← Eesti

3-23-2660/8

Obsah (6)§ 361§ 32§ 362§ 29§ 364§ 13

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 29.11.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-2660 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti

§ 361

lg 2 p 7 alusel isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. Isikule väljastati Saksamaa varjupaigataotleja elamisluba. Isik otsustas Saksamaalt lahkuda, kuigi rahvusvahelise kaitse taotluse osas otsust tehtud ei ole ja isik ei oleks tohtinud Saksamaalt omavoliliselt lahkuda.

  1. Isik võeti 23.11.2023 ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna arvele ning PPA tuvastas Eurodaci päringu alusel, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Saksamaa Liitvabariigis ja Saksamaa vastutab isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. Saksamaa Liitvabariigile saadeti 23.11.2023 isikute kohta tagasivõtupalve. Tulenevalt Dublini III määruses sätestatule, on Saksamaal palvele aega vastata kuni kaks nädalat.
  2. Tallinna Halduskohtus arutati käesolevat loataotlust isiku kinnipidamiseks 24.11.2023 toimunud kohtuistungil. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kõigepealt lahendab kohus PPA taotluse võtta asja menetluse juurde Soomest 23.11.2023 saadetud vastus seoses varjupaiga taotlemisega. HKMS § 62 lg 2 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Antud juhul on Soome Vabariik saatnud täpsustava e- kirja, mida taotluse esitamise hetkel ei olnud. E- kiri täpsustab X Soomes esitatud varjupaigataotlustega seotud asjaolusid ja omab seetõttu asjas tähendust.
  4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. 8.

§ 32

lg 1 kohaselt kui PPA otsustab algatada välismaalase üleandmise menetluse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud) (ELT L 180, 29.06.2013, lk 31–59), sätestatud korras, kohaldatakse välismaalase kinnipidamisele käesoleva seaduse § 361 lõike 2 punkti 7. 9.

§ 361

lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel kui

s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. 2 10. Rahvusvahelise kaitse taotleja vältimatu kinnipidamise alused on üles loetletud

361 lõikes 2. Osundatud lõike punkti 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. 11.

§ 361

lg 21 kohaselt tuleb nimetatud paragrahvi lõike 2 punktile 7 tuginemisel tõlgendada põgenemisohtu koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaoludega. PPA on selgitanud puudutatud isiku võimalikku põgenemisohtu tuginedes VSS § 68 p 9. VSS § 68 p 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. PPAle teadaolevalt on isik Saksamaa Liitvabariigis esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ning tema taotluse osas pole veel otsust tehtud. Isikule ei ole antud luba lahkumiseks Saksamaa Liitvabariigist. Isiku ütluste kohaselt soovis ta minna Soome Vabariiki, mida osaliselt tõendab ka asjaolu, et isik peeti kinni kui ta soovis minna Tallinn- Helsingi praamile. Isiku ütlused kinnitavad, et soovis minna abikaasa ja lapse juurde, kes elavad Soomes. PPA hinnangul antud isiku käitumine ja ütlused kinnitavad seda, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht.. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav isiku üleandmiseks tema rahvusvahelise kaitse menetlemise eest vastutavale liikmesriigile.. Kohus nõustub PPA seisukohtade ja käsitlusega. 12.

§ 362

lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

  1. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kaalunud faktilisi asjaolusid nende kogumis, leiab, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ning kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  2. Kohtuistungil isik avaldas soovi iseseisvalt Saksamaale minna, teda pole põhjust siin kinni hoida. PPA oli siiski seisukohal, et põgenemisoht on olemas. Isik on alates
  3. aastast Euroopas viibinud. Isikul on mitmesse riiki sissesõidukeelud, ent see tema liikumist ei takistanud. Saksamaa rahvusvahelise kaitse menetluse seis ei ole hetkel teada, ent kui seal peaks olema keeldumise aluseid, võib isik soovida liikuda teistesse riikidesse 15.

§ 29

näeb ette ka leebemad järelevalvemeetmed kui puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine, kuid

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPAle teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. PPAle teadaolevalt lahkus isik Saksamaa varjupaigataotlejate keskusest ilma Saksamaa Liitvabariigi loata. PPA hinnangul annab isiku selline käitumine aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning liikumine ei ole raskendatud. X on esimest korda taotlenud rahvusvahelist kaitset 2014 aastal ja kolmel korral seda pikendanud, kuni 2021 aastani. Seega selgub, et rahvusvahelise taotluse menetlus ei ole X võõras ning tema väide, et ta ei teadnud, et ei või Saksamaalt lahkuda ei ole usaldusväärne. Schengenis ringi 3 liikumist ei takistanud ka Norra kohaldatud Schengeni sissesõidukeeld Kohus nõustub eeltoodud PPA hinnangutega. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus PPA taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaks kuud (mitte kauemaks kui 25.01.2024). Isikul oli kohustus olla Saksamaal ning on sealt lahkunud. Kuivõrd on isikul ka varasemaid kokkupuuteid varjupaigataotluste esitamisega, ei ole usutav, et ta ei olnud sellest kohustusest teadlik. Kohtul pole veendumust, et isik oleks tagasisaatmiseks kättesaadav või lahkuks Saksamaale iseseisvalt, kui tema eesmärk oli jõuda Soome. Isiku kinnipidamine on ilmselt lühem kui kaks kuud. Tagasisaatmise järgselt otsustab Saksamaa, kuidas edasi toimetada. 16. Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastada (

§ 364lg1).

17. PPA on teinud taotluse kohtumenetluse kinniseks kuulutamiseks HKMS § 77 lg 1 alusel. Kohtule ei selgu taotlusega esitatud materjalidest, et esineb vajadus kohtumenetluse kinniseks kuulutamiseks.

§ 13

lg 1 kohaselt rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja tema valitsemisala asutused, kinnipidamiskeskus, rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskus, samuti tõlk ja muud asjassepuutuvad isikud on kohustatud hoidma neile taotleja kohta teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsena ja järgima nimetatud välismaalase isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse nõudeid.

§ 13

lg 2 kehtestab sisuliselt nõude hoida rahvusvahelise kaitse taotleja kohta teatavaks saanud teave konfidentsiaalsena. Kokkuvõtvalt ei kuuluta kohus kohtumenetlust kinniseks, kuid kuna isiku kohta avaldatud informatsioon ei saa olla avalik, siis isiku identifitseerimise välistamiseks asendab kohus HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.