Obsah (12)

§ 349§ 121§ 281§ 1572§ 68§ 73§ 78§ 350§ 63§ 64§ 28§ 157

Kriminaalasi 1-21-4285 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märtsil 2023, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-4285 Kohtunik Piret Liivo Kohtui

§ 349

,

§ 121

lg 2 p 1, 2, 3,

§ 281

lg 1,

§ 1572

lg 1 järgi Prokurör Natalja Vester Süüdistatav Marko Kikkas, isikukood 38010160321, elukoht xxxx, kodakondsus xxxx, emakeel xxxx, xxxx, töökoht K OÜ, varasemalt kriminaalkorras karistamata. Tõkend – puudub Kaitsja Silver Reinsaar Kannatanu esindaja Ilja Sipari Menetluse liik Üldmenetlus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg 2 ja 3, § 310 lg 1, §-dest 311-315, § 381 lg 6 kohus otsustas: 1. Mõista õigeks Marko Kikkas süüdistuses

§ 1572lg 1 järgi.

2. Mõista õigeks Marko Kikkas süüdistuses

§ 281lg 1 järgi.

3. Mõista õigeks Marko Kikkas süüdistuses

§ 349järgi.

4. Mõista õigeks Marko Kikkas 15.01.2019 kuni 15.02.2019 ja 19.11.2019 kuriteo episoodides

§ 121lg 2 p 1, 2, 3 järgi.

5. Süüdi mõista Marko Kikkas 17.10.2020 ja 12.03.2020 kuriteo episoodides

§ 121

lg 2 p 1,2,3 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 6.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.03.20 so 1 päev ning ärakandmisele kuulub 2 (kaks) aastat, 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 7.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Marko Kikkas ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. 8.

§ 78

p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 20.03.

2. Asitõendid: -1 DVD-plaat ja 1 CD-R plaat, 2 DVD-plaati häirekeskusesse tehtud kõnede salvestistega, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
3. Tsiviilhagi: VÕS § 1043 alusel, tulenevalt TsMS § 440 lg 1 rahuldada osaliselt kannatanu Z. L. esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes ning mõista Marko Kikkas’elt välja Z. L. kasuks 33.16 eurot eest (arstide vastuvõttude tasud ja ravimid), mis tasuda kannatanu Z. L. arveldusarvele nr xxxx (AS Xxxx). Jätta rahuldamata kannatanu Z. L. tsiviilhagi osas mis puudutas saamata jäänud tulu ja sõidukulusid. Kannatanu Z. L. esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 5000 eurot rahuldada osaliselt ning VÕS § 128 lg 5, § 134 lg 2 ja 5; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel mõista Marko Kikkas’elt välja Z. L. kasuks mittevaraline kahju summas 300 eurot, mis tasuda kannatanu Z. L. arveldusarvele nr xxxx (AS Xxxx). Jätta rahuldamata Z. L. 24.01.2020 esitatud hagiavaldus.
4. Menetluskulud: 11.
5. KrMS § 175 lg 1 p-de 1 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel on menetluskuluks II astme kuriteo süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1087.50 eurot, mida on süüdistaval võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 90.63 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber
6. 2 11.2 Määratud kaitsja Leelo Viil kaitsjatasu kogussummas 444 eurot, määratud kaitsja Eva Tibari kaitsjatasu summas 64.80 eurot ja isiku kohtuarstlik ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21EAOI00004) summas 84 eurot -jätta KrMS§ 180 lg 3 alusel riigi kanda. 11.3 Rahuldada osaliselt kannatanu esindaja poolt tehtud kulutuste hüvitamise taotlus ning KrMS § 182 lg 3 alusel hüvitada tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud summas 3861,60 eurot, milline jätta riigi kanda. 11.4 Rahuldada osaliselt Marko Kikkas’e kaitsja taotlus õigusabi kulude hüvitamise osas ja KrMS § 181 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt süüdistava Marko Kikkas´e kasuks välja valitud kaitsja tasu ja kulud kokku 10 672 eurot. Ülejäänud osas, s.o 5336 eurot jätta süüdistatava kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 11.04.
7. I Asjaolud ja menetluse käik
8. Marko Kikkast süüdistatakse selles, et tema, 28.07.2017 ja 01.08.2017 kasutas Z. L.'i teadmata ja nõusolekuta tema Eesti Vabariigi isikutunnistust nr xxxx ning digitaalallkirjastas kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata asukohas kandeavalduse nr xxxx (A OÜ) ja A OÜ osaniku otsuse juhatuse muutmiseks ning kandeavalduse nr xxxx (K OU) ja K osaniku otsuse juhatuse muutmiseks. Seejärel allkirjastas Marko Kikkas digitaalselt endale kuuluvat Eesti Vabariigi isikutunnistust kasutades ülalpool nimetatud dokumendid ning edastas need elektrooniliselt Tartu Maakohtu registriosakonnale (Tartu linn, Kalevi 1), paludes kanda äriregistrisse A OÜ (registrinumber xxxx) ja K OÜ (registrinumber xxxx) muudatused, kutsudes Z. L. nimetatud äriühingute juhatusest tagasi ning lisades ennast juhatuse liikmeks. Oma tegevusega lõi Marko Kikkas ebaõige ettekujutuse Tartu Maakohtu registriosakonnale kui äriregistri pidajale, samuti äriregistri andmete kasutajatele ning tekitas kahju Z. L.'i seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, kuivõrd Z. L. kaotas K OÜ-s ja A OÜ-s oma juhatuse liikme positsiooni. Seega pani Marko Kikkas toime

§ 1572

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teist isikut tuvastavate isikuandmete tema nõusolekuta kasutamise, eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. 13. Samuti süüdistatakse Marko Kikkast selles, et tema esitas 28.07.2017 ja 01.08.2017 Tartu Maakohtu registriosakonnale teadvalt ebaõigeid andmeid ja nimelt: Z. L.'i teadmata ja nõusolekuta 28.07.2017 digitaalallkirjastas Z. L.'i nimele välja antud Eesti Vabariigi isikutunnistust nr xxxx kasutades avalduse ja osaniku otsuse (A OÜ), mille allkirjastas digitaalselt hiljem ka enda nimelt ja edastas elektrooniliselt Tartu Maakohtu registriosakonnale (Tartu linn, Kalevi 1) ning milles palus kanda äriregistrisse ettevõtte A OÜ (registrikood xxxx) kohta muudatused, s.o kutsuda tagasi ja kustutada registrikaardilt A OÜ juhatuse liige Z. L. 3 ning kanda registrikaardile juhatuse liikmena Marko Kikkas. Seejärel 01.08.2017 digitaalallkirjastas Marko Kikkas Z. L.'i nimele välja antud Eesti Vabariigi isikutunnistust nr xxxx kasutades avalduse ja osaniku otsuse (K OÜ), mille allkirjastas digitaalselt hiljem ka enda nimelt ja edastas elektrooniliselt Tartu Maakohtu registriosakonnale (Tartu linn, Kalevi 1) ning milles palus kanda äriregistrisse ettevõtte K OÜ (registrikood xxxx) kohta muudatused, s.o kutsuda tagasi ja kustutada registrikaardilt K OÜ juhatuse liige Z. L. ning kanda registrikaardile juhatuse liikmena Marko Kikkas. Ülalpool nimetatud dokumentide alusel muutis äriregistri pidaja ettevõtete K OÜ ja A OÜ registriandmeid, mille tulemusel Z. L. kaotas ja Marko Kikkas omandas juhatuse liikmena tegutsemise õiguse. Seega pani Marko Kikkas toime

§ 281

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o äriregistri pidajale ebaõigete andmete esitamise. 14. Samuti süüdistatakse Marko Kikkast selles, et tema sai Z. L.'i käest enda valdusesse Z. L. nimele välja antud Eesti Vabariigi isikutunnistuse nr xxxx, s.o tähtsa isikliku dokumendi

§ 350

tähenduses ja sellega seotud PIN1 ja PIN2 koodid, mida kasutas omal äranägemisel ilma Z. L.'i teadmata ja nõusolekuta. Nimelt, 28.07.2017 ja 01.08.2017 allkirjastas Marko Kikkas digitaalselt kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata asukohas kandeavalduse nr xxxx (A OÜ) ja A OÜ osaniku otsuse juhatuse muutmiseks ning kandeavalduse nr xxxx (K OÜ) ja K osaniku otsuse juhatuse muutmiseks ning edastas need elektrooniliselt Tartu Maakohtu registriosakonnale (Tartu linn, Kalevi 1), eesmärgiga omandada nimetatud äriühingute juhatuse liikme õigusi. 14.1 Samuti 01.08.2017 Z. L.'i teadmata ja nõusolekuta kasutas Marko Kikkas Z. L.'i nimele välja antud Eesti Vabariigi isikutunnistust nr xxxx ja sellega seotud PIN1 ja PIN2 koode. Nimelt, 01.08.2017 kella 09:17 ajal kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas allkirjastas Marko Kikkas digitaalselt Z. L.'i nimelt K OÜ osa hoidmise lepingu, eesmärgiga omandada Z. L.'i K OÜ osast tulenevaid õigusi ning õigust omandada K OÜ osa Z. L.'ilt 1 euroga. Seega pani Marko Kikkas toime

§ 349

kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi. 15. Samuti süüdistatakse Marko Kikkast selles, et tema, viibides ajavahemikul 15.01.2019 kuni 15.02.2019 kella 08:00 ajal aadressil Xxxx garaažis, haaras kannatanu Z. L. kahe käega kõrist kinni ja pigistas nii, et tekitas oma sellise tegevusega kannatanule Z. L. füüsilist valu ja õhupuuduse; 15.1 Samuti selles, et tema, isikuna, kes on varasemalt kasutanud füüsilist vägivalda lähisuhtes olnud isiku vastu, uuesti, viibides 19.11.2019 kella 19:40 ajal aadressil Xxxx haaras vasaku käega kannatanu Z. L. kõrist ja parema käega kannatanu vasakust käest, tõukas ja surus kannatanut Z. L. vastu viimasele kuuluvat sõidukit. Sellise tegevusega tekitas kahtlustatav Marko Kikkas kannatanule Z. L. füüsilist valu; 15.2 Samuti selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, uuesti, 17.10.2020 kella 20:00 paiku xxxx, aadressil Xxxx juures trepikojas ründas oma endist abikaasat Z. L.i: lasi kannatanule pipragaasi otse näkku, mille järel tõukas kannatanu trepist alla, võttis maha kukkunud Z. L.il jalast kinni ja lohistas trepikojast välja. Sellise tegevusega tekitas Marko Kikkas kannatanu Z. L.ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli nädalat; 4 15.3 Samuti selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, uuesti, 12.03.2020 kella 08:20 paiku Xxxx ristmikul, lõi käega R. B. paremale poole näopiirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (punetuse naos parema silma ümbruses). Seega pani Marko Kikkas toime kehalise väärkohtlemise, s.o valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 1,2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Prokuröri seisukoht 16. Prokurör leidis, et süüdistatava süü talle esitatud süüdistuses on tõendatud täies mahus, tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud ja taotles kohtult süüdistatav Marko Kikkas süüdi mõista ning karistada

§ 1572

(alates 01.07.2019

§ 1572

lg 1 järgi), § 281 lg 1 ja § 349 järgi, mõistes talle

§ 63lg-t 1 kohaldades karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

Samuti taotles prokurör Marko Kikkas mõista süüdi

§ 121lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja karistada vangistusega 4 aastat.

Prokurör taotles mõista M. Kikkasele liitkaristus juhindudes

§ 64

lg 1 s.o lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks vangistus 4 aastat.

§ 68

lg 1 järgi arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg - 12.03.20 s.o 1 päev ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust.

1. Prokuröri hinnangul kuivõrd M. Kikkase näol on tegemist varem kriminaalkorras karistamata isikuga, on põhjendatud allutada M. Kikkas käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli pikkuseks taotles prokurör 4 aasta pikkust katseaega. Samuti on igati põhjendatud kohaldada M. Kikkase suhtes lisakohustusena kriminaalhooldaja poolt pakutava sotsiaalprogrammi läbimist, et hoida ära tema poolt uute samalaadsete isikuvastaste kuritegude toimepanemine, sundida teda oma käitumist rohkem kontrollima, ennast vaos hoidma. Kriminaalhooldaja järelevalvet ja sotsiaalprogrammi läbimise kohustust toetab ka asjaolu, et kannatanu ja süüdistatav peavad jätkuvalt suhtlema konkreetsetel tingimustel ühise lapse teemadel, mis võib tekitada pingeid ja seeläbi esineb ka oht Marko Kikkase poolt uute isikuvastaste kuritegude toimepanemiseks. Et seda kõike ennetada tuleb kohaldada M. Kikkasele tingimuslikku vangistust koos käitumiskontrolliga ning koos lisakohustusega.
2. Kriminaalasjas kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi on prokuröri hinnangul põhjendatud. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 kohaselt kui kannatanule on õigusvastaselt kahju tekitatud peab isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et Marko Kikkas tarvitas Z. L. suhtes vägivalda ja seda just moel, mis kahjustas kannatanut. Prokuröri hinnangul mittevaralise kahju konkreetset suurust kannatanu tõendama ei pea. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel tuleb võtta arvesse, et kannatanu elukvaliteet on oluliselt langenud seoses tema poolt üle elatuga. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. III Kannatanu seisukoht
3. Kannatanu esindaja toetas täielikult prokuröri poolt toodut leides, et süüdistus on tõendatud täies mahus ja süüdistatav on rikkunud kannatanu isiklikku õigust tegeleda ettevõtlusega ja teostada osanikuna seadusest tulenevaid osaniku õigusi ning põhjustanud kannatanule nii moraalset kahju kui ka tervisekahjustusi. 5
4. Kannatanu kaitsja rõhutas, et osaniku õigus tegeleda ettevõtlusega ei tähenda seda, et osanik peab kindlasti kontrollima äriühingu kogu majandustegevust. Osaniku osalus äriühingu tegevuse toetamises võib seisneda ka äriühingu tegevuse finantseerimises. Z. L. on sh. toetanud A OÜ tegevust selle rahastamisega ja kandnud 02.10.2015 85000 eurot äriühingu kontole. Tähtsust ei oma seejuures see, et tegevuse finantseerimine on toimunud laenu andmise teel. Üldteada olevaks asjaoluks võib pidada seda, et tagamata ja intressivaba 85000 euro suuruse laenuraha leidmine vabal turul ei ole võimalik ja Z. L. on osanikuna võtnud suure riski, laenates nimetatud summa A. Seega ka laenu andmist võib käesoleval juhul pidada äriühingu tegevuse toetamiseks. Kannatanu kaitsja hinnangul on süüdistatava väited, et kannatanu ei ole A laenu andnud, ja et kannatanu nimele avatud konto oli tegelikult süüdistatava kasutada paljasõnalised ja need on ümber lükatud nii kannatanu ütluste kui ka tema pangakonto väljavõttega. Peale süüdistatava ütluste ei ole kaitse esitanud isegi kaudseid tõendeid selle kohta, et kannatanu konto oli tegelikult süüdistatava kasutada ja et raha Z. L.i kontol kuuluks süüdistatavale.
5. Kannatanu esindaja hinnangul on M. Kikkase ütlused ennastõigustavad ega riimu teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ning kannatanu ütlused tervikuna usaldusväärsed. Kaitsja juhtis tähelepanu kannatanu ütlustele, et teated Äriregistrist šokeerisid kannatanut ja kannatanu proovis koheselt M. Kikkasega ühendust saada selgituste saamiseks. Muudatuste kohta registris ei olnud kannatanu ja süüdistatava vahel mingeid kokkuleppeid, kõik muudatused registris tehti kannatanu selja taga. Kannatanu esindaja seisukoha kohaselt oli nii süüdistatava kui ka kannatanu ühiseks sooviks, et A OÜ oleks jaotatud võrdsete osadena kannatanu ja süüdistatava vahel. Kaitsja viitab ka kannatanu ütlustest asjaolule, et 2017 lubas M. Kikkas kannatanule, et teeb kontserni ning kannatanu ettevõtte K saab A emaettevõtteks ning läbi selle on tõendatud kannatanu ütluste usaldusväärsus ning asjaolu, et kannatanu kui osaniku roll ei olnud A OÜ-s formaalne vaid ta teostas osa omandamise kaudu osaniku õigusi.
6. Kannatanu esindaja seisukoha kohaselt on äriühingu esindusõigus TsÜS § 34 lg 1 kohaselt ainult juhatuse liikmel ja osanik, kes ei ole juhatuse liige, ei saa tütarettevõttes juhatuse liikmeid valida. Seega olenemata sellest, et kannatanu oli ainuosanik K, ja K omandis oli A OÜ, siis kannatanu K OÜ osanikuna ei saanud iseennast uueks juhatuse liikmeks nimetada nendes ettevõtetes.
7. Vähetähtsaks ei saa pidada kannatanu esindaja seisukohalt sedagi, et A OÜ omandis oli kannatanu ja süüdistatava ühise elukohana kasutuses olnud korteriomand Xxxx mis annab aluse järeldada, et äriühingu osa hoidmine ilma õigusteta ning asjaolu, et kannatanu andis süüdistatavale piiramatult kasutada oma ID-kaardi ei ole eluliselt usutav.
8. Kannatanu esindaja hinnangul teostas kannatanu Z. L. talle kuuluvaid osaniku õigusi. A OÜ paberimajandusega ja dokumentatsiooniga tegeles M. Kikkas, kuna ta valdas riigikeelt. Kannatanu poolt oli Ais M. Kikkasele vormistatud ametlik volikiri, et M. Kikkas saaks kannatanu huve esindada. ID-kaardi usaldas kannatanu aga M. Kikkasele konkreetselt BMW i3 sõidukiga seotud toiminguteks. Seega teostas kannatanu ka juhatuse liikme õigusi, volitades süüdistatavat konkreetsete toimingute tegemiseks, andes süüdistatavale vastava volikirja.
9. Väärkohtlemise episoodise osas leidis kannatanu esindaja, et nõustub täielikult prokuröri analüüsiga. Isegi juhul, kui sündmuste käigus kaitses süüdistatav enda ja pereliikmete õigushüvesid, siis ilmselgelt on süüdistatav ületanud kannatanu Z. L. suhtes hädakaitse piire. Pipragaasi näkku laskmine ja trepist tõukamine ilmselgelt ei vastanud väidetava ründe ohtlikkusele, isegi kui sellist rünnet jaatada. Samas asja materjalides puuduvad esindaja hinnangul tõendid, et saaks väita, et kannatanu tegevus ohustaks või kahjustaks süüdistatava või tema pere sedavõrd intensiivselt, et pidada seda õigusvastaseks ründeks. 6
10. Tsiviilhagide osas palus kannatanu esindaja kohtul rahuldada esitatud hagid täies ulatuses.
11. 17.10.2020 episoodi osas esitatud hagi mittevaralise kahju osas tuleb arvestada kahju tekitamise asjaolusid (pipragaasi näkku laskmine, trepist tõukamine ja luumurru tekitamine). Süüdistatav tekitas hagejale tugevaid füüsilisi ja hingelisi kannatusi. Süüdistatava tegevuste tagajärjel sai hageja tervisekahjustusi, millisteks on luumurd ja nägemisvõime halvenemine. Hageja hingelised kannatused olid tingitud nii ülalkirjeldatud tervisekahjustustest kui ka asjaolust, et ründe tagajärjel tundis kannatanu ka tugevat hirmu ja see põhjustas raskeid psüühilisi kannatusi ja üleelamisi. Kannatanu on andnud ütlusi, et nägemisega on probleeme ja see ei ole lahenenud, võib olla peab opereerima. Jala osas tehti MRT ja arst ütles, et seda ei saa opereerida ja jääte sellega elama. Kaitsja esitatud 30.12.20 salvestatud video ei tõenda kuidagi kannatanu tervist ja seda, et kannatanul ei ole väidetavalt midagi viga. Video põhjal ei ole võimalik kannatanu tervist tuvastada. Asjas tõendina esitatud ekspertiisiaktist tuleneb, et kannatanu on suunatud taastusravile alates detsembrist 2020, seega iseenesest ei pidanudki kannatanu olema liikumisvõimetu. Kannatanu esindaja hinnangul tuleb võtta arvesse nii kannatanu elukvaliteedi langust nii vigastusest paranemise ajal kui ka pärast seda, samuti kannatanu hingelisi üleelamisi, kuivõrd pipragaasi näkku laskmine ja trepist lükkamine oli kannatanu suhtes ka alandav. Kannatanu esindaja hinnangul tuleb arvesse võtta ka ründe tagajärjel tekkinud nägemishäireid, seega kannatanu poolt taotletava mittevaralise kahju hüvitise suurus on ka õiglane ega ole ülemäära suur. Samuti on põhjendatud 15.01.2019 kuni 15.02.2019 ja 19.11.2019 episoodide osas mittevaralise kahju 200 eurot nõue, arvestades sündmuse asjaolusid, kus süüdistatav sh. kannatanut kägistas. Kannatanu on andnud ütlusi, et kui süüdistatav teda kägistas garaažis oli tunne, et purustab söögitoru. Kannatanul oli tugev valu ja ta tundis, et ei saa hingata. Varalise kahju kohta on esindaja esitanud vastavad tõendid – tööandja kinnituse töötasu vähenemise 2255 eurot vähenemise kohta ja ravikulude kandmist tõendavad tšekid. Ühtlasi on tõendina esitatud omavastutuse 200 eurot kandmist tõendav arve. IV Kaitsja seisukoht
12. Z. L. ütluste hindamisel tuleb arvesse võtta, et Z. L.i ja M. Kikkase omavahelised suhted on käesoleva kohtumenetluse ajal äärmiselt pingelised, tõsiselt vaenulikud. Z. L. on avaldanud ka ise nii M. Kikkasele endale kui ka lastekaitsetöötaja M. R., et temapoolse M. Kikkase vastu suunatud menetluste põhjus seondub just varaliste nõudmistega enda endise abikaasa vastu. isiku menetluslik positsioon ja sellega seonduvad ütluste andmisest tulenevad huvid, mida antud konkreetsel juhtumil kinnitavad nii Z. L.i enda ettepanekud elektronkirjas kui ka tunnistajana üle kuulatud M. R. poolt avaldatu, on Riigikohtu praktika kohaselt asjaoluks, mida tuleb tema ütluste usaldusväärsuse hindamisel arvesse võtta (vt 14.06.2022 otsuse nr 1-201208/172 p 39).
13. Kaitsja juhib tähelepanu, et Z. L. on teinud politseile 50 avaldust Marko Kikkase kohta ning 44 juhul on uurijad ja prokurörid menetluse lõpetanud.
14. Marko Kikkasele esitatud süüdistus

§ 1572

, § 281 lõike 1, § 349 järgi ei ole materiaalõiguslikult võimalik, sest kannatanu Z. L.i seadusega kaitstud huvisid ja õiguseid süüdistuses kirjeldatud tegevus ei kahjustanud. Samuti oli Z. L. enda ID-kaardi sellise kasutamisega Marko Kikkase poolt nõus mistõttu on kaitsja seisukohal, et Marko Kikkas tuleb õigeks mõista talle

§ 1572, § 281 lõike 1 ja § 349 inkrimineeritud kuritegudes.

7

2. aastast oli Z. L.i roll äriregistrijärgse osanikuna olla Marko Kikkase käsundi täitja mistõttu ei ole Marko Kikkase tegevuse puhul täidetud

§ 1572, § 281 lõike 1, § 349 järgi kvalifitseeritud kuriteo koosseisud.

Tehingud olid kehtivad, äriregistri pidajale esitatud andmed olid sisult tegelikult õiged ning need ei kahjustanud ühtegi Z. L.i seadusega kaitstud õigust ja ka Marko Kikkas ei seadnud enda eesmärgiks ka ühegi tema seadusega kaitstud õiguse kahjustamist.

1. Lisaks ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaks Z. L.i väiteid selles, et ID-kaarti üle andes andis ta selle üksnes sõidukiga BMW i3 seonduvate toimingute teostamiseks. Olukorras, kus poolte väited selles osas on vastuolulised, tuleb vaidlus lahendada muude kohtule esitatud tõendite alusel mis kinnitavad, et Z. L. oli nende muudatustega nõus. Z. L. eitav versioon toimunust on vastuolus asjas kogutud teiste tõenditega, olles paljasõnaline ning vastuolus nii Z. L. varasema kui ka hilisema käitumisega. Lisaks on Z. L. enda ütluseid ka teise küsitluse kestel muutnud. Z. L.i käitumine A OÜ osaühingu osa võõrandamisel K OÜ-le või siis ka sellele tehingule eelnevalt või kas või järgnevalt K OÜ juhatuses omaalgatuslikult muudatuste tegemata jätmises kinnitabki Z. L.i nõusoleku olemasolu nendeks tehinguteks. Seega on kaitsja seisukohal, et kogu asjas kogutud tõendikogum kinnitab üheselt, et Z. L. oli vabatahtlikult andnud Marko Kikkasele enda ID-kaardi kasutamiseks ettevõtlusega seonduvate asjade korraldamiseks. Võimalikud piirangud selle ID-kaardi kasutamisel on jäänud tõendamata, kuid samas kinnitavad kriminaalasjas kogutud tõendid, et süüdistuses nimetatud toimingute tegemiseks oli süüdistataval olemas ID-kaardi omaniku nõusolek.
2. 15.01.2019–15.02.2019 episoodides on tegemist sõna-sõna vastu olukorraga. Tõenditega on tuvastamata, mis konkreetsemalt toimus Xxxx maja garaažis ühel täpsemalt teadmata hommikul kl 8 paiku. Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis mingilgi viisil kummutaks selle sündmusega seonduvaid Marko Kikkase ütluseid või mis mingilgi viisil kinnitaks Z. L.i ütluseid. Prokuratuur ei ole pidanud vajalikuks esitada M. K. ütluseid kui Marko Kikkase süüd kinnitavat või tema ütluseid kummutavat tõendit. Kaitsja seisukoht on, et M. K. selle sündmuse juures ei viibinud kuivõrd seda sündmust ei olnud. Kogumis asjaoluga, et 15.01.2019–15.02.2019 episoodis on Z. L.i ütlused ainuseks süüstavaks tõendiallikaks, Marko Kikkas eitab talle etteheidetavat süüd ning prokurör toetub Z. L.i versioonile tuge otsides ebaõigetele ja kohtuistungi protokolliga vastuolus olevatest väidetest, ei ole tõenduslikku alust pidada Marko Kikkast tõendiallikana ebausaldusväärseks. Seetõttu tuleb Marko Kikkas talle esitatud süüdistuses õigeks mõista.
3. Analoogne olukord on ka 19.11.2019 episoodiga. Ka selles on tegemist Z. L.i ja Marko Kikkase vahelise sõna-sõna vastu olukorraga. Marko Kikkas ei eita, et ta tõukas kannatanut, sest viimane tungis talle kätega kallale. Kägistamist seevastu on aga Marko Kikkas pidevalt eitanud ja selle suhtes tuge otsida eelmisest episoodist ei ole ka põhjendatud. Sellel ajal,
4. aasta novembris ja sealt edasi oli juba aktiivses menetluses ka Z. L.i poolt esitatud hagiavaldus tsiviilkohtus, mis osaliselt puudutas siis ka seda ID-kaardi kasutamisega seonduvat etteheidet. Sõidukil olevate vigastuste (mõlgi) olemasolu pole 19.11.2019 tuvastatud kuivõrd keegi ei ole neid vigastusi fikseerinud. Asjas ei ole vaidlust selles, et pärast kõnealust sündmust saabus sinna kohale politsei kes samuti sõiduki vigastusi ei fikseerinud. Marko Kikkasel tegelikult ei ole mingit eraldiseisvat menetluslikku huvi eitada selle mõlgi põhjustamist. Kaitsetees on selles, et Z. L. oli ise selle sündmusega seonduvalt agressiivne ning tungis Marko Kikkasele kallale. See mõlk iseenesest ei muudaks seda tegu kuidagi karistamisväärseks ja seetõttu puudub Marko Kikkasel tegelikult motiiv selle mõlgi osas valeütluste andmiseks. Seda, et Marko Kikkas tõukas Z. L.i tol korral ei ole M. Kikkas eitanud. Pole vaidlust asjaolu üle, et Z. L. ja M. Kikkas vahelised suhted olid konfliktsed ning sel korral M. K. üleandmine hilines mistõttu Z. L. ärritus. Dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et Z. L. on lapse üleandmisega 8 seonduvalt olnud sageli ja korduvalt agressiivne, eirates kokkuleppeid ja kohtu poolt antud korraldusi. On teada, et Z. L.i emotsionaalset seisundit mõjutasid Marko Kikkase eraelus toimunud sündmused alustades uue auto ostmisest kuni laste sündimiseni. Kohtu küsimustele vastates Marko Kikkas selgitas, et novembris 2019 kohtus tema enda uue elukaaslasega ja seetõttu on ka loogiline järeldada, et Z. L.i emotsionaalset seisundit võis ka
5. aasta novembris kahjustada just see. Marko Kikkas ei eita, et sündmuse juures toimus teatav füüsiline kokkupuude. Lihtsalt Marko Kikkas selgitas, et Z. L. oli tema suhtes agressiivne, kuna Marko Kikkas oli lapsega koos enda kodu juurde tulnud, mitte ei jätnud last kohtumispaika ehk Tondiraba Jäähalli. Kuivõrd Z. L. tungis talle kätega kallale, siis Marko Kikkas tõukas teda nö enesekaitseks ning sellega see sündmus lõppes. Seda lükkamist iseenesest Marko Kikkas ei eita, kuid kaitsja seisukohalt oli tegemist hädakaitseseisundiga, arvestades Z. L.i agressiivset käitumist. Jutt kägistamisest ja auto lõhkumisest ning ka varasemast
6. aasta jaanuari sündmusest on väljamõeldis, mida asjas kogutud muud tõendid ei kinnita. Eelnevat kokku võttes asus kaitsja seisukohale, et ka selles episoodis tuleb Marko Kikkas talle esitatud süüdistuses KrMS § 7 lõikest 3 tulenevatel põhimõtetel õigeks mõista.
7. 17.10.2020 episoodi osas Marko Kikkas eitab Z. L.i suhtes füüsilise vägivalla tarvitamist, kuid tegelikult isegi kui ta oleks seda kasutanud ja isegi lugeda tõendatuks, et see sündmus leidis aset kannatanu poolt kirjeldatud viisil, siis tegelikult oligi Marko Kikkas igati õigustatud võõrast inimest enda kortermaja trepikojast välja ajama, kasutades selleks ründe tõrjumiseks sobivat ja ründe kindlalt tõrjuvat kaitsevahendit. Kaitsja hinnangul ei olnud Z. L.il õigust Xxxx kortermajatrepikojas viibida. Tunnistaja M. R. ütlustest kogumis kohtule esitatud lapsega seotud tsiviilkohtu määrustega nähtub, et Z. L.ile oli teada, et tal ei ole õigust lapsele 17.10.2020 järele minna. Samuti oli Z. L.ile teada, et Marko Kikkas ei nõustu lapse üleandmisega, sest algamas oli koolivaheaeg ning see konkreetne koolivaheaeg oli isa aeg lapsega. Kohtu otsustustele vastutöötamine ja seeläbi nii Marko Kikkase kui ka M. K. õiguste süstemaatiline rikkumine on teine Z. L.i poolse ründe õigusvastasuse komponent. Analoogselt 17.10.2020 toimunuga oli Z. L. korduvalt varemgi omavoliliselt ja seaduslikku õigust omamata sisse tunginud Xxxx kortermaja trepikotta ning asunud seal skandaalitsema. Selle kohta andis ütluseid tunnistaja D. K.. Täiendavate tõendite voorus esitas kaitsja ka 04.04.2020 kuupäevast pärineva videosalvestise ning samuti on Marko Kikkas näiteks 09.01.2020 telefonikõnes Häirekeskusele avaldanud, et Z. L. on talle varasemalt kätega kallale tunginud. Kaitsja palus kohtul arvestada, et tegemist oli olukorraga, millele eelnes korduv ja süstemaatiline kuude pikkune Z. L.i ja tema ema T. L. poolne psühholoogiline terror, mis tipnes sellega, et Marko Kikkas soovis lihtsalt kaitsta enda ja enda alaealise lapse M. K. õigushüvesid. Sellel nädalavahetusel algas koolivaheaeg ning vastavalt sellel hetkel kehtinud kohtumäärusele oli parajasti isa aeg lapsega. Õigust suhelda enda lapsega vastavalt kohtumääruses ettenähtule võis Marko Kikkas kaitsta. Lisaks iseenda õigustele kaitses Marko Kikkas sellega tegelikult ka kohtulahendi õigusjõudu kui õigusriigile omase väärtussüsteemi olulist komponenti. Pipragaas oli süüdistatava uue abikaasa kaitseks soetatud, kes kartis füüsilisi rünnakuid ning kuivõrd Z. L. oli korduvalt tulnud nende ukse taha skandaalitsema siis tol korral tundus süüdistatavale, et muud meetodid ei pruugi olla piisavad Z. L. ründe lõpetamiseks, süüdistatav ehk teisisõnu M. Kikkas soovis Z. L. hoonest lahkumist, et naine ei saaks taaskordselt eirata kohtumäärusega kindlaksmääratud suhtluskorda ning ei ole teada, et mõni kättesaadav vähemintensiivne kaitsevahend oleks eesmärgi täitnud. Kaitsevahendi valikul on kaitsjal õigus valida selline vahend, mis on kindel. Hädakaitse ei eelda kõige leebema vahendi võtmist, kui see ei ole ründe tõrjumiseks kindel. Karistusõiguse üldosa normidega pole kooskõlas ka prokuröri süüdistuskõne see väide, et Marko Kikkas oleks võinud kutsuda politsei.

§ 28

lõige 3 sätestab nimelt, et võimalus pöörduda abi saamiseks kolmanda isiku poole ei välista õigust hädakaitsele. Kuid just sellise võimaluse olemasolu on prokurör pidanud hädakaitsepiiride ületamiseks. 9

1. Seda, et Z. L. oli töövõimetuslehel viibimise ajal tegelikult töövõimeline, tõendavad seejuures nii Marko Kikkase esitatud videosalvestis 30.12.2020 kuupäevast kui ka Z. L.i enda ütlused. Kõnealune 30.12.2020 videosalvestis ei kinnita kannatanu väiteid sellest, et tegemist oli tõsise vigastusega, mis oluliselt häiris tema igapäevaelu või mis oleks andnud põhjuse tal töölt eemal viibimiseks. Arvestades, kuivõrd krapsakalt Z. L. sellest videost nähtavalt hüppab ja hüppab seejuures enda töö juurde, ei saanud temal olnud vigastus olla ülemäära tõsine ega anda ka arstidele alust töövõimetuslehe väljastamiseks. Kuivõrd Z. L. oli sel ajal võimeline tööl viibima ning viibiski sel ajal tööl, siis tal ei olnud õigust töövõimetushüvitisele ning tal pole ka õigust nõuda Marko Kikkaselt sissetuleku vähenemisega põhjustatud kahju hüvitamist.
2. R. B. episoodi osas Marko Kikkas kui ka R. B. mõlemad kirjeldavad, et nende vahel oli teatav vaidlus, teineteise suhtes ebaviisakas või ründav verbaalne konflikt mis kasvas seejärel üle füüsiliseks. Kaitsja hinnangul andis B. ise sisuliselt nõusoleku tekkinud erimeelsuse lahendamiseks füüsilise vägivallaga. Selle esinemine selgub B. poolt nii prokuröri kui kohtu küsimustele antud vastuste pinnalt. Nii R. B. kui ka Marko Kikkas on mõlemad kinnitanud, et see löök ei olnud rusikaga, vaid oli lahtise käega. Kaitsja hinnangul annavad asjas kogutud tõendid aluse pidada R. B. löömist M. Kikkase poolt õiguspäraseks mistõttu palub kaistja Marko Kikkase ka selles episoodis õigeks mõista.
3. Süüdistatav Marko Kikkas ei tunnistanud end kohtumenetluses talle etteheidetavate kuritegude toimepanemises süüdi. V Kohtu seisukoht
4. Seadus lubab teha süüdimõistvat kohtuotsust vaid juhul, kui kohtualuse süülisus on tõendatud ja kohtumenetluse käigus on kohtul kujunenud usaldusväärne ja kontrollitav teadmine, et süüdistatava süü on tõendatud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, kuulanud ära prokuröri, süüdistatava, kannatanu esindaja ja tunnistajate ütlused asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ei ole Marko Kikkasele esitatud süüdistus täielikult tõendamist leidnud. Süüdistuses

§ 1572

lg 1, § 281 lg 1, § 349 ning episoodides 15.01.2019 kuni 15.02.2019 ja 19.11.2019 süüdistuses

§ 121

lg 2 p 1, 2, 3 järgi tuleb Marko Kikkas õigeks mõista ning süüdistuses 17.10.2020 ja 12.03.2020 kuriteo episoodides

§ 121lg 2 p 1,2,3 järgi on süü tõendatud ning selles osas tuleb Marko Kikkas süüdi mõista. 40. Kr

MS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus analüüsib ja hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamisel lähtub kohus põhimõttest, et ütluste tõele vastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest. Käesolevas kriminaalasjas kujunes oluliseks hinnata nii süüdisatava kui kannatanu Z. L. ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. 41. Asja sisuline lahendamine on jagatud kahte osasse, esmalt annab kohus hinnangu süüdistuses

1572 lg 1, § 281 lg 1, § 349 järgi (I) ning seejärel analüüsib kohus süüdistust esitatud süüdistusi kehalise väärkohtlemise episoodides

§ 121lg 2 p 1, 2, 3 järgi (II).

I 42.

§ 1572

lõige 1,

§ 281

lõige 1 ja

§ 349

järgi esitatud süüdistuse puhul on olukord kus sisuliselt ühele tegevusele on määratud kolm erinevat kvalifikatsiooni. 10 Kohtumenetluses tõendeid esitades ei eristanud prokurör tõendeid vastavalt süüdistuses toodud teo kvalifikatsioonile käsitledes kõiki kogutud tõendeid kõikide koosseisude põhjendamiseks. Kohtul pole võimalik välja noppida milline tõend vastab millisele koosseisule. Kohtumenetluses prokuröri poolt esitatud kirjalikud tõendid olid pigem formaalsed, kohtumenetluses ei avatud tõendite sisu ning keegi nende esitamisele ka vastu ei vaielnud. Kuivõrd süüdistuses

§ 1572

lõige 1,

§ 281

lõige 1 ja

§ 349

järgi kirjeldatu oli omavahel nii tihedalt seotud ning sisuliselt üks koosseis välistas teise pidas kohus mõistlikuks analüüsida

§ 1572

lõige 1,

§ 281

lõige 1 ja

§ 349

järgi esitatud süüdistust üheskoos nii nagu käsitles prokurör ja süüdistatava kaistja. Süüdistused

1572 lg 1, § 281 lg 1, § 349 järgi 43.

§ 1572

lg 1 objektiivne koosseis võib seisneda kolmes teos - teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamises, nendele juurdepääsu võimaldamises või nende kasutamises eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata kuritegu. 44.

§ 281

lg 1 objektiivse kooseisu moodustab ebaõigete andmete esitamine äriregistri pidajale, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale, laevakinnistusraamatu pidajale, kommertspandiregistri pidajale, väärtpaberite keskdepositooriumile, pensioniregistri pidajale, abieluvararegistrile, kinnistusraamatu pidajale, notarile või kohtutäiturile. 45.

§ 349

objektiivne koosseis koosneb kahest alternatiivsest teost 1) teise isiku nimele tähtsa isikliku dokumendi kasutamisest või 2) enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutada andmisest.

1. Pole vaidlust asjaolus, et M. Kikkase ja Z. L. näol on tegemist lähedaste isikutega kes abiellusid 2001 aastal, lahutasid 2004 aastal ning elasid koos vabaabielus kuni juuli
2. Abielus olemist ja ühist elukohta kinnitab ka kaitsja poolt esitatud rahvatikuregistri väljavõte (vt kd II lk 112.113). Samuti pole vaidlust asjaolus, et M. Kikkas ja Z. L. on omavahelises konfliktis, nende vahel on erinevaid vaidlusi erinevates asutustes ning kohtu ülesanne sorteerida vajalik ebavajalikust tuvastamaks kas M. Kikkasele esitatud süüdistus on tõendatud või mitte on osutunud keerukamaks just isikutevaheliste konfliktse suhte tõttu, kus osaliselt on tuvastatav isiklik kättemaksusoov millele prokurör tähelepanu ei ole pööranud.
3. On asjakohane välja tuua, et puudub vaidlus asjaolus, et M. Kikkas kasutas Z. L. IDkaarti erinevateks toiminguteks erinevates äriühingutes. Pole vaidlust, et Z. L. ID-kaardiga allkirjastatud A OÜ ja K OÜ osaniku otsused juhatuse muutmise osas ning kandeavaldused tegi süüdistatav - vaidlusküsimuseks käesolevas kriminaalasjas on, kas kõnealuste otsuste ja osa hoidmise lepingu allkirjastamine toimus kannatanu nõusolekul või mitte. 48.

§ 1572

lõige 1, § 281 lõige 1 ja § 349 tõendamiseks esitas prokurör kirjalike tõenditena kohtule ARK väljavõte (kohtutoimik kd II lk 1), millest nähtuvad andmed BMW i3 kohta, ning mis tõendavad prokuröri hinnangul kannatanu ütluste usaldusväärsust. Kohtu hinnangul on ARK väljavõte formaalne ning sellest nähtub, et sõiduki omanikuks on liisingufirma ning liisinud on sõiduki äriühing K OÜ, sõidukite kasutajateks on märgitud nii M. Kikkas kui Z. L.. 11

1. Kohtule esitati äriregistri väljavõtted K OÜ (reg nr xxxx), A OÜ (reg nr xxxx), K OÜ (reg nr xxxx), K OÜ (reg nr xxxx) kohta ning neist nähtuvad nende ettevõtete registriinfo ja registris toimunud muutused.
2. K OÜ on äriregistri andmetel (kd II, tl 20) loodud 25.07.2019 K. M. ja K MTÜ poolt, kes on ka osanikud. Registrikaardile on märgitud osade registripidajaks Läti äriühing Nasdaq CSD SE ja juhatuse liikmeks Marko Kikkas.
3. A OÜ äriregistri andmetel (kd II tl 11-19) on loodud 17.03.2004 A. J. poolt, mis ühines äriühinguga K OÜ alates 06.03.
4. Asjasse puutuv informatsioon sellelt väljavõttelt on see, et äriühingu juhatuse liikmeteks oli 17.03.2004 - 03.03.2010 Marko Kikkas. 17.04.200928.07.2017 oli juhatuse liikmeks Z. L. ning alates 28.07.2017 oli juhatuse liikmeks taas M. Kikkas. Osanikke on olnud selles äriühingus mitmeid erinevaid, perioodil 17.03.200419.01.2006 oli osanikuks A. J., siis 19.01.2006-15.04.2009 M. Kikkas, 06.03.2007-15.04.2009 I. G., 15.04.2009-05.10.2017 Z. L., 05.10.2017-29.07.2019 K OÜ ja alates 29.07.2019 K OÜ. Selle äriühingu põhikirja on muudetud 15.01.2013, see on samuti esitatud kohtule.
5. K OÜ äriregistri väljavõttest (kd II tl 2-6) nähtub, et kuni 01.08.2017 oli juhatuse liige Z. L. ja alates 01.08.2017 juhatuse liige M. Kikkas.
6. K OÜ äriregistri väljavõttest (kd II, tl 7-10) nähtub, et Z. L. oli ettevõtte juhatuse liige 11.01.2013-01.08.2017 ning alates 01.08.2017 kuni 18.04.2019 oli juhatuse liikmeks M. Kikkas peale mida kuni käesoleva ajani on juhatuse liikmeks K. M.. Asutajaks ja osanikuks on A OÜ ning asutatud on äriühing 10.01.
7. Prokuröri hinnangul kinnitab väljavõte taaskord kannatanu ütluste usaldusväärsust kuid kohtu hinnangul on äriregistri väljavõtted informatiivse tähendusega ning neis asjaoludes ei ole ka kohtumenetluses vaidlust. K OÜ reg nr-ga xxxx on asutatud 04.04.2017 Z. L. poolt, ning äriühingul oli kolm osanikku K MTÜ, K. M. ja Z. L., juhatuse liikmeks M. Kikkas. Ettevõte on väljavõtte kohaselt registreeritud Xxxx 04.04.2017 kuni 15.10.2018, mil registreeritud ettevõte ümber Xxxx. Kohtule on esitatud äriregistri väljatrükk nii 20.08.2019 kl 14:30 seisuga kui samal kuupäeval kella 14:35 seisuga millest nähtuvalt esitati äriregistrile elektrooniliselt kandeavaldus koos pangateatise, osakapitali sissemakse ja volikirjadega K. M.i ja Z. L. poolt.
8. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust asjaolus, et kandemuudatused äriregistrites on toimunud vaid selles kas kannete muutmine on olnud õiguspärane. Kohtu hinnangul ei kinnita esitatud äriregistri väljavõtted kannatanu ütluste usaldusväärsust selliselt nagu prokurör esitles. Kohtu hinnangul tõendavad kohtule esitatud äriregistrite väljavõttes kandemuudatusi äriühingute registriandmetes ning nii süüdistatava kui kannatanu ütlused selles osas olid kattuvad.
9. Kohtule on esitatud kaks sisu poolest identset 04.04.2017 koostatud osa hoidmise lepingut Z. L. ja M. Kikkase vahel (kd II tl 21-28) milles lepiti kokku, et Z. L. asutas ja 04.04.2017 kanti äriregistrisse äriühing K OÜ osakapitaliga 25000 eur, mis koosneb ühest osast nimiväärtusega 25000 ning osaühing asutati sissemakset tegemata. Lepingu kohaselt kanti juhatusse osanikuna M. Kikkas ning lepingu kohaselt Z. L. hoiab K OÜ ainuosa M. Kikkase eest. Leping sisaldab osa hoidmisega seotud täiendavaid kokkuleppeid ning lühidalt kokku võttes on kokku lepitud, et M. Kikkas omandab kõik osaühingu õigused ja kohustused, mida on kohustatud vahendama ja teostama M. Kikkase eest Z. L.. Samuti on Z. L. lepingu kohaselt kohustatud osaühingu koosolekutel hääletama M. Kikkase poolt etteantud juhiste kohaselt konsulteerides eelnevalt M. Kikkasega (p 3.1 lepingus). Samuti on kokku lepitud, et M. Kikkas kannab ise kõik riskid ja kohustused mis seonduvad osaga ja osaühingu majandustegevusega ning nende asjade eest ei vastuta Z. L. v.a vajaliku hoolsuskohustuse ilmse süülise 12 täitmatajätmise korral, samuti M. Kikkase poolsete juhiste (mis ei ole vastuolus heade tavade, õigusaktide vms) järgimise täitmata jätmisel. Lepingus on märgitud, et juhul kui M. Kikkas ei ole enam juhatuse liige on Z. L. kohustatud M. Kikkast teavitama koheselt kõikidest osaühingu osanike koosoleku toimumise aegadest ning M. Kikkase soovi korral võimaldama M. Kikkasel koosolekul osaleda ning arvestama, et M. Kikkas saab hääletada Z. L. kaudu. Samuti on kokku lepitud asjaolus, et Z. L. peab M. Kikkast koheselt informeerima mistahes osaühingu tegevusega seonduva olulise informatsiooni osas. Samuti lepiti kokku, et osaühingu osa majanduslik omand kuulub M. Kikkasele. Lepingusse on lisatud üldkehtivust piiramata konfidentsiaalsusnõue, mille kohaselt hoiavad Z. L. ja M. Kikkas ja nende esindajad saladuses lepingu olemasolu, kõik lepingus ja selle lisades olevad ärisaladused ning informatsiooni. Reguleeritud on ka lepingu kehtivus selliselt, et see leping jõustus allakirjutamisest ning kehtib kuni 1) osaühingu äritegevuse lõppemiseni (täpsustavalt ümberkirjutamine AS-ks, jagunemiseks või ühinemist ei loeta tegevuse lõpetamiseks) või 2) M. Kikkase poolt osaühingu ainusosa omandamiseni. Samuti on välja toodud lepingu ülesütlemise kord – ülesütlemine ei mõjuta poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi, mis tekkisid enne ülesütlemise avalduse jõustumist; lepingu ülesütlemisest tuleb teatada ette 30 päeva ning lepingu ülesütlemisel võõrandab Z. L. M. Kikkasele või M. Kikkase poolt volitatud isikule osa hinnaga 1 (üks) euro. Kõik osa võõrandamisega seotud kulud kannab M. Kikkas. Toodud on välja ka vääramatu jõu esinemine ja lõppsätted mille kohaselt sisaldab leping kõiki lepingu eset ehk K OÜ puudutavaid poolte vahel sõlmitud kokkuleppeid ning asendab alates jõustumisest kõiki poolte vahel sõlmitud varasemaid mistahes suulisi ja kirjalikke kokkuleppeid. Samuti on lepingus kokku lepitud selles, et kui mõni lepingu punkt osutub kehtetuks siis ei mõjuta see lepingu ülejäänud sätteid ja nende kehtivust ning asjaolus, et lepingust tulenevaid õiguste ja kohustustest tulenevat saab muuta vaid mõlema poole kirjaliku nõusolekuga. Kõige viimane punkt sisaldab veel kinnitust selle kohta, et leping on läbi loetud ja selle sisust on aru saanud nii M. Kikkas kui Z. L., tingimused on läbiräägitud omavahel ning mõlemad pooled kinnitavad oma tahet see leping sõlmida. Alla on lepingule kirjutanud nii Z. L. kui asutaja ja M. Kikkas kui osanik.
10. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust, et see leping koos kõigi kokkulepetega on allkirjastatud nii Z. L. kui M. Kikkase poolt. Kohtule esitati kaks sisu poolest identset lepingut selle erisusega, et üks leping on allkirjastatud 01.08.2017 mõlema osapoole poolt ja teine leping on allkirjastatud 01.08.2017 Z. L. poolt ja 22.07.2019 M. Kikkase poolt. Kuupäevade erinevust M. Kikkase allkirjastamise kohta selgitas M. Kikkas, et ta ei leidnud esialgu kahepoolselt allkirjastatud lepingut üles mistõttu pani Z. L.i poolt allkirjastatud lepingule juurde oma allkirja hiljem. Tegelikkuses ta allkirjastas ka samal päeval selle lepingu ja kui ta selle üles leidis siis esitas ka selle (vt käesolevas lahendis p 145). Prokuröri tähelepanek, et M. Kikkas esitas tsiviilasjas xxxx raames teistsuguse allakirjutamise ajaga lepingu on asjakohane kuid tuleb märkida sedagi, et selgitus erineva allkirjastamise aja kohta on eluliselt usutav ning teatavasti pole võimalik ka uut allkirjalehte 01.08.2017 kuupäevaga esitada seega tuleb lugeda tuvastatuks, et leping mille M. Kikkas ja Z. L. sõlmisid on mõlema poolt allkirjastatud 01.08.2017 ning samal kuupäeval ka leping jõustus. Lepingu kehtivuse hindamine ei ole käesoleva kohtukoosseisu hinnata mistõttu seni kuni ei ole tuvastatud vastupidist tuleb lugeda leping kehtivaks. Mõlemad lepingud koos digiallkirja kinnituslehega on esitatud ka kohtule.
11. Lepingus toodud sisupunkte ei hakka kohus eraldi hindama kuivõrd need väljuvad käesoleva kriminaalasja piiridest kuid lepingus kirjeldatud punktidega on kannatanu nõustunud ja alla kirjutanud ning lepingu kohaselt sai 04.04.2017 Z. L. ettevõttes K OÜ reg koodiga xxxx M. Kikkase osa hoidjaks ning lepingus kokkulepitu kohaselt puudus Z. L.il tegelikult igasugune otsustusõigus ettevõttes vaatamata sellele, et ta oli ettevõtte asutajaks. 13
12. Kohtule on kirjaliku tõendina esitatud RIK vastus nõudekirjale kriminaalasjas xxxx koos lisadega logi väljavõtetest mis on tehtud perioodil 25.07.2017-01.08.2017 Z. L. IDkaardiga ning sama perioodi kohta A OÜ äriregistri ettevõtjaportaalis tehtud toimingute logid (kd II, tl 29-32). Samas vastuskirjas sisalduva informatsiooni kohaselt ei tehtud ajavahemikul 05.10.2017-01.12.2017 A OÜ-s kandeavaldusi. Samuti ei tehtud kandeavaldusi ei 23.05.2017 ega ka 24.07.2019 K OÜ-s.
13. Teisest kohtule esitatud RIK vastusest nõudekirjale kriminaalasjas xxxx (kd II tl 33-43) nähtub, et K OÜ ei ole 24.07.2019 esitanud kandeavaldust läbi ettevõtjaportaali vaid saatis dokumendid Tartu Maakohtu registriosakonda e-posti teel. Kuna kandeavaldust ei esitatud ettevõtjaportaalist, siis puuduvad andmed IP-aadressi ning avalduse esitamise kuupäeva ja kellaaja kohta portaalist. Riigilõivu maksjaks oli K MTÜ. Samuti nähtub informatsioon selle kohta, et 24.07.2019 esitatud avaldusega on 26.07.2019 esitatud paranduskande avaldus läbi ettevõtjaportaali. Kande koostaja on ettevõtjaportaali sisse loginud ühelt ja samalt IP-aadressilt xxxx järgnevatel kellaaegadel: 10:13:46, 12:44:09 ja 14:19:07 ning kandeavaldus on Tartu Maakohtu registriosakonnale esitatud kell 12:56:
14. Riigilõiv kandeavalduse eest oli juba tasutud. Vastuskirja lisades on edastatud kandeavaldusega seotud dokumendid ning Z. L. poolt allkirjastatud dokumendid milleks on siis avaldus kanda äriregistrisse K OÜ kohta muudatusena kustutada registrikaardilt juhatuse liige Z. L. ning kanda registrisse juhatuse liige Marko Kikkas mille alusdokumendiks on olnud K OÜ osaniku otsus. Samuti on lisana teine avaldus kanda äriregistrisse A OÜ kohta muudatusena kustutada registrikaardilt juhatuse liige Z. L. ning kanda registrisse juhatuse liige Marko Kikkas mille alusdokumendiks on olnud A OÜ osaniku otsus. Mõlemad avaldused on allkirjastanud Z. L. ID-kaardiga, esimene kirjeldatud avaldus allkirjastati 01.08.2017 kl 08:52 ning teine eelkirjeldatud avaldus on allkirjastatud ajaliselt varem 28.07.2017 kell 11:
16. Piirikontrolli infosüsteemi väljavõttest (kd II, tl 44-46) nähtub, et Z. L. väljus lennukiga Tallinna Lennujaamast suunaga Türgi (Alanya) 25.07.2017 kl 10:35 ja saabus lennukiga Türgist tagasi Tallinna Lennujaama 01.08.2017 kl 09:
17. Selles asjaolus ei ole olnud samuti kohtumenetluses vaidlust. Prokurör esitas ka Kidy Tour vastuse politsei nõudekirjale, mis sisaldab informatsiooni reisipaketi kohta ning kinnitab asjaolu, et Z. L. on ostnud 25.0701.08.2017 reisipaketi Türki (kd II, tl 53-58).
18. RIK vastuskirjast politsei nõudekirjale kriminaalasjas xxxx (kd II, tl 47-52) nähtub, et perioodil 25.07.2017-01.08.2017 on K OÜ osas esitatud läbi äriregistri ettevõtjaportaali muutmiskande avaldus, mis on allkirjastatud Z. L. poolt 01.08.2017 kell 08:49:17 IP-aadressilt xxxx ning esitatud Marko Kikkas poolt 01.08.2017 kell 08:55:53 samalt IP-aadressilt. Riigilõivu maksjaks oli A OÜ. Vastuskirjaga on edastatud ka K OÜ kande alusdokumendid, mis esitati koos kandeavaldusega läbi ettevõtjaportaali. Vastuskirja kohaselt 01.08.2017 ei ole K OÜ poolt esitatud ühtegi kandeavaldust.
19. Kohtule on esitatud kirjaliku tõendina SK ID Solutions AS vastus politsei nõudekirjale koos lisaga (kd II, tl 59-61), mis sisaldab logiväljavõtet Z. L. ID-kaardiga tehtud digitaalsete toimingute kohta ajavahemikul 28.07.01.08.
20. Vastusest on tuvastatav, et Z. L.i ID-kaardi sertifikaat oli kehtiv. Vastusest teabenõudele (kd II, tl 62-64) on edastatud logiväljavõtted Z. L.i ja M. Kikkase digitaalsete toimingute kohta 01.08.2017 ja Z. L. digitaalsete toimingute kohta 07.11.
22. Seega RIK vastuskirjadega on tuvastatud, et pöördumised äriregistrite kannete muutmiseks on toimunud e-kujul ning allkirjastatud Z. L. ID-kaardiga. Pole vaidlust, et tegelikkuses allkirjastas Z. L. ID-kaardiga toimingud M. Kikkas, tuvastatud on ka asjaolu, et Z. L. viibis perioodil 25.07-01.08.2017 Türgis. 14
23. Kohus märgib, et esitatud kirjalikud tõendid on usaldusväärsed ning selles osas ei olnud kohtumenetluses ka vaidlust. Süüdistatava kaitse versiooniks on see, et süüdistuses märgitud äriühingute tegelik omanik on M. Kikkas ning Z. L. roll oli seejuures üksnes hoida M. Kikkasele kuuluvat osa. Kannatanu Z. L. esindaja hinnangul ei ole süüdistatava versioon asjas tõendamist leidnud ning olukorras kus Z. L. sai teated Äriregistrist olid kannatanule üllatuseks kuivõrd puudusid igasugused sellekohased kokkulepped. Peamiseks vaidlusküsimuseks käesolevas kriminaalasjas on, kas otsuste millega Z. L. juhatuse liikme staatusest eemaldati ja osa hoidmise lepingu allkirjastamine toimus kannatanu nõusolekuta ning seda esitatud kirjalikud tõendid ei tõenda. Kohtu hinnangul seda kas kandemuudatused ja selle aluseks olevad otsused tehti kannatanu nõusolekuta saavad sisuliselt tõendada vaid ütlused mida siis kirjalikud tõendid kas toetavad või mitte.
24. Kannatanu Z. L. 28.03.2022 kohtuistungil antud ütluste kohaselt on M. Kikkas tema endine abikaasa, kellega elas koos aastast 2000 kuni juuli
25. 2017 aastal olid nende suhted väga pingelised, mis päädisid ka skandaalidega, mille tunnistajateks olid ka lapsed. Kannatanu ütluste kohaselt oli neil märtsis 2017 tõsine skandaal mille peale tegi kannatanu M. Kikkasele ettepaneku kolida lahku ja müüa nende korter Xxxx. Kuigi M. Kikkas oli sellele vastu, leidis kannatanu, et tema arvamus ei oma tähtsust, kuivõrd, kuna kannatanu on firma A omanik ja juhatuse liige leidis, et oma tuttavate kaudu saab ta korteri maha müüa. Nimelt kuulus kannatanule eelnevalt korter xxxx. Ta müüs selle maha ja paigutas raha äriühingusse A ja 15-20 päeva pärast ostsid nad korteri Xxxx firmale A OÜ, milles kannatanu oli juhatuse liige ja osanik. Alates 2009 oli ta kooseisult pool juhatuse liikmetest, aga märtsis 2010 andis M. Kikkas oma juhatuse liikme osa kannatanule ja kannatanu oli ainuisikuliselt juhatuse liige selles firmas.
26. Ütluste kohaselt 2017 jaanuarist kuni 01.08.2017 kuulus A OÜ-le veel korter Xxxx, see oli ostetud aastal 2012 ja 2014 aastal oli ostetud korter Xxxx.
27. Lisaks oli kannatanu alates aastast 2013 juhatuse liige ka Kus, mille osanik oli A OÜ ehk siis K OÜ oli A OÜ tütarettevõte. Asutaja oli ka K OÜ-l A OÜ.
28. Kule kuulus enne 01.08.2017 BMW i
29. Autoliising võeti firma nimele, kuid autot kasutas kannatanu ning see oligi ostetud talle kasutamiseks. Liisingu allkirjastas kannatanu 21.06.2017, aga kuna auto toodi Saksamaalt, siis registris võeti arvele 07.07.
30. Auto valimise ja otsmisega tegeles M. Kikkas.
31. Seonduvalt Kuga on kannatanu allkirjastanud üksnes 21.06.2017 liisingulepingu ja käenduslepingu. Ütluste kohaselt rohkem ei ole ta midagi allkirjastanud.
32. Ajavahemikul 25.07.2017 – 01.08.2017 viibis kannatanu lastega Türgis puhkusel viimase hetke pakkumisega. Ütluste kohaselt kutsus ta kaasa ka süüdistatava M. Kikkase, kuid viimasele need kuupäevad ei sobinud. Puhkusele reisis ta passiga, ID-kaart jäi koju. Kaart jäi koju põhjusel, et M. Kikkas isiklikult palus seda temalt, kuna selgus, et enne reisi ei olnud nad jõudnud vormistada autot Ku nimelt A nimele, samuti oli vaja allkirjastada selle auto üleandmise vastuvõtmise akt.
33. Ütluste kohaselt ei ole kannatanu varasemalt kunagi jätnud M. Kikkasele ei oma IDkaarti ega ka selle PIN koode. Kui oli vaja olnud midagi allkirjastada, siis M. Kikkas alati näitas, mida allkirjastab või kui kannatanu ei saanud millestki aru eesti keeles, siis M. Kikkas tõlkis ja kannatanu isiklikult allkirjastas nii taotlusi kui dokumente. 15
34. Kõnes olevaid tehinguid ei olnud aga vajadust peale puhkust teha. Nimelt selgitas kannatanu, et kuigi firma A oli ametlikult tema oma - ta oli selles äriühingus nii osanik kui juhatuseliige, siis kannatanu pidas seda ikkagi pere ühiseks firmaks. Seejuures kogu paberimajandusega, sh dokumentatsiooniga tegeles M. Kikkas, kuna ta valdab eesti keelt. Kannatanu poolt oli Ais vormistatud ametlik volikiri, et tema huve esindada ning see pidi aeguma augusti kuus. Seega ütles M. Kikkas, et kui ta praegu jätab ID-kaardi, teeb ta vajalikud toimingud ise ära, vastasel juhul tuleb seda teha peale reisi kannatanul endal. Kannatanu seda ei soovinud, sest kogu infotulv eesti keeles on talle hirmutav. Kannatanu ise kartis, et siseneb kuskile valesti või vajutab kuskile valesti ning usaldusega jättis ID-kaardi M. Kikkasele konkreetselt selle autoga seotud toiminguteks.
35. Türgis viibides saatis inforegister kannatanule 28.07.2017 e-maili, et ta oli kutsutud tagasi juhatuse liikmest nii Aist kui K. Teine teade tuli 01.08.2017, et ta kutsuti tagasi veel ühe äriühingu juhatuse liikmelt. Ütluste kohaselt proovis kannatanu M. Kikkasega ühendust saada, kuid viimane ei vastanud.
36. Tekkinud olukord võttis kannatanult ära juhatuse liikme positsiooni, samuti õiguse tegutseda selles ettevõttes juhatuse liikmena ning ta kaotas õiguse valitseda vara, mis kuulub firmale ja võtta vastu varaga seonduvaid otsuseid.
37. Eestisse jõudis ta 01.08.2017 kell kümme. M. Kikkast kodus ei olnud. Telefonis vastas M. Kikkas kannatanule, et tagastab ID-kaardi, kui saabub lähetusest. Kannatanu ähvardas, et kui ta koheselt ID-kaarti ei tagasta, teatab politseile, peale mida leidis M. Kikkas võimaluse tagastada kaart läbi sõbra D. D., kes pidi kaardi panema järgmisel päeval postkasti ja 02.08.2017 saigi kannatanu oma ID-kaardi tagasi. Samal päeval vahetas ta ära ka PIN koodid ning läks seejärel panka ja äriregistrisse, kust talle öeldi, et kõik vaidlused on tal võimalik lahendada kohtus.
38. M. Kikkas ise kannatanule mingeid selgitusi ei andnud, vaikis ja lubas kõik ära parandada ning palus kohtusse mitte pöörduda. Samuti oleks kohtusse pöördumine olnud väga kallis, kuid kannatanul sel hetkel raha ei olnud.
39. Ütluste kohaselt pakkus M. Kikkas, et nad võiks hoopis kontserni teha. Kannatanu mäletamist mööda aprillis 2017 oli avatud firma K ja et see oleks saanud emaettevõtteks ning A ja K oleks saanud selle firma tütarettevõteteks. Kannatanu selgitas, et ta oli K asutaja ja osanik, siis kui see saab emaettevõtteks ja kannatanu annab 50% K. M.le, kes esindab M. Kikkase huve ning siis lubas M. Kikkas viia kannatanu A ja K juhatuse liikmete hulka, mille eesmärk oligi, et kannatanu saab tagasi juhatuse liikme õigused ning nad koos hakkavad otsustama kõiki küsimusi, mis on seotud K ja A kinnisvaraga.
40. K oli registreeritud aprillis 2017 ning juhatuse liige oli M. Kikkas. Ütluste kohaselt kuna M. Kikkasel oli Xxxx võlgnevuses 62 000 euro ulatuses, siis K juhatuse liikmete hulgast kutsus ta ennast tagasi 07.06.2017 eesmärgiga, et kannatanu jääks sinna üksi juhatuse liikmete hulka, et saada liising autole.
41. Seoses K-ga ei ole kannatanu midagi digitaalselt allkirjastanud. Samuti ei ole ta digitaalselt allkirjastanud K osahoidmise lepingut nii nagu ta ei olnud ka teadlik selle lepingu olemasolust. Ta nägi seda lepingut esmakordselt 09.08.
42. läbi tema ja M. Kikkase juristide kirjavahetuse. Oma üllatuseks ta avastas, et see on väidetavalt digitaalselt allkirjastatud tema poolt 01.08.2017 ajal, kui kannatanu viibis lennukis. Kikkase poolt on see dokument 16 allkirjastatud 2019 juulis. Kannatanu pöördus juristi poole 2019 aasta alguses. A sai K tütarettevõtteks. K sai K tütarettevõtteks ja kõik peatus. Samal ajal halvenesid ka tema suhted M. Kikkasega. Kui algselt oli M. Kikkas lubanud kõik ära parandada ja kannatanu juhatuse liikmeks uuesti teha, siis seisuga 2019 ei olnud mitte midagi juhtunud.
43. Osahoidmise lepingu allkirjastamine tähendas kannatanu jaoks seda, et 1 euro eest võttis M. Kikkas temalt kogu osaluse K firmas.
44. Süüdistatava kaitsja küsimustele selgitas kannatanu, et eesti keelest saab ta osaliselt aru. Ajal, kui ta M. Kikkasega koos elas, ei vallanud ta keelt kindlasti mitte nii hästi, kui praeguseks.
45. Kikkasega suhted olid „üles-alla“. Kui Kikkas tegi midagi halvasti, kinkis ta kingitusi ja suhted olid jälle head. Nad elasid perekonnana ja kasvatasid kahte last. Nt 2018 oli M. Kikkasel armukadedushoog ja ta peksis kannatanut väiksema lapse nähes. Suurem laps oli oma toas ja kutsus politsei. Kannatanu roomas korterist välja ja kutsus samuti politsei, siis aga sai aru, et mida ta teeb oma perele ning soovis väljakutsest loobuda. Politsei sekkus ikkagi ja viis Kikkase ööpäevaks ära. Kriminaalasja ei algatatud, kuna kannatanu ei olnud nõus süüdistust esitama.
46. BMW i3 ostmine tõusis päevakorda, kuna varasemalt said nad ühe Lexusega hakkama, kuid kuna M. Kikkasel oli seda autot vaja ka tööl käimiseks, otsustati kannatanule eraldi auto osta. Liisinglepinguga seoses suhtles pangaga (Nordea pank) M. Kikkas, kuid saatis kogu kirjavahetuse pangaga edasi ka kannatanu e-mailile. Nordea pank lubas Kul võtta liisingusse. Teised pangad olid eelnevalt keeldunud, peale mida M. Kikkas kutsus ennast juhatuse liikme kohast tagasi.
47. Ise ettevõtja esindajana tegi ta enda ID-kaarti kasutades nt K avamise. Kannatanu ise aitas firmat rahadega. Kikkas töötas selles firmas, tegemist oli perekondliku firmaga, kõik tehingud räägiti läbi ja kui kannatanu nõustus, siis ka digiallkirjastas, kuid iseseisvalt, ilma Kikkaseta ei ole ta midagi allkirjastanud. Kannatanu ütluste kohaselt kõik toimingud, mis olid tehtud seoses ettevõtetega, olid ühiselt läbiräägitud ning kannatanu oli sündmustega kursis.
48. Politseisse seoses ID kaardiga pöördus kannatanu 12.08.
50. Kannatanu möönis, et tal oli võimalus 2017 kevadel/suvel maha müüa korter Xxxxas, kuna juhatuse liikmena ei vajanud ta selleks M. Kikkase nõusolekut, aga ta ei teinud seda, sest nende suhted paranesid. Neil on ikkagi kaks last ning M. Kikkas kinkis talle sünnipäevaks teemantiga sõrmuse.
51. Ütluste kohaselt on kannatanu A OÜ-le, mille asutas A. J. 17.03.2004, andnud väga palju raha. A. J. on kannatanu ämm, M. Kikkase ema. Ütluste kohaselt kandis kannatanu A Soome firmale 2015 aastal üle 19 000 eurot. Samuti A ja M. Kikkasele endale pantis oma korteri mille kannatanu vanemad ostsid ja 2006 aastal kandis kogu raha M. Kikkase arveldusarvele.
52. Ütluste kohaselt rahad, mida kannatanu ettevõttesse paigutas, tagasi saanud ei ole ja seoses sellega on ta ka esitanud nõudeid A OÜ vastu sooviga kuulutada välja kas M. Kikkase või Aist pankrot. Kohus pankrotimenetlust ei alustanud väitega, et tema nõuded on arusaamatud. 17
53. K asutaja ja osanik oli kannatanu ning M. Kikkas juhatuse liige. 2017 suvel, avamise ajal ei kuulunud sinna firmasse ühtegi ühingut. A OÜ ja K OÜ hakkasid kuuluma kannatanule oktoobrist 2017 ja detsembrist
54. K OÜ hakkas olema selle tütarettevõte. Kui A OÜ sai K OÜ tütarettevõtteks, oli osanikus kannatanu. K. M. sai osanikuks 30.11.2017, peale mida olid nad mõlemad osanikud, kellest K. M. esindas M. Kikkase huve.
55. Kaitsja küsimusele - Kui teie olite ainuosanik K 2017 aasta sügisest ja sel ajal oli K omandis A OÜ, miks te K OÜ osanikuna ei nimetanud iseennast uueks juhatuse liikmeks kõikides nendes ettevõtetes? Teil oli võimalus muuta A juhatust, miks te seda ei teinud, kui teil oli see võimalus? vastas kannatanu, et kõikide toimingutega läbi registri tegeles M. Kikkas ja tema ei ole seda kunagi teinud. Seega kannatanu ootas, millal M. Kikkas seda teeb. Pealegi kannatanu ei teadnud, et tal on see võimalus üldse olemas.
56. Ütluste kohaselt oli A OÜ osanikuks algselt vaja hakata kannatanul, kuna M. Kikkas oli võlgu ning selleks, et kohtutäiturid ei segaks ja firmasiseselt asju ajada oli vaja kannatanu arvelduarvet, mida kasutas ka M. Kikkas. Ta maksis endale minimaalse palga, et kohtutäiturid ei võtaks talt midagi ära ja jätkas töötamist edasi A OÜ nimel ning kannatanu oli eesotsas. Seda kõike seetõttu, et nad olid elukaaslased, neil olid ühised lapsed, kannatanu andis sinna firmasse samuti rahasid ja lõpptulemusena tehti kõike perekonna heaks.
57. Kannatanu ütluste kohaselt olid A OÜ tegevusalad väga erinevad, kuni sildade ehitamise ja korterite ostu/müügini välja nimetades, et see muutus kogu aeg. Kannatanu osales ütluste kohaselt ettevõtte töös aktiivselt - nt kui M. Kikkas jäi tööta, siis ta leidis sugulasi, kelle palus M. Kikkast tööle võtta objektijuhiks, samuti panustas ta siis raha, samuti pidasid nad nõu, kas osta kortereid võlgnevustega ning kas osaleda konkursil, et mingi objekt välja osta.
58. Xxxx korter, mille müügist saadud raha 85 000 eurot investeeris kannatanu A OÜ-sse oli ostetud kannatanu vanematelt saadud raha eest. Kuna korter oli ostetud kohtutäituri kaudu, maksis see 30 000 eurot. Koos elasid nad seal kogu perega - kannatanu, M. Kikkas ja kaks last ning kommunaalarveid tasus M. Kikkas.
59. Ütluste kohaselt 85 000 euro eest, mis kannatanu laenas A OÜ-le, andsid nad panka taotluse korteri Xxxx liisinguks ning näitasid, et sissemaksuks on neil raha olemas. Pank andis neile laenu ja korter sai ostetud ja nad elasid seal korteris alates aastast
60. Ütluste kohaselt suhtles pangaga M. Kikkas, kuid kannatanul oli kõigest ülevaade olemas, kuna korter oli ostetud perele.
61. A OÜ esindajana osales ta täituri poolt korraldatud selle xxxx korteri enampakkumisel.
62. Küsimusele kuidas A OÜ-s raamatupidamine on korraldatud vastas kannatanu, et Ai raamatupidamisega tegeleti kuskil xxxx tn piirkonnas, sellega tegeles M. Kikkas.
63. Ütluste kohaselt olid kannatanu ja süüdistatava vahelised suhted oktoobris 2017 kui ta andis ühe volikirja, mis võimaldas M. Kikkasel jagada ja võõrandada K OÜ osa suurepärased, kannatanu usaldas M. Kikkast ja peale 2017 aasta suve on nad palju kordi ka koos reisimas käinud koos lastega.
64. Täiendavate tõenditena on kohtule esitatud Nordea pank emaili koopia Z. L.´ile K OÜ ja panga vahel. Kirjavahetus puudutab sõiduki BMW liisingulepingu sõlmimise asjaolusid. Prokuröri hinnangul tõendab kirjavahetus, et Z. L.il ei olnud seoses selle autoga mitte mingit suhtlust ega kokkupuudet Nordea pangaga. Siinkohal nõustub kohus kaitsjaga, et kuivõrd Z. L. 18 oli kirjavahetuse üheks osaliseks (kirja saajaks) siis pidid naisel olema teadmised, mida kirjade sisu sisaldas. Vähemalt oli Z. L.ile loodud võimalus kirjade sisuga tutvuda, seega ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et Z. L. ei teadnud liisingulepinguga seonduvast midagi, naine on olnud üks kirja saajatest suhtluses pangaga.
65. Kannatanu esitas täiendava tõendina kaks konto väljavõtet mille kohaselt Z. L. sai 01.10.2015 82 000 eurot Xxxx korteri müügist ning kandis 02.10.2015 85000 eurot A OÜ kontole. Süüdistatava kaitsja hinnangul oli selle korteri müügist tulev raha ka M. Kikkase raha. Kohus selgitab, et käesoleva menetluse uurimisese ei ole uurida kes kelle raha kuhugi paigutas ning sellekohased konfliktid tuleb lahendada pooltel tsiviilkohtu raames. Kohus ei saa hakata hindama kellele see raha mis ettevõtte käsutusse anti juriidiliselt kuulus ega ka asjaolusid kas tehingud mis A OÜ-s tehti on kehtivad.
66. Tõsi on, et see 85 000 eurot on ajendiks olnud ka muudele pöördumisetele. Nimelt esitas süüdistatava kaitsja kohtule 05.04.2021 koostatud Harju Maakohtu määruse, milles Z. L. on pöördunud avaldusega kohtu poole A OÜ pankroti väljakuulutamiseks ning mis jäeti rahuldamata. Küll aga märgib kohus, et selles vaidluses on Z. L. väitnud, et kontot nr xxxx mis oli Z. L. nimel kasutajaks oli M. Kikkas ning kõik sinna kontole laekunud tagasimaksed on läinud M. Kikkasele ning kohtumääruse põhjenduste kohaselt oli kohtumääruse rahuldamata jätmise esmaseid põhjuseid nõude ebaselgus ning vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotiavalduse menetlust. Kohtumääruses on sedastatud, et võlgniku poolt tasutud summasid ei saa käsitleda laenu tagastamisena kuna arveldusarve kasutusõigus oli võlgniku seaduslikul esindajal. Samuti laenu andmine võlgnikule on toimunud samalt kontolt ja ajal, mil võlgniku seaduslikul esindajal oli konto kasutusõigus, mis võib tekitada lisaks küsimuse, kas võlausaldaja üldse võlgnikule laenu andis või tegi sedagi hoopis võlgniku seaduslik esindaja.
67. Süüdistatava kaitsja esitas kohtule 31.01.2020 kannatanu esindaja tsiviilvaidluses esitatud pöördumise koos lisadega menetlejale. Nimetatud tõendis sisaldub selline lause, kus Z. L.i esindaja osutab, et Marko Kikkas ja Z. L. elasid koos Xxxx-l ja järgmises lauses on toodud, et seega oli Marko Kikkasel võimalus kasutada kannatanu ID kaarti. See millest siin menetluses järeldatakse kannatanu ID kaardi kasutamise võimalikkust tuleneb sellest, et Marko Kikkas ja Z. L. elasid koos Xxxx korteris. Kohus nõustub kaitsja väitega, et selles dokumendis ei ole midagi kirjas sõiduki kasutamise lepingute kohta mille kohta käesolevas menetluses Z. L. nõusoleku andis.
68. Z. L. väitis oma ütlustes, et põhjus miks ta pidi mingisuguseid tasusid seoses BMW i3ga liisingufirmale tasuma oli selles, et K OÜ läks pankrotti. Süüdistatava kaitsja esitas kohtule K OÜ registri ajaloo väljavõte mille kohaselt ei ole tuvastatud, et äriühingule oleks olnud määratud pankrotihaldur. Seega väide, et äriühing oli pankrotis ei ole juriidiliselt korrektne. Küll aga loeb kohus usutavaks, et Z. L. seda ise arvas, pole vaidlust olnud asjaolus, et M. Kikkasel olid majanduslikud raskused ning ta vajas Z. L.i selleks, et äriühingutes edasi toimetada ning kohtu hinnangul nähtuvalt kogumina kohtule esitatud tõenditest ei olnud Z. L.il äriühingute juhtimisest just kuigi palju teadmisi mistõttu lasi ta enda nimel toimetada pikaajalisel elukaaslasel M. Kikkasel.
69. Z. L. ütluste ebausaldusväärsuse kontrollimiseks esitas süüdistatava kaitsja K-Most ja P OÜ sõlmitud lepingud, mille sisu ei ole menetluslikult oluline kuid omab tähtsust, kes need lepingud on allkirjastanud. Ühel on lepingu pooleks olnud A OÜ, teise puhul K OÜ ning kuigi need on allkirjastatud Z. L. id-kaardiga on tegemist lepingutega mille allkirjastas M. Kikkas Z. L. nimel nende omavahelise kokkuleppe järgi mille kohaselt võis M. Kikkas Z. L. id-kaarti kasutada erinevate tehingute ja toimingute tegemisel ilma igakordse nõusolekuta. Kohtu 19 hinnangul muutis Z. L. on ütlusi nende lepingute osas, esialgu ütles, et tema allkirjastas need ise ja seejärel ütles, et ta ikkagi ei allkirjastanud. Selline meelemuutus annab aluse kohtule arvata, et kannatanu ei ole oma versiooni korralikult läbi mõelnud ning esitab kohtule informatsiooni mis talle kasulikum on mitte mis tegelikkuses tõele vastab.
70. Z. L. ütluste usaldusväärsust kummutab asjaolu, et vastavalt situatsioonile valib ta enda jaoks mugavama väite. Nimelt esitas süüdistatava kaitsja täiendavate tõendite voorus elektronkirja milles Z. L. kinnitas 02.02.2022 elatise vaidluses tsiviilkohtu raames, et ettevõttega A OÜ on M. Kikkase ettevõte ning sõidukid kuuluvad M. Kikkasele. Süüdistatava kaitsja ei leppinud asjaoluga, et süüdistus räägib ajaperioodist mis toimus 2017 aastal ning 5 aasta jooksul võib olla juhtunud, et Z. L. on oma arusaama muutnud. Seega ei tõenda see tõend kohtu hinnangul menetluslikult muud kui aastal 2022 oli Z. L. arvamusel, et nii ettevõtte kui sõidukid kuulusid M. Kikkasele. Kahtlemata võinuks Z. L. ütlused olla muutumatud ning selgemalt esitatud kust oleks võimalik tõlgendada järjepidevust mis ajahetkest sai Z. L. aru, et teda või tema nime tegelikkuses kasutati äriühingute juhtimisel selliselt, et M. Kikkas tegi toiminguid tema nimel ja Z. L. ise oli andnud selleks kõigeks oma nõusoleku. Seega on kohus veendunult seisukohal, et ei saa kuidagi väita, et midagi toimus Z. L. teadmata – Z. L. andis oma mehele nõusoleku toimetada tema nimega ning alles siis kui suhted olid keeruliseks muutunud, mitme aasta möödudes otsustas Z. L., et esitab väited, et ta tegelikult ei olnud nõus ja kõik toimus tema seljataga ning oli valmis ka oma nõuetest loobuma kui M. Kikkas maksab Z. L.ile vajaliku summa (vt käesolevas lahendis p 113, 219).
71. On tuvastatud asjaolu, et M. Kikkas toimetas Z. L. nimel, tegi äriühingutes erinevaid liigutusi Z. L. ID-kaardiga kuivõrd Z. L. andis selleks nõusoleku. Täiendava tõendina esitas süüdistatava kaitsja sõiduki reg nr xxxx liisingulepinguga seonduva, mille allkirjastas M. Kikkas Z. L.i ID-kaardiga. Samuti sõiduki Lexus ostuga seonduv dokumentatsioon 21.02.2017, kus on ka näha, et Lexuse ostu ja dokumendid vormistas kõik M. Kikkas Z. L. id-kaardiga. Transpordiameti väljavõte kinnitab, et liisingulepingus nimetatud VIN kood kuulub sellele sõidukile. Samuti nähtub transpordiameti väljavõttest, et sõidukite reg nr: xxxx; xxxx, et nende omanik on olnud A OÜ. Samuti esitati kohtule meilivahetus sellest kuidas pank on saatnud liisingulepingu, üleandmise vastuvõtmise akt ja Lexuse esindajaga sõlmitud leping, mis samuti on allkirjastatud Z. L. ID kaardiga kuid ei ole vaidlust, et seda tegi M. Kikkas ja Z. L. nõusolekul.
72. Kohtule esitati veel A OÜ 2014-2016 esitatud majandusaastate aruanded, mis kõik on allkirjastatud Z. L. oma ID-kaardiga kuid mille tegelikkuses tegi M. Kikkas. Süüdistatava kaitsja pidas oluliseks märkida 2015 aasta A OÜ majandusaasta aruannet (vt II kd, lk 195-209) ja selles sisalduvat informatsiooni kuivõrd selle aruande kohaselt on deklareeritud tegev või kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva olulise mõjul olevad ettevõtted. Nendega on kohustuste saldo 80 000 eurot. Ühtlasi nähtub sellest aruandest, et 2015 aastal sai ettevõtte laenu 85 500 eurot ja tagasi on sellest makstud 8500 eurot. See on vaidlusalune laen, mille kannatanu oma ütluste kohaselt andis äriühingule kuid siinkohal kaitsja poolt välja toodud ebakõla kannatanu ütluste ja aruande vahel seisneb selles, et kannatanu ei rääkinud midagi laenu osaliselt tagasi saamisest mis tõepoolest on koosmõjus kannatanu ütlustega, et ta oli kõigi toimingutega kuhu allkirja andis kursis, kohtu hinnangul kannatanu ütluste usaldusväärsust kummutav. Kohus on seisukohal, et üldiselt inimesed andes laenu teavad kui neile seda osaliselt tagastatakse. Majandusaastaaruande kohaselt tagastas A OÜ võetud laenust 2015 aastal 8500 eurot kuid Z. L. väitis ütlustes, et tagasi ta antud laenust midagi saanud ei ole. See ei ole kohtu hinnangul võimalik kui konto oli Z. L. kontrolli all nagu ta väitis. Küll aga on usutav asjaolu, et Z. L. ei teadnudki laenu tagastamisest kuivõrd konto millelt nii laen läks kui ka kuhu see osaliselt tagastati oli küll Z. L. nimel avatud kuid M. 20 Kikkase käsutuses kes ei pidanud vajalikuks Z. L.i kurssi viia, et osa laenust on tagastatud kuivõrd ta opereeris seal endale kuuluvate vahenditega Z. L.i nimel. Seda, et konto polnud Z. L. kontrolli all tuli välja ka tsiviilkohtumenetluses esitatud avalduses kuulutada A OÜ osas välja pankrott (vt käesolevas lahendis p 100).
73. Sarnane olukord on ka A OÜ 2016 aasta majandusaasta aruandega (vt II kd, lk 210-222) mis on allkirjastatud 16.02.2017 ning on näha, et dokumendi allkirjastamiseks on kasutatud Z. L. ID kaarti. Samamoodi nagu 2015 majandusaastaaruande puhul, on näha kuidas kohustuste suurus on aasta jooksul vähenenud ning esitatud tõend seab samuti kahtluse alla kannatanu ütluste usaldusväärsuse just osas, kuidas kannatanu ID kaardi kasutamine toimus ning ka laenu tagastamise asjaolud. Z. L. on oma ütlustes öelnud, et kontrollis mida M. Kikkas tema IDkaardiga allkirjastas ja ta teadis milliseid dokumente M. Kikkas tema ID-kaardiga allkirjastas kuid omati jäi ütlustes väite juurde, et laenu ta tagasi pole saanud. Seega on kohtu hinnangul mitteusaldusväärsed kannatanu väited, et ta kontrollis dokumente mida M. Kikkas tema IDkaardiga allkirjastas ning eluliselt usutav süüdistatava poolt esitatu, et kannatanu andis talle nõusoleku toimetada äriühingutes Z. L.i ID-kaardiga vastavalt vajadusele oma äranägemise järgi erinevate ettevõtetega seotud dokumentide allkirjastamiseks sealhulgas majandusaasta aruande jaoks.
74. 05.10.2017 A OÜ osa müügilepingust (pooled Z. L. isiklikult ja K OÜ, vt II kd, lk 174179) nähtub, et selles tehingus on osalenud kaks isikut Z. L. ja K OÜ. Tehing ise on teostatud 05.10.2017 ehk kaks kuud pärast nende tehingute tegemist mida M. Kikkasele süüdistuses ette heidetakse. Oluline on see, et tõendist on näha, et A OÜ osanikuks on selle kuupäeva seisuga olnud Z. L. ja sellest lepingust nähtuvalt on ta müünud oma osa K OÜ-le ja selle juhatuse liikmeks on olnud 2017 oktoobrikuu seisuga M. Kikkas. Nimetatud tõend lükkab ümber Z. L.i väite, et tema nõusolekut ei olnud nende toimingute suhtes mida M. Kikkasele ette heidetakse. Selle tehinguga andis Z. L. A OÜ osa mis temale kuulus teisele äriühingule mille juhatuse liikmeks oli M. Kikkas. Kohtu hinnangul kui Z. L. tundis, et selle juhatuse liikme muudatusega tema õigusi kuidagi kahjustati, siis on erakordselt ebaloogiline, et ta kahe kuu möödudes annab enda kui osaniku õigused muuta juhatust (mis on osanikul alati olemas) õiguse üle M. Kikkasele. Kohus nõustub siinkohal süüdistatava kaitsja käsitlusega, et sisuliselt saab sellist tegevust käsitleda ka heakskiiduna, omaksvõtuna. Eelnevalt kirjeldatust tuleneb, et kui Z. L. õigusi oleks kahjustatud, siis ta ei oleks pidanud ka seda tehingut tegema, ta ei oleks andnud neid õigusi vabatahtlikult M. Kikkasele. Samas säilis ka Z. L.ile kui K OÜ äriregistrijärgsele omanikule võimalus muuta K OÜ juhatuse ehk A OÜ osanike üldkoosoleku koosseisu. Seega puudub igasugune elementaarne usutavus kannatanu ütlustes, et ta sai ID-kaardiga tehtud toimingutest teada vihaseks M. Kikkase peale kuivõrd kannatanu järgnevad toimingud ei viita sellele. Pigem viitavad need tuvastatud asjaolud sellele, et Z. L. oli andnud vabatahtlikult talle väljastatud digitaalallkirja andmise vahendid üle M. Kikkasele ja reageeris süüdistuses toodud sündmustele alles 2 aastat hiljem kui suhted sassi olid läinud.
75. Kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrolliks esitas süüdistatava kaitsja täiendava tõendina ka K OÜ juhatuse kohta tehtud muudatuse. Z. L. ütles kohtus ütlusi andes, et andis selleks nõusoleku kutsuda M. Kikkas juhatusest tagasi ning see on allkirjastatud Z. L. IDkaardiga ning see toimus 07.06.
76. Kaitsja hinnangul toimus 07.06.2017 äriregistris muudatus kuid otsus tehti päev varem s.o 06.06.
77. Kohtu hinnangul on see detail oluline kuivõrd kaitsja väidet, et kannatanu tugineb avalikele registriandmetele ei saa kuidagi ümber lükata. Kannatanu ei teadnud detaili, et otsus tehti päev varem ja registrikanne muutub päev hiljem seepärast, et ta tegelikkuses ei andnud selleks eraldi nõusolekut vaid M. Kikkas tegi järjekordse toimingu Z. L. nimel naise id-kaardiga nii nagu ta oli harjunud tegema kuna Z. L. oli talle andnud nõusoleku kõigiks toiminguteks mis vaja. 21
78. Ei saa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et Z. L. väitis kohtus ütlusi andes, et käis registriosakonnas infot küsimas, kirjeldades detailselt, et talle öeldi valvelauast, et ta peab oma nõuetega kohtusse pöörduma. Kaitsja esitas täiendavate tõendite esitamise ajal päringu Tartu Maakohtu kinnistus -ja registriosakonda ja selgus, et alates 2017 suvest ei olnud Kinnistus -ja registriosakonnas füüsilist kodanike vastuvõttu kohtu ruumides, ei olnud mingit info- või valvelauda kust Z. L. oleks saanud infot küsida – see oli seal varasemal perioodil. Kohus nõustub kaitsja käsitlusega, et kohtu tegevus toimub vastavalt registriosakonna kodukorra ja teiste seaduste alusel ning tõenäosus, et talle taolist umbmäärast infot jagati on eluliselt mitteusutav. Samuti on kinnitust leidnud asjaolu, et info- ega valvelauda seal asutuses ei ole, seega ei saa neid Z. L. väiteid usutavaks lugeda.
79. Samuti kummutab Z. L. ütluste usaldusväärsust ID-kaardi kasutamise nõusoleku kohta asjaolu, et Z. L. väitis näitena, et andis eraldi nõusoleku oma ID-kaarti kasutada näiteks elektrijaamaga seonduvas enampakkumises. Süüdistatava kaistja esitas kohtule kõnealusest pakkumisest, see on tehtud 2018 aastal ning selle allkirjastas M. Kikkas enda ID-kaardiga mitte Z. L. ID-kaardiga.
80. Üle ega ümber ei saa ka asjaolust, et tsiviilkohtu menetluses olevates vaidlustes on esitatud erinevaid selle menetluse konteksti sobivaid argumente just kannatanu poolt mis veenvalt kinnitavad käesoleva kohtukooseisu hinnangut, et kannatanu ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks. Nimelt esitas süüdistatava kaitsja kohtule 15.02.2022 koostatud kohtumääruse, mille kohaselt jäeti rahuldamata süüdistatava kaistja taotlus tutvuda xxxx toimikuga. Nimelt on Z. L. esitanud hagi K OÜ vastu osanike 23.07.2019 ja 24.07.2019 otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks ning selle hagi raames on hageja Z. L. vastuses kostja vastuses hagiavaldusele kirjutanud, et M. Kikkas kasutas hageja ID-kaarti, allkirjastas nõusolekuta osa hoidmise lepingu mille üle käesolevas menetluses süüdistatav ka vastu ei vaidle. Oluline osa eelnimetatud vastusest moodustab punktis 1.6 toodu: „Sellise kahtluse annab see, et hageja ja kostja elasid 2017 aasta koos Xxxx korteris ja Marko Kikkasel oli võimalus kasutada hageja ID kaarti piiranguteta“. Tuleb märkida, et selles vastuses ei viita kannatanu sarnaselt käesoleva menetluse kontekstis esitatule, et ta andis tol ajaperioodil ID-kaardi M. Kikkasele kasutamiseks vaid sõidukiga seonduvate dokumentide vormistamisel ning asunud seisukohale, et ühegi toimingu tegemiseks polnud M. Kikkasel õigust ja M. Kikkas tegi Z. L.i ID-kaardiga kõiki toiminguid nõusolekuta nimetades ka, et need osa hoidmise lepingud on võltsitud. Eelkirjeldatu annab kohtule aluse kahelda kannatanu ütluste detailide usaldusväärsuses kuivõrd ühes menetluses ütleb kannatanu, et süüdistatav võis kannatanu ID-kaarti kasutada piiramatult ja ta tegigi seda igasuguse nõusolekuta ja teises menetluses väidab, et ta oli kõigega kursis millistel juhtudel M. Kikkas ta ID-kaarti kasutas ning milliste dokumentide allkirjastamiseks ta siiski nõusoleku andis – Türki reisile minnes andis kannatanu vabatahtlikult oma ID-kaardi M. Kikkasele sõidukiga seotud toimingute tegemiseks. Kohtu hinnangul taoliste argumentidega nagu seda on kannatanu nõusolek erinevates menetlustes erinevate versioonide esitamine on lubamatu. Kohtu hinnangul on selgelt tuvastatav olukord kus kannatanu ei saanud kuidagi ümber lükata, et ta andis oma IDkaardi süüdistatavale sõidukiga seotud toimingute tegemiseks ja asus positsioonile, et osaliselt võis M. Kikkas ta ID-kaarti kasutada aga need olid olukorrad kus kannatanu ise istus kõrval, tutvus dokumentidega mida ta siis n.ö allkirjastas (oskamata neid nimetada) andes sellega M. Kikkasele oma nõusoleku kuid liigutused millega M. Kikkas ta eemaldas juhatuse liikme kohalt ta nõus ei olnud. Kohtu hinnangul on kogu selle kaasuse juures kummastav miks siis kannatanu koheselt või mõistliku aja jooksul peale Türgist tagasi tulemist ei esitanud pretensioone, ega nimetanud end juhatuse liikmeks tagasi kui tal osanikuna see õigus oli vaid hakkas seda tegema alles mitu aastat hiljem kui suhted olid konfliktsed ja kannatanu hakkas aktiivselt erinevate 22 nõuetega erinevate instantside poole pöörduma väites, et osade toimingute jaoks ta andis M. Kikkasele loa ja osade jaoks mitte. Menetluse keskmes on selgunud, et kõikide teiste tehingute jaoks mida Z. L.i ID-kaardiga tehtud on ta andis loa aga juhatuse liikme eemaldamise kohta ei andnud aga ka ei teinud midagi selleks, et see otsus saaks kuidagigi tagasi pööratud. Eelnevat lühidalt kokkuvõttes leiab kohus, et kannatanu erinevad väited erinevates menetlustes, kohtus uuritud tõendeid

§ 157

´2, § 281 lg 1 ja § 349 süüdistuse kogumis hinnates annavad aluse järeldada, et kannatanu ütlused on selles osas ebausaldusväärsed.

1. Täiendava tõendina esitas süüdistatava kaitsja Z. L.i elektronikirja süüdistatavale 17.10.2021, kus Z. L. teeb M. Kikkasele ettepaneku, et juhul kui M. Kikkas tasub talle nõutud rahasumma võtab Z. L. tagasi kõikidelt instantsidelt kõik avaldused. Kohtule ei jäta taolise kirja sisu kuigi palju tõlgendamisruumi. Kohtule kinnitab see elektronkiri selgelt, et Z. L. kasutab teadlikult ära olukorda, mis sai loodud veel ajal kui nad koos elasid enda rahaliste nõuete esitamiseks M. Kikkaselt. Z. L. on nõus kõik need arvukad avaldused mis ta M. Kikkase suhtes teinud on ning mis tema õigusi ülemäära on kahjustanud tagasi võtma ning sisuliselt olema valmis väitma, et midagi sellist ei ole kunagi esinenud ning tema õigusi pole rikutud. Kohtu hinnangul on see elektronkiri kaalukaks tõendiks mis annab aluse järeldada, et Z. L. soovib M. Kikkaselt kui lapse isalt ja endiselt elukaaslaselt saada võimalikult suuri rahalisi hüvitisi manipuleerides kohtumenetlusega ning tagajärgedega mis M. Kikkase tegevusele võiks juriidiliselt kohaldada kui Z. L. ütlused on usaldusväärsed ning seda ennekõike seepärast, et tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga.
2. Süüdistatava kaistja esitas kohtule Xxxx kinnistusraamatu väljavõtte, mille kohaselt kinnistu omanikuks K OÜ alates 29.05.2017 (vt kd II, lk 171-173). Kaitsja hinnangul on oluline, et kui kannatanu on väitnud, et tema näeb, et teda mõjutab ID-kaardi teema läbi selle, et ta leidis, et tal on mingid õigused Xxxx 1 korteri omandile ja leidis, et need toimingud IDkaardiga kahjustasid tema õigusi, siis tegelik situatsioon on selline, et selle korteriga ei saanud mõjutada nendel kuupäevadel kannatanu õigusi kui toimusid toimingud ID kaardiga, kuivõrd selle kinnisasja omanik ei olnud A vaid K OÜ. Need toimingud mis on süüdistuses etteheidetud ei saanud korteri omandiga seonduvalt Z. L.i õigusi mõjutada. Toiming leidis aset juulis, mais oli omandatud välja korter A OÜ vara seast.
3. Tunnistaja K. M. andis 24.05.2022 kohtuistungi ütlusi selle kohta, et Z. L. ja M. Kikkas on talle tuttavad alates 2002-2003 aastast. Nad on peretuttavad. Ütluste kohaselt on A OÜ ehitusfirma, mis tegeles majade ehitamise ja edasi müügiga. See asutati 2004 aastal ja M. Kikkas oli selle asutaja, kuigi see vormistati M. Kikkase ema nimele. Põhjuseks oli asjaolu, et 2004 aastal käis parasjagu lahutusprotsess Z. L.i ja M. Kikkase vahel ning M. Kikkas ei soovinud, et firma muutuks ühisvaraks. Seega teadis tunnistaja üheselt, et tegemist oli M. Kikkase enda firmaga, millega ta ka otseselt tegeles. A OÜ tegevus lõppes 2009-2010 aastal, sealt edasi tegeles M. Kikkas projektijuhtimisega. Z. L.il selles mingisugust rolli ei olnud. Peale 2008-2009 aastat vormistas M. Kikkas A OÜ Z. L. nimele. Põhjuseks olid probleemid majanduskriisi ajal, M. Kikkas oli maksehäireregistris ning tal oli kasulikum mitte näidata ennast kui äriühingu osanikuna ja määras seetõttu Z. äriregistris osanikuks, vastasel juhul ei oleks firma edasi tegutseda saanudki. Tunnistajale teadaolevalt tegutses firma veel lisaks projektijuhtimisele kinnisvaraga, millel olid võlgnevused. Tunnistaja ütluste kohaselt Z. L. sellega kokku üldse ei puutunud.
4. Samuti on tunnistaja seotud olnud K OÜ-ga. Tunnistaja oli selles ettevõttes M. Kikkase huvides osahoidja. M. Kikkase sõnul asutati K OÜ A pärast - kõik selleks, et Ai vara ei läheks kaduma. Tunnistaja sõnul oli tegemist struktuuri muudatusega. 23
5. K OÜ osa hoidmise leping, mis on sõlmitud Z. L. ja M. Kikkase vahel ja tunnistaja ja M. Kikkase vahel sõlmitud osa hoidmise leping on analoogne. K OÜ oli asutatud M. Kikkase poolt A ja K emafirmana, milles tunnistaja oli osa hoidja M. Kikkasse huvides ning mille kohta sai vormistatud leping. Ettevõte kuulus otseloomulikult M. Kikkasele. Struktuuri muudatustest ettevõttes oli teadlik ka Z. L., kuid otsustes ta ei osalenud. Neid tegi M. Kikkas ning reaalset sõnaõigust Z. L.il ei olnud. Põhjus, miks M. Kikkas eemaldas Z. L.i A juhatuse liikme kohalt 2017 aasta juulis oli seotud ilmselt mingi vajadusega – nt võtta liisingut või laenu.
6. M. Kikkas ja Z. L. kolisid lahku elama orienteeruvalt 2019 aastal ning vähemasti sügisel olid nendevahelised suhted halvad. Tunnistaja teadis seda mõlema osapoole selgitustest. Z. L.iga rääkis tunnistaja sellest telefonis ning soovitas kuidagi omavahel kokkuleppele saada ja mitte lahku minna. Tunnistajale jäi vestlusest mulje, et Z. L. ikkagi tahab lahku minna, kuid ütles ka, et tahab Marko „paljaks“ teha ning ära võtta korteri ja firmad, mis tegelikult kuulusid M. Kikkasele.
7. Kohtu hinnangul saab K. M.i ütlusi usaldusväärseks pidada kuivõrd ei esine ühtegi ütlusi ümberlükkavat argumenti. Kohus ei nõustu prokuröriga, et K. M.i ütlused ei ole tõendiks KrMS § 66 lg 21 kohaselt kuivõrd K. M. andis ütlusi mida ta oli kuulnud puhtalt süüdistatavalt M. Kikkaselt. Kohtu hinnangul oli K. M. samuti isiklikult seotud K OÜ-ga, olles selles ettevõttes nii osanik alates 04.04.2017 kui ka juhatuse liige alates 18.04.2019 kuni käesoleva ajani. Samuti on K. M. seotud K OÜ-ga olles selles ettevõttes nii asutajaks kui ka osanikuks. Seega väita, et ka K. M. ei teadnud ise midagi ei ole eluliselt usutav, nii nagu on see Z. L.i puhul. K. M. oli analoogse lepingu osaliseks nagu Z. L. (osahoidmise leping), selle ta allkirjastas isiklikult ning ei ole eluliselt usutav, et ta ei teadnud mida ta teeb. Kohtu hinnangul oli K. M. kursis ettevõtete tegevusega ning skeemidega mida M. Kikkas kasutas omaenda äritegevuse edendamiseks mistõttu tema ütlusi antud kontekstis kahtluse alla seada ei ole põhjendatud. Samuti kinnitasid tema ütlused nii motiive miks M. Kikkas üldse taolisi liigutusi võis hakata tegema ettevõtetes ning asjaolu, et Z. L.i ja M. Kikkase suhted olid konfliktsed vähemalt aastal
9. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust asjaolus, et M. Kikkas ja Z. L. omavaheline läbisaamine on konfliktne. Keerulisi peresuhteid ning M. Kikkase ja Z. L.i ühise hooldusõiguse pinnalt tekkinud konflikte kinnitavad D. K.e ütlused mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda kuivõrd need haakuvad muude kohtus uuritud tõenditega.
10. Tunnistaja D. K. andis 25.05.2022 kohtuistungil ütlusi selle kohta, et M. Kikkas on tema abikaasa ning koos elavad nad alates novembrist
11. Neil on 2 ühist last - vanemal pojal on sünnipäev xxxx, nooremal pojal xxxx. Z. L.i ta tunneb kuivõrd ta on M. Kikkase endine naine ja nende ühiste laste ema. T. L. on Z. L.i ema ja kui mõlemad said teda tema suhtest Markoga, hakkasid nad pidevalt kirju kirjutama ja helistama. Z. L. kirjutas ja helistas siis kui tunnistajal tekkisid suhted M. Kikkasega, see oli 2020 aasta algus. Ja samal ajavahemikus ka tema ema. Ema lõpetas kontakteerumise 2022 aasta jooksul. Z. jätkas perioodiliselt kuni 2021 aasta sügiseni.
12. Z. L. kirjutas tunnistajale igasuguseid inetusi, solvanguid. Soovitas tal Markost lahku minna. Aga tema ema T. L. kasutas väga ränkasid jämedusi, solvas, ütles, et tunnistaja on Z. L.i korteris, magab tema voodis. Ta lubas, et tuleb tunnistaja juurde tööle ja tekitab seal skandaali. Kogu suhtlus üldiselt kestis sarnaselt. Telefonikõnede ja kirjade sagedus suurenes eriti, kui Z. sai teada, et tunnistaja ootab esimest last. 24
13. Tunnistaja pöördus ka abipalvega politsei poole, kus kuulati ta ära ja mingi aja möödudes helistati tagasi ja öeldi, et nad on vestelnud Z. ja tema emaga. Z. ja tema ema lubasid mind rohkem mitte tülitada, vaatamata sellele jätkus kõik samamoodi edasi. Samuti Z. ja tema ema käisid tihti tunnistaja maja juures. Nad käisid vaatasid korteri akendesse, käisid õues, kus on üldse suletud ala, samuti käisid maja trepikojas.
14. Z. ja Marko noorem poeg on M. K. ja vanemate vaheline suhtluskord on korraldatud kohtumääruse alusel alates 2020 aastast - poiss oli emaga alates laupäeva õhtust kuni koolipäeva alguseni neljapäeval. Laupäeva õhtul tuli Z. nende juurde ja Marko andis lapse üle. Koolivaheajad olid jagatud selliselt, et laps on vaheaegadel vanemate juures korda mööda. 17.10.2020 koolivaheajal pidi laps olema isaga. Sel päeval tuli Z. nende juurde ja hakkas ukse taga lõhkuma. Tunnistajal oli just sündinud esimene laps, kes oli kahe nädalane. Marko läks koridori vaatama ja koheselt üritas korterisse siseneda Z.. Marko ei lasknud teda sisse ja koos läksid nad korterist välja. Tunnistaja kuulis trepikojast karjeid. Need karjed olid sellised, et läksid vaiksemaks nagu läheksid tänavale. Tunnistaja kuulis, et Z. L. karjus appi. Ja seejärel oli vaikus. Z. ennast tunnistaja ei näinudki. Aknast ta vaatama ei läinud, sest laps hakkas nutma ja koer haukuma - ta tegeles nendega. M. ise sattus ka olukorrast paanikasse, ronis köögi laua alla ja istus hirmunult seal. Tunnistajal õnnestus ta maha rahustada, kuid oli näha, kui väga laps sellest kõigest häiritud oli.
15. Üldiselt sellised olukorrad on üsna tavalised ja kordusid praktiliselt iga kord kui toimus lapse üle andmine. Tunnistaja ei mäleta praktiliselt mitte ühtegi lapse üleandmist mis toimus ilma skandaalideta ja arvete klaarimiseta. Nii mõnelgi korral on sekkunud politsei. Üks juhtum on eredamalt meeles - Z. tuli jälle nende maja juurde ja ukse juurde, kuidagimoodi sai siseneda suletud trepikotta ja jälle hakkas taguma käte ja jalgadega vastu ust. Ka siis kutsus Marko politsei. Nende saabudes kutsusid nad Mako trepikotta, ta selgitas neile olukorda peale mida palus politsei Z. lahkuda. Peale lahkumist kuulis tunnistaja mingit imelikku heli õuest ja nägi, et väljas on Z., kes tagus vastu aknalauda ja karjus. Politsei oli veel trepikojas ja tunnistaja rääkis sellest neile ja politsei läks välja temaga uuesti rääkima.
16. Ütluste kohaselt on selline Z. L.i käitumine tunnistajat emotsionaalselt paljugi mõjutanud. Ta kartis pimedal ajal jääda korterisse üksinda, kartis jalutada õhtuti koeraga. Tunnistaja kartis käia tööl, kuna lubati tekitada seal skandaal. Samuti käis Z. L. koos oma emaga ümber maja luusimas, helistasid nende fonolukku poole tunni kaupa. Samuti nägi ta oma aknast, kuidas Tamara filmis seda kuidas tema tütar Z. L. käib ümber maja ja koputab.
17. 12.03.2020 toimunud liiklusõnnetust Xxxx maja juures ta mäletab. Ta läks hommikul koeraga jalutama ja nägi, et M. Kikkas ei ole veel ära sõitnud vaid seisab trepikoja ees ja pildistab avariid, milles ta osales ja selle kõrval olevaid märke. Avariis osalenud teine sõidukijuht oli ka seal. Marko selgitas talle, et teine sõidki juht rammis tema autot ning Marko oli seetõttu väga närvis. Teise sõiduki juht hakkas nende poole liikuma, kuid Marko ei soovinud temaga kontakteeruda ja palus, et ta ei tuleks, muidu lööb teda. Meesterahvas ikkagi liikus nende juurde ja siis Marko justnagu lõi teda lahtise käega. Kohapeal oli ka kaks politseiniku, kellest meespolitseinik peale löömist sekkus ja eraldas mehed ning palus rahulikult seista. Naispolitseinik seisis avariis osalenud autode taga. Peale juhtunut läks Marko politsei autosse ja tunnistaja koeraga Kadriorgu jalutama. Politsei küll küsis ka tema isikukoodi, et hiljem vajadusel ühendust võtta, kuid seda pole siiani tehtud.
18. M. Kikkase kohtus antud ütluste kohaselt toimus A OÜ asutamine aastal
19. Tollel ajal reeglina kas osteti valmis firmasid või asutati mingite firmade vahetusel. Nii sai A ka asutatud sellise ettevõtte nagu H OÜ abiga, nõustamisel. Juriidiliseks asutajaks oli süüdistatava 25 ema põhusel, et samal ajal käis neil Z. lahutuseprotsess. Ja kuna nad veel lahus ei olnud, see protsess oli pooleli, selleks, et see vara ei satuks ühisvaradesse, siis oli juriidiliseks asutajaks M. Kikkase ema ning juhatuse liikmeks oli M. Kikkas.
20. Kuna tegemist oli M. Kikkase ettevõttega, siis ta ise otsustas mis hetkel keegi seal on juriidiliselt osanikuks. Ja 2006 aastal ta otsustas, et see ettevõte võiks olla tema nimel, kuna ka Z. olid kõik vaidlused läbi ja lahutus jõustunud. Enne kui Z. L. sai A OÜ osanikuks, oli vahepael veel üks osanik. Täpset aastat süüdistatav enam ei mäletanud, aga A oli üks sidusettevõte Q, mis poolenisti kuulus A ja poolenisti I. G. ja ettevõtete ühendamise tagajärjel sai G. poole A osanikuks. Kui 2009 peale majanduskriisi ettevõte aktiivne tegevus sai läbi, siis I. G. oli valmis firmast tagasi astuma ja nii sai võõrandatud alguses üks pool Z. nimele, pärast teine pool. Süüdistatava pool sai võõrandatud Z., kuna majanduskriisi tagajärjel oli tal eraisikuna täitmata kohustused Xxxx panga ees ja selleks, et see ettevõte ei satuks sinna panga kätte, pidi ta ettevõtte ümber registreerima.
21. Ütluste kohaselt tegelikkuses ei olnud Z. A OÜ-s mitte mingisugust osalust ega sõnaõigust. A OÜ oli jätkusuutlik ettevõte, positiivsete finantsnäitajatega, kuna M. Kikkasel juhatuse liikmena olid maksehäired siis ettevõte ei saanud kasutada mingisuguseid arveldukrediite, krediidilepinguid sõlmida, investeerimislaene võtta, liisinguid jne. Ja selle jaoks oli vaja panna juhatuse liikmeks inimene kel ei olnud maksehäireid ja selleks sobis Z. L.. Paralleelselt Z. juhatuseliikmeks olemisega oli süüdistataval volikiri juhatuse liikme õigustega mis oli notariaalselt tõestatud ja Z. L. volitas süüdistatavat alates 2009 aastast enda nimel toiminguid tegema. Kui oli vaja teha midagi mis ei puudutanud panka näiteks, sai M. Kikkas seda ise teha volikirja alusel.
22. Ütluste kohaselt oli M. Kikkas A OÜ-s osanik ja tegevjuht, kõik otsused võttis ta vastu ainuisikuliselt, Z. L. oli lihtsalt n.ö variisik. M. Kikkas ei ole oma ütluste kohaselt Z. L.ile kunagi mõista andnud, et see ettevõte võiks kuidagigi kuuluda Z. L.ile.
23. K OÜ asutati 2013 A OÜ tütarettevõttena ja eesmärk oli üks tegevusaladest viia A OÜst välja, majandustegevuse või riskide maandamiseks, hajutamiseks. K OÜ tegeleb tehnilise nõustamisega, enamjaolt oli tegemist projektijuhtimisega mida süüdistatav otsustas ainuisikuliselt.
24. M. Kikkas ei eita, et võttis Z. L.i maha 2017 aasta juuli lõpus K OÜ juhatuse liikme staatusest, kasutades selleks Z. L. ID kaarti. Selleks ajaks lihtsalt puudus vajadus Z. juhtase liikmeks olemiseks. Tegemist oli süüdistava jaoks struktuuri muudatusega kus valdusettevõte juhatuse liikmeks oli süüdistatav ja puudus variisiku hoidmise vajadus Ais ja K OÜ-s, ehk siis Z. L. variisikuna oli M. Kikkase osa hoidja.
25. Ütluste kohaselt asutas M. Kikkas K OÜ Z. L. ID-kaardiga, kuid see oli M. Kikkase ettevõte. M. Kikkas nimetas seda osaks struktuuri muudatusest mis algas pihta 2013 aastal ja arenes järk-järgult. 2013 sai asutatud K OÜ. Ütluste kohaselt kõik tiirles ümber A OÜ. Selleks, et erinevate tegevusalade riske omavahel mitte segada, siis sai loodud K OÜ ja üks tegevusala sai välja viidud K OÜ alla. 2015 aastal sai loodud veel kaks K kuhu sai veel omakorda välja viidud tegevusi. A konsolideeritud majandusnäitajad olid paremad kui iga ettevõte eraldi võetuna ja sellepärast laenuvõtjaks mis iganes, arvelduskrediit, investeerimislaen, auto liising, kinnisvaralaen, mingisugused krediidilepingud, tarnelepingud kõik olid sõlmitud A nimel. A olid lepingud ja kohustused jne. A on juhtimisalane ettevõte, kes juhib tütarettevõtteid. Mis on K eesmärk - A oli ka mingit vara mida ei tahtnud riski alla seada ja selleks sai asutatud veel üks K, kus vara sai eraldatud selleks, et ta seisaks A või sellest aktiivselt toimivast grupist eraldi. K 26 on valdusettevõte, mis pidi kõike seda ühendama ja koos hoidma. Kogu struktuuri muudatus sai viidud lõpuni
27. Ütluste kohaselt astus M. Kikkas K juhatusse 04.04.2017 sest otsustas nii. Tegemist on valdusettevõttega olenemata kes K osahoidjaks oleks.
28. Ütluste kohaselt ei ole M. Kikkas kunagi Z. L.ile lubanud, et nimetab teda A OÜ juhatuse liikmeks tagasi.
29. Sellest, et Z. L. arvab, et temal on mingisuguseid omaniku staatusest tulenevaid õigusi seoses äriühingutega K, A OÜ ja K OÜ sai M. Kikkas teada ja aru siis, kui nad 2019 lahku läksid ja kui ta Z. hakkas takistama lapsega suhtlemist ja Kikkas pidi esitama suhtluskorra taotluse kohtusse. Siis muutus Z. aktiivseks.
30. Aastal 2017 olid nende perekonnas tavapärased suhted. Ei meenu ei tülisid ega skandaale. Koos on nad Z. elanud alates aastat
32. Süüdistatava ütluste kohaselt suhtles Nordea pangaga seoses BMW i3 liisingusse võtmisega Z. L.. Ligipääsu Z. L. e-posti aadressile xxxx omasid nad mõlemad. Kuivõrd Z. oli n.ö lihtsalt variisik, siis Kikkas pidi ka teadma kui mingi kirjavahetus toimus, pidi ka teadma selle sisu, seega koopia tuli talle alati sisse. Kuna Z. meilis oli all ka Kikkase telefoni number, siis pank oleks võinud igal hetkel helistada, ka Z. pidi kursis olema millest see kirjavahetus on. Kirjavahetust ise pidas Z..
33. Ütlustest nähtuvalt on M. Kikkas teinud Z. L.ile ettepanekuid tegeleda ettevõtlusega, aga mitte K, kuid Z. ei ole see huvi pakkunud.
34. ID-kaardi kasutamise osas selgitas süüdistatav, et Z. L.i ID kaarti on ta kasutanud vastavalt vajadusele. Kui oli vaja siis see ID kaart oli kogu aeg kättesaadav. ID kaarti oli vaja kasutada mitu korda kuus kindlasti. Eriti mis puudutas elektroonilisi keskkondasid, kus ei olnud mugav volikirja kasutada ning kuhu oligi mugav minna ID kaardiga. Näiteks need samad kohtutäiturite ja pankrothaldurite keskkonnas korraldatavad oksjonid. Selleks, et volikirjaga osaleda oleks süüdistatav pidanud kirjutama kohtutäiturile. Kohtutäitur oleks teinud kasutaja tunnuse ja parooliga ligipääsu. See oli tülikas, seda enam, et neid enampakkumisi oli hulga rohkem. Neid enampakkumisi oli palju ja mugavuse mõttes oli koguaeg ID kaart kasutada. Mingisugused äriregistri muutmise kanded, e-maili aadressid, posti aadressid, aasta aruanded. Kõik mis puudutas elektroonilist keskkonda oli mugav kasutada ID kaarti. Ja Z. ID kaart oli talle kättesaadav kuna Z. ise andis selle talle. PIN koodid olid talle koguaeg teada ja need olid tal peas. Vastavalt vajadusele ütles ta Z., et tal on vaja ID kaarti ja Z. andis. Aga neid kordi ei olnud kindlasti üks-kaks aastas nagu Z. väidab.
35. Seega- A OÜ osaniku otsus millega kutsuti tagasi Z. L. juhatusest ja Kikkas ennast nimetas selle otsusega tagasi, sai tehtud Z. L. ID kaardiga. Süüdistatava sõnul kuivõrd tegemist oli tema enda ettevõttega siis ta võis selles ettevõttes teha kõiki muudatusi ja asju mis ta õigeks arvas.
36. Süüdistatava ütluste kohaselt allkirjastas ta oma ID-kaardiga K OÜ osaniku A otsuse millega kutsuti tagasi juhatuse liikme staatusest Z. L. ja asemele määrati M. Kikkas - osanike otsusel ei ole Z. allkirja. 27
37. Avaldused äriregistrisse juhatuse muudatuse kohta tegi M. Kikkas, kuna ta oli enda hinnangul neid õigustatud tegema. Sellel on kaks allkirja – M. Kikkase ja Z. L.i allkiri. Registrikande muutmiseks ei olnud Z. allkirja üldse vaja. Nende avalduste allkirjastamisel ei saa rääkida mingisugusest pahatahtlikkusest või kahju tekitamisest. Register oleks teinud muudatuse ka ainult M. Kikkase allkirjaga. Kuigi jah, süüdistatav selgitas, et Z. L.i allkirja tekitas naise ID-kaardiga sinna M. Kikkas, mida tagantjärgi hindab rumaluseks, sest sellest on nüüd jama tekkinud. Süüdistatav selgitas, et tegelikkuses oli Z. L. nõus kõigega mis M. Kikkas tegi ettevõttesiseselt ja allkirjastas ettevõttesiseselt ning ta teadis, mille jaoks ja kelle nimelt M. Kikkas allkirju annab.
38. Prokurör esitas kaks osa hoidmise lepingut. Üks oli allkirjastatud nii Z. kui Kikkase ID kaardiga 2017 aastal ja teine kus Z. allkiri oli 2017 ja Kikkase allkiri 2019 juulist.
39. Kikkas selgitas, et leping oli allkirjastatud 2017 aasta kahe ID kaardiga, aga ta ei mäleta mis toiminguks oli vaja seda lepingut ja ta ei suutnud enda arvutist leida koheselt kahe allkirjaga lepingut. Süüdistatav selgitas, et ta leidis ainult Z. allkirjaga lepingu ja allkirjastas selle uuesti
40. Tegemist on ühe ja sama lepinguga. Hiljem leidis ta üles ka algse lepingu.
41. Need allkirjade panemised, mida M. Kikkasele süüdistuses ette heidetakse, ei mõjutanud mitte kuidagi Z. L.i õigusi ja huvisid. Tegemist oli M. Kikkase ettevõttega, mille osahoidja oli Z. L.. Need toimingud ja muud toimingud ei saanud Z. mitte kuidagi mõjutada. Vähemalt mitte kahjustavalt, pigem isegi vastupidi. Kui ta on variisik, juhatuse liige, tema ID kaardiga allkirjastatakse asju, tema jaoks endale on kasulikum kui teda juhatuse liikmest maha võetakse, kui ta ei ole nende asjade taga. Süüdistatava sõnul kindlasti ei saanud eemaldamine juhatuse liikme kohalt mõjuda Z. L.ile kahjulikult, pigem oli see Z. L.i jaoks kasulikum.
42. Ütluste kohaselt on Z. L. korduvalt maininud muudes kohtuvaidlustes, muuhulgas lapse elatisraha vaidluses, et A OÜ näol on tegemist süüdistatava ettevõttega.
43. Z. L. ei ole andnud A OÜ-le mingisugust raha ega laenu. Pangakonto, millelt läks 2015 aastal A OÜ-le 85000-87000 eurot, oli Z. L. nimel, kuid see konto oli M. Kikkase kasutuses. Seda on ka Z. L. kinnitanud muudes tsiviilvaidlustes. Läbi selle konto liikusid ka muud M. Kikkase vahendid ja tehingud. Selline konto avamine toimus kooskõlastatult, kuid see konto oli konkreetselt M. Kikkase kasutada. Z. ise seda kontot ei kasutanud, tal oli teine konto, seega selle raha omanikuks pidas M. Kikkas ennast kuivõrd see oli M. Kikkase kasutuses olev konto.
44. Ajavahemikus 25.07-01.08.2017 ei lõppenud M. Kikkase volitused. Samuti ei tagastanud ta kellegi kolmanda isiku kaudu ID kaarti. Ka tänase päeva seisuga peab M. Kikkas A OÜ-d enda ettevõtteks.
45. Ütluste kohaselt on Z. L. teinud M. Kikkase suhtes ajavahemikul 2019-2020 politseile avaldusi kriminaalmenetluse alustamiseks orineteeruvalt 40-
47. Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused loogilised ning järjepidevad. Üheselt mõistetavalt ning kokkuvõtlikult on kohus tuvastanud, et M. Kikkas kasutas oma elukaaslase ja laste ema ID-kaarti äriühingutes tegutsemiseks ning ta tegi seda Z. L. nõusolekul. Kohtu hinnangul on Z. L. nõusolek lubada M. Kikkasel kasutada oma ID-kaarti igakülgselt ka eluliselt usutav kuivõrd Z. L. arvas, et tegemist on perefirmaga (vt käesolevas lahendi p 72, 91) – Z. L. teadis, et äriühing on tema nimel kuid lasi toimetada M. Kikkasel ning on eluliselt usutav, et igakordselt ei hakanud M. Kikkas Z. L.ilt nõusolekut ID-kaardi kasutamiseks küsima kuivõrd äriühingus tegutsemisel on vajalik digiallkirjastada erinevaid toiminguid hulgaliselt. Z. L. isegi 28 ei osanud nimetada kui palju toiminguid ta M. Kikkasel teha siis lubas, samuti ei osanud tuua objektiivselt usutavat ega veenvat põhjust miks ta koheselt kui avastas oma ID-kaardi väärkasutamise ei pöördunud vastavate instantside poole. M. Kikkase ütlused süüdistuste selles osas kattuvad ka teiste kohtumenetluses uuritud tõenditega. Kohtu hinnangul kinnitas ka K. M., et M. Kikkase majanduslike probleemide tõttu oli M. Kikkasel kasulikum end mitte näidata äriühingu osanikuna, samuti asjaolu, et Z. L. oli kursis struktuuri muudatustega ettevõttes kuid Z. L. ei osalenud üheski otsuses ning tegelikkuses polnud naisel ka mingit sõnaõigust kuivõrd kõikide asjadega tegeles ja otsustas M. Kikkas. K. M. kinnitas ka osa hoidmise lepingu sõlmimise asjaolusid ning teadmist, et Z. L.iga sõlmitud osa hoidmise leping oli analoogne nagu temal endal. Tõepoolest, kohtule esitatud osa hoidmise lepingud on sisu mõttes identsed.
48. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kohtus uuritud kirjalike ja isikuliste tõendite pinnalt väita, et vaidlusalused otsused millega Z. L. juhatuse liikmete hulgast välja arvati olid tehtud kannatanu nõusolekuta. Kirjalikud tõendid kinnitavad, et osanikud võtsid vastu sellise otsuse muuta juhatust ning seejärel arvati Z. L. juhatuse liikme staatusest välja. Z. L.il oli juriidiliselt võimalus toimingud ka tagasi pöörata kuid seda ta ei teinud. Nimelt oli Z. L. ainus registrijärgne osanik ning ta oleks võinud isend määrata A OÜ juhatusse mille järel K OÜ üldkoosolekul muuta ka selle äriühingu juhatuse endale meelepäraseks kuid seda Z. L. ei teinud. Osa hoidmise lepingu allkirjastamise puhul on sama olukord, kohtul puudub võimalus kuidagi kirjalike materjalide pinnalt hinnata kas nende allkirjastamine toimus kannatanu nõusolekul või mitte vaid tuleb nentida fakti, et osa hoidmise leping on sellisel kujul allkirjastatud. Isikuliste tõendite uurimisel hindas kohus igakülgselt nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlusi mis said tegelikult määravaks selle kriminaalasja menetlemisel. Kokkuvõtvalt hindas kohus kannatanu Z. L. ütlused ID-kaardiga seonduvas süüdistuses ebausaldusväärseks kuivõrd kohus tuvastas siiski, et kannatanu ise andis oma nõusoleku M. Kikkasele tema ID-kaardiga kõiki toiminguid äriühingutes teha ning kannatanu vastupidised väited ei ole kogutud tõendite pinnalt üheselt kinnitust leidnud. Süüdistatava ütluste kinnitamiseks jõudis kohtusse mitmeid nii otseseid kui kaudseid tõendeid ning kohus hindas M. Kikkase ütlused eluliselt usutavamaks kui kannatanu ütlused. Kohus on tuvastanud, et M. Kikkase poolne Z. L.i ID-kaardiga toimetamine küll kahjustas Z. L.i õigusi (ta jäi juhatuse liikme staatusest ilma) kuid äriühingutega seonduvate toimingute teostamiseks andis Z. L. ise oma nõusoleku ning on ka tuvastatud mis eesmärgil Z. L. üldse oli nõus rahvakeeli n.ö variisikuks olema – see oli kohtu arusaamise järgi vastutulek oma elukaaslasele ja laste isale, kuivõrd mehel olid majanduslikud raskused ja võlgnevused mis raskendasid tulu, mis läks lõpuks perele, teenimist ning läbi mille oleks raskendatud ka Z. L.i enda majanduslik toimetulek.
49. A OÜ juhatuse ainsa liikmena sai K OÜ juhatuse muutmine 07.06.2017 toimuda vaid Z. L.i kui emaettevõtte juhatuse liikme ID-kaardiga. A OÜ moodustas enda tütarettevõtte K OÜ osanike üldkoosoleku. Kuivõrd selles toimingus pole esitatud ka süüdistust, on eluliselt usutav ning põhjendatud alus arvata, et selleks pidi olema Z. L.i nõusolek. See asjaolu annab aluse järelduseks, et M. Kikkasel oli ka süüdistuse esemeks olevatele sündmustele eelneval ajaperioodil Z. L.i nõusolek tema ID-kaardi iseseisvaks kasutamiseks.
50. Tõsi on ka asjaolu, et kohtueelne menetlus on läbi viidud puudulikult ning kogutud on vaid M. Kikkast süüstavaid tõendeid. Kohtumenetluses selgus, et kannatanu andis vastakaid ütlusi, mis pidanuks prokurörile andma ajendi kontrollida kas kannatanu ütlused ikka vastavad tõele või mitte. Näiteks pidanuks prokuratuur enne süüdistuse esitamist veenduma, kas asjaolu, et kannatanu väitis end kontrollivat kõiki dokumente mida ta digiallkirjastas vastab tõele või mitte. Kannatanu ei osanud kohtus nimetada dokumente mida ta allkirjastas, esmalt nimetas, et allkirjastas dokumendid mida tegelikult allkirjastas M. Kikkas ning järgmisel istungil muutis 29 oma ütlusi, et ikkagi tema neid ei allkirjastanud kuivõrd tõenäoliselt kahe istungi vahelisel ajal hakkas naine otsima dokumente mida ta allkirjastanud võiks olla. Küll aga viitas kannatanu, et neid dokumente mida M. Kikkas tema ID-kaardiga allkirjastas polnud palju. Ometi süüdistatava väide algusest peale on olnud, et ta kasutaski kannatanu ID-kaarti järjepidevalt aastaid erinevates äriühingut puudutavates tegevustes nimetades neid tehinguid mida ta tegi ja ei saa teha järeldust, et neid tehinguid mida Z. L.i ID-kaardiga allkirjastati oli vähe. Prokuratuur pidanuks kontrollima kui palju neid tehinguid siis oli mida Z. L. ID-kaardiga tehti ning kas need on teinud naine ise või hoopis M. Kikkas. Näiteks jäigi tuvastamata kelle ID-kaarti kasutati oksjonikeskkonnas A OÜ või selle sidusettevõtetega seonduvas asjaajamises ja kui sageli seda tehti (süüdistatav ja tema kaitsja viitasid konkreetsetele tehingutele) kuid prokurör ei ilmutanud selle vastu kelle ID-kaardiga neid allkirjastati mingit huvi.
51. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 16.12.2019 lahendi 2-16-124450 punktis 22 sedastanud, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Käesolevas menetluses ei suutnud Z. L. kuidagi tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt. Samas viidatud lahendi p 23 on kõrgeim kohus leidnud, et kui isik annab vabatahtlikult kõik digitaalallkirja andmise vahendid (ID-kaardi ja PIN koodid) teise isiku valdusesse, ei ole materiaalõiguslikult välistatud analoogia korras volituse andmise regulatsiooni kohaldamine (TsÜS § 115 jj, sh § 118 lg 1). Käesolevas menetluses ei ole esitatud mis tahes tõendeid, mis kuidagi kinnitaksid kannatanu Z. L.i väiteid, et ID-kaart oli M. Kikkase valduses vaid BMW-ga seotud mingi konkreetse toimingu tegemiseks. Kogutud tõendid viitavad, et M. Kikkas kasutas aastaid Z. L.i ID-kaarti naise vabatahtlikul nõusolekul erinevate toimingute tegemiseks. Samuti ei võtnud Z. L. peale tema juhatuse liikme staatusest eemaldamisest teadasaamist ka midagi ette, et olukorda enda kasuks tagasi pöörata. Seega on tegemist sõna-sõna vastu olukorraga, kus volituse sisu kohta puuduvad igasugused muud tõendid.
52. Kõiki kohtus uuritud tõendeid kogumina hinnates on kohus seisukohal, et kannatanu Z. L. andis vabatahtlikult nõusoleku M. Kikkasele tema ID-kaardiga toiminguid teha äriühingutes juba 2009 aastast. Z. L. seda nõusolekut andes oli pidi olema teadlik ID-kaardi kasutamisega seotud tegevuse olemusest ja selle võimalikest tagajärgedest kuivõrd objektiivselt mõistlik inimene teab ning see on ka üldteada asjaolu, et oma tähtsat isiklikku dokumenti ei tohi anda teisele isikule kasutamiseks. Lihtsustatult öeldes kasutas M. Kikkas Z. L.i ära kuid Z. L. oli ise selle kõigega vabatahtlikult nõus kuni aastani 2019, mil M. Kikkasega läksid suhted konfliktseks, mehel tekkis uus naine kes jäi ka lapseootele peale mida hakkas Z. L. otsima võimalusi kuidas mehele kätte maksta eelkõige tagamaks enda majanduslik toimetulek kuid ka võit ühise lapsega seonduvates vaidlustes. Kuivõrd kohus tuvastas, et kannatanu andis ise oma ID-kaardi vabatahtlikult M. Kikkasele toimingute tegemiseks ning kannatanu vastupidised ütlused selles osas ei olnud usaldusväärsed ei ole täidetud

§ 1572lg 1 objektiivne koosseis.

Puuduvad igasugused objektiivselt võetavad tõendid tuvastamaks vastupidist. Kohtu hinnangul on Z. L.i nõusolek käesoleval juhul õigusvastatust välistavaks asjaoluks kuivõrd uuritud tõendite pinnalt ei ole võimalik ka ümber lükata M. Kikkase selgitusi, et vastavalt omavahelisele kokkuleppele võis ta alati kasutada ettevõtetega seonduvate asjade ajamiseks Z. L. ID-kaarti. Samuti ei ole kuidagi tõendatud, et M. Kikkas esines Z. L.ina eesmärgiga luua Z. L.ist ebaõige ettekujutus nagu süüdistuses kirjeldatud mistõttu tuleb M. Kikkas süüdistuses

§ 1572lg 1 järgi õigeks mõista.

30 158.

§ 281

lg 1 ettenähtud kuriteokoosseisu ehk ebaõigete andmete esitamine äriregistri pidajale on sisuliselt väära faktiväite esitamine äriregistri pidajale ning kohus on seisukohal, et ka selle sätte objektiivne kooseis pole täidetud kuivõrd äriregistri pidajale esitatud andmed olid sisult õiged. Kohus nõustub prokuröri viitega Riigikohtu 31.03.2015 lahendis nr 3-1-1-17-15 p 9 tooduga, et valeandmeid on võimalik esitada mistahes faktiliste asjaolude kohta. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et faktilised asjaolud on objektiivselt tuvastatavad ehk kontrollitavad sündmused, olukorrad või seisundid. Käesoleval juhul ei saa kohus nõustuda, et M. Kikkas esitas registripidajale valeandmeid kuivõrd osanike otsus muuta juhatust oli vastuvõetud ning Z. L. seoses sellega, et andis vabatahtlikult kõik digitaalallkirja andmise vahendid (ID-kaardi ja PIN koodid) M. Kikkase valdusesse selleks, et M. Kikkas saaks teha äriühingutes erinevaid toiminguid pidi möönma, et M. Kikkas neid siis ka kasutab oma äranägemise järgi kuivõrd neil oli selline omavaheline kokkulepe. 159. Osaühingu juhatuse liikmete valimise õigus on ÄS § 184 lg 1 esimese lause järgi osanikel. On tuvastatud, et Z. L. oli A OÜ registrijärgne osanik 15.04.2009-05.10.2017, äriregistri väljavõttest nähtub, et juhatuse liikme muudatus toimus äriregistris 28.07.2017 ajal, mil Z. L. oli osanik. Z. L. viibis perioodil 25.07-01.08.2017 reisil ja tema enda ütluste kohaselt tuli talle reisil olles meilile teade, et ta on juhatuse liikme staatusest vabastatud. Kohtu hinnangul kui Z. L. naases Eestisse oleks ta saanud osanikuna teha muudatuse end uuesti juhatuse liikmeks nimetada kuid seda ta ei teinud ning ei osanud kogu kohtumenetluse vältel esitada ka ühtegi selget ega objektiivselt võetavat põhjendust mis põhjusel ta seda ei teinud. Hoopis kahe kuu möödudes s.o 05.10.2017 müüs ta osanikuna A OÜ 100% ettevõttele K OÜ-le 25000 euroga ning see tehing on notariaalselt kinnitatud ning see on sõlmitud ettevõtete mille esindajateks olid Z. L.i ja M. Kikkas vahel. Vaidlusalune ettevõte K OÜ registrijärgne osanik äriregistriväljavõtete kohaselt oli A OÜ mille osanik oli samuti ainuisikuliselt Z. L.. Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu puudumisel osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Vastavalt ÄS § 173 lg 6, kui osaühingul on ainult üks osanik, võib osanike otsuse vastu võtta ilma koosolekut kokku kutsumata seega selleks, et osanike otsus vastu võtta ei pidanud Z. L. isegi koosolekut kokku kutsuma vaid piisanuks otsus vormistada kirjalikult ja allkirjastada. Kuivõrd Z. L. oli andnud oma nõusoleku M. Kikkasele toimetada tema ID-kaardiga olid A OÜ kui ka K OÜ osanike otsused ning selle ajendil tehtud juhatuse liikme muudatused õiguspärased ning olukorras kus Z. L. ise neid ei soovinud muuta jäid need otsused kehtima. Seega ei kahjustatud kandemuudatusetega ühtegi Z. L. seadusega kaitstud õigust ning registripidajale esitatud andmed olid oma sisult õiged mistõttu on täitmata

§ 281lg 1 objektiivne kooseis mistõttu tuleb M.

Kikkas süüdistuses

§ 281lg 1 järgi õigeks mõista.

160.

§ 349

objektiivse koosseisu täidetavuse osas selgitab kohus esmalt, et

§ 350kohaselt on isikutunnistus tähtis isiklik dokument.

Isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) § 2 lg 1 järgi on isikut tõendav dokument on riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis, kui seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti. Sama paragrahvi lg 2 p 1 järgi käesoleva seaduse alusel väljaantavaks dokumendiks on muuhulgas isikutunnistus.

1. ITDS § 5 lg 1 kohaselt peab Eestis elaval Eesti kodanikul olema isikutunnistus. ITDS § 19 on isikutunnistus Eesti kodaniku ja Eestis elava või riigikaitseseaduse alusel viibiva Euroopa Liidu kodaniku siseriiklik ning digitaalne dokument. ITDS § 191 1 alusel kantakse isikutunnistusele digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat ning digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat. 31
2. Seega ID-kaart ehk isikutunnistus on Eesti kodaniku ja Eestis püsivalt elava Euroopa Liidu kodaniku kohustuslik isikut tõendav dokument, mis on osa Eesti Vabariigi elektrooniliste isikutunnistuste süsteemist. Isik saab ID-kaardi abil oma isikut tõendada elektrooniliselt (ka interneti kaudu), anda juriidiliselt siduvaid digitaalallkirju ja krüpteerida faile. ID kaardi abil antav digitaalallkiri on võrdne omakäelise allkirjaga ja sellega kaasneb vastutus.
3. Süüdistuse kohaselt kasutas süüdistatav kannatanu tähtsat isiklikku dokumenti ilma tema nõusolekuta, eesmärgiga omandada A OÜ ja K OÜ-s juhatuse liikme õigusi ning omandada K OÜ kannatanu osast tulenevaid õigusi ja omandada K OÜ osa kannatanult 1 euroga. Kohtumenetluses tuvastas kohus, et kannatanu nõusolek tema ID-kaarti kasutada oli olemas seega ei saa rääkida kuritarvitamisest kui sellisest. Võimalikud piirangud selle IDkaardi kasutamisel on jäänud tõendamata kuid kohtumenetluses uuritud tõendid kinnitavad, et süüdistuses nimetatud toimingute tegemiseks oli M. Kikkasel ID-kaardi omaniku Z. L. vabatahtlik nõusolek seega ei saa rääkida ka

§ 349koosseisu täidetavusest mistõttu tuleb M.

Kikkas süüdistuses

§ 349järgi õigeks mõista.

II 164.

§ 121

objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: teise inimese tervise kahjustamist või valu tekitavat kehalist väärkohtlemist, millest esimese puhul peab olema tekitatud tervisekahjustus ning teise alternatiivi puhul valu.

1. M. Kikkasele on esitatud süüdistus kokku neljas kehalise väärkohtlemise episoodis millest kolmel juhul on kannatanuks Z. L..
2. Nagu käesolevas lahendis ka juba sedastatud, ei ole vaidlust asjaolu üle, et süüdistatava M. Kikkase ja kannatanu Z. L. vaheline suhe on väga keeruline, täis konflikte, mõlemapoolset verbaalset ja füüsilist väärkohtlemist, vaidlusi lapse hooldusõiguse ja vara üle. See, et pooled on üksteise suhtes negatiivselt meelestatud oli tajutav ka kohtuistungitel ning ilmses nende poolt antud ütlustest. Ka kohtus üle kuulatud tunnistajad S. T. ja K. U., kelle ütlusi peab kohus usaldusväärseks, kinnitavad, et M. Kikkase ja Z. L. vaheline suhe on konfliktne ning pooled ei tule toime ühise lapse hooldusõiguse jagamisega.
3. Tunnistaja S. T. andis 23.05.2022 kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta töötab PPA IdaHarju politseijaoskonnas Kadrioru xxxx. Marko Kikkasega on ta kokku puutunud seoses erinevate lähisuhte vägivalla juhtumitega mille raames on teinud järelkontrolli ning need juhtumid puudutavad lapse hooldusõiguse jagamist. Järelkontrolli eesmärk on, et samasugused juhtumid enam ei korduks mistõttu tuleb inimestega vestelda, püüda selgitada. Z. L.iga on tunnistajal kokkupuuteid olnud pigem vähem, vahest korra on nad kohtunud ning telefonis korra või paar suhelnud.
4. Tunnistaja ei teadnud, kas Marko Kikkas on teinud seoses endise abikaasa tegevusega mingeid avaldusi. Tunnistaja ise pole neid lahendanud. Samas tunnistaja teadis, et mõlemad osapooled on esitanud üksteise suhtes avaldusi mille sisuga ta tutvunud ei ole kuivõrd tema ei ole neid avaldusi lahendanud. Pigem on Marko Kikkas tunnistajale ise öelnud mingeid asjaolusid, et ta on kirjutanud mingi avalduse nt et M. Kikkas ei ole saanud näha oma last. M. Kikkase praeguse abikaasaga on ta kokku puutunud ühel korral kodukülastuse ajal, aga juhtum ei olnud temaga seotud.
5. Ainus juhtum, mis tunnistajale konkreetselt meenub on SMS sõnumi saatmine Z. L.i poolt M. Kikkasele, aga sisuga ta pole kursis. Kokku on ta selle pere suhtes koostanud kuskil 32 kümmekond kokkuvõtet, mis asuvad menetlusinfosüsteemi (MIS) andmebaasis. Üldiselt on tunnistaja osapooltega rääkinud ja arutanud, et lapsevanemad peavad käituma lapse huvidest lähtuvalt ja püüdma leidma kompromissi et tagada lapse heaolu. Tunnistaja ei teadnud millest on M. Kikkase ja Z. L.i erimeelsused tekkinud või miks nende kooselu lagunes.
6. Tunnistaja K. U. andis 23.05.2023 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et töötab PPA Ida-Harju politseijaoskonna Kadrioru xxxx ning läbi järelkontrollide on ta kokku puutunud Marko Kikkasega. Tema poja M. K.ga ta isiklikult suhelnud ei ole. Järelkontrolli põhjustes on olnud juhtumid, kus pere ei ole toime tulnud lapse hooldusõiguslikes küsimustes. Seal on alati tunnistaja mälu järgi olnud juures mingi muu nüanss, kas keegi on kellelegi midagi teinud, on see siis füüsiline. Tunnistaja ei mäletanud detaile, järelkontrolli teostamise ajaks on need olukorrad juba eelnevalt ära toimunud. Sündmuste juures tunnistaja isiklikult viibinud ei o