Obsah (7)

§ 424§ 4231§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2023. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-6483 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär

) § 424 lg 1, 4231 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kaari Tehver Süüdistatav Jaanek Parts, ik. 38606185712; XXX kodanik; emakeel: XXX; elukoht: XXX; haridus: XXX; töökoht: XXX; tel. XXX; e-post: XXX. Kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 02.-03.08.2023 ja 06.08.08.

1. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja Andi Tubin RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada Jaanek Parts

§ 424lg 1 järgi ning mõista karistuseks 4 kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Jaanek Parts

§ 4231

järgi ning karistuseks mõista 2 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Jaanek Partsile liitkaristuseks 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 06.-08.08.2022.

a ja 02.03.08.2023. a, s.o 5 päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 5 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta 5 kuud ja 25 päeva vangistust tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Jaanek Parts ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi. Määrata Jaanek Parts katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 4 alusel, seoses vajadusega piirata süüdistatava poolt alkoholi liigtarbimist ja vähendada tema ohtlikkust ühiskonnale, on Jaanek Parts kohustatud käitumiskontrolli lõpuni andma omal kulul vereproove alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) laboratoorseks vereanalüüsiks. Proove tuleb anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kord kuus kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Kui PEth näit on suurem kui 50 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem. Kui süüdistatav saavutab PEth näidu, mis on 50 ng/ml või alla selle, tuleb edaspidi proove anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kriminaalhooldusametniku äranägemisel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kvartalis, kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Lisaks peab sellisel juhul olema iga järgmise analüüsi PEth näit samuti 50 ng/ml või alla selle.

§ 75

lg 4 alusel on Jaanek Parts kohustatud hiljemalt 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest registreeruma tervishoiuasutuses vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi liigtarvitamise häire hindamiseks SA Tartu Ülikooli kliinikumi. Vastuvõtule saab registreeruda üldregistratuuri telefonil 731 9100 alkoholitarvitamise häire ravi teenusele, SA TÜK psühhiaatriakliinik aadressil Riia tn 167, Tartu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ning lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

1. Menetluskulu KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Jaanek Partsi sundrahast pool, s.o 543,75 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 3, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Jaanek Partsilt menetluskuluna ekspertiisikulu 95 eurot ja sundraha 543,75 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Jaanek Partsil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 638,75 eurot ositi 12 kuu jooksul alates 2 kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 53,23 eurot ja viimasel
2. kuul 53,22 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), märkides ära viitenumbri 99923700036912 ning selgituseks „Jaanek Parts, 1-236483, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Jaanek Parts juhtis 06.08.2022 kella 20:01 paiku Tartu linnas XXX juures mootorsõidukit XXX, registreerimismärgiga XXX olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,83 mg/l kohta ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Jaanek Parts rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi ning samuti rikkus LS § § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Janek Parts juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, millega pani toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Jaanek Parts, keda on 06.12.2022.a karistatud mootorsõiduki juhtimise eest, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (LS § 201 lg 1 alusel), juhtis tahtlikult uuesti 06.06.2023 kella 09.17 paiku Tartu maakonnas XXX juures mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning ületades lubatud alkoholi piirmäära, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,13 mg/l. 02.08.2023 juhtis tahtlikult, vähemalt kolmandat korda, s.o süstemaatiliselt kella 12:19 paiku Tartu linnas, XXX juures mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, omamata 3 vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja ületades lubatud alkoholi piirmäära, kui alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli 0,19 mg/l kohta. Jaanek Parts rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning samuti liiklusseaduse § 224 lg 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 mg/l kohta. Janek Parts juhtides süstemaatiliselt mootorsõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta pani toime

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

§ 424

lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 4231

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista Jaanek Partsile karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Jaanek Partsi eelvangistuses viibitud aeg kokku 5 päeva (06.08.-08.08.2022, s.o 3 päeva ning 02.08.-03.08.2023, s.o 2 päeva) karistusaja hulka ning mõista lõplikuks ärakantavaks karistuseks 5 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust 5 kuud ja 25 päeva ei pöörata täielikult täitmisele, kui Jaanek Parts ei pane 1 aasta pikkusel katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab katseajal

§-s 75 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: Jaanek Parts kohustub elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 4 alusel seoses vajadusega piirata süüdistatava poolt alkoholi liigtarbimist ja vähendada tema ohtlikkust ühiskonnale kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli lõpuni andma omal kulul vereproove alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) laboratoorseks vereanalüüsiks. Proove tuleb anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kord kuus kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Kui PEth näit on suurem kui 50 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem. Kui süüdistatav saavutab PEth näidu, mis on 50 ng/ml või alla selle, tuleb edaspidi proove anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kriminaalhooldusametniku äranägemisel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kvartalis, kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Lisaks peab sellisel juhul olema iga järgmise analüüsi PEth näit samuti 50 ng/ml või alla selle.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Jaanek Partsi hiljemalt 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest registreeruma tervishoiuasutuses vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi liigtarvitamise häire hindamiseks SA Tartu Ülikooli kliinikumi. Vastuvõtule saab registreeruda üldregistratuuri telefonil 731 9100 alkoholitarvitamise häire ravi teenusele, SA TÜK psühhiaatriakliinik aadressil Riia tn 167, Tartu. KrMS § 180 lg 1 alusel moodustuvad Jaanek Parts kriminaalmenetluse kulud kokku 1182,50 eurot, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest 1087, 50 eurot ja ekspertiisitasu 95 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid jätta pool sundrahast, st 543,75 eurot riigi kanda ning Jaanek 4 Partsi kanda kokku 638,75 eurot ning võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Jaanek Parts aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja taotles menetluskulude vähendamist ning tasumise ajatamist. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Jaanek Partsi süüdi tunnistada

§ 4231

ja

§ 424lg 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas Jaanek Partsi menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamise kulu 95 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1087,50 eurot (alates

1. jaanuarist
2. a on kuupalga alammäär 725 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1182,50 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Jaanek Parts taotles menetluskulude vähendamist ja ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Võttes arvesse Jaanek Partsi varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud jätta sundrahast pool, s.o 543,75 eurot riigi kanda ning anda Jaanek Partsile ülejäänud menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb Jaanek Partsilt välja mõista ekspertiisikulu 95 eurot ja sundraha 543,75 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 638,75 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5