← Eesti

1-23-6603/6

Obsah (6)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2023. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-6603 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Andraš Tšitškan Süüdistatav Kalle Karu, ik. 37306192750; XXX kodanik; emakeel: XXX; elukoht: XXX; XXX; XXX; tel. XXX. Kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 18.10.2022. a otsusega nr 1-22-6280

§ 424

lg 1 järgi 4-kuulise vangistusega, mille hulka arvati

§ 68

lg 1 alusel 2 eelvangistuses viibitud päeva ning kanda jäi 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74lg 1, 3 alusel määrati karistust täitmisele mitte pöörata 1-aastase katseajaga.

K. Karule määrati

§ 75

lg 2 p-s 8 sätestatud lisakohustus ja võeti

§ 50lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Kahtlustatavana kinni peetud 01.-02.11.

  1. Tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
  2. Süüdi tunnistada Kalle Karu

§ 424

lg 2 järgi ning karistuseks mõista 9 kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1, 2 ja

§ 424

lg 4 p 1 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele kandmisele 2 päeva vangistust, milleks lugeda

§ 68lg 1 alusel Kalle Karu kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.-02.11.2023.

a.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud osa karistusest, s.o 8 kuud ja 28 päeva vangistust tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Kalle Karu ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi. Määrata Kalle Karu katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 4 alusel on Kalle Karu kohustatud 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest registreeruma tervishoiuasutuses vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi liigtarvitamise häire hindamiseks SA Tartu Ülikooli kliinikumi. Vastuvõtule saab registreeruda üldregistratuuri telefonil 731 9100 alkoholitarvitamise häire ravi teenusele, SA TÜK psühhiaatriakliinik aadressil Riia tn 167, Tartu.

§ 75

lg 4 alusel, seoses vajadusega piirata süüdistatava poolt alkoholi liigtarbimist ja vähendada tema ohtlikkust ühiskonnale, on Kalle Karu kohustatud käitumiskontrolli lõpuni andma vereproove alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) laboratoorseks vereanalüüsiks. Proove tuleb anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kord kuus kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Kui PEth näit on suurem kui 50 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem. Kui süüdistatav saavutab PEth näidu, mis on 50 ng/ml või alla selle, tuleb edaspidi proove anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kriminaalhooldusametniku äranägemisel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kvartalis, kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Lisaks peab sellisel juhul olema iga järgmise analüüsi PEth näit samuti 50 ng/ml või alla selle.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ning lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võtta lisakaristusena Kalle Karult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 15.12.

  1. a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
  2. Menetluskulu 2 KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Kalle Karult menetluskuluna kaitsjatasu 86,40 eurot ja sundraha 1087,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Kalle Karul on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1173,90 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 97,83 eurot ja viimasel
  3. kuul 97,77 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), märkides ära viitenumbri 99923700036925 ning selgituseks „Kalle Karu, 1-23-6603, menetluskulu“ Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Kalle Karu süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 18.10.2022 otsusega nr 1-22-6280 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti 01.11.2023 kella 14:57 paiku Tartumaal, XXX, XXX – XXX tee
  4. kml mootorsõidukit XXX reg nr XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,22 mg/l kohta. Kalle Karu rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 mg alkoholi. Sellega pani Kalle Karu toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Kokkuleppe sisu

§ 424

lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üheksa kuud vangistust.

§ 74

lg 2 ja

§ 424

lg 4 p 1 alusel kuulub mõistetavast vangistusest koheselt ärakandmisele 2 päeva.

§ 68

lg 1 alusel lugeda 3 see kantuks.

§ 74lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa, s.o.

kaheksa kuud ja 28 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kalle Karu ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 4 alusel kohustada süüdistatavat 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest registreeruma tervishoiuasutuses vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi liigtarvitamise häire hindamiseks.

§ 75

lg 4 alusel seoses vajadusega piirata süüdistatava poolt alkoholi liigtarbimist ja vähendada tema ohtlikkust ühiskonnale, kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli lõpuni andma vereproove alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) laboratoorseks vereanalüüsiks. Proove tuleb anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kord kuus kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Kui PEth näit on suurem kui 50 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem. Kui süüdistatav saavutab PEth näidu, mis on 50 ng/ml või alla selle, tuleb edaspidi proove anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kriminaalhooldusametniku äranägemisel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kvartalis, kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Lisaks peab sellisel juhul olema iga järgmise analüüsi PEth näit samuti 50 ng/ml või alla selle.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks. Menetluskulud on kokku 1173,90 € (sundraha 1087,50 € ja kaitsja tasu 86,40 €). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulu tasumine ositi, ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Kalle Karu aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Kalle Karu süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4 Kohtu seisukoht menetluskulu osas Kalle Karu menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 86,40 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1087,50 eurot (alates

  1. jaanuarist
  2. a on kuupalga alammäär 725 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1173,90 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kalle Karu taotles menetluskulude ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Võttes arvesse Kalle Karu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning temaga sõlmitud kokkuleppe sisu, nõustub kohus prokuröriga, et KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud anda Kalle Karule menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb Kalle Karult välja mõista kaitsjatasu 86,40 eurot ja sundraha 1087,50 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 1173,90 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.