← Eesti

2-23-111558/21

Obsah (11)§ 429§ 432§ 173§ 168§ 174§ 150§ 321§ 405§ 433§ 178§ 661

2-23-111558 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 16.11.2023. a, Võru kohtumaja Põlva majas Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et ei esine alust jätta hagist loobumist vastu võtmata. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab hagist loobumise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 11. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 sätestab erisusena, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Antud juhul ei ole hagist loobumise põhjuseks see, et kostja oleks pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. Seega tuleb

§ 168

lg 2 alusel jätta menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab kohus menetlust lõpetavas määruses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Käesolevas asjas ei ole teada kostjal menetluskulude tekkimist. Seega hageja hüvitatavad menetluskulud puuduvad ja puudub vajadus määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. 12. Kohus leiab, et hageja taotlus temale riigilõivu tagastamiseks summas 225,50 eurot on põhjendatud osaliselt. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 455 eurot, sh 114,60 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja täiendavalt 340,40 eurot hagimenetluses.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 3 näeb erisusena ette, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Antud juhul lõpetab kohus menetluse hagist loobumise tõttu. Seega tulenevalt

§ 150

lg-st 3 ei kuulu hagejale tagastamisele maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv. 3 Põhjendatud on

§ 150

lg 2 p 2 alusel tagastada hagejale pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 170,20 eurot (340,40 / 2). 13. Kohus toimetab käesoleva määruse pooltele kätte.

§ 321lg 1 kohaselt toimetab kohus määruse kätte üksnes poolte esindajatele.

Arvestades hagihinda, mis arvestatuna põhinõudelt jääb alla 3500 euro ja koos kõrvalnõuetega alla 7000 euro, on tegemist

§ 405

lg 1 mõttes lihtmenetluse asjaga, mida kohus võib menetleda lihtsustatud korras.

§ 405lg 1 p 4 alusel tunnustab kohus kostja lepingulise esindajana D.

O. u, kelle puhul ei ole tegemist

§-s 218 nimetatud isikuga, kes võib tsiviilkohtumenetluses lepinguline esindaja olla.

§ 433

lg 1 kohaselt võib esitada menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Vastavalt

§ 178

lg-le 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Tulenevalt

§ 661

lg-test 1 ja 2 esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.