9. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.
lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 10.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja H. Ä. vahel 10.07.2023 sõlmitud lepingust nr 5/2023 tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. 11. Kohus ei nõustu hageja poolt esitatud intressi nõudega täies ulatuses, kohus leiab, et antud nõue ei ole millegagi tõendatud ja põhjendatud. 25.09.2023 määruse kohus viitas sellele, et: „Kohtule jääb samuti ebaselgeks intressi nõue VÕS § 189 lg 1 alusel. VÕS § 189 lg 1 kohaselt, lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Käeoleval juhul ei ole aga hageja tõendanud, et tegemist oleks lepingust taganemisega, mis annaks aluse intressi nõudeks VÕS § 189 lg 1 alusel. Seega tuleb hagejal intressiga, samuti lisanduva intressiga seonduvat nõuet täpsustada.“ 05.10.2023 esitatud hagis viitas hageja intressi nõudes VÕS § 113 lõikele 1, märkides, et palub kostjalt välja mõista „viivis ja intress“; kuigi VÕS § 113 lg 1 sõnastus räägib mitte viivise ja intressi nõudest, vaid viivitusintressist ehk viivisest. Ka ei nähtu hageja poolt esitatud rendiauto kasutamislepingust nr. 5/2023, et pooled oleksid kokku leppinud intressi tasumises/nõudes. Lisaks pöörab kohus hageja tähelepanu sellele, et hageja soovib intressi ka alates 23.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni, mis samuti on vastuolus seaduse mõttega, sest VÕS § 113 lg 1 annab hagejale võimaluse/õiguse nõuda viivist, mitte intressi. 11.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
12. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 2 p 3 alusel osaliselt, haginõude 1 833,58 euro ulatuses, sh põhivõlgnevus 1 810 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 23,58 eurot. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis tasumata põhivõla jäägilt (1810 eurot) alates 23.09.2023 kuni 4
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 14. Hageja on 02.11.2023 esitanud menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 638 eurot, sh riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 288 eurot. Hageja palub tagastada hagi tagamiselt tasutud tagatis summas 150 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud. Hagiavalduse esitamine on lõivustatud toiming ning hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 350 eurot. Tulenevalt hageja esitatud andmetest on hageja esindaja tunnihind 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on seega hageja õigusabikulud summas 288 eurot põhjendatud. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 638 eurot, s.h riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 288 eurot. 15.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 16. Hageja palus tagastada hagi tagamise tagatis summas 150 eurot. 17. Eesti Triboloogia Instituut OÜ on 22.09.2023.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele tasunud hageja eest tagatise summas 150 eurot. Maksekorraldust pole tühistatud, tagatis on laekunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 195 lg 1 alusel, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. 18. Viru Maakohtu 05.10.2023 määrusega jättis kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata, seega kuulub tagatis summas 150 eurot tagastamisele. Hageja palus tagastada tagatis Eesti Triboloogia Instituut OÜ arveldusarvele nr. EEXXX. 19.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 20.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.