 Kohtuasi X (pankrotis) h

) § 371 lg 2 p 1 alusel. menetlusse võtmisest

1. Hageja hagi on ebaselge, kuivõrd hageja taotleb hagiavalduse sisus nõude uuesti läbivaatamist, kuid hagiavalduse resolutsioonis palub kostja nõude tunnustamata jätmist.
2. Lähtudes hagiavalduses väljatoodud asjaoludest ja Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 2-18-13387 (p 12), ei ole hagejal võimalik nõuda pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg-te 2 ja 3 alusel kostja nõude uuesti läbivaatamist, kuivõrd hagiavaldusest nähtuvalt oli hageja teadlik asjaoludest, millele tema vastuväide tugineb (käenduslepingu sõlmimine ja selle alusel väljamakse tegemine), kuid ei esitanud oma vastuväidet nõuete kaitsmisel. Seega ei ole hagis väljatoodud asjaoludest lähtuvalt hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
3. Hagejal kui pankrotivõlgnikul puudub õiguslik alus esitada kohtule kostja vastu nõue jätta kostja nõue hageja pankrotimenetluses osaliselt või täielikult tunnustamata. Tulenevalt pankrotiseadusest on võlgnikul küll võimalus esitada vastuväide võlausaldaja nõudele, kuid nõude tunnustamise või mittetunnustamise otsustavad võlausaldajad ja pankrotihaldur. Määruskaebus
4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja võtta hagiavaldus menetlusse.
5. Hageja ei nõustu, et hagis esile toodud asjaoludel ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik. Hageja ei olnud varem teadlik käenduslepingu alusel väljamaksete tegemisest ning esitas selle kohta vastavad tõendid, sh 17.03.2022 tõendite kogumise määruse.
6. Ebaõige on kohtu seisukoht, et hagejal kui pankrotivõlgnikul puudub võimalus hagiavalduses esitatud nõude esitamiseks. Lähtuda tuleb enne 01.02.2021 kehtinud PankrS 2 2-22-11892 § 106 redaktsioonist, mille kohaselt oli kohtusse pöördumise eelduseks nõuete kaitsmise koosoleku poolt nõude uuesti läbivaatamata jätmine ühe kuu jooksul arvates nõude esitamisest. Nimetatud eeldus on täidetud – võlgnik esitas 21.06.2022 pankrotihaldurile avalduse kostja nõude uuesti läbivaatamiseks, kuid avaldus jäeti 15.07.2022 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul uuesti läbi vaatamata.
7. Maakohtu viidatud Riigikohtu seisukohad võivad olla asjassepuutuvad asja sisulisel läbivaatamisel, mitte menetlusse võtmise otsustamisel.
8. Enne hagi menetlusse võtmisest keeldumist perspektiivituse tõttu tuleb kohtul anda hagejale tähtaeg hagi täpsustamiseks. Menetluse edasine käik
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 15. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistamiseks, kuid täiendada tuleb

§ 657lg 1 p 21 ja § 659 järgi määruse põhjendusi.

16. Esmalt märgib ringkonnakohus, et määruskaebuses on hageja esitanud taotlused, millega palub tühistada maakohtu määruse ja võtta hagiavaldus menetlusse. Ringkonnakohtu pädevuses on maakohtu määruse tühistamine ja asja saatmine maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (

§ 657

lg 1 koosmõjus

§-ga 659), mitte hagiavalduse menetlusse võtmine.

1. Maakohus heitis vaidlustatud määruses hagejale ette, et hagiavaldus on ebaselge, kuna hagiavalduse sisust tulenevalt soovib hageja kostja nõude uuesti läbivaatamist, kuid hagiavalduse taotluses on hageja palunud jätta kostja nõue hageja pankrotimenetluses tunnustamata. Samas ei ole maakohus hagi käiguta jätmisel (05.09.2022 e-kiri, tl 45) hagejale selgitanud hagiavalduse puuduseid ega toonud eelmärgitud ebaselgust piisavalt esile, vaid on üksnes palunud täpsustada taotlust. Määruskaebusest nähtuvalt on hageja mõistnud maakohtu määruse põhjendusi selliselt, et maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest muu hulgas põhjusel, et hagejal puudub õiguslik alus kostja nõude uuesti läbivaatamiseks hagi esitamiseks.
2. Selguse huvides selgitab ringkonnakohus järgmist. Hageja on esitanud hagi PankrS § 106 lg-te 2 ja 3 alusel kostja nõude uuesti läbivaatamiseks. Kuna praeguses asjas on pankrotiavaldus võetud menetlusse enne 01.02.2021, kohaldatakse nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele PankrS § 193 lg 5 järgi PankrS
3. ptk
4. jao redaktsiooni (sh § 106), mis kehtis kuni 31.01.
5. Enne 01.02.2021 kehtinud PankrS § 106 lg 2 sätestas, et kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. Enne 01.02.2021 kehtinud PankrS § 106 lg 3 järgi otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagi alusel kohus, kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul alates päevast, millal möödus üks kuu uue koosoleku kokkukutsumise nõude esitamisest. Kui haldur on koosoleku kokkukutsumisest 3 2-22-11892 keeldumisest teatanud enne ühe kuu möödumist nõude esitamisest, hakkab ühekuuline tähtaeg kulgema keeldumisest arvates. Selles asjas on kostjaks võlausaldaja, kelle nõude või pandiõiguse tunnustamist on vaidlustatud. Seega tulenes enne 01.02.2021 kehtinud PankrS § 106 lg-st 3 otsesõnu, et sellist hagi on õigustatud esitama ka võlgnik (RKTKo 09.06.2021, 2-18-13387, p 11).
6. Maakohus leidis, et hageja ei ole hagiavalduses toonud esile asjaolusid, mis annaksid hagejale PankrS § 106 lg 2 alusel õiguse nõuda tunnustatud nõude uuesti läbivaatamist, kuna hagiavaldusest nähtuvalt oli hageja teadlik asjaoludest, millele tema vastuväide tugineb (käenduslepingu sõlmimine ja selle alusel väljamakse tegemine), kuid hageja ei esitanud oma vastuväidet nõuete kaitsmisel. Riigikohus on selgitanud, et pankrotimenetluses peaks isik esitama oma vastuväited nõudele (sh nõude aluseks oleva lepingu võltsitusele tuginevad vastuväited) esimesel võimalusel. PankrS § 106 lg 2 mõttest tuleneb, et olukorras, kus võlgnik teab või peab teadma, et kaitsmiseks esitatud nõue põhineb võltsitud andmetel, kuid ei tugine sellele nõuete kaitsmise koosolekul ega esita sellekohast vastuväidet, ei saa ta hiljem PankrS § 106 lg-te 2 ja 3 alusel enam nõude uuesti läbivaatamist nõuda. Selleks, et tugineda juba tunnustatud nõude puhul PankrS § 106 lg-tele 2 ja 3, tuleb võlgnikul muuta kohtu jaoks usutavaks, et ta enne nõude tunnustamist ei teadnud ega pidanudki teadma PankrS § 106 lg-s 2 nimetatud asjaoludest (RKTKo 09.06.2021, 2-18-13387, p 12).
7. Ringkonnakohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest keeldumise üle otsustamisel tuleb kontrollida kas hageja on esile toonud PankrS § 106 lg-s 2 (kuni 31.01.2021 kehtiva redaktsiooni järgi) sätestatud eeldused. Kui nõue on pankrotimenetluses tunnustatud, siis saab selle uuesti läbi vaatamist nõuda üksnes PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud erandlikel asjaoludel (tunnustamine võltsitud andmete alusel, koosoleku kokkukutsumisel või pidamisel aset leidnud oluline seadusrikkumine). Selles osas peab ringkonnakohus vajalikuks täiendada maakohtu määruse põhjendusi.
8. Hageja ei ole tuginenud sellele, et nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust. Hageja leiab, et kostja nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel. Hageja hinnangul seisneb võltsimine oluliste asjaolude varjamises, s.t on tahetud luua mulje, et laenulepingu alusel ei ole tagasimakseid tehtud. Hageja on esile toonud, et kostja nõude aluseks olevast laenulepingust tulenevaid kohustusi tagas täiendavalt ka sihtasutuse käendus ja on selgunud, et sihtasutus tegi kostjale väljamakse 159 000 eurot, mille võrra ei ole kostja nõuet vähendatud. Väidetav võltsimine on seega hageja hinnangul asjaolu, et eelnimetatud summat ei ole kostja poolt nõude esitamisel arvesse võetud ja nõue on tunnustatud seetõttu suuremas määras, kui võlg tegelikult oli. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja esile toodud asjaolu andmete võltsimine. Kuivõrd esile toodud asjaoludel oli sihtasutuse käenduse näol tegemist täiendava tagatisega, ei vastutanud sihtasutus solidaarselt teiste võlgnikega. Sihtasutuse poolne kohustuste täitmine kostja ees ei vähendanud põhivõlgniku ega käendajate kohustuste suurust, milline põhimõte tuleneb ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 8 lg-st
9. Põhinõude tagatiste ülemineku printsiip tuleneb võlaõigusseaduse § 167 lg-st
10. See tähendab, et kostjal on õigus võlgnikult kogu võlg sisse nõuda ning pankrotimenetluses saadud vahenditest tagastada sihtasutusele proportsionaalselt vastav summa. Sellest tulenevalt ei saa hageja esile toodud asjaoludest järeldada, et kostja nõude tunnustamine põhines võltsitud andmetel.
11. Seega on õige maakohtu järeldus, et praegusel juhul tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda selle perspektiivituse tõttu. Perspektiivitu hagi menetlemine oleks vastuolus tsiviilkohtumenetluse ülesandega ja tooks kaasa üksnes põhjendamatuid kulusid (

§ 2

). 4 2-22-11892 Tegemist on olukorraga, kus hageja taotletavat eesmärki oleks iseenesest võimalik saavutada, kuid mitte hagiavalduses esitatud asjaolusid arvestades. 23. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 24.

§ 178

lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 5