← Eesti

2-23-15793/2

Obsah (6)§ 475§ 477§ 371§ 168§ 150§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2023, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-15793 Tsiviilasi L. D. avaldus kohtult loa saamiseks a

) § 371 lg 2 p 1 alusel keelduda. 3.

§ 475

lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendab kohus esitatud avalduse kui hagita perekonnaasja.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 371

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

  1. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi. PKTS § 39 lg 3 järgi peab abieluvõimetõendi esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. PKTS § 39 lg 5 esimene lause näeb ette, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. PKTS § 9 lg 51 sätestab, et isiku elukoht PKTS-i tähenduses on isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht.
  2. Kohus tuvastas rahvastikuregistrist, et avaldajal on Ukraina kodakondsus ning talle on väljastatud Eestis elamiseks elamisluba nr xxxxxxxxxx/xx ajavahemikul
  3. jaanuar 2023 kuni
  4. jaanuar
  5. Registri andmetel on avaldaja abielus O. D. alates
  6. detsembrist
  7. Avaldaja elukoht on alates
  8. juulist 2022 xxxxxxxxxxxxxx.
  9. Elamisloa saamise üheks eelduseks on välismaalaste seaduse (VMS) § 117 lg 1 p 2 kohaselt elamisloa taotleja tegelik elukoht Eestis. Kuna avaldajale on väljastatud elamisluba, on avaldajal olnud tegelik elukoht Eestis vähemalt alates elamisloa väljastamisest. Avaldaja on viibinud Eestis rohkem, kui kuus kuud enne avalduse esitamist. Seda arvestades kohus leiab, et avaldajal on olnud elukoht Eesti Vabariigis enam kui kuus kuud enne abiellumisavalduse esitamist ning PKTS § 39 lg 5 sätestatud loa andmise eeldused ei ole täidetud.
  10. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus avaldaja avalduse menetlusse võtmata. Kohtu tuvastatud asjaoludel ei ole avaldajal vajalik kohtu poole pöörduda loa saamiseks abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Avaldajal on võimalik Eestis esitada avaldus abiellumiseks ning abielu on võimalik sõlmida ilma abieluvõimetõendita. Samas juhib kohus avaldaja tähelepanu asjaolule, et registri andmetel on avaldaja abielus O. D. , alates
  11. detsembrist
  12. PKTS § 38 lg 1 p 2 kohaselt tuleb abiellumisavaldusele lisada teise või järgmise abielu korral dokument selle kohta, et eelmine abielu on lõppenud või kehtetuks tunnistatud.
  13. Menetluskulud tuleb

§ 168lg 1 alusel jätta avaldaja kanda.

Hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole. 2

  1. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud
  2. novembril 2023 riigilõivu 10 eurot.

§ 150

lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Avaldajal tuleb tasutud riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule taotlus, milles märkida isiku ja konto andmed, kuhu taotletakse riigilõivu tagastamist. Täpsemad andmed riigilõivu tagastamise taotluse esitamiseks on leitavad järgmiselt veebilehelt: https://www.kohus.ee/kohtussepoordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine. 10. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg-d 4 ja 6).

Kuivõrd praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud paberkandjal, tagastab kohus käesoleva määrusega avaldajale ka avalduse koos lisadega. 11.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Seega on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.