Obsah (14)

§ 201§ 199§ 65§ 209§ 73§ 68§ 74§ 75§ 78§ 21§ 16§ 218§ 121§ 213

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-22-6791 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretärid Kärt Käära, Hel

§ 201

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik Süüdistatav Aimar Tamm isikukood: 37909152733; kannab karistust xxxxxxxxxxxxxxxx; keskeriharidus; xxxxxxx:xxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Pärnu Maakohtu 23.04.2021. a otsusega

§ 199

lg 2 p 4 järgi;

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga. Harju Maakohtu 16.06.

1. a määrusega pöörati täitmisele kandmata karistus 1 aasta 11 kuud 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 09.06.
2. tõkendit pole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 04.-06.11.2020 vandeadvokaat Marko Paabumets (määratud kaitsja) Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Robert Urbanik isikukood: 39002206526; elukoht: xxxxxxxxxxxxx/xxxxxxxxxxxx maakond; põhiharidus; töökoht: xxxxxxxxx xx, juhataja; xxxxxxx:xxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh Harju Maakohtu 14.05.
3. a otsusega

§ 209

lg 2 p 1 järgi 1 aasta 10 kuulise vangistusega, mis jäeti

§ 73alusel 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

tõkendit pole kohaldatud Vambola Olli (kokkuleppel) 1 RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 306, § 311, § 312 ja § 313 alusel kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi Aimar Tamm

§ 201lg 2 p-de 1 ja 4 järgi ning mõista karistuseks 2 aastat vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata Aimar Tamme eelvangistuses viibitud aeg 04.-06.11.2020, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning määrata, et Aimar Tammel tuleb ära kanda veel 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. 3.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendada käesoleva otsuse resolutsiooni eelmises punktis märgitud karistust Pärnu Maakohtu 23.04.

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuu ja 25 päeva vangistuse võrra ning mõista Aimar Tamme liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 22 päeva vangistust.
2. Lugeda Aimar Tamme liitkaristuse kandmise alguseks käesoleva otsuse kuulutamise päev, s.o 19.05.
4. Tunnistada süüdi Robert Urbanik

§ 201lg 2 p-de 1 ja 4 järgi ning mõista karistuseks 2 aastat vangistust.

6.

§ 73

lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada Robert Urbaniku karistust Harju Maakohtu 14.05.2019. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta ja 10 kuu vangistuse võrra ning mõista Robert Urbaniku liitkaristuseks 3 aastat ja 10 kuud vangistust. 7.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Robert Urbanik ei pane 4 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid.

Robert Urbanik peab: 7.

1. elama aadressil xxxxxxxxxxxxx/x-xxxxxxxxxxx maakond; 7.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 7.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 7.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 7.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 7.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 8.

§ 78

p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 19.05.2023, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

1. Rahuldada kannatanu ASP Trading OÜ (registrikood: 12282357; arvelduskonto nr EE267700771001224127, LHV Pank) tsiviilhagi ning mõista Aimar Tammelt ja Robert Urbanikult solidaarselt ASP Trading OÜ kasuks välja 24 790 eurot varalise kahju katteks. 2
2. KrMS § 180 lg 1 ning § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 alusel mõista Aimar Tammelt Eesti Vabariigi kasuks välja määratud kaitsja tasu 1983 eurot ja sundraha 1087,50 eurot, s.o menetluskulud kokku 3070,50 eurot.
3. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Aimar Tammel tasuda menetluskulud kokku 3070,50 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 255,88 eurot ja viimasel
4. kuul tuleb kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 255,82 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
5. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras
6. KrMS § 180 lg 1 ning § 175 lg 1 p 9 alusel mõista Robert Urbanikult Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1087,50 eurot.
7. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Robert Urbanikul tasuda sundraha ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 90,63 eurot ja viimasel
8. kuul tuleb kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 90,57 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
9. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10. KrMS § 180 lg 1 alusel jätta Robert Urbaniku kanda valitud kaitsjale makstud tasu.
11. Jätta riigi kanda tunnistajale J. G. § 178 kohaselt makstud 47,20 eurot.
12. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde kannatanu esindaja poolt kohtueelsele menetlejale edastatud DVD-plaat Messengeri vestluste kuvatõmmistega. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kinnipidamisasutuses viibiv süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohtumenetluse poolel on õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus ja tsiviilhagi
13. Aimar Tamme ja Robert Urbanikku süüdistatakse

§ 201

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi selles, et nad pöörasid ühiselt ja kooskõlastatult vastavalt omavahelisele tööjaotusele (s.o grupis) nende valduses olevad võõrad vallasasjad ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks. Täpsemalt sõlmis R. Urbanik ASP Trading OÜ-ga, keda esindas juhatuse liikmena R. Urbaniku 3 tuttav A. S. , esialgu 1 nädalaks suulise rendilepingu ASP Trading OÜ-le kui liisinguvõtjale kuuluva liiklusregistris registreerimata kompaktlaaduri xxxxxxxxxx 2016, tehasetähis: xxxxxxxxx, maksumus 23 500 eurot+käibemaks) ning kerghaagise xxxxxx maksumus 1290 eurot+käibemaks) rentimiseks. R. Urbanik sai mõlemad asjad 15.07.2020 keskpäeva paiku enda valdusesse, tasus kohe kokkulepitud rahasumma ning toimetas asjad ASP Trading OÜ ja A. S. - ja kontrolliulatusest eemale. Umbes 1 nädala pärast pöördusid R. Urbanik ja A. Tamm A. S. , paludes suuliselt rendilepingut pikendada kõigepealt 1 nädala võrra ja seejärel veel kuni 31.07.2020, millega A. S. . Kuigi R. Urbanik ja A. Tamm pidid vastavalt kokkulepitule tagastama kompaktlaaduri koos haagisega hiljemalt 31.07.2020, ei teinud nad seda. Ning kuigi A. S. ka pärast 31.07.2020 kuni vähemalt

1. a augustikuu lõpuni korduvalt R. Urbanikul ja A. Tammel asjad tagasi tuua, on laadur ja haagis praeguseni ASP Trading OÜ-le tagastamata. Samuti pole kohtueelses menetluses õnnestunud tuvastada, kus laadur ja haagis asuvad; millal, kus, kellele, millise tehinguga ja millistel asjaoludel andsid R. Urbanik ja A. Tamm laaduri ja haagise valduse üle või kus R. Urbanik ja A. Tamm neid asju kannatanu eest peidetuna hoiavad või kasutavad. R. Urbanikul ega A. Tammel polnud ASP Trading OÜ ja A. S. või nõusolekut laaduri või haagise pantimiseks, müügiks vm tehinguks, samuti nende asjade kusagil lihtsalt hoidmiseks või kasutamiseks. Kirjeldatud käitumisega jätsid A.Tamm ja R. Urbanik ASP Trading OÜ ja selle juhatuse liikme A. S. aja (s.o enam kui 2 aasta) vältel suulise rendilepingu alusel üleantud kompaktlaadurist ja kerghaagisest ilma ega tagastanud neid asju vaatamata A. S. nõudmistele. Kannatanu ei tea jätkuvalt oma asjade asukohta ning nende asjade Eesti Vabariigis asumise kohta pole juba pikemat aega andmeid. A. Tamm tunnistati varem Pärnu Maakohtu 23.04.
2. a otsusega nr x-xx-xxxxx

§ 199lg 2 p 4 järgi 14.01.2020 toime pandud varguses ja R.

Urbanik tunnistati Harju Maakohtu 14.05.2019. a otsusega nr x-xx-xxxxx

§ 209lg 2 p 1 järgi korduvates kelmustes.

Seega panid A.Tamm ja R.Urbanik toime

§ 201

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, millega tekitasid ASP Trading OÜ-le varalist kahju 24 790 eurot.

1. Kannatanu ASP Trading OÜ juhatuse liige A. S. kriminaalasjas tsiviilhagi, milles nõuab A. Tammelt ja R. Urbanikult ASP Trading OÜ-le tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 24 790 eurot. Varaline kahju seisneb kompaktlaaduri xxxxxxxxxx haagise xxxxxxxxxxxxxx (ilma käibemaksuta). Kohtumenetluse poolte seisukohad
2. Prokurör jäi kohtuvaidlustes süüdistuse juurde ning taotles nii R. Urbaniku kui ka A. Tamme süüditunnistamist ja karistamist

§ 201

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendada R.

Urbanikule mõistetavat karistust Harju Maakohtu 14.05.2019. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 10 kuu vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 4 aastat ja 4 kuud vangistust. A. Tamme puhul lugeda

§ 68

lg-st 1 juhindudes 3 eelvangistuses viibitud päeva (04.-06.11.2020) karistusaja hulka ning määrata, et tal tuleb ära kanda veel 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendada A.

Tamme kandmata karistust Pärnu Maakohtu 23.04.

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning moodustada liitkaristus kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga.
2. Kannatanu ASP Trading OÜ juhatuse liige A. S. kohtuistungil tsiviilhagi juurde ja avaldas, et ootab võimalikult ranget karistust, sest raha tagasi saamise lootust nii või naa pole.
3. Süüdistatavad kinnitasid kohtuistungil, et nad said süüdistusest ja tsiviilhagist aru, kuid ei tunnistanud end süüdi ega nõustunud hagiga. 4
4. A. Tamme kaitsja Marko Paabumets taotles A. Tamme õigeksmõistmist, sest A. Tamme süü ning ühine ja kooskõlastatud tegutsemine koos R. Urbanikuga pole tõendatud. Samuti oli kriminaalasja kohtueelne uurimine puudulik ja süüdistusest ei nähtu, kuidas täpselt ja kelle kasuks ASP Trading OÜ-le kuuluvad esemed pöörati.
5. R. Urbaniku kaitsja Vambola Olli taotles samuti R. Urbaniku õigeksmõistmist ja tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist, sest R. Urbaniku süü pole tõendatud. Kohtu seisukoht Süüdistus

§ 201lg 2 p-de 1 ja 4 järgi 8.

Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et liiklusregistris registreerimata kompaktlaadur xxxxxxxxxx 2016, tehasetähis: xxxxxxxxx) ja kerghaagis xxxxxxxxxxxxxx 1997, registreerimismärk xxxxxx) kuuluvad ASP Trading OÜ-le (edaspidi OÜ), kes pole saanud alates

1. a suvest (s.o peaaegu 3 aasta jooksul) neid asju kasutada, sest asjade asukoht on teadmata. Kohtu hinnangul on nimetatud asjaolud tõendatud ka istungil uuritud tõenditega. Nimelt nähtub 26.04.
2. a liisingulepingust nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-ilt kõnealuse kompaktlaaduri koos lisavarustusega kogumaksumusega 29 000 eurot (ilma käibmaksuta) (I kd, tl 44, 46), ning liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt anti laadur ja lisavarustus
3. aastal OÜ-le üle (I kd, tl 58). Lisaks tuleneb kerghaagise registreerimistunnistuselt, et OÜ on haagise omanik (I kd, tl 39) ning OÜ juhatuse liige A. S. kohtuistungil samuti, et laadur ja haagis kuuluvad OÜ-le. Täpsemate
4. a suvel toimunud sündmuste osas lähevad poolte versioonid aga lahku.
5. Nimelt ütles A. S. , et
6. a juulikuu alguses helistas talle põhikooliaegne koolivend R. Urbanik ja küsis, kas on võimalik rentida OÜ-le kuuluvat kompaktlaadurit xxxxxxxxx. A. S. töötas R. Urbanik tol ajal Eestis ehituse alal ning R. Urbanik selgitas ka A. S. , et kõigepealt on vaja laaduriga Võrus töötada ja seejärel on ehitusobjekt kuskil Tartu kandis. A. S. R. Urbanik leppisid suuliselt kokku, et laadur koos lisaseadmete (s.o pinnase teisaldamise ja kaevaja seadmega) ning haagisega Hapert renditakse 1 nädalaks, kusjuures renditasu oli 500600 eurot. OÜ jaoks on suuline rendileping üsnagi tavaline ning kirjalik leping sõlmitakse juhul, kui varem pole olnud ühtegi kokkupuudet või kontakti. Orienteeruva rendiaja eest tuli tasuda ettemaksuna ja lõplik arvestus toimus tagastamisel. Kokkuleppe järgi võis R. Urbanik kasutada laadurit oma ehitusobjektil ning tal polnud õigust laadurit pantida, müüa või teha sellega muid tehinguid. A. S. E. S. 15.07.2020 kuskil lõuna paiku oma elukoha juures Vaxxxxxxxxxxxxxx lähedal OÜ poolt laaduri, lisaseadmed ja haagise R. Urbanikule üle ning R. Urbanik tasus kohapeal orienteeruva renditasu. A. S. R. Urbanikule üle antud asju viimati sama päeva õhtul, mil ta sõitis juhuslikult Tartu poole ning sõitis R. Urbanikust mööda. R. Urbanikul olid laadur ja haagisxxxxx. Pärast 1 nädalat 22.07.2022 paluti rendi tähtaja pikendust, esmalt R. Urbanik ja seejärel A. Tamm. R. Urbanik ütles, et objektil läheb kauem ja töid ei jõutud valmis, ning A. S. rendi pikendamisega 1 nädala võrra. A. Tamm palus rendi tähtaja pikendust kuidagi nii, et R. Urbaniku sõnul Aimar tegeleb sellega ja helistab ise A. S. (A. S. R. Urbaniku jutust aru, et R. Urbanik ja A. Tamm teevad koos mingeid ehitustöid, kuid täpsemalt ei küsinud, sest polnud põhjust). A. Tamm helistaski, palus samuti rendilepingut pikendada ja lubas selle eest tasuda. A. Tamm oli A. S. võõras inimene. Teise rendinädala jooksul suhtles A. S. R. Urbaniku ja A. Tammega, sest alates 31.07.2020 oli broneeritud järgmine objekt, kus oli laadurit vaja, ning A. S. R. Urbanikule ja A. Tammele, et masin peab kindlasti selleks ajaks tagasi jõudma. Kui rendilepingu pikendus hakkas läbi saama, läks asi 5 väga segaseks ja A. S. saanud väga aru, mis sellega on. Tal oli sisetunne, et midagi on valesti ja ei taheta tagasi tuua. A. S. päeva jooksul suhelda nii R. Urbaniku kui ka A. Tammega ja sai aru, et masin on panti pandud. Samuti ütles R. Urbanik, et laadur on tunnistaja J. G. , kuid kui A. S. J. G. , vastas viimane, et ta on öelnud kõik, mis tal on öelda, ning sellega lõppes kõne ära. A. S. 31.07.2020 koos R. Urbanikuga ka J. G. Viljandi lähedal Saarepeedil, kusjuures R. Urbanik juhedas, kuidas sinna sõita. Kohapeal ütles J. G. , et A. Tamm on talle võlgu küll, kuid ta ei tea laadurist ja haagisest midagi. Pärast J. G. käimist jätkas A. S. . Urbaniku ja A. Tammega suhtlemist, püüdes leida lahendust, et OÜ vara tagasi saada. A. S. andis R. Urbanik järjest infokillukesi, et kui suur on pandisumma. A. S. , et laaduri tagasisaamise eest oli vaja maksta 7700 eurot ja kui ta sai aru, et laadurit on väga keeruline muul viisil tagasi saada, nõustus ta ise laaduri pandist välja ostma, sest see rahasumma oli laaduri väärtusest oluliselt väiksem. Selleks kohtus A. S. Circle K-s R. Urbaniku ja A. Tammega, et sõita kolmekesi J. G. , kuid R. Urbanik ja A. Tamm vestlesid eemal, tulid A. S. tagasi ning ütlesid (A. S. mäletanud, kas ütleja oli R. Urbanik või A. Tamm), et J. G. pole nõus, kui A. S. kaasa. Samuti öeldi A. S. , et ta annaks raha A. Tamme kätte ja A. Tamm toob laaduri ära, kuid A. S. sellega nõus, sest ta kartis ka rahast ilma jääda. Pärast 27.08.2022 pole A. S. . Urbaniku ega A. Tammega suhelnud.
7. Süüdistatava R. Urbaniku ütlustest tuleneb samuti, et ta võttis
8. aasta suvel traktori Avant rentimiseks ühendust oma tuttava A. S. , kuid R. Urbaniku sõnul tegi talle ettepaneku kõnealuse traktori rentimiseks A. Tamm paar nädalat enne rentimist ning R. Urbanik ja A. Tamm leppisid kokku, et R. Urbanik rendib traktori A. Tammele, et viimane saaks sellega Viljandimaal tööd teha. Pärast kokkulepet A. Tammega võttis R. Urbanik ühendust oma tuttava A. S. , sest ta teadis, et A. S. sellega ja et A. S. selle soodushinnaga. Samuti lubas A. Tamm R. Urbanikule mingi raha sellest objektist, kui objekt hästi läheb, selle eest, et R. Urbanik aitas teda (täpsemas summas kokku ei lepitud, samuti ei osanud R. Urbanik öelda, kui palju raha ta lootis A. Tammelt saada). R. Urbanik rentiski traktori ja tasus 1-nädalase rendi eest 600 eurot, kusjuures ta ütles ka A. S. , et traktoriga on vaja ühel objektil tööd teha. Edasi andis R. Urbanik traktori Viljandimaal Holstres A. Tammele üle ja sai A. Tammelt 600 eurot tagasi. Kuna A. Tamme autol polnud kärukonksu, laenas R. Urbanik A. Tammele oma autot, mille taga oli järelkäru koos Avandiga, A. Tamm naasis maksimaalselt 2 tunni pärast, R. Urbanik ja A. Tamm vahetasid autod tagasi ning läksid lahku. Järgmine kontakt A. Tammega oli umbes 5 päeva hiljem, kui oli vaja pikendada renti 1 nädala võrra. R. Urbanik vist helistas A. S. , et on vaja lepingut pikendada, ja ütles ka, et ta andis traktori teisele inimesele üle. Kui A. S. , kui kauaks on pikendust vaja, ei osanud R. Urbanik sellele vastata ja ütles, et annab A. S. otsekontakti oma sõbraga. Edasi suhtlesid A. S. A. Tamm traktori rentimise teemal omavahel. Mingi aeg (R. Urbanik ei mäletanud täpset kuupäeva) võttis A. S. . Urbanikuga ühendust, et traktoriga on mingi jama, ja R. Urbanik hakkas seda uurima. R. Urbanik otsustas minna kohapeale, kuhu Avant pidi olema panti antud, selgitas Viljandi tuttava kaudu aadressi ise välja (A. Tamm vist ütles selle mehe nime), kohtus Viljandis Circle K tanklas A. S. ja sõitis koos A. S. kohale, järgides telefoni navigatsiooni. Kui R. Urbanik ja A. S. panti toodud traktori kohta, ütles J. G. , et tema käes seda masinat pole. Sellest, et Avanti on võimalik välja osta, teadis R. Urbanik nii, et A. Tamm olevat helistanud J. G. , kes olevat öelnud, et kui A. Tamm tuleb koos rahaga või kuidagi niimoodi, siis saab masina tagasi. Tagasiostusumma oli 7000 eurot. R. Urbanik teatas sellest ka A. S. ning pakkus kõigepealt välja, et ta proovib väljaostmiseks raha leida ja küsib selle hiljem A. Tammelt tagasi. Kuid kui R. Urbank ei saanud raha kokku, ütles A. S. , et ta annab ise väljaostmiseks raha ja R. Urbanik peab selle hiljem A. S. tagasi maksma. Seejärel võttis R. Urbanik ühendust A. Tammega, kes võttis omakorda ühendust J. G. ning teatas, et tuleb Viljandisse ja ostab traktori välja. R. Urbanik, A. Tamm, A. S. J. G. pidid kohtuma Viljandi Circle K tanklas, kuid J. G. ei tulnud kohale. Kui A. Tamm ja J. G. suhtlesid omavahel 6 telefonitsi (R. Urbanik ei mäletanud, kumb kummale helistas), ütles J. G. , et ta on teises tanklas ja et A. Tamm peab tulema üksi. A. Tamm käiski autoga ära ja kui ta tagasi tuli, ütles, et A. S. andma raha A. Tamme kätte ja saab traktori asukoha järgmisel päeval teada. A. S. aga sellega nõus. R. Urbaniku arvates lõppes tema poolt sõlmitud rendileping siis, kui A. Tamm võttis rendilepingu üle, s.o kui R. Urbanik ütles A. S. , et sõber võtab temaga ühendust. R. Urbanik ei teinud traktori pantimisel A. Tammega koostööd, ei palunud tal traktorit pantida ega suhelnud üksi kordagi J. G. .
9. Ning süüdistatava A. Tamme ütlustest nähtub omakorda, et tal polnud endal huvi Avanti rentida, vaid see võis olla
10. a juulikuus, mil R. Urbanik pakkus talle oma objektil traktoriga tööd, A. Tamm oli nõus ja pidi minema juuli keskel Tallinnast Viljandisse objektile tööle (A. Tamm ei mäletanud täpseid kuupäevasid). Kui A. Tamm kohtus Viljandi linnas R. Urbanikuga, oli R. Urbanikul traktor väikse auto haagise peal, ning R. Urbanik ütles, et tööd nihkusid edasi ja et senikauaks on vaja traktor panti viia, kuni saab objekti peale minna. Samuti andis R. Urbanik A. Tammele J. G. ja A. Tamm helistas J. G. , kes kinnitaski, et ta annab laenu ning et selleks on vaja kohale minna. Seejärel viis A. Tamm traktori R. Urbaniku autoga J. G. , kes vaatas traktori üle ja nõustus andma kuskil 7000 eurot laenu. A. Tamm ei tea, miks R. Urbanik ei tulnud J. G. kaasa ega seda, mille jaoks R. Urbanikul oli laenu vaja. A. Tamm selgitas R. Urbaniku juhiste järgi ka J. G. , et inimesed tahavad saada laenu, traktor ostetakse kindlasti välja ja et laen võetakse maksimaalselt 1 kuuks, kuigi eeldatavalt ostetakse traktor varem välja. Samuti sõlmis A. Tamm enda nimel J. G. kirjaliku laenulepingu, jättis traktori J. G. , naasis R. Urbaniku juurde ja andis laenuraha talle üle. R. Urbanik andis A. Tammele 200 eurot ja nad leppisid kokku, et võtavad üksteisega ühendust, kui tööd uuesti algavad, ning lähevad ostavad J. G. traktori välja. A. Tamm jättis J. G. sõlmitud lepingu R. Urbaniku auto kindalaekasse, kuid see kadus huvitaval kombel ära. Edasi pidi A. Tamm mingil hetkel hakkama laenu pikendama, sest sõlmis lepingu enda nimel. Samuti pidi A. Tamm vestlema A. S. , sest omanik tahtis traktorit tagasi ja oli juba keema läinud. A. Tamm pidi A. S. suhtlema, et ta maha rahuneks, ja andma talle omapoolseid lubadusi, et A. Tamm on samamoodi nõus maksma seda raha jne. A. Tamm palus R. Urbaniku palvel ka A. S. rendilepingut pikendada ja võis lubada rendi pikendamise tasu (A. Tamm ei mäletanud täpselt). A. Tamm eeldas et asi on aus, tööd ja asjad toimuvad ning on võimalik, et traktor ostetakse välja. Ta ei teinud ise traktori tagasisaamiseks midagi, sest ta ei pidanud midagi tegema ja need olid R. Urbaniku organiseeritud asjad. Siiski helistas A. Tamm seoses traktori tagasi saamisega J. G. 5-6 korda ja sai temaga teatud hetkeni suhelda, kuid pärast seda, kui omanikud käisid J. G. , hakkas J. G. A. Tamme vältima ning pärast Viljandi tanklas kohtumist, ei saanud A. Tamm enam J. G. erilist kontakti. A. Tamm saatis J. G. SMS-i, kui teda kutsuti Võru politseijaoskonda, et J. G. reageeriks, saaks selle asja korda ja inimene saaks oma asja kätte. A. Tamm ei tea, mis traktorist edasi sai. A. Tamme teada rentis R. Urbanik traktori oma tuttavalt ja R. Urbanikul polnud traktori pantimiseks omaniku nõusolekut. Kui A. Tamm on tööline, siis eeldatavalt peaksid kõik asjad toimuma nii nagu tööandja ette räägib. A. Tamm võttis traktori panti viimist kui töökohustuse täitmist.
11. Asudes analüüsima ülal refereeritud ütluste usaldusväärsust, toob kohus esmalt välja, et A. S. R. Urbaniku ja A. Tammega suhtlemise osas langeb kokku A. S. R. Urbaniku omavahelise Messenger vestluse võljavõtte ning A. S. kõnelogiga. Kokkuvõtlikult tuleneb viimati nimetatud tõenditest samuti, et A. S. kõigepealt R. Urbanikuga, kusjuures R. Urbanik helistas 01.07.2020 esimesena A. S. (I kd, tl 66). Seejärel suhtlesid A. S. R. Urbanik telefonitsi 15.07.2020 (s.o päeval, mil A. S. anti OÜ asjad R. Urbanikule üle) (I kd, tl 68), 21.07.2020 kirjutas R. Urbanik A. S. , et ta andis A. S. oma sõbrale (I kd, tl 82) ning samal päeval (s.o 21.07.2020) helistaski A. Tamm A. S. (I kd, tl 67). Edasi suhtles A. S. nii R. Urbaniku kui ka A. Tammega
12. ja 7 27.07.2022 (I kd, tl 67-68) ning 27.07.2020 kirjutas A. S. . Urbanikule lubasid raha ära tuua, mis seis on (I kd, tl 82). Kuigi R. Urbanik vastas samal päeval, et tema sõber toob masina ja raha A. S. reedel (s.o 31.07.2020) ära (I kd, tl 82), ilmneb järgnenud suhtlusest, et traktorit ja laadurit ei toodud lubatud ajaks tagasi, vaid R. Urbanik kirjutas 31.07.2020 A. S. , et A. Tamm võtab A. S. ise ühendust (I kd, tl 83). Seejärel helistaski A. Tamm taaskord samal päeval A. S. (I kd, tl 74) ning edasi arutlesid A. S. R. Urbanik juba selle üle, et A. S. paberid kaasa ja et asjad on ilmselt siiski J. G. (I kd, tl 84). 03.-07.08.2020 lubas R. Urbanik A. S. , et ta tegeleb sellega juba, õhtuks saab kätte, R. Urbanik sai lahenduse, saab homme korda, neljap hiljemalt on sul kodus see, õhtul viimased asjad veel kokku saada ja homme saab järgi minna, R. Urbanik hakkab kuskil lõunast liikuma Viljandi poole ning helistab kui avant taga on ja saadab pildi (I kd, tl 85-88). 08.-27.08.2020 ütles R. Urbanik aga, et Aimar pidi raha asjad korda saama ja ära maksma selle, Aimar pidi täna ohtul selle raha kokku saama, homseks saab korda, R. Urbanikul tuleb ka yks raha homme ja kui puudu jääb, saab R. Urbanik ise juurde panna, A. Tamm saab reedeks raha kokku, R. Urbanik saab homme lõunaks 4000, tunni jooksul peaks korras olema, sõber saab täna raha katte kella 1 ajal, sõber homme tegeleb jms (I kd, tl 89-110). Eelnevast tulenevalt andis R. Urbanik ca 1 kuu jooksul A. S. erinevaid lubadusi kokku ca 10-l korral, kuid ükski lubadus ei täitunud ja OÜ ei saanud oma vara tagasi. Pidades silmas A. S. veenvat üksikasjalikkust ning kokkulangemist tema telefonis salvestunud andmetega R. Urbaniku ja A. Tammega suhtlemise kohta, loeb kohus A. S. täies ulatuses usaldusväärseks tõendiks.
13. Tuginedes ülal toodule ei nõustu kohus A. Tamme kaitsja seisukohaga, et OÜ-le kuuluvat vara ei rentinud R. Urbanikule OÜ, vaid A. S. kaitsja väidetule nähtub A. S. üheselt, et laaduri ja haagise rentimiseks sõlmiti suuline leping, kusjuures taolised suulised kokkulepped on OÜ jaoks üsna tavalised ning kirjalik kirjalik leping sõlmitakse juhul, kui varem pole olnud ühtegi kokkupuudet või kontakti. Samuti selgitas A. S. , et tema isa E. S. haagise ja laaduri koos lisaseadmetega OÜ poolt R. Urbanikule üle. Lähtudes eelnevast, tuvastab kohus, et R. Urbanik sõlmis
14. a juulikuus OÜ-ga suulise lepingu OÜ-le kuuluvate kompaktlaaduri ja kerghaagise rentimiseks 1 nädalaks, sai 15.07.2020 Võru linna lähedal mõlemad asjad enda valdusesse ja tasus kohapeal esialgse kokkulepitud rendisumma.
15. Mis puudutab R. Urbaniku ja A. Tamme ütluste usaldusväärsust, siis kohtu hinnangul on mõlema süüdistatava ütlused ühelt poolt vastuolus muude tõenditega (sh süüdistatavate endi käitumisega kõnealuste sündmuste ajal) ning teiselt poolt on ütlused ka sisemiselt vastuolulised. Esiteks ütles R. Urbanik oma kaitsjale vastates, et kui oli vaja rendilepingut pikendada, andis ta A. S. otsekontakti A. Tammega, A. Tamm võttis sellega lepingu üle ning R. Urbaniku ja A. S. rendileping lõppes. Kohus märgib, et taoline versioon on vastuolus nii R. Urbaniku ülejäänud ütlustega kui ka käitumisega kõnealuste sündmuste toimumise ajal. Nimelt nähtub Messengeri vestlusest, et R. Urbanik kirjutas 30.07.2020 (s.o pärast A. S. andmist A. Tammele), et ta ei hakanud raha enda kätte võtma ning et sõber lubas reedel (s.o 31.07.2020) tuua A. S. masina ja raha (I kd, tl 82). Pidades silmas, et R. Urbanik selgitas istungil prokurörile vastates, et jutt käis teise nädala rendirahast, mille R. Urbanik pidi Võrru A. S. viima, ei toimunud järelikult edasine suhtlus pärast A. S. A. Tamme kokkuviimist rendi teemal erinevalt R. Urbaniku väidetust üksnes A. Tamme ja A. S. , vaid selles osales jätkuvalt ka R. Urbanik. Samuti ei avaldanud R. Urbanik A. S. kordagi, et ta annab oma lepingulised kohustused A. Tammele üle, ega väljendanud taolist seisukohta ka konkludetselt oma käitumisega. Vastupidi ̶ kui A. S. R. Urbanikuga 31.07.2020 ühendust, et ta ei saa A. Tamme kätte ja et laadur on vaja kindlasti samal päeval tagasi tuua, ei piirdunud R. Urbanik A. Tamme teavitamisega, et A. S. A. Tammega rääkida, vaid läks 31.07.2020 koos A. S. J. G. ning andis seejärel kogu
16. a augustikuu vältel A. S. erinevaid arvukaid lubadusi. Kohus leiab, et 8 järelikult pidas R. Urbanik A. S. suheldes end järjepidevalt üleval nii nagu tal oleks laaduriga seoses jätkuvalt (lepingulisi) kohustusi (sh kohustus laadur tagastada). Arvestades eelnevat, leiab kohus, et R. Urbaniku väide, et A. Tamm asus lepingulistes suhetes R. Urbaniku asemele, ei vasta tõele ja on tagant järele välja mõeldud R. Urbaniku kaitseks.
17. Teiseks ütles R. Urbanik oma kaitsjale vastates, et ta rentis laaduri ja haagise A. Tamme ettepanekul selleks, et A. Tamm saaks Viljandimaal tööd teha, ning et R. Urbanik nõustus A. Tamme aitama, sest ta teadis, et A. S. traktorite rentimisega ja et R. Urbanik saab A. S. soodushinnaga. Seejärel ei osanud R. Urbanik kohtu arvates aga arusaadavalt selgitada, miks ta andis vähem kui 1 nädala pärast siiski A. Tammele A. S. . Kuigi R. Urbanik ütles, et A. Tamm tahtis vist A. S. ise suheda, on taoline muutlik käitumine kohtu meelest vastuolus R. Urbaniku esmase väitega, et tal oli vaja sõlmida rendileping enda nimel soodsama rendihinna pärast. Juhul kui lepingu sõlmimine R. Urbaniku nimel olnuks tõepoolest oluline selleks, et rentida laadur (A. Tamme jaoks) tavapärasest soodsamalt, poleks R. Urbanikul olnud vähimatki põhjust loobuda vähem kui 1 nädal hiljem oma kauaaegse tuttava abistamisest. See vastuolu tekitab täiendavaid kahtlusi R. Urbaniku versioonis.
18. Kolmandaks väitis R. Urbanik, et ta sõlmis A. Tamme heaks rendilepingu enda nimel ka sellepärast, et A. Tamm lubas talle vastutasuks mingi raha sellest objektist, kui objekt hästi läheb. Samas ütles R. Urbanik aga, et täpsemast summast ei räägitud, ega osanud ka selgitada, kui suurt summat ta lootis ise A. Tammelt saada. Pidades silmas R. Urbaniku ütluste silmapaistvat abstraktsust kõnealuse vastutasu osas ja asjaolu, et vastutasu saamine oli äärmiselt ebakindel, pole ka see väide kohtu silmis veenev. Juhul, kui R. Urbanik poleks tõepoolest ise olnud laaduri rentimisest huvitatud ja nõustus võtma endale OÜ ees lepingulisi kohustusi üksnes A. Tamme jaoks, oleks ta kahtlemata olnud selle eest väidetavalt lubatud vastutasust rohkem huvitatud ega oleks leppinud teadmata rahasummaga teadmata ajal. Arvestades ülal toodut, on kohtu hinnangul ebausaldusväärne ka R. Urbaniku väide, et ta rentis laaduri enda nimel A. Tamme jaoks töö tegemiseks.
19. Ning viimaks on R. Urbaniku käitumise ja Messengeri vestlusega vastuolus ka väide, et ta püüdis tõsimeeli aidata A. S. laaduri tagasi saamda. Nimelt nähtub Messengeri vestlusest, et R. Urbanik ei astunud alates 03.08.2020 laaduri tagasi saamiseks samme omal algatusel, vaid andis A. S. lubadusi A. S. küsimise peale. Samuti ̶ nagu käesoeva otsuse p-s 12 refereeritud ̶ lubas R. Ubanik esmalt A. S. , et ta tegeleb ise laaduri tagasi saamisega, seejärel ütles hoopis, et A. Tamm saab laaduri väljaostmiseks raha kokku ja kui puudu jääb, paneb R. Urbanik ise juurde, ning viimaks avaldas taas, et R. Urbaniku sõber tegeleb sellega. Pidades silmas R. Urbaniku lubaduste arvukust, pidevat muutmist ja asjaolu, et ükski lubadustest ei realiseerunud, leiab kohus kokkuvõtlikult, et R. Urbanik andis A. S. lubadusi ükses A. S. , teades ise samal ajal, et tegelikult pole võimalik laadurit tagasi saada. Arvestades kõike ülal toodut, on R. Urbaniku versioon tervikuna ebausaldusväärne ja kohus jätab selle otsuse tegemisel kõrvale.
20. Nagu öeldud, on kohtu meelest ka A. Tamme ütlused ebausaldusäärne tõend. Esiteks ütles A. Tamm, et tal olid
21. aastal R. Urbanikuga väga-väga kauged suhted, nad käisid minimaalselt läbi ja A. Tamm ei teadnudki nii väga R. Urbaniku tegevustest. Kohtu hinnangul on see väide aga vastuolus A. Tamme järgnevate ütlustega, et kui ta läks
22. a juulikuus R. Urbaniku ettepanekul Viljandimaale, et teha objektil traktoriga tööl, ning kohapeal ütles R. Urbanik hoopis, et tööd nihkusid edasi ja et traktor on vaja panti viia, helistastki A. Tamm probleemideta tema jaoks täiesti tundmatul telefoninumbril, leppis kokku võõra traktori panti viimise, sõlmis seejärel enda nimel täiesti võõra inimesega laenulepingu ja viis J. G. laenuks 9 saadud raha R. Urbaniku kätte. Kohtu arvates näitab taoline valmidus muuta täielikult esialgseid töökokkuleppeid ja võtta traktoriga objektil töö tegemise asemel R. Urbaniku huvides võõras inimese ees enda nimele lepingulisi kohustusi, et A. Tamme ja R. Urbaniku vahel olid ilmselgelt tihedamad suhted kui A. Tamm istungil tunnistas. Ülal kirjeldatud vastuolu tekitab kohtu silmis kahtlusi A. Tamme versiooni usaldusväärsuses.
23. Teiseks avaldas A. Tamm, et ta pidi mingil hetkel hakkama vestlema A. S. , sest omanik tahtis traktorit tagasi saada ja oli juba keema läinud. A. Tamm pidi A. S. suhtlema, et ta maha rahuneks, ja andma talle omapoolseid lubadusi, et A. Tamm on samamoodi nõus maksma seda raha jne. Samuti palus A. Tamm R. Urbaniku palvel A. S. rendilepingut pikendada ja võis lubada rendi pikendamise eest ka tasu. Kohus toob välja, et väide, justkui A. Tamm hakkas A. S. suhtlema viimase rahustamiseks alles siis, kui A. S. traktorit tagasi saada, on vastuolus nii A. S. kui ka A. S. kõnelogiga. Nagu märgitud käesoleva otsuse p-s 12, andis R. Urbanik A. S. A. Tammele juba 21.07.2020, mil esialgne 1-nädalane renditähtaeg polnud veel möödunud ja A. S. kordagi laaduri kohta küsinud. Samuti helistas A. Tamm samal kuupäeval (s.o 21.07.2020) A. S. selleks, et küsida sarnaselt R.Urbanikuga laaduri renditähtaja pikendust. Kohus toob välja, et järelikult asus A. Tamm esimest korda A. S. suhtlema rendilepingu tähtaja pikendmiseks ning jätkas seejärel samaaegselt koos R. Urbanikuga A. S. suhtlemist ja talle erinevate lubaduste andmist ka siis, kui laadurit kokkulepitud ajaks ei tagastatud.
24. Kolmandaks ütles A. Tamm esialgu oma kaitsjale vastates, et ta ei teinud traktori tagasisaamiseks midagi, sest ta ei pidanud midagi tegema ja need olid R. Urbaniku organiseeritud asjad. Seejärel avaldas A. Tamm aga kaitsja järgmisele küsimusele vastates, et ta siiski helistas seoses traktori tagasi saamisega J. G. 5-6 korda ja saatis pärast politseilt kutse saamist J. G. SMS-i, et J. G. reageeriks, saaks selle asja korda ja inimene saaks oma asja kätte. Kohus märgib esmalt, et kuna A. Tamme arvates ei pidanud ta traktori tagasisaamiseks midagi tegema, siis järelikult A. Tamm valetas teadlikult A. S. , lubades traktori välja osta. Samuti jääb täielikult arusaamatuks, et kui A. Tamme meelest organiseeris R. Urbanik nii traktori rentimise kui ka panti andmise ning A. Tamm ei pidanud laaduri tagasi saamiseks midagi tegema, siis miks lubas A. Tamm siiski A. S. , et ta ostab traktori välja, ja püüdis korduvalt võtta J. G. ühendust. Seejuures ei avaldanud ka A. Tamm sarnaselt R. Urbanikuga A. S. suheldes kordagi, et ta pole tegelikult laaduriga seotud. Arvestades, et A. Tamme käitumine on täielikult vastuolus tema ütlustega, ei vasta ka A. Tamme versioon tegelikkusele ja on tagant järele välja mõeldud üksnes A. Tamme kaitseks. Lähtudes eelnevast, jätab kohus A. Tamme ütlused kriminaalasja lahendamisel kõrvale.
25. Praeguses asjas kuulati kohtus üle ka tunnistaja J. G. , kes ütles, et ta nägi A. Tamme vist
26. a suvel, mil A. Tamm tuli tema tööplatsile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx pakkuma, et saada selle tagatisel äkki 7000 eurot laenu (J. G. ei mäletanud täpsemat aega ega laenusummat). A. Tamm oli üksi ja musta värvixxxxx, kusjuures traktor oli järelkäru peal. Kui J. G. soovis tehingu tegemiseks näha traktori dokumente, polnud A. Tammel neid esitada. Kuna J. G. oli asi kahtlane, jäi tehing ära, A. Tamm sõitis koos traktoriga minema ning J. G. ei tea, mis traktorist edasi sai. Samuti pole A. Tamm püüdnud rohkem J. G. ühendust võtta. Umbes paar nädalat hiljem tulid kaks kutti J. G. ja ütlesid, et nende traktor olevat sinna toodud, mispeale vastas J. G. , et tema käes traktorit pole. J. G. pole R. Urbaniku ega A. Tammega ühtki võlasuhet olnud, ta ei tegelenud
27. aastal üldse laenude andmisega ning pole ka kuskil laenu andmise kohta kuulutust avaldanud. Facebook kuulutus võib olla sõprade nali, häkkerite tegevus vms. 10
28. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused on sarnaselt süüdistatavate ütlustega ebausaldusväärsed. Nimelt ütles J. G. kõigepealt prokurörile vastates, et kui A.Tamm tuli talle traktorit pakkuma, siis jäi tehing sellepärast ära, et A. Tammel polnud traktori dokumente ja asi oli J. G. kahtlane. Vastates seejärel A. Tamme kaitsjale, avaldas J. G. hoopis, et ta ei anna üldse laenu ega oleks andnud A. Tammele laenu ka siis, kui tal oleksid olnud traktori dokumendid. Ning kui A. Tamme kaitsja avaldas J. G. menetluses antud ütlused, mille järgi jättis J. G. A. Tammega tegingu tegemata põhjusel, et A. Tamm ei osanud vastata J. G. küsimustele, ütles J. G. , et kuna ta tegeleb põllumajandusega, on tal nii või naa huvi traktorite vastu. J. G. oleks läinud ja võibolla saanud sõpradelt ka raha juurde, kui oleks asjaks läinud. Kohtu hinangul muutis J. G. eelnevast nähtuvalt ristküsitluse käigus arusaamatul põhjusel korduvalt oma versiooni, mis tekitab kahtlusi tema ütluste usaldusväärsuses.
29. Teiseks esitas A. Tamme kaitsja kohtus tõendina kuvatõmmise J. G. kontol 27.05.2020 avaldatud kuulutusest, milles pakutakse laenusid mootorsõidukite (sõiduautode, veoautode, traktorite, koppade, mootorrataste, haagissuvilate jne) tagatisel. Sobivad ka traktorite haakeriistad (II kd, tl 18). J. G. kinnitas istungil, et kõnealuse konto juures on tema fotod ja telefoninumber, kuid ütles samas, et kuulutuse tekst pole talle tuttav, sest ta pole seda avaldanud. J. G. ei tea, kuidas kuulutus sattus tema kontole ̶ kas sõbrad tegid nalja, häkkereid on palju või tuttavaid-sõpru, kes kasutavad sama fotot. J. G. rääkis kohtueelses menetluses ka uurijale, et tema kontole võidi sisse häkkida, kuid ei tea, mis sellest küsimusest edasi sai. Kohtu hinnangul pole J. G. veenvad. Pidades silmas, et J. G. ei osanud nimetada ühtki sõpra või tuttavat, kes võiks kasutada tema Facebooki kontot, fotosid ja telefoniumbrit, et avaldada nalja pärast kuulutus sõidukite tagatisel laenu andmise kohta, on väide naljategemise kohta paljasõnaline. Arvestades kuulutuse detailsust (nt on arvukate sõidukite loetlemise kõrval märgitud, et laenu andmiseks sobivad ka traktorite haakeriistad), väljendatakse kuulutuses lisaks äratuntavat ja läbimõeldud huvi võimalike pandiesemete vastu. Viimati nimetatud asjaolu lükkab täiendavalt ümber J. G. nalja tegemise kohta, sest sellisel juhul poleks olnud vaja kuulutuse teksti niivõrd üksikasjalikult läbi mõelda. Seega on J. G. ka vastuolus kuulutuse tekstiga.
30. Ning viimaks ütles J. G. , et tal pole A. Tammega võlasuhteid olnud, ta pole A. Tammega telefonisti suhelnud, A. Tamm pole püüdnud pärast laaduri pakkumist J. G. püüdnud ühendust võtta ja ta ei mäleta, et A. Tamm saatis talle SMS-i. Kui A. Tamme kaitsja näitas J. G. . Tamme poolt saadetud sõnumit, kinnitas J. G. taas, et tegemist on tema telefoninumbriga, kuid ta võibolla ei ole vaadanud, lugenud, mis iganes, ei tea. Kohtu hinnangul pole needki selgitused veenvad. Nimelt nähtub kõnealusest SMS-ist, et A. Tamm kirjutas 28.10.2020 J. G. , et teda on kutsutud seoses selle Avandiga politseisse ja enne sinna minekut on vaja rääkida (II kd, tl 17). Arvestades viimati märgitut, on järelikult A. Tamm siiski püünud ka pärast
31. a suve seoses käesolevas kriminaalasjas kõnealuse laaduriga J. G. suhelda. Samuti ütles ka kannatanu A. S. , et kui ta käis koos R. Urbanikuga J. G. , avaldas J. G. , et A. Tamm on talle võlgu küll, kuid ta ei tea laadurist ja haagisest midagi. Kohus luges A. S. täielikult usaldusväärseks tõendiks ning leiab, et ülaltoodust nähtuvalt püüdis J. G. end istungil distanseerida mootorsõidukite tagatisel laenu andmisest ja A. Tammega kokkupuutumisest ega rääkinud tõtt. Kuna J. G. kuulati üle ühe kuriteosündmuse osas, pole kohtul võimalik tema ütlusi osaliselt usaldusväärseks lugeda, vaid need tuleb tervikuna kõrvale jätta. Kohus pole veendunud, et J. G. kirjeldas olulisi sündmusi piisavalt tõepäraselt, et nendele tugineda kriminaalasja lahendamisel.
32. Kokkuvõtlikult on R. Urbaniku ja A. Tamme süüküsimuse osas usaldusvääärsed tõendid eeskätt kannatanu A. S. , väljavõte A. S. R. Urbaniku omavahelisest Messenger vestlusest ning 11 A. S. kõnelogi. Eelnevast tulnevat on praeguses asjas võimalik teha R. Urbaniku ja A. Tamme teopanuste ja omavaheliste kooskõlastuste kohta järeldusi üksnes nende käitumise (s.o välise teopildi) põhjal.
33. Tuginedes eelpool analüüsitud usaldusväärsetele tõenditele, tuvastab kohus, et pärast seda, kui R. Urbanik sai OÜ-le kuuluva laaduri ja haagise suulise rendilepingu alusel 15.07.2020 oma valdusesse, kaotas OÜ oma vara üle kontrolli ning R. Urbanik toimetas ajad teadmata asukohta. Kuigi esialgu leppisid R. Urbanik ja OÜ kokku 1-nädalases renditähtajas, mille saabumisel oleks tulnud laadur ja haagis OÜ-le tagastada, küsisid nii R. Urbanik kui ka A. Tamm seejärel OÜ juhatuse liikmelt A. S. .07.2020 (s.o 1 päev enne tähtaja lõppu) esialgse tähtaja pikendamist 1 nädala võrra, millega A. S. . Kohus toob välja, et eelnevast tulenevalt sekkus A. Tamm sündmuste käiku (hiljemalt) 21.07.2020, mil ta palus koos R. Urbanikuga A. S. renditähtaega pikendada. Viimati märgituga aga R. Urbaniku ja A. Tamme väliselt sarnane tegevus ei piirdunud, sest pärast seda kui kätte jõudis pikendatud renditähtaeg ning A. S. OÜ vara tagasi saada, jätkasid nii R. Urbanik kui ka A. Tamm A. S. suhtlemist, andes talle korduvalt erinevaid lubadusi (sh lubasid tasuda väidetava pandisumma). Pidades silmas, et R. Urbanik ega A. Tamm ei avaldanud kogu A. S. suhtlemise ajal kordagi, et nemad pole laaduri või haagisega (enam) seotud, vaid kinnitasid mõlemad oma sarnase käitumisega, et nad teavad, kus ja millistel asjaoludel OÜ vara asub ning tegutsevad selle OÜ-le tagastamise nimel, pidasid mõlemad end üleval justkui nad püüavad täita rendilepingut ja jätsid mulje, et see on nende võimuses. Tegutsedes A. S. suheldes koos ühise eesmärgi nimel, oli R. Urbaniku ja A. Tamme käitumine järelikult omavahel kooskõlastatud. Ning pidades silmas A. S. suhtlemise sisu, olid R. Urbaniku ja A. Tamme teopanused ka võrdsed.
34. Asudes andma R. Urbaniku ja A. Tamme eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et

§ 201

lg 2 p 4 sätestab kuriteona valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise grupi poolt. Samuti näeb

§ 21

lg 2 ette, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana. Kuna praeguses asjas viis R. Urbaniku ja A. Tamme ühine tegevus selleni, et laaduri ja haagise asukoht on teadmata, on nende tegevuse tõttu OÜ oma varast kestvalt ilma jäänud. Pidades silmas, et pärast laaduri ja haagise R. Urbanikule üle andmist pidasid nii R. Urbanik kui ka A. Tamm A. S. suheldes end esialgu üleval isikutena, kes neid esemeid reaalselt kasutavad (rendilepingu sõlmimisel ja pikendamisel), ning seejärel isikutena, kes pingutavad rendilepingu täitmise nimel (A. S. erinevate lubaduste andmisel), nähtub mõlema süüdistatava käitumisest, et laadur ja haagis olid (mingil ajahetkel) nende faktilise võimu all (s.o nende valduses). Kuigi R. Urbaniku, A. Tamme ja J. G. ebausaldusväärsuse tõttu pole võimalik täpselt välja selgitada, mida R. Urbanik ja A. Tamm OÜ varaga tegid, ei takista see kriminaalasja lahendamist. Kuna ühestki kohtule esitatud tõendist (sh R. Urbaniku ja A. Tamme ütlustest) ei nähtu, et OÜ-le kuuluvad laadur ja haagis läksid R. Urbaniku ja A. Tamme valdusest välja nende tahte vastaselt, käsutasid nad järelikult teadlikult võõrast vara, kusjuures teadmata on üksnes vara käsutamise täpne viis. Pidades silmas, et R. Urbanikul ja A. Tammel polnud laaduri ega haagise käsutamiseks omaniku nõusolekut, oli vara käsutamine igal juhul ebaseaduslik

§ 201mõttes.

Ning arvestades, et

§ 201

näeb kuriteona ette võõra vara nii enda kui ka kolmanda isiku kasuks pööramise, polegi OÜ laaduri ja haagise käsutamine täpne viis kuriteo objektiivsete tunnuste jaatamise seisukohalt määrav. Seega pole praeguses asjas põhjust rääkida ka kõrvaldamata kahtlusest süüdistatavate süüdiolekus KrMS § 7 lg 3 mõttes. Lähtudes ülal toodust, panid R. Urbanik ja A. Tamm ühiselt ja kooskõlastatult toime nende valduses oleva võõraste vallasasjade omastamise, s.o

§ 201lg 2 p 4 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

12

1. Kohtu hinnangul ei kummuta eeltoodud seisukohta ka asjaolud, et kohtueelses menetluses ei otsitud läbi J. G. ja J. G. lõpetati kriminaalmenetlus (II kd, tl 19-23). Praeguses asjas pole usaldusväärseid tõendeid OÜ-le kuuluva laaduri ja haagise asukoha kohta. Samuti ei muuda OÜ vara olemine kellegi kolmanda isiku valduses tõsiasja, et OÜ varalisi õiguseid rikkusid R. Urbanik ja A. Tamm.
2. Kohtu arvates on mõlema süüdistatava puhul täidetud ka

§ 201lg 2 p-s 1 sätestatud kvalifitseeriv tunnus, s.o korduvus.

R. Urbaniku karistusregistri väljavõtte ning kriminaalasjas nr x-xx-xxxxx kohtuotsuse kohaselt tunnistati R. Urbanik Harju Maakohtu 14.05.2019. a otsusega süüdi

§ 209

lg 2 p 1 järgi korduvates kelmustes ning teda karistati 1 aasta 10 kuulise vangistusega, mis jäeti

§ 73

alusel 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata (I kd, tl 120 ja 123). Kuna R. Urbanik pani käesolevas asjas kõnealuse omastamise toime eelmise kohtuotusega kelmuste eest määratud katseajal, tuleb omastamine kvalifitseerida

§ 201lg 2 p-de 1 ja 4 järgi.

1. Mis puudutab A. Tamme, siis ta tunnistati Pärnu Maakohtu 23.04.
2. a otsusega nr x-xx-xxxxx

§ 199lg 2 p 4 järgi 14.01.2020 toime pandud varguses (I kd, tl 148-150).

Kuna eelnevast nähtuvalt oli A. Tamm enne praeguses asjas tuvastatud omastamist pannud toime varguse, tuleb ka tema puhul omastamine kvalifitseerida

§ 201lg 2 p-de 1 ja 4 järgi.

31. Kohtu hinnangul on mõlema süüdistatava puhul täidetud ka

§ 201lg 2 p-de 1 ja 4 subjektiivsed tunnused.

Kohus tuvastas eelpool, et R. Urbanik ja A. Tamm tegutsesid OÜ-le kuuluva laaduri ja haagisega seoses kooskõlastatult. Samuti teadsid nad, et laadur ja haagis on nende jaoks võõras vara, mis on nende valduses rendilepingu alusel ja tuleb omanikule tagastada. Eelnevast tulenevalt teadsid R. Urbanik ja A. Tamm omaniku nõusolekuta võõrast vara käsutades, et nad jätavad vara omaniku ebaseaduslikult tema varast kestvalt ilma, ning tegutsesid seega otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

32. Arvestades, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, tuleb nii R. Urbanik kui ka A. Tamm

§ 201lg 2 p-de 1 ja 4 järgi süüdi tunnistada.

Karistus 33.

§ 201

lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse, kuid kohtu hinnangul pole võimalik R. Urbanikule ega A. Tammele rahalist karistust mõista. Praeguses asjas pole tegemist kummagi süüdistatava esimese kuriteoga, vaid karistusregistri väljavõtete ja süüdimõistvate kohtuotsuse kohaselt oli R. Urbanikul (ja on ka praegu) kehtiv kriminaalkaristus

1. aastal toimepandud kelmuste eest. A. Tammel oli aga praeguses asjas kõnealuse omastamise toimepanmise ajal 3 kehtivat kriminaalkaristust (sh varguste ja arvutikelmuse eest) ja käesoleva kohtuotsus tegemise ajaks on lisandunud
2. kriminaalkaristus veel ühe enne omastamist toimepandud varguse eest. Kuna A. Tamme on alates Tartu Maakohtu 05.12.
3. a otsusest (s.o viimase enam kui 6 aasta jooksul) kõigi 4 viimase kohtuotsusega karistatud vangistustega, on ka praeguses asjas uue varavastase kuriteo eest vangistuse mõistmine vältimatu. Pidades silmas, et R. Urbanik pani käesolevas asjas asjas kõnealuse omastamise toime eelmise kohtuotsustega kelmuste eest määratud katseajal, tuleb ka teda karistada vangistusega. 34.

§ 201lg-s 2 sätestatud vangistuse keskmine määr on ca 2 aastat ja 6 kuud.

Asudes analüüsima R. Urbaniku ja A. Tamme süü suurust, märgib kohus, et nad tekitasid OÜ-le vähemalt 24 790 eurot varalist kahju (vt käesoleva otsuse p-d 41-44). Pidades silmas, et 13

§ 201

lg 1 kohaldub olukorras, kus varaline kahju ületab 200 eurot (vrd

§ 218

), kuid jääb alla 40 000 euro (vrd

§ 121p 2 ja § 201 lg 2 p 2), ületab R.

Urbaniku ja A. Tamme tekitatud kahju 200-eurost alammäära enam kui 100-kordselt. Arvestades lisaks, et R. Urbaniku ja A. Tamme teopanused olid võrdsed, on mõlema süü suurus vähemalt keskmine.

1. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole, kuid ̶ nagu öeldud ̶ on nii R. Urbanikku kui ka A. Tamme varem kriminaalkorras karistatud. Täpsemalt karistati R. Urbanikku Harju Maakohtu 14.05.
2. a otsusega

§ 209lg 2 p 1 järgi 2018.

aastal toime pandud kelmuste eest 1 aasta 10 kuulise vangistusega, mis jäeti

§ 73alusel 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Praeguses asjas selgus, et R. Urbanik pani 2020. a suvel (s.o ca 1 aasta pärast eelmise süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist) toime omastamise. Järelikult ei mõjutanud

§ 73alusel määratud katseaeg R.

Urbanikku piisavalt ega hoidnud ära uut kuritegu.

1. Mis puudutab A. Tamme, siis tal on 4 kehtivat kriminaalkaristust, kusjuures viimase 3 kohtuotsusega tunnistati ta süüdi varavastastes kuritegudes. Nii tunnistati A. Tamm Tartu Maakohtu 12.02.
2. a otsusega nrxx-xx-xxx.o veidi enam kui 5 aastat tagasi) süüdi muu hulgas

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 29 päeva vangistust, mille kandmiselt A. Tamm vabanes tähtaegselt 20.05.2019 (s.o 4 aastat tagasi). Seejärel tunnistati A. Tamm Tartu Maakohtu 16.12.2019. a otsusega nr 1-19-9729

§ 213lg 2 p 1 järgi süüdi 2019.

a augustis (s.o ca 3 kuud pärast vanglast vabanemist) toime pandud arvutikelmuses. Kuigi A. Tammele mõistetud vangistus jäeti

§ 74

alusel määratud katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, tunnistati ta kolmandat korda süüdi Tartu Maakohtu 23.04.2021. a otsusega

§ 199

lg 2 p 4 järgi 14.01.2020 (s.o vähem kui 1 kuu pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist) toimepandud varguses. Ning vaatamata asjaolule, et A. Tammele anti jälle uus võimalus vabaduses viibida ja vangistus asendati üldkasuliku tööga, pöörati Harju Maakohtu 16.06.

1. a määrusega kandmata karistus 1 aasta 11 kuud 5 päeva vangistust siiski täitmisele sest A. Tamm ei teinud üldkasulikku tööd ega täitnud kriminaalhoolduse nõudeid. A. Tamm kannab vangistust alates 09.06.2022 (I kd, tl 132-133, 143-146, 148-150 ja 153-155). Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt ei teinud A.Tamm Tartu Maakohtu 12.02.
2. a ega 16.12.
3. a otsusest mingeid järeldusi, vaid jätkas varavastaste kuritegude toimepanemist hoolimata ca 1 aasta ja 6 kuulisest reaalsest vangistusest ning

§ 74alusel määratud katseajast.

Kuna senised karistused pole A. Tamme käitumist piisavalt mõjutanud, tuleb uuele kuriteole reageerida rangemalt. 37. Arvestades ülal toodut, mõistab kohus A. Tammele

§ 201

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi karistuseks 2 aastat vangistust (s.o veidi alla keskmise määra). A. Tamme kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti A. Tamm kahtlustatavana kinni 04.-06.11.2020 (s.o 3 päeva) (I kd, tl 119). Juhindudes

§ 68lg-st 1, arvab kohus selle aja A.

Tamme karistusaja hulka ning märgib, et A. Tamm peab veel kandma 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. Kuna A. Tamm pani praeguse kuriteo toime enne eelmise (s.o Tartu Maakohtu 23.04.2021. a) kohtuotsuse kuulutamist, tuleb talle mõista liitkaristus

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel.

Pidades silmas, et A. Tamm kannab 1 aasta 11 kuud 5 päeva vangistust alates 09.06.2022, on tal käesoleva kohtuotsuse kuulutamise päeva (s.o 19.05.

1. a) seisuga kantud 11 kuud ja 10 päeva vangistust ning kandmata on veel 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Seega tuleb A. Tammele mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat 11 kuud ja 22 päeva vangistust, mille kandmise alguseks tuleb lugeda praeguse kohtuotsuse kuulutamise päev 19.05.
2. A. Tamme kuritegude ebaõigussisu peab väljenduma ka liitkaristuses. 14
3. Pidades silmas R. Urbaniku süü suurust, mõistab kohus ka talle

§ 201

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi karistuseks 2 aastat vangistust (s.o samuti veidi alla keskmise määra). Kuna R. Urbanik pani uue kuriteo toime

§ 73

alusel määratud katseajal, tuleb

§ 73

lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada praeguses asjas mõistetavat karistust Harju Maakohtu 14.05.

1. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 10 kuu võrra ning R. Urbaniku liitkaristuseks tuleb mõista 3 aastat ja 10 kuud vangistust.
2. Kohtu arvates on R Urbaniku puhul aga otstarbekas jätta liitkaristus

§ 74alusel tingimisi täitmisele pööramata.

R. Urbanik pole varem vanglas viibinud ning käesolevas asjas kõnealuse kuriteo toimepanemisest on möödunud peaaegu 3 aastat. Pidades silmas, et R. Urbanik on vahepealse aja jooksul hoidunud uutest õigusrikkumistest, pole kohtu ka edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks vältimatult vajalik teda (aastateks) vanglasse saata. Arvestades, et eelmine

§ 73alusel määratud katseaeg ei hoidnud ära uut varavastast kuritegu, tuleb R.

Urbanik uueks katsejaks kooskõlas

§ 73

lg-ga 4 siiski allutada

§ 75-s ettenähtud käitumiskontrollile.

Kuna R. Urbaniku sõnul töötab ta ametlikult FMR Grupp OÜ-s juhatajana, on R. Urbanikul järelikult legaalne sissetulekuallikas ning talle pole vaja panna

§ 75lg-s 2 sätestatud lisakohustusi.

40. Lähtudes eelnevast, jätab kohus R. Urbaniku 3 aasta ja 10 kuulise liitkaristuse

§ 74

alusel 4 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata ning kohustab R. Urbanikku järgima käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid (sh esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma elatusvahendite kohta). Juhul, kui R. Urbanik ei järgi katseajal kontrollnõudeid, võib kohus pöörata mõistetud vangistuse täitmisele. Tsiviilhagi

1. OÜ juhatuse liige A. S. tsiviilhagis OÜ-le tekitatud varalise kahju hüvitamist kogusummas 24 790 eurot. Varaline kahju seisneb kompaktlaaduri xxxxxxxxxx haagise xxxxxxxxxxxxxx (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on tsiviilhagi põhjendatud.
2. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Praeguses asjas tuvastas kohus, et R. Urbanik ja A. Tamm jätsid
3. aastal OÜ viimase varast (s.o laadurist ja haagisest) ebaseaduslikult kestvalt ilma. Järelikult rikkusid R. Urbanik ja A. Tamm OÜ varalisi õigusi, kusjuures selline kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes õigusvastane. VÕS § 1050 lg 1 järgi süüd eeldatakse. Järelikult peavad R. Urbanik ja A. Tamm OÜ-le tekitatud kahju hüvitama.
4. VÕS § 128 lg-te 2 ja 3 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu, kusjuures otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud vara väärtuse. Nähtuvalt 26.04.
5. a müügilepingust oli laaduri soetamishind 29 000 eurot (ilma käibemaksuta) (I kd, tl 55) ja 26.04.
6. a liisingulepingule lisatud maksegraafiku kohaselt pidi OÜ tasuma viimase liisingumakse 28.04.2021 (I kd, tl 47 pöördel). Tsiviilhagis märgitakse, et interneti müügiportaalides sarnaste laadurite müügihindasid arvestades on praegusel juhul kõnealuse laaduri turuhind 23 500 eurot (ilma käibemaksuta). Mis puudutab haagist, siis A. S. antud selgituste kohaselt oli selle ostuhind
7. aastal 1290 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna OÜ tegi haagisele pärast ostmist kapitaalremondi, lisas tugevdused ja vahetas vahetult enne kaotsiminekut ära rehvid, on haagise tegelik väärtus A. S. soetamishinnast suurem, kuid A. S. saanud hagis küsida soetamishinnast kõrgemat hüvitist. Kohus luges eelpool A. S. täies 15 ulatuses usaldusväärseks ja leiab, et A. S. on ka tsiviilhagi osas mõistlikud. Hagis nõutav hüvitis pole üle paisutatud.
8. Kuigi laaduri kindlustamiseks oli sõlmitud leping Salva Kindlustuse AS-iga, selgitas A. S. , et kindlustuselt ei saadud hüvitist, sest laadur anti vabatahtlikult rendile ja selle saatus on teadmata. Kooskõlas viimati märgituga tuleneb ka Salva Kindlustuse AS-i 23.11.
9. a ekirjast, et kuigi kindlustusele teatati kahjust, pole hüvitist välja makstud (I kd, tl 62). Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus OÜ tsiviilhagi täielikult ning mõistab R. Urbanikult ja A. Tammelt solidaarselt OÜ kasuks välja 24 790 eurot varalise kahju katteks. Kriminaalmenetluse kulud ja asitõend
10. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja § 175 lg-st 1 on menetluskulud määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9).
11. Nii R. Urbanik kui ka A. Tamm tunnistati süüdi

§ 201lg 2 p-de 1 ja 4 järgi, s.o teise astme kuriteos. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot (1,5x725=1087,50). Samuti on praeguses asjas A. Tamme määratud kaitsja tasu ja kulud kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel ja vastastamisel osalemise ning kriminaaltoimikuga tutvumise eest kokku 341,40 eurot (114+81,60+145,80=341,40) (I kd, tl 166, 170 ja 172). Lisaks esitas A. Tamme kaitsja kohtumenetluses taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, mille kohus rahuldas 18.05.

1. a pealdisega osaliselt summas 1641,60 eurot (sh käibemaks). Seega on A. Tamme määratud kaitsja tasu ja kulud kriminaalmenetluses kokku 1983 eurot (341,40+1641,60=1983). Ning kõik A. Tamme menetluskulud kokku on 3070,50 (1087,50+1983 =3070,50) eurot.
2. KrMS § 173 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on kriminaalmenetluse kulu veel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. R. Urbaniku valitud kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada õigeksmõistva otsuse korral R. Urbanikule 1200 eurot. Arvestades, et KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, tuleb valitud kaitsja tasu jätta R. Urbaniku kanda. Nagu öeldud, tuleb R. Urbanikult välja mõista sundraha 1087,50 eurot.
3. Praegusel juhul ei esitatud menetluskulude tasumise osas KrMS § 180 lg-s 1 sätestatud üldreeglist erinevaid taotlusi. Arvestades, et isikul tuleb täita oma rahalised kohustused vajadusel ka muu vara arvel ning et A. Tamme ega R. Urbaniku varatus pole tõendatud, pole kohtul alust jätta kummagi süüdistatava menetluskulusid (osaliselt) riigi kanda. Pidades samas silmas, et käesoleva otsusega mõisteti kannatanu kasuks süüdistatavatelt solidaarselt välja enam kui 20 000 eurone varalise kahju hüvitis, määrab kohus siiski mõlema süüdistatava puhul KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel nende menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. See võimaldab süüdistatavatel oma väljaminekuid (mõnevõrra hõlpsamini) planeerida.
4. Viimaks on KrMS § 173 lg-st 1 ja § 175 lg 1 p-st 2 tulenevalt kriminaalmenetluse kulu ka tunnistajale KrMS § 178 kohaselt makstav summa. Tunnistaja J. G. esitas taotluse sõidukulu hüvitamiseks, mille kohus rahuldas täielikult summas 47,20 eurot. Pidades silmas, et tunnistaja andis käesolevas asjas ebausaldusväärseid ütlusi, pole selle menetluskulu välja mõistmine süüdistatavatelt aga põhjendatud. Seetõtt jätab kohus tunnistajale makstud summa riigi kanda. 16
5. Praeguses asjas on asitõendiks DVD-plaat kannatanu esindaja poolt menetlejale edastatud Messengeri vestluste kuvatõmmistega. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb see jätta kriminaalasja juurde. (allkirjastatud digitaalselt) 17