) ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. See ei oleks ka kooskõlas loa taotlemise eesmärgiga kohaldada vara säilimist tagavaid meetmeid. Puudutatud isikul on võimalus esitada loa andmisele vastuväited edasikaebemenetluses (RKHKm nr 3-3-1-24-14, p 11.5). Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 2.
lg 1 kohaselt kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
Maksuhalduril on mh õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (
lg 1 p 3).
lg 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.
lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Luba antakse täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-31-15-12 (p 50 alap c) ja nr 3-3-1-16-12 (p 10.4)). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-413, p 22). 3.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu
lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kohtu hinnangul vastab esitatud taotlus
Taotlusest selgub, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine, sest MTA-l on alust arvata, et X OÜ on jätnud täitmata käibemaksukohustuslasena registreerimise 2 kohustuse, esitamata perioodil august – oktoober 2023 käibedeklaratsioonid sh jättes deklareerimata 20% maksustatava käibe summas 82 926,25 eurot ja jätnud tasumata käibemaksu müügitehingutelt summas 16 585,25 eurot. Lisaks on MTA-l kahtlus, et X OÜ on deklareerinud perioodi juuli – oktoober 2023 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel tegelikkusest väikesemas summas töötasu väljamakseid. Maksuhalduri seisukoht tugineb asjaoludel, et X OÜ lõpetas oma põhilisele äripartnerile X OÜ-le teenuse osutamise ja juhatuse liige registreeris uue ettevõtte X OÜ. Uue ettevõttega OÜ X jätkatakse sarnase tegevusega. Juhatuse liige pidas vajalikuks uue ettevõtte (OÜ X) registreerimist, kui MTA võttis juhatuse liikmega ühendust kahtluste tekkimisel OÜ X osas. Ühtlasi on X OÜ jätnud täitmata käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustuse, jätnud esitamata KMD-d ning arvestamata ja deklareerimata perioodil august – oktoober 2023 20% määraga maksustatava käibe ja sellelt tasumisele kuuluva käibemaksu ning deklareerinud perioodil juuli – oktoober 2023 tegelikkusest väikesemas summas töötasu väljamakseid. 4.
lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohtu hinnangul on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus nõustub taotluses toodud põhjendustega. X OÜ jätnud teadlikult käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustuse täitmata, maksustatava käibe ja töötasud deklareerimata ning sellelt tuleneva maksukohustuse tasumata, mistõttu on võimalik, et ka tulevikus püüab X OÜ määratud maksukohustuse tasumist vältida. Olukorras, kus isik on maksukohustuse vältimiseks esitanud MTA-l valeandmeid ja/või vajalikud andmed esitamata jätnud st isik ei ole toiminud seadusega kooskõlas, on alust arvata, et äriühing võib sellist tegevust jätkata ka tulevikus ning maksuhaldur ei saa eeldada tema vabatahtlikkust määratava maksukohustuse tasumisel. MTA-l puudub ülevaade sellest, kas ja kuidas tasuks äriühing oma maksukohustusi tulevikus peale määratava maksukohustuse suurust. X OÜ-l on 22.11.2023 seisuga maksuvõlg summas 476,09 eurot (perioodi oktoober 2023 tööjõumaksud), mida ei ole ajatatud, MTA-l puudub ülevaade X OÜ arvelduskontol olevatest rahalistest vahenditest ja ettemaksukontol puudub raha. 5. MTA on esitanud ka taotluse
lg 11 ja
lg 1 p 3 alusel anda luba pöörata sissenõue rahalisele õigusele
-iga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 111 kohaselt arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. TMS § 113 lg 2 kohaselt võib tulevase nõude arestida juhul, kui see on arestimise ajal piisavalt piiritletav. Riigikohtu halduskolleegium on oma 11.02.2019 otsuse nr. 3‑18‑1207 p 13 selgitanud, et maksukohustuse täitmisest kõrvalehoidumise vältimiseks on võimalik MTAl enne rahalise nõude või kohustuse määramist taotleda halduskohtult endale või kohtutäiturile loa andmist võlgniku kolmanda isiku vastu suunatud nõude arestimiseks ja kohustada kolmandat isikut maksma raha selleks ettenähtud kontole. Kohtutäiturile loa andmist täitetoimingute sooritamiseks enne rahalise nõude või kohustuse määramist võib MTA taotleda üksnes siis, kui maksuhalduri poolt täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks suure tõenäosusega tulemuslik. Kohus nõustub taotlejaga, et X OÜ kannab regulaarselt raha X OÜ arvelduskontole (kontrollitaval perioodil kogusummas 143 539,10 eurot) olles X OÜ peamine tehingupartner. Selleks, et X OÜ ei saaks suunata X OÜ-lt laekuvat raha kolmandate isikutele pangakontodele või võtta sularahas välja, on vajalik aresti seadmine X OÜ nõuetele kolmandate isikute vastu ning X OÜ kohustamine tasuma raha otse MTA tagatiskontole. 3 6. Arvestades eeltoodut on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud
lg 1 p 3 sätestatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Arvestades ka äriühingu käitumist ja võimalikku rikkumist ning maksuotsusega eeldatavalt sissenõutava summa suurust on maksuhalduri taotletav täitetoiming taotluses nõutavas ulatuses proportsionaalne, Kohus annab MTA-le loa arestida X OÜ kõik arvelduskontod, et tagada kontrolli tulemina määratava maksusumma 42 252,47 eurot laekumine, loa aresti seadmiseks tulevikus kõigile X OÜ avatavatele arvelduskontodele Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) summas 42 252,47 eurot, mis on vajalik määratava maksusumma tagamiseks ja X OÜ rahalistele nõuetele X OÜ (registrikood XXXXXX) vastu summas 42 252,47 eurot. Arestitud rahalised vahendid kanda ning deponeerida MTA X OÜ tagatiskontole nr XXXXXXXXXX Swedbank AS-is või tagatiskontole nr XXXXXXXXXX SEB AS-s, märkides selgitusse „täitedokumendi number, X OÜ reg. nr XXXXXXX deposiit“ kasutades viitenumbrit XXXXXXXX. 7. Arestist vabastamiseks saab X OÜ pakkuda MTAle tagatise. Taotluses on märgitud, et tulenevalt
lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui X OÜ on esitanud tagatise
lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 42 252,47 eurot, valides tagatise liigi vastavalt
Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist. Kui X OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 42 252,47 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.