Obsah (7)

§ 124§ 152§ 47§ 71§ 43§ 104§ 108

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-546 Määruse kuupäev 29. mai 2023 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi OÜ X kaebus Maksu- ja Tolliameti 24. novembri 2022. a maksuotsuse nr 12.2-3/055509-12

) § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2 ehk kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (vt

§ 152lg 1 p 2).

Kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse (

§ 124lg 4).

1. Kaebaja esitas
2. aprillil 2023 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles kaebaja palus jätta rahuldamata MTA
3. aprilli
4. a taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja ületamise tõttu ning milles esitas kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus jättis
5. aprilli
6. a määruse resolutsiooni p-ga 4 kaebaja tähtaja ennistamise taotluse läbi vaatamata leides, et esitatud tõendite pinnalt ei saa väita, et kaebus oleks esitatud kaebetähtaega rikkudes, mistõttu puudub vajadus kaebaja taotluse sisuliseks lahendamiseks. Kuna MTA
7. mai
8. a taotlusest tulenevalt peab kohus andma taaskord hinnangu kaebuse tähtaegsusele ja sellega seonduvalt on vajalik lahendada ka kaebaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, ning MTA
9. mai
10. a taotlus kattub sisult MTA
11. aprilli
12. a taotlusega, millele 2 kaebaja on esitanud omapoolse seisukoha
13. aprillil 2023, ei pea kohus menetlusökonoomiast tulenevalt vajalikuks täiendavalt küsida kaebaja seisukohta MTA menetluse lõpetamise taotlusele ega täiendavat taotlust kaebetähtaja ennistamiseks. Kohus tühistab Tartu Halduskohtu
14. aprilli
15. a määruse resolutsiooni p 4, millega kohus jättis kaebaja taotluse läbi vaatamata, ning sellest tulenevalt tugineb MTA
16. mai
17. a taotluse lahendamisel kaebaja
18. aprilli
19. a vastuses toodud põhjendustele.
20. Tühistamiskaebuse esitamise tähtaega pärast kohtueelse menetluse läbimist reguleerib

§ 47

ning MKS ei tee sellest erandit.

§ 47

lg 2 sätestab: „Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.“ Praeguses asjas on kohtueelset menetlust lõpetava lahendina käsitletav MTA

1. jaanuari
2. a vaideotsus nr 6-1/5270-
4. MKS § 149 lg 1 teise lause kohaselt toimetatakse vaideotsus vaide esitajale kätte MKS
5. peatükis sätestatud korras. MKS § 52 lg 1 kohaselt antakse dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes.
6. MTA selgitas kohtule, et kaebajale saadeti e-maksuametis teade vaideotsuse kättesaadavaks tegemise kohta
7. jaanuaril 2023 kell 15.13 e-posti aadressile xxxx ning kaebaja registrijärgsele aadressile jäeti teade tähtkirja saabumise kohta
8. veebruaril
10. Kohtuasja materjalidele tuginedes mõistab kohus, et kuna kaebaja ei avanud vaideotsust e-maksuametis viie päeva jooksul, saatis maksuhaldur vaideotsuse kaebajale tähitud kirjana äriühingu registrijärgsele aadressile vastavalt MKS § 54 lg 4 p-s 2 ja § 531 lg-s 4 sätestatule. Kuna postiteenuse osutajal ei õnnestunud vaideotsust kaebajale üle anda, siis jäeti vaideotsuse kohta teated äriühingu postkasti
11. veebruaril 2023 ja
12. veebruaril
14. Tallinna Ringkonnakohus selgitas
15. aprilli
16. a määruse nr 3-18-1966 p-s 11 viidetega Riigikohtu varasemale praktikale, et MKS § 531 lg 4 teine lause sätestab, et juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse isikule kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Kui dokument on loetud menetlusosalisele kättetoimetatuks teate jätmisega äriühingu registrijärgsele aadressile, tuleb eeldada, et ta on sellest dokumendist ka teada saanud. Nimetatud sättes väljendub Riigikohtu pikaajaline ja järjepidev praktika, mille kohaselt peab maksumaksjast juriidiline isik oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-42-11, p 11; määrus nr 3-3-1-100-10, p 16; määrus nr 3-3-1-65-09, p 13; määrus nr 3-3-1-75-07, p 15 ja määrus 3-3-1-10-04, p 14). Sama määruse p-s 13 selgitas ringkonnakohus, et Riigikohus pidas juba
17. aasta lahendis võimalikuks maksuhalduri haldusakti saatmist väljastusteatega posti teel ja on seadnud kohtusse pöördumise tähtaja sellest sõltuvusse (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-10-04, p 12).
18. Riigikohus on rõhutanud, et haldusakti teatavakstegemine on reguleeritud haldusmenetluse seaduse kui üldseadusega ja eriseadustega. Haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile. Haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte. Teatavakstegemisel ei ole alati oluline, et adressaat haldusakti sisuga ka tegelikult tutvuks. Vastasel juhul oleks asutustel raske haldusaktide teatavakstegemist korraldada (viidatud lahendi p 13).

§ 47

lg 2 ei välista kaebetähtaja kulgema hakkamist haldusakti kättetoimetatuks lugemise hetkest ja selle sätte kohaldamise eelduseks ei ole haldusakti tegelik 3 kättesaamine või sellega tutvumine. Need seisukohad on asjakohased ka praeguse haldusasja lahendamisel.

1. AS Eesti Post (s.t Omniva)
2. märtsi
3. a vastus MTA-le tõendab, et kaebajal oli registrijärgsele aadressile paigaldatud postkast ning teated vaideotsuse tähtsaadetisena edastamise kohta jäeti postkasti. Arvestades MTA
4. mai
5. a edastatud tõendit, millest nähtub postkasti asukoht, ja täiendavalt esitatud MTA selgitusi vaideotsuse kohta teadete kui lihtsaadete jätmise kohta, on kohtule Omniva vastus teadete jätmise kohta usutav. Vaatamata sellele, et Omniva süsteemist ei ole jälgitav tähtsaadetise kohta jäetava teatise edastamise teekond, on siiski AS Eesti Post süsteemist nähtav, et tähtsaadetise nr RR672951157EE kohta trükiti tähtsaadetise saabumise teatis
6. veebruaril
7. Kohus on veendunud, et Omniva selgitus selle kohta, et vastav teade postitati kaebaja registrijärgsele aadressile järgmisel päeval, s.o
8. veebruaril 2023, on tõene. Lisaks ei saa kohtu hinnangul kaebaja poolt
9. aprillil 2023 esitatud valvekaamera kuvatõmmistest järeldada, et teateid kaebaja registrijärgsel aadressil asuvasse postkasti eelnevalt välja toodud kuupäevadel ei jäetud. Esitatud kuvatõmmistel ei ole näha postkasti ning postiasutusest saadud pilt kaebaja postkasti asukohast viitab sellele, et postkast asub üldsegi hoonetest, sh valvekaamera võimalikust asukohast eemal.
10. MKS § 531 lg 4 teises lauses sätestatud kättetoimetamise võimalus (tähtsaadetise kohta teate jätmine postkasti) ei eelda, et koos teatega jäetakse postkasti ka vaideotsus, vaid tegemist on haldusakti kättetoimetamise fiktsiooniga – teate jätmisega loetakse dokument isikule kättetoimetatuks sõltumata sellest, kas tal on sellel konkreetsel hetkel tegelikkuses võimalik kohe vaideotsusega tutvuda (vrdl nt MKS §-s 53 reguleeritud allkirja vastu kättetoimetamine; vt ka Riigikohtu
11. detsembri
12. a määrus nr 3-19-207, p 10). Teate jätmise eesmärk on anda isikule teada, et on väljastatud teda puudutav haldusakt ning ta peab astuma vajalikke samme (konkreetsel juhul nt e-maksuametis vaideotsuse avamine või pöördumine Omniva poole, kes tähtkirja hoiustas), et haldusaktiga tutvuda. Seega leiab kohus, et vaideotsus oli teatise edastamisega jõudnud kaebaja mõjusfääri ning selle kättesaamise riisiko ja otsusega tutvumine jäi kaebaja kanda.
13. Kuivõrd kaebajale jäeti teade vaideotsuse kohta
14. veebruaril 2023, tuleb eeltoodust tulenevalt vaideotsus lugeda kaebajale kättetoimetatuks
15. veebruaril 2023 ja kaebetähtaeg hakkas kulgema
16. veebruaril
17. Kaebus tuli esitada halduskohtule hiljemalt
18. märtsil 2023 (

§ 47lg 2, § 67 lg 4).

Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule 8. märtsil 2023 ehk tähtaega ületades. 22.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saa anud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

§ 71

lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud

§-s

1. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik.
2. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt 4 Riigikohtu
3. oktoobri
4. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19;
5. jaanuari
6. a määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse tähtaegseks kasutamiseks ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu
7. juuni
8. a määrus nr 3-3-1-30-13, p 12;
9. aprilli
10. a määrus nr 3-3-1-26-06, p 12).
11. Kaebaja põhjendas kaebetähtaja ennistamise taotluses, et kaebaja lähtus kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel MTA elektroonilises infosüsteemis (e-maksuametis) sätestatud kättetoimetamise kuupäevast, milleks oli märgitud
12. veebruar 2023, ning tal puudus teadmine, et e-maksuametis kuvatud kuupäev ei pruugi olla õige. Lisaks märkis kaebaja, et kaebaja esindaja viibis kõnealusel ajavahemikul koolitusel välismaal, sh ka väljaspool interneti leviala, mistõttu ei ole saa temalt eeldada operatiivset reageerimist elektroonilistel kanalitel. Avaldaja võimalus olla interneti levialas ja pääseda seega e-maksuametisse avanes alles
13. veebruaril
14. Käesoleval juhul on kaebaja juriidilise isikuna hoolt kandnud registrijärgsele aadressile edastatud posti vastuvõtmise eest, paludes seda enda äraolekul kontrollida. Kaebajal ei olnud äriühingu registrijärgsel aadressil võimalik posti kätte saada objektiivsetel põhjustel, kuna puudus selline kirisaadetis, mis oleks jäetud kaebaja postkasti enne
15. veebruari
17. Kohtu hinnangul puuduvad mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja ekslik arusaam kaebetähtaja algusest ei ole praegusel juhul käsitatav mõjuva põhjusena. Ka ei ole määruse p-s 19 toodud põhjendustest tulenevalt kohtule usutav, et Omniva poolt jäeti siiski
18. veebruaril 2023 teade tähtsaadetise kohta kaebaja postkasti panemata, nagu väitis kaebaja. Selles asjas on tegemist klassikalise sõna sõna vastu olukorraga, kus kohus peab hindama poolte seisukohtade usaldusväärsust. Omniva pahausklikku käitumist ning tema selgituses mittevastavate asjaolude märkimist ei saa eeldada ning sellise väite esitaja peab esitama veenvad põhjendused oma seisukohtade kinnitamiseks. Kaebaja ei ole oma väite kinnituseks esitanud aga ühtegi tõendit.
19. Kaebetähtaja ennistamiseks pidi kaebajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka asjaolu, et vaatamata sellele, et haldusorgan on haldusakti teatavakstegemiseks teinud omalt poolt kõik vajaliku, ei ole teave haldusaktist adressaadini jõudnud. Selleks peab aga olema adressaadist sõltumatu, mitte temast olenev põhjus (Riigikohtu
20. oktoobri
21. a määrus nr 3-3-1-65-09, p 16). Võttes arvesse kohtu eelnevaid selgitusi äriühingu kohustuse kohta enda kirjavahetuse korraldamisel, oli vaideotsuse kohta teabe jõudmise viibimine tingitud kaebajast endast. Juriidilise isiku juhatuse liige peab olema majandustegevuses kehtivate hoolsusnõuetega kursis ja neid ka täitma. Riigikohus on
22. detsembri
23. a määruse nr 3-3-1-75-07 p-s 15 märkinud, et on mõistlik eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiasutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele (Riigikohtu
24. mai
25. a määrus nr 3-3-1-37-03, p 11;
26. märtsi
27. a määrus nr 3-3-1-10-04, p 14). Kohus nõustub vastustaja selgitustega, mille kohaselt kui kaebaja on esitanud maksuotsuse peale vaide, siis on ta ilmselt teadlik, et vaie vaadatakse läbi 30 päeva jooksul, mistõttu peaks tal olema sel ajal kõrgendatud huvi dokumentide vastuvõtmiseks. Kaebajal tuli olla vaideotsusega tutvumisel ise aktiivne, sest menetlus algas tema enda taotluse alusel. Kui kaebaja viibis kõnealusel ajavahemikul koolitusel välismaal, kus puudus interneti kasutamise võimalus, oli tegemist kaebaja enda poolt võetud riskiga ja seega ka hooldusnõuete täitmata jätmisega.
28. Kuna MKS lubab maksuhalduril kasutada erinevaid kättetoimetamise viise, ei ole välistatud, et haldusakti tegelik kättetoimetamise algusaeg erineb e-maksuametis märgitust. Kohus nõustub kaebaja poolt väljatooduga, mille järgi tuleb haldusakti kättetoimetamisel erinevatel viisidel lähtuda varaseimast kättetoimetamise ajast. Samas ei esitanud e-maksuamet 5 kättetoimetamise kuupäeva kohta ebaõigeid andmeid ega eksitanud kaebajat, kui e-maksuameti süsteem märkis süsteemi kaudu vaideotsuse kättetoimetamise ajaks
29. veebruari
30. Kohtu hinnangul oleks kaebajal pidanud tekkima siiski kahtlus vaideotsuse kättetoimetamise aja kohta, kuivõrd kaebaja avas
31. jaanuari
32. a kuupäeva kandva vaideotsuse e-maksuametis 17 päeva hiljem otsuse tegemisest, ning arusaamatuste ärahoidmiseks oleks kaebaja pidanud pöörduma vastava teabe saamiseks MTA poole. Asjaolu, et kaebaja ei avanud vaideotsust e-maksuametis ja tähtkirja vastuvõtmist ei korraldanud, viitab pigem kaebaja soovile haldusakti kättesaamisega viivitada. Eelnevat kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et kaebaja esindaja, olles teadlik kaebaja kohta tehtavast vaideotsusest, viibis enda sõnutsi perioodil
33. jaanuar –
34. veebruar 2023 väljaspool interneti leviala. Tänapäevases ühiskonnas väljaspool interneti leviala sellisel ajavahemikul koolitusel viibimine äriühingu esindaja poolt, kellel on pooleli maksuvaidlus, tekitab kohtus pigem kahtlusi.
35. Kuna eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul kaebaja posti kättesaamist korraldanud nii, et ta saaks tähitud kirja kohta teate või lihtkirjaga saadetud dokumendi kätte postkastist viivitamatult, tuleb kaebajal arvestada vajadusega vaidlustada haldusakt tegelikust tutvumisest kiiremini. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Seda peab juriidiline isik arvestama ka juhatuse liikmete ja töötajate puhkuste korraldamisel (Riigikohtu
36. märtsi
37. a määrus nr 3-3-1-10-04, p 14).
38. Vaatamata sellele, et kaebaja esitas kaebuse kahepäevase hilinemisega, ei kaalu kohtu hinnangul kaebaja eelduslikult rikutud õigus üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigusi ja huve. Kohus arvestab siinkohal asjaolu, et kaebaja on jätnud posti vastuvõtmise korraldamata, kuigi kaebaja pidi teadma, et kaebaja vaide alusel koostatakse 30 päeva jooksul vaideotsus, mille kättetoimetamise hetkest hakkab kulgema halduskohtusse pöördumise tähtaeg. Seejuures arvestab kohus määratud maksusummat 15 645,97 eurot, mille puhul ei ole tegu äriühingule märkimisväärselt suure summaga.
39. Eelnevalt välja toodud põhjendustel jätab kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetab praeguse haldusasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 31.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 alusel.

Võttes arvesse, et kaebaja on tasunud riigilõivu 469,37 eurot ning kohus lõpetas menetluse

§ 152lg 1 p 2 alusel, kuulub tasutud riigilõiv tagastamisele.

Seetõttu palub kohus kaebajal esitada andmed arvelduskonto kohta, kuhu kaebaja soovib riigilõivu tagastamist. 32.

§ 108

lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui

§-s 108 ei sätestata teisiti. Et MTA ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, siis jäävad poolte võimalikud muud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 6