LS § 58 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaeg on seaduses sätestatud menetlustähtaeg, peab kohus selle järgimist kontrollima ilma poole taotluseta.
) § 317 lg 1 ette nähtud tingimusi rikkudes ja seega ei olnud töövaidluskomisjoni poolt avalik menetlusdokumendi kätte toimetamine lubatud. Samuti ei olnud neid asjaolusid arvestades kostjal põhjust avaliku kättetoimetamise andmeid kontrollida, selleks puudus õiguslik ootus.
Kohtu hinnangul kohaldub juriidilisele isikule menetlusdokumendi avalikul kättetoimetamisel
11.
lg 11 kohaselt võib olenemata § 317 lõikes 1 sätestatust juriidilisest isikust menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui elektrooniline kättetoimetamine ja juriidilise isiku kohta peetavasse registrisse kantud postiaadressil tähitud kirjaga kättetoimetamine ei ole tulemust andnud. Kui juriidiline isik on esitanud registripidajale äriregistri seaduse §-s 24 sätestatud isiku Eesti aadressi, tuleb enne menetlusdokumendi avalikult kättetoimetamist üritada dokumenti kätte toimetada ka sellel aadressil. Sätte eesmärk on lihtsustada juriidilistele isikutele avaliku kättetoimetamise standardit, kuna neilt võib eeldada kõrgendatud kohustust ja hoolsust dokumentide kättesaamisel võrreldes füüsiliste isikutega. Lõike 11 järgi on juriidilisele isikule dokumendi avaliku kättetoimetamise esimene ja peamine eeldus see, kui elektrooniline kättetoimetamine ja juriidilise isiku kohta peetavasse registrisse kantud aadressile tähitud kirjaga kättetoimetamine ei ole tulemust andnud (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne II, § 317 kommentaarid, p 3.5). Kohtule nähtub, et töövaidluskomisjon proovis töövaidluskomisjoni otsust F. O. -le kätte toimetada elektrooniliselt e-posti aadressile XXX kahel korral, s.o 22.06.2023 ja 26.06.2023. Nimetatud e-posti aadressi andis tööandja 09.05.2023 telefoni teel. Ka käesolevas menetluses on tööandja 29.08.2023 taotluses märkinud enda e-posti aadressiks XXX (dtl 5). Töövaidluskomisjoni vastuse kohaselt ei olnud posti teel võimalik otsust kätte toimetada, sest äriregistris ei nähtunud tööandja postiaadress. Kohtule nähtub e-äriregistri väljavõttest, et F. O. -l aadressiks oli perioodil 19.12.2017 kuni 24.04.2021 XXX ning aadress XXX on registrisse kantud 07.09.2023 (dtl 220). Seega puudus töövaidluskomisjoni otsuse teatavaks tegemise kui ka otsuse kättetoimetamise ajal tööandjal registrisse kantud kehtiv aadress. Sellega jättis tööandja täitmata hoolsuskohustuse ehk registripidajale teatamata oma aadressi, millele oleks saanud
Kuivõrd aadressi ei olnud äriregistrisse kantud, ei olnud töövaidluskomisjonil võimalik posti teel tööandjale otsust kätte toimetada. Kohus märgib, et e-äriregistri kohaselt ei olnud F. O. esitanud registripidajale äriregistri seaduse §-s 24 sätestatud isiku Eesti aadressi (
Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et otsuse avalik kättetoimetamine on põhjendatud ja vajalik ning töövaidluskomisjon on järginud otsuse avalikul kättetoimetamisel
Seega sai töövaidluskomisjoni otsuse lugeda tööandjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
lg 5 esimene lause), seega tuleb otsus lugeda tööandjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel, s.o 16.07.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.
lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.
lg 4 esimese lause alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. 20.
lg 1 p 4 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. 21. Kohus viitab Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.2021 lahendile tsiviilasjas nr 2-21-6874, kus on toodud välja, et
lg 1 p 4 eesmärgiks on välistada kohtusse pöördumine 4 vaidluses, mis on juba siduvalt lahendatud ning kolleegiumi hinnangul on osundatud säte kohaldatav analoogia alusel ka juhtudel, kui seaduses sätestatud kohtueelses menetluses on jõustunud lahend, mille osas on seaduses vastavalt kindlaks määratud kohtueelse menetluse lahendi õigusjõud vaatamata sellele, et kohtus asja algatamise aluseks on muu kui hagiavaldus. Selline jõustunud lahend saab olla tehtud näiteks töövaidluskomisjoni poolt töövaidluses. 22. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus F. O. poolt kohtule 29.08.2023 esitatud taotluse menetlusse võtmisest
lg 1 p 4 alusel, kuna pooltevaheline kohtueelse menetluse lahend on jõustunud enne kostja poolt kohtule taotluse esitamist. 23. Tulenevalt
O. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 24. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
25.
lg 5 esimese lause järgi võib avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jäätma kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.