4-23-1945 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Menetlusalune isik Kaebuse esitaja esindaja Kohtuväline m

§ 227

lg 2 järgi rahatrahviga 35 (kolmkümmend viis) trahviühikut, s.o 140.- (ükssada nelikümmend) eurot. 2. Kohtuvälise menetleja otsusega Dmytro Radzivilile

§ 227

lg 2 alusel määratud rahatrahv 35 (kolmekümne viie) trahviühiku ulatuses, s.o 140.- (ükssada nelikümmend) eurot, tuleb kassatsioonitähtaja jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

1. 1 4-23-1945
2. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
3. Jätta menetlusaluse isiku Dmytro Radzivili kaebus rahuldamata.
4. Väärteoasja materjalide juures olev digitaalne andmekandja kohtuotsuse jõustumisel jätta väärteoasja materjalide juurde.
5. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale, kaebus esitaja esindajale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutati lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o alates
6. oktoobrist
7. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
8. novembrist
9. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates
10. novembrist
11. Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse patrullgrupi II patrullpolitseinik K. Vompa 31.05.2023 koosatud kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2302,23,006845 karistati menetlusalust isikut Dmytro Radzivili

§ 227lg 2 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses s.o summas 140.- eurot.

Märgitud väärteootsuse kohaselt Dmytro Radzivil 31.05.2023 kella 16.08 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Vana – Lõuna tn liikudes Vineeri tn suunas juhtis mootorsõidukit kiirusega 63 km/h +- 3 km/h, suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli 30 km/h. Dmytro Radzivil ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h, rikkudes selliselt

§ 50

lg 5 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi (vt.

väärteotoimik tl 1). Kaebuse sisu ja asjaolud ning menetlus maakohtus 13.06.2023 esitas menetlusaluse isiku Dmytro Radzivil kaitsja vandeadvokaat V. Särgava Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja väärteoasjas nr 2302,23,006845 kiirmenetluse otsuse nr 10220182949354 peale. Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et menetlusalune isik vaidlustab kohtuvälise menetleja 31.05.

1. a kiirmenetluse otsuse nr 10220182949354 täies ulatuses. Menetlusalune isik palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja hinnangul kohtuvälise menetleja otsus on ebaõige ja talle määratud karistus on põhjendamatu. Otsuse tegemiseks õiguslik alus puudus ja otsus on ka sisu poolest ebaõiglane. Menetlusalusele isikule on tehtud trahv olukorras, kus ta sõidukit juhtides liikluseeskirja ei rikkunud. 2 4-23-1945 Kaebuses märgitakse, et menetlusalune isik sõitis 31.05.
2. a Tallinnas mööda Koidu tänavat ja sooritas vasakpöörde Vana - Lõuna tänavale. Seejärel hakkas ta mööda Vana-Lõuna tänavat sõitma Vineeri tänava suunas. Koheselt pärast vasakpööret oli Vana-Lõuna tänaval liiklusmärk kiiruspiiranguga 30 km/h. Pärast liiklusmärki on ristmik, mis 30 km/h mõjuala lõpetas. Peale ristmiku ületamist peatas Vana-Lõuna tänaval menetlusaluse isiku kinni politseipatrull. Menetlusalusele isikule selgitati, et ta sõitis 30 km/h mõjualas sõidukiirusega 63 km/h +/- 3 km/h, mistõttu ta pani toime liikluseeskirjade rikkumise. Olukorrast selgema ülevaate saamise huvides lisas kaebuse esitaja kaebusele asendskeemi ja fotod. Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et menetlusalune isik esitab tõendina tema enda poolt tehtud videosalvestuse, kust on näha, kuidas Vana-Lõuna tänavale sõidab välja paremalt valge sõiduauto. Kuivõrd tegemist on kahe sõidutee ristumisega, siis 30 km/h kiirusepiirangu mõjuala sellega lõpeb. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.
3. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 9 lg 1 p 30 alusel märk 351 „Suurim kiirus” keelab sõita suurema sõidukiirusega (km/h), kui märgil näidatud. Sama määruse § 9 lg 2 p 1 alusel märkide 35 mõjupiirkond ulatub: asulas märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud tahvliga teatatud kauguseni. Menetlusalune isik on seisukohal, et kuivõrd Vana-Lõuna tänava ja külgneva tee ristumise kohas on ristmik, mis lõpetas kiirusepiirangu 30 km/h, siis otsuses kohtuväline menetleja ebaõigesti leidis, et sellel teelõigul, millel menetlusalune isik kinni peeti, oli suurim lubatud kiirus 30 km/h. Seega menetlusaluse isiku karistamise alusena arvestati ebaõigesti asjaolu justkui sõiduteel, millel menetlusalune isik sõitis, oli kiirusepiirang 30 km/h. Kaebuse esitaja esindaja hinnangul menetlusalune isik ei ole talle etteheidetud

§ 50lg 5 p-s 3 sätestatud rikkumist toime pannud.

Menetlusalune isik kui ka tema kaitsja on asunud seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsus on ebaõige ja põhjendamatu ja menetlusalusele isikule määratud karistus

§ 50

lg 5 p 3 ja

§ 227lg 2 järgi on alusetu (kohtutoimik tl 1-11).

Käesolevat väärteoasja uuriti kaebemenetluses Harju Maakohtus 10.10.2023 toimunud avalikul kohtuistungil (kohtutoimik tl 35-37). Harju Maakohtus 10.10.2023 toimunud kohtuistungil Dmytro Radzivil ja tema kaitsja vandeadvokaat Viktor Särgava jäid täielikult kohtule esitatud kaebuse juurde kinnitades, et kaebusest nad loobuda ei soovi, samuti ei soovi nad menetluskulusid riigilt tagasi vaid tahavad õiglust. Kohtuväline menetleja kaebust õigeks ei võtnud (kohtutoimik tl 35 pöördel). Kaebaja Dmytro Radzivil kinnitas kohtus, et tema sõitis mootorrattaga BMW, mis tänavalt ta välja sõitis, selle nime ta täpselt ei tea, kuid sõitis ta mingisuguse asutuse poole, millel oli Kringel. Kui politsei ta peatas, siis talle, öeldi, et ta ületas piirkiirust 30 km/h +/- 3 km võrra, öeldi, et seal oli dubleeriv märk ja, kuidas ta võis seda mitte märgata. Dmytro Radzivil märkis, et ta ei ole harjunud politseiga vaidlema ja oli võimalik tõesti, et ta võis mitte märgata seda ning tol hetkel ta nõustus ja tasus trahvi ära. Kuid mõne päeva pärast, kui ta sõitis uuesti selles suunas, siis ta sai aru, et politseiinspektor arvas, et ta sõitis teiselt poolt ja, kui ta oleks sõitnud teiselt poolt, siis tõesti seal oleks olnud kaks märki. Aga, kui nad vestlesid, siis ta oli veendunud, et täiendav 30 km/h oli ülekäigurajal, mis jäi talle kahe silma vahele ja ta sõitis mööda seda tänavat ja sai aru, et kaks 30-st märki on ringteelt väljasõidult. 3 4-23-1945 Dmytro Radzivil kinnitas, et ta nägi ainult ühte märki ja peale seda märki oli ristmik. Ta arvas, et sellel 30 km/h märgil ei ole enam mõju, et see on nagu ära nullitud. Ta arvas, et seal on linnasisene kiirus ja veendus, et peale ülekäigurada kedagi ei ole ja kõik on turvaline ning seetõttu natuke kiirendas. Kohtuvälise menetleja esindaja esitatud küsimustele selgitas Dmytro Radzivil, et tema tuli Koidu tänavalt ja tahtis sõita Veerenni tänava suunas. Seda, mis tänavaga Vana – Lõuna tänav ristub ta ei tea, aga kui seal sõita, siis seal on üks hall tänav, mis läheb Just4u OÜ suunas ja sellel on ristumine Veerenni rajooniga. Kohtuistungil kaebuse esitaja Dmytro Radzivil kinnitas, et kuigi ta arvas, et seal teelõigul on lubatud kiirus 50 km/h ületas ta kiirust ja see oli tema viga, ta kiirendas, sest mootorratas võtab kütust palju kiiremini kui auto ja peatub ka palju kiiremini. Kohtulike vaidluste käigus kaebuse esitaja ja tema esindaja kinnitasid, et nemad jäävad kaebuse juurde, midagi üle korrata ei soovi, menetluskulude hüvitamist ei taotle, tahavad nad õigulust ja midagi lisada ei soovi. Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor tõdes, et käesoleval hetkel seisneb vaidlus selles, et kas menetlusalune isik liikus 30 kiirusepiirangu alas või mitte ja, kas selle 30 kiirusepiirangu ala lõpetas väidetavalt see ristmik, millega menetlusalune isik kaebusele lisatud videosalvestusega on viidanud ja, kas tegemist oli üldse ristmikuga. Kohtuvälise menetleja juhtis kohtu tähelepanu

§ 2p 68, kus on sätestatud ristmiku mõiste.

Nimetatud sätte kohaselt on ristmik samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala, kuid ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu - või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Kohtuvälise menetleja hinnangul koht, mida kaebuse esitaja pidas ristmikuks, ei olnud ristmik liiklusseaduse § 2 p 68 mõttes ja menetlusalune isik liikus 30 kiiruskäigu alas. Kohtuvälise menetleja hinnangul väärteokaebusele lisatud videosalvestusest on ilusti näha, et tegemist pole ristmikuga esimene on hoovi sissesõit ja teine on samuti hoovi sissesõit ja nad nägid ka sealolevat õueala märki. Menetlusalune isik liikus teelõigul, kus oli liikluskorraldusvahendiga nr 351 suurim kiirus 30 km/h. Samuti juhtis kohtuväline menetleja kohtu tähelepanu Majandus – ja kommunikatsiooniministri

1. veebruari
2. a. määrusele nr 12, § 9 p
3. Need teeotsad, millega menetlusalune isik kaebusel lisatud videosalvestuses viitab, ei ole ristmikud, ega lõpetanud ka temale 30 lubatud suurimat sõidukiirust 30 km/h kiirusele. Kohtuväline menetleja märkis, et isegi, kui seal oleks olnud 50 km/h kiirusepiirangu ala ehk siis asulasisesel teel liiklusseaduse kehtestatud suurim lubatud sõidukiirus, siis tuleb vaadata menetlusaluse isiku sõidukiirust, mis oli fikseeritud kiirusmõõtmeseadmega, ületas ka seda määra. Menetlusalune isik ka ise selgitas, et ta kiirendas ja tema sõiduk oli võimas ning tekkis kogu kiirus sellise hetkega. Seda asjaolu, et mootorsõidukijuht ei tea, millal või, kas need kohad, mis seal Vana-Lõuna tänaval olid üles filmitud, lõpetavad 30 km/h kiiruspiiranguga või mitte, ei pea kohtuväline menetleja usutavaks. Mootorsõidukijuht olles omandanud mootorsõiduki juhtimisõiguse, peab 4 4-23-1945 tundma ka liiklusreegleid ja teadma ka oluliste mõistete tähendusi. Teatavasti on ka liiklusseadus vabalt avalikult kättesaadav ning seda saab mootorsõidukijuht endale iga kell meelde tuletada, kui peaks miskit unustama. Kohtuväline menetleja pidas oluliseks märkida ka seda, et 30 km/h kiiruspiirangu märk, asub kohas, kus liiklus on üsna aktiivne. Sellel teelõigul liiguvad tihti jalakäijad, kergliikurid, jalgratturid nii noored kui vanad, et läheduses on kool ja kohalik omavalitsus on põhjusega alandanud sellel tänaval lubatud suurimat sõidukiirust 30 km/h, et tagada tiheda liiklusega tänaval liiklusohutust just nõrgemale osapoolele liikluses, milleks on siis jalakäijad, jalgratturid, kergliikurid. Kohtuvälise menetleja hinnangul kiiruse ületamine on ohtlik ja suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust, kui 30 km/h liikuv mootorsõiduk suudaks ootamatu või aimamatu takistuse korral enda sõiduki ohutult peatada, ilma, et seal oleks raskeid tagajärgi, siis juba 60 km/h liikuv sõiduk, seda teha ei suuda. Seetõttu on ka antud tänav politsei tähelepanu all. Kohtuvälise menetleja esindaja oli veendumusel, et menetlusalusel isikul oli kohustus järgida oma sõiduki liikumiskiirust ja pidada kinni liiklusreeglitest ning lubatud suurimast sõidukiirusest, mis oli kehtestatud. Paraku kaebuse esitaja seda teadlikult ja tahtlikult ei teinud. Kohtuväline menetleja hinnangul otsuse tegija on otsust tehes arvestanud menetlusaluse isiku puhtsüdamliku kahetsusega ning arvestanud ka seda, et viimasel ei olnud kehtivaid karistusi. Selline karistus vastab isiku süü suurusele arvestab õiguskorrakaitsmise huve ja on kooskõlas Riigikohtu poolt antud suunistega. Väärteoasjas puuduvad sellised asjaolud, mis annaksid aluse kohtuvälise menetleja seaduslikule põhjendatud kiirmenetlusotsuse tühistamiseks, õigusnorme väärteoasja menetlemisel rikutud ei ole, kiirmenetlusotsus on seaduslik ning kaebuse esitaja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava repliigi korras märkis, et kui inimene sõidab sealt ristmikult mööda, siis ei ole realistlik, et sa suudaks seal orienteeruda, et kas tegemist on ristmikuga, mis ei katkesta liikluskiiruse piirangut. See eeldaks seal ristmikul kinni peatamist, läbi kangialuse uurimist, et millised märgid sealt kuskilt tulevad, mis ei ole realistlik. Kui sealt kangi alt välja pöörata ja teha parempööre, siis seal ei ole mingisugust 30 km/h märki ning seal kehtiks liiklusepiirang 50 km/h. Pole realistlik, et sellel teelõigul oleks kaks eraldi kiirusepiirangut ühel isikul, kes sõidab Vana – Lõuna tänavat pidi ja teisele isikule, kes pöörab kangi alt välja paremale. Kaebemenetluse käigus avaldati ja uuriti järgmisi menetluslikke ja dokumentaalseid ja digitaalseid tõendeid, millised asuvad väärteoasja originaaltoimikus lehekülgedel 1 – 13 ja kohtutoimikus lehekülgedel 1-11 ja lehekülgedel 24-26 (kohtutoimik tl 36). Kohtuotsuse motiivid Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud väärteoasjas kogutud materjalidega, samuti kohtuistungil menetlusosaliste esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud kohtuistungil avaldatud kirjalikke, dokumentaalseid, menetluslikke tõendeid ning digitaalsetel andmekandjatel olevat teavet kogumis, asub seisukohale, et Dmytro Radzivil ja tema kaitsja esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel põhjendustel: 5 4-23-1945 VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule s.t kaebuse esitaja Dmytro Radzivilile vaidlustatud kiirmenetluse otsuse kohaselt

§ 227

lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemist (väärteotoimik tl 1).

§ 227

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Lisaks sellele võib

§ 227

lg 5 p 1 kohaselt kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohus peab märkimisväärseks teadmist, et käesoleval hetkel ei ole vaidlust tekitanud kaebuse esitajale etteheidetud väärteo toimepanemise aeg s.o 31.05.2023.a kell 16.08, samuti koht Tallinn, Harjumaa Vana – Lõuna tänav Veerenni tn suund ega sõiduvahend, millist kaebuse esitaja temale väärteo toimepanemise ajal juhtis. Kohus loeb märgitud asjaolud tuvastatuks käesolevas väärteoasjas menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses ja kohtus antud selgitustega selle kohta, et tema liikus mootorratast juhtides Kodu tänavalt Vana – Lõuna tänavale ja sõitis siis Veerenni suunas. Kaebuse esitaja Dmytro Radzivil on kohtus märkinud, et vaidlustada soovib ta üksnes seda, et ala, kus ta mootorrattaga sõitis, seal ei kehtinud sõidukiirus 30 km/h, vaid ta sõitis 50 km/h ettenähtud sõidukiirust lubaval teelõigul. Fakti, et kaebuse esitaja juhtis temale kuuluvat mootorratast BMW reg XXX, toetavad väärteoasjas kogutud liiklusregistri päringust sisalduv teave ja sõiduki taustainfo politsei infosüsteemist (väärteotoimik tl 9-12). Juba eelnevalt märgitud kaebuse esitaja Dmytro Radzivil on kohtule selgitanud, et tema keeras Vana – Lõuna tänavale Koidu tänavast, märgitu kinnituseks on ta esitanud ka skeemi ja fotod oma liikumise trajektoorist (kohtutoimik tl 1-2 ja 8-9). Kohtu hinnangul kaebuse esitaja esitatud sellekohased tõendid on asjakohased selles osas, et nendes sisalduv teave kinnitab Dmytro Radzivili mootorrattaga liikumise suunda. Samuti toetab fotodel olev teave teadmist, et keerates Koidu tänavalt Vana – Lõuna tänavale on sõidutee paremal küljel näha liiklusmärki 351 s.o «Suurim kiirus», milline keelab sõita suurema sõidukiirusega (km/h), kui märgil näidatud. Märk, mis piirab sõidukiiruse 30 km/h või alla selle, osutab ohtlikule teelõigule, millel hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa. Kohtu hinnangul pidi kaebuse esitaja Dmytro 6 4-23-1945 Radzivil, keerates Koidu tn Vana – Lõuna tn ja sõites Veerenni suunas märgitud märki nägema ja aru saama, et ta sõidab teelõigul, kus lubatud suurim kiirus on 30 km/h. Kaebuse esitaja Dmytro Radzivil väidet selle kohta, et tema hinnangul sõitis ta teelõigul, kus oli lubatud sõidukiiruseks 50 km/h ei ole tõendamist leidnud. Kaebuse esitaja Dmytro Radzivil on kohtule esitanud omapoolse tõendi – videosalvestuse lõigu piirkonnast, kus on jäädvustatud oma mootorratta liikumise suuna. Samuti on märgitud video, kohtuliku uurimise käigus kaebuse esitaja Dmytro Radzivil juhtinud nii kohtuvälise menetleja kui ka kohtu tähelepanu sellele, et teel, kus tema liikus, tuli ette ristmik ja ristmik lõpetas kiirusepiirangu 30 km/h. Kohus sellise väitega ei nõustu. Kohtule esitatud videost on üheselt näha, et teede ristumisala, mida kaebuse esitaja on pidanud ristmikuks ei ole ristmik

§ 2

p 68 tähenduses.

§ 2

p 68 kohaselt ristmik on samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu - või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata. Kohtu hinnangul kaebuse esitaja Dmytro Radzivil on eksinud ristmiku mõiste tõlgendamisel, sest ei õueala, milline on nõuetekohaselt liiklusmärkidega tähistatud, hoovi sisse – või hoovist väljasõitu ei saa pidada ristmikuks. Kohtu hinnangul seadusandja on ristmiku mõiste, tähenduse toonud liiklusseaduses välja arusaadavalt ning kaebuse esitaja veendumus vastupidises seda kummutada ei saa. Kohus selgitab, kui liiklusmärk „Suurim kiirus“ on paigaldatud koos mõjuala märga ei lõpeta asulas kiirusepiirangut ka mitte ristmik, vaid mõjuala lõpumärk. Dmytro Radzivil oma tähelepaneliku suhtumise korral oleks pidanud teel olevaid liiklusmärke järgima, kuid jättis seda ilmselgelt tähelepanematusest või kiirustades tegemata, mistõttu jäi talle liikluskorraldus märkamata. Väärteotoimikus asuva kiirusemõõturi kasutamise protokollis fikseeritud andmete ja salvestise väljatrükist nähtuvalt kasutati menetlusaluse isiku Dmytro Radzivil juhitud mootorsõiduki s.o mootorratta BMW R1250R registreerimismärgiga XXX sõidukiiruse mõõtmiseks 31.05.2023 kella 16.08 ajal mõõteseadet LaserCam 4 LE0205. Tegemist on salvestava laserkiirusmõõtjaga, mille salvestise andmed on võimalik välja trükkida ning millisest andmete väljatrükist on tuvastatav mõõdetava sõiduki kaugus mõõtjast, mõõdetava sõiduki kiirus ning iga mõõtetulemuse kellaaeg, samuti on võimalik välja võtta mõõdetava sõiduki fotod. Väärteoasjas leiduvas andmete väljatrükis on näha nii sõiduki kiirus, kui ka sõiduki fotod, samuti kiirusmõõturi kasutamise aeg ning mõõtja andmed. Mõõtmisel tuvastati, et mõõdetav sõiduk liikus alal, kus lubatud sõidukiirus oli 30 km/h kiirusega 63 km/h, kiiruse mõõtmisel on menetlustoimingu teostajal arvesse võetud kiirusmõõturi laiendmääramatust +/- 3 km/h ja mõõtetulemuseks on saadud 60 km/h (väärteotoimik tl 3, 7 8 ja digitaalsel andmekandjal olev teave kiirusmõõtmise kohta). Väärteotoimikus leiduvast taatlustunnistusest TTRS-22/00181 koopiast nähtuvalt oli kiirusmõõtur LaserCam 4 LE0205 taadeldud 07.09.2022 ning tõendist tulenevalt oli mõõtja Taivo Hyyrönen läbinud pädeva mõõtealase koolituse (väärteotoimik tl 4-5-6). Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev ja vastava koolituse läbinud mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohtu hinnangul eelpool märgitud tõendite näol on tegemist asjakohaste ning usaldusväärsete tõenditega, tõendites sisalduv teave 7 4-23-1945 on omavahel haakuv ning veenab kohut selles, et just kaebuse esitaja Dmytro Radzivilile on alust ette heita väärteoprotokollis välja toodud ajal, kohas kirjeldatud väärtegu. Seega on tuvastamist leidnud

§ 227

lg 2 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik Dmytro Radzivil ületas mootorsõiduki juhile liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h võrra, millega rikkus

§ 50lg 5 p 3 keeldu.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik Dmytro Radzivil ületas asulasisesel teel mootorrattaga sõites 63 km/h +- 3 km/h, lubatud suurimat sõidukiirust 30 km/h alal mitte vähem kui 30 km/h võrra, millega rikkus

§ 50

lg 5 p 3 keeldu ja pani toime

§ 227lg 2 ettenähtud väärteo.

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 227lg-s 2 ettenähtud väärteona.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta põhimõtteliselt osaliselt ka ise tunnistanud, vaatamata sellele, et ta arvas, et sõitis 50 km/h lubatud sõidukiirust sõitval teelõigul. Kaebuse esitaja on kinnitanud kohtus, et tema mootorrattaga sõites kiirendas, märkides, et mootorratas võtab kütust kiiremini juurde ja samas ka peatub mootorratas kiiremini kui auto. Kohus märgib, kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit - mootorratast kiirusega, mis ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (30 km/h alal) mitte vähem kui 30 km/h, siis rikkus menetlusalune isik

§ 50

lg 5 p 3 keeldu ja tegemist on väärteoga

§ 227lg 2 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse patrullpolitseinik Kerly Vompa, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 227

lg 2 alusel rahatrahviga 35 trahviühikut s.o summas 140.- eurot.

§ 227

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära alumises määras. Sellest tulenevalt kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). 8 4-23-1945 Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigiga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Seadusandja on

§ 227

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Lisaks sellele võib

§ 227

lg 5 p 1 kohaselt

§ 227

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest teiseliigilise põhikaristuse kõrval kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Hinnates menetlusaluse isiku süüd

§ 227

lg 2 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, et mõõdetavate suuruste puhul sõltuvad süüteo kvalifikatsioon ja süü suurus numbrilisest näidust. Käesoleval juhul on tuvastatud, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk sõitis kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h. Seega ületati lubatud sõidukiirust

§ 227lg 2 sätestatud kiiruste vahemikku arvestades alammäära lähedases määras.

Seega on süü suuruse mõttes tegemist alla keskmise süüga. Samas on tegemist olukorraga, kus suurim lubatud sõidukiirus on kehtestatud liikluskorraldusvahendiga, mis peaks igale juhile üheselt arusaadava sisuga olema. Arvestades seda, et menetlusalusele isikule on juhtimisõigus omistatud rohkem kui 10 aastat tagasi, siis peaks menetlusalusele isikule üheselt ka olema arusaadav liikluskorraldusvahendiga juhile antav informatsioon. Kui veel arvestada sellega, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki liikumiskiiruseks mõõdeti mitte vähem kui 63 km/h +-3 km/h, siis pidi menetlusalune isik (isegi, kui viimane arvas, et sõidab teelõigul, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h) ka aru saama sellest, et tema sõidukiirus on lubatust oluliselt suurem, seda nii kiiruse tajumise kui ka sõidukil oleva, eeldatavasti töökorras spidomeetri vaatamisega. Neid asjaolusid koos hinnates asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik pani väärteo toime tahtlikult. Juba eelnevalt märgitud, kaebuse esitaja sellekohast väidet, et tema arvas, et sõidab teelõigul, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h loeb kohus asjakohatuks ning antuks käesoleval hetkel eesmärgiga pääseda võimalikust väärteovastutusest tehtu ees. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust kergendavaid kergendavaks asjaoluks tegelikkuses on kohtuväline menetleja isikule karistust mõistes arvestanud isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Menetlusaluse isiku suhtes koostatud kiirmenetluse otsusest nähtub, et otsuse tegija on arvestanud faktiga, et Dmytro Radzivil tunnistas oma süüd. Karistuse määramisel tuleb lisaks eelmärgitule lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult liiklusnõudeid, mida näitab ka sõidukiiruse ületamine asulasisesel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on liikluskorraldusvahendiga antud informatsiooni tõttu üheselt ja arusaadavalt igale juhile teada. 9 4-23-1945 Väärteoasja materjalides leiduvast karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja 02.09.2022 otsusega

§ 227

lg 2 ettenähtud väärteo eest rahatrahviga 180 eurot, mille ta tasus 15.09.2022 (väärteotoimik tl 13). Sellistest andmetest saab järeldada, et menetlusaluse isiku liiklust ohustav käitumine on vaatamata kohaldatud karistustele ajas mitte küll intensiivselt, kuid jätkunud ja lubatud sõidukiiruse ületamist käesoleval hetkel saab lugeda korduvaks. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on eelkõige just eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks kohaldanud Dmytro Radzivil suhtes kergemaliigilist – rahatrahvi - karistust ja teinud seda põhjendatult. Kohtu arvates saavutab rahatrahvi kohaldamine oodatavat eesmärki, s.o menetlusalune isik muutuks liikluses õiguskuulekaks. Menetlusaluse isiku suhtes karistuse määramine ettenähtud sanktsiooni alumises määras on põhjendatud ja proportsionaalne. Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Antud juhul ületas menetlusalune isik asulasisesel teel sõidukiirust 30 km/h võrra, millega pani ohtu nii tema enda kui ka kõigi võimaike teiste temaga samal teelõigul liikuvate kaasliiklejate elu, tervise ja vara, mis näitab juhi hoolimatust liiklusohutusse ja üleolevat suhtumist nii liiklusreeglitesse kui ka kõigisse teistesse liiklejatesse. Sellest tulenevalt leiab kohus, et seni, kuni liikluses peetakse kinni ja karistatakse isikuid, kes teadvalt ignoreerivad juhi kohustusi, tagatakse ka teiste liiklejate turvatunnet, millega tagatakse ka liikluskord. Seega on kohtuväline menetleja ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt põhjendatult kohaldanud menetlusaluse isiku suhtes karistusena rahatrahvi, lootes esmalt kergemaliigilise karistuse kohaldamisega mõjutada viimast muutma oma suhtumist toimepandusse ja võimaldades menetlusalusel isikul asuda seaduskuulekale teele. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud karistusega ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üld - ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et sanktsiooni madalamas määras karistus rahatrahvi näol sunnib isikut edaspidi hoiduma uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest ja annab vähemalt ajutiselt panuse liiklusohutuse suurenemisse. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Katre Poljakova Kohtunik 10