Obsah (5)

§ 361§ 362§ 29§ 364§ 13

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2482 Määruse tegemise koht ja aeg Tartus, 5. novembril 2023 (täiendatud resolutsiooni punktiga 2 ning kirjeldava ja põhjendava osaga 08.11.2023) Koh

) alusel 48 tunniks kinni.

1. Puudutatud isik esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) enda kohta järgmised andmed. Tema nimi on X, sündinud cc.cc.cccc Indias, ta on kodakondsuseta (ei ole India ega Bangladeshi kodanik) ja seetõttu puuduvad ka dokumendid. Alates
2. aastast elas ta Araabia Ühendemiraatides. Ta saabus Eestisse Araabia Ühendemiraatidest läbi Usbekistani, Kasahstani, Türkmenistani, Venemaa (oli umbes 15 päeva Moskvas) ja seejärel Valgevene. Ta 1 oli Valgevene-Leedu piiril, sealt läks edasi talle antud juhiste järgi, tuli jala 8 päevaga Valgevenest Lätti. Ta soovis minna Leetu, et töötada seal torumehe või autojuhina. Dokumendi puudumise tõttu ei saanud ta reisida Leetu seaduslikult. Ta sattus Eestisse kogemata ja soovib nüüd leida siin tööd autojuhi või taksojuhina. Ta taotleb varjupaika, et leida tööd.
3. PPA esitas 04.11.2023 Tartu Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Taotluse õiguslikuks aluseks on

§ 361lg 1, lg 2 p 1, 2, 4 ja 5.

PPA põhjendas taotlust järgmiste asjaoludega: - puudutatud isikul ei ole kaasas ühtegi isikut tõendava dokumenti, isik ja kodakondsuse puudumine on praegu tuvastatud ainult isiku enda ütluste alusel; - isiku tegelikud andmed, kodakondsus, kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja rahvusvahelise kaitse vajadus vajavad väljaselgitamist ja kontrollimist; - isik saabus Eestisse tahtlikult ebaseaduslikult; - isikul oli kavatsus reisida Leetu. Tal ei olnud plaani tulla või jääda Eestisse; - isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui ta sai aru, et tema reisimine Leetu tõkestatakse. Isik ei toonud selles välja, mille eest ta vajab kaitset. Järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kuna puudub reisidokument, mida hoiule võtta, isik ületas Eesti piiri tahtlikult ebaseaduslikult, isikul ei ole mingeid sidemeid Eestiga, tal oli kindel plaan reisida Leetu ning PPA-l puudub isiku suhtes usaldus. Isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt lahkuda soovitud riiki.

1. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ta vabandab, et tuli Eestisse ebaseaduslikult, tal on poliitilised probleemid, ta on nõus koostööd tegema. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus vaatas PPA taotluse läbi kohtuistungil 05.11.
3. Kohus vormistas 05.11.2023 ja kuulutas kohtuistungil resolutsioonmääruse, millega andis nõusoleku puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 05.11.2023 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Käesolevaga lahendab kohus PPA taotluse kuulutada menetlus kinniseks ning täiendab 05.11.2023.a määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 ja 4 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel loa haldustoimingu tegemiseks. Halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS § 134 lg 1 ja 2 kohaselt järgib kohus lihtmenetluses üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Muuhulgas võib kohus lihtmenetluses protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, kalduda kõrvale vorminõuetest tõendite esitamisel ja kogumisel ning kasutada tõendina ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis, sh menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. 7.

§ 362

lg 3 sätestab, et kui välismaalane esitab kinnipidamiskeskuses kinnipidamise 2 ajal või väljasaatmise käigus rahvusvahelise kaitse taotluse, peab PPA ta kinni ja taotleb halduskohtult 48 tunni jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest arvates loa tema kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks, kui esinevad

§ 361

lõikes 2 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

§ 361

lg 1 ja 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada seaduses sätestatud alusel, kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Alusteks, mis lubavad rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, on muuhulgas - isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine (lg 2 p 1); - isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine (lg 2 p 2); - rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (lg 2 p 4); - kui isik on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (lg 2 p 5). 8. Kohtu hinnangul on alus puudutatud isiku kinnipidamiseks olemas.

§ 361lg 2 p 1, 2, 4 ja 5 kohaldamise eeldused on täidetud.

Puudutatud isiku isikusamasust ei ole võimalik tuvastada ja kodakondsust või selle puudumist kindlaks teha, kuna isikut tõendavaid dokumente ei ole. Puudutatud isiku antud andmed tema teekonna kohta ei ole eluliselt usutavad. Isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on äärmiselt puudulik, s.h ei ole selles välja toodud, milles seisneb tema tagakiusamine. Alles kohtuistungil ütles isik, et tal on poliitilised probleemid. Neid asjaolusid saab välja selgitada ainult puudutatud isiku osavõtul. Eeltoodu ühtlasi näitab, et puudutatud isik võis esitada rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks. 9.

§ 29lg 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi praegusel juhul olla tõhusad.

Puudutatud isikul ei ole reisidokumenti, mida hoiule võtta. Isegi kui isikul selline dokument oleks, siis ei takistanud dokumendi puudumine isiku saabumist Eestisse. Puudutatud isiku seletuste põhjal on tema eesmärgiks leida endale meelepärane sihtriik. Isikul ei olnud kavatsust tulla või jääda Eestisse, tema kindel eesmärk oli jõuda Leetu. Eeltoodut arvestades ei täida isik tema kinnipidamiseks loa andmata jätmise korral tõenäoliselt kohustust jääda Eestisse ja olla siin menetlustoiminguteks kättesaadav. Õiguslikult esineb vähemalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 68 p 3 nimetatud alus - välismaalase põgenemise oht esineb, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses. Eeltoodud põhjustel ei saa isiku kinnipidamist pidada ka ebaproportsionaalseks. Leebem meede võib takistada isikusamasuse, isiku kodakondsuse ja muude tähtsust omavate asjaolude tuvastamist ning sellekohase vajaduse tekkimise korral isiku väljasaatmist. 10. Kokkuvõttes on praeguse kohtuasja asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Kohus rahuldab taotluse. 11.

§ 364

lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest, kui kinnipidamise alused on ära langenud.

1. Kohus selgitas istungil, et puudutatud isikul on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates sellest, kui isik sai kätte määruse, mida on täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
2. Puudutatud isik andis PPA-le seletusi araabia keele tõlgi vahendusel. Istungile oli kaasatud 3 araabia ja inglise keele tõlk. Puudutatud isik väitis istungil, et ta valdab araabia keelt halvasti, ning soovis tõlget bengali või hindi keelde. Kohus leidis istungil, et kohtuasja asjaolude põhjal mõistab puudutatud isik araabia keelt piisavalt selleks, et pidada istung tõlkega araabia ja täiendavalt inglise keelde. Kohus lähtub kirjaliku tõlke koostamisel isiku väitest, et kõige paremini on talle arusaadav bengali keel.
3. Kohtu hinnangul ei ole menetlust vaja kinniseks kuulutada. Kohtuistung on juba toimunud ning selle kinniseks kuulutamise vajadust ei olnud, kuna istungil ei viibinud kõrvalisi isikuid. Kui menetlusväline isik peaks avaldama soovi toimikuga tutvumiseks, siis arvestab kohus selle lahendamisel, et toimik sisaldab juurdepääsupiiranguga teavet. Juurdepääsupiiranguna on käsitletav ka

§ 13

lg 2, mis kehtestab nõude hoida rahvusvahelise kaitse taotleja kohta teatavaks saanud teave konfidentsiaalsena. Kohus arvestab ka isikuandmete kaitse nõuetega. HKMS § 175 sätestatud kohtulahendi avaldamise tingimusi ei ole seadusandja seostanud sellega, kas menetlus on kinniseks kuulutatud. Kohus asendab HKMS § 175 lg 5 ja

§ 13

lg 2 alusel määruse avaldamisel puudutatud isiku isikuandmed (nimi, sünniaeg) tähemärgiga. Määrus ei sisalda muid andmeid, mis võimaldaksid puudutatud isikut identifitseerida. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 4