KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.10.2023, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-9149 Kohtunik Kristel Jaakus Kohtuistungi sekretär Raili Raja Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Marius Miti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu MARIUS MITT, isikukood 38301300334, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 18.09.2013 ja lõpp 18.09.2026 Kohtuasja läbivaatamise aeg 04.10.2023, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta MARIUS MITT vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Marius Mitile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.09.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Marius Miti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 07.11.2016 kohtumäärusega 1-16-9149 tunnistati KrMS § 48911 lg 1 p 1 alusel lubatavaks Marius Miti suhtes tehtud Soome Vabariigi Espoo I astme kohtu 27.05.2014 kohtuotsuse ja Helsingi Apellatsioonikohtu 30.06.2015 kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis. Marius Miti poolt toimepandud kuritegu kvalifitseeriti KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja teda karistati 13-aastase vangistusega. Karistuse kandmise aja alguseks loeti tema kinnipidamise päev, s.o 18.09.
- Tallinna Ringkonnakohtu 04.01.2017 kohtumäärusega jäeti Harju Maakohtu 07.11.2016 määrus sisuliselt muutmata, kuid täpsustati maakohtu määruse resolutsiooni p 2 selliselt, et Marius Miti poolt toimepandud kuritegu ei kvalifitseerita Eestis 1 ümber ega mõisteta talle karistust, vaid määrati Marius Miti poolt Soome Vabariigis toime pandud tegude eest Eestis täidetavaks karistuseks 13 aastat vangistust. Muus osas jäeti maakohtu määrus muutmata. Kohtumäärus jõustus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.04.2017 kohtumäärusega. 10.10.2023 saabusid kohtusse dokumendid – M. M. 03.10.2023 avaldus ja Viru Vangla käskkiri 21.09.2017 nr 6-2/791-
- Kohus võtab need Marius Miti toimiku materjalide juurde. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetav Marius Miti tingimisi ennetähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm, et ei soovi osa võtta Marius Miti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla Marius Miti tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vabaneda enne tähtaega, et olla koos oma lähedastega, vanemad on juba vanad ning nad ootavad teda koju. Tahab minna õppima ülikooli. On valmis riiki kaitsma, kui Venemaa mõrtsukate ja vägistajate armee peaks Eestisse tulema aga selleks peab tal tervis korras olema. Soovib vabaduses oma terviseprobleemidega tegeleda. Soome Vabariigis mõisteti süüdi grupis toimepandud narkokuriteos. Harju Maakohus tegi tema kohta vale määruse, nimelt kvalifitseeris tema kuriteo KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi. Ringkonnakohus tegi uue määruse, milles kuritegu ümber ei kvalifitseerinud. Kinnipeetav ei ole rahul sellega, et vangla on iseloomustuses tema kuriteo kvalifikatsiooniks märkinud ikkagi KarS § 184 lg 2 p 1 ja
- Kinnipeetav tõi välja, et vangla esitatud iseloomustus on enamasti vale, ainult viis punkti on õiged. Iseloomustuses toodud infost on õige vaid see, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, läbitus on programm „Õige hetk“, et ta on krooniliselt haige, tal on seljavigastus, ta on suhelnud kaplaniga ja töötas abistajana. Seljavigastuse sai Hollandi vanglas kakluse käigus, vigastuse tagajärjel on temale määratud füsioteraapia, taastus- ja valuravi. Sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimisel oli avatud ning jutukas. Programmi kokkuvõtte kohaselt saab ta aru viimase õigusrikkumiseni viinud põhjustest ning tagajärgedest. Saavutas programmi eesmärgid. Narkootikume ise ei tarvitanud, alates
- aastast ei ole alkoholi üldse tarvitanud. Suitsiidimõtete väljendamise info on iseloomustuses õige, kuna vangistus on nii julm. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Marius Mitt kannab karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning käesolevaks ajaks on ta ära kandnud üle 10 aasta vangistust, mis on üle kahe kolmandiku temale mõistetud 13 aasta pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema 2 elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Soome Vabariigi Helsingi Apellatsioonikohtu 30.06.2015 otsusega jäeti esimese astme kohtuotsus muutmata ja Marius Mitt tunnistati süüdi kahes raskes narkokuriteos ning teda karistati 13-aastase vangistusega. Süüteo kvalifikatsioon karistusregistris (FI) RikosL Ptk 50 § 1; (FI) RikosL Ptk 50 §
- Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et kinnipeetava ennetähtaegsel vabastamisel tuleb eeskätt anda hinnang just tema edasisele käitumisele, st kas temalt on vabadusse pääsemisel õiguskuulekust oodata või mitte (RKKKm nr 1-09-3703/83, p 9; RKKKm nr 3-1-1-12-17, p-d 19-21). Marius Mitil on karistusregistri andmetel üks kehtiv välisriigi kriminaalkaristust, vanglas viibib ta kolmandat korda, millest järeldub, et varasemalt mõistetud karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ega hoidnud teda edaspidi kuritegude toimepanemisest, vaid kinnipeetav on jätkanud kuritegude toimepanemist. Marius Mitt on varasemalt kriminaalhooldusele määratud kolmel korral ning kahel korral kolmest kriminaalhooldus ebaõnnestus. Riigikohtu 15.02.2023 määrusega nr 1-15-1446 on lubatud süüdimõistetute ennetähtaegsel vanglast vabastamisel arvestada ka tema arhiveeritud karistusi. Riigikohus asus määruses seisukohale, et süüdlase isikut ja tema varasemat elukäiku ei ole võimalik adekvaatselt hinnata, jättes samal ajal arvesse võtmata süüdimõistetu eelneva kokkupuute kriminaalõigussüsteemiga. Ennekõike retsidiivsusriski hindamise kontekstis oleks ainetu rääkida süüdimõistetu elukäigust, jättes sellest välja teabe tema minevikus toime pandud kuritegude kohta. Süüdimõistetu varasemad kuriteod - nii nende arv, iseloom, raskus kui ka toimepanemisest möödunud aeg on üks indikatiivsemaid tunnismärke, mille põhjal on võimalik prognoosida uute kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti on lahutamatu osa inimese elukäigust see, kuidas teda on varem karistatud ja milline on olnud selle mõju. Samas rõhutas Riigikohus, et arhiiviandmete kasutamisel on siiski tähtis silmas pidada varasematest kuritegudest möödunud aega ning seda, kas teod on kuidagi omavahel seotud ja moodustavad käitumismustri. Mida kauem on inimene vahepeal õiguskuulekalt elanud ja mida erinevamad on toime pandud kuriteod, seda väiksem on varasemate tegude kaal uue kohtuasja lahendamisel. Iseloomustusest nähtub, et Marius Mitti on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, neist kolm on Soomes määratud karistused. Varasemad kuriteod enamus sisaldavad vägivalda. Varasemalt karistatud kehalise väärkohtlemise, varguse, avaliku korra raske rikkumise (vägivallaga), seadusliku aluseta vabaduse võtmise, salajase varguse, vägivallaga seotud avaliku varguse eest. On korduvalt väärteokorras karistatud kiiruse ületamise ning joobes juhtimise eest. Euroopa Karistusregistrite Infosüsteemi kohaselt Soomes karistatud varasemalt raske narkokuriteo, vägivaldse isikuvastase kuriteo, raske varguse, ebaseadusliku teise isiku esinemise, dokumendi võltsimise, ebaseadusliku piiri ületamisega seotud kuriteo eest. Marius Miti kuritegelik ampluaa on olnud lai ning kuritegelik karjäär võrdlemisi pikaajaline, Marius Mitti iseloomustab vägivaldsus, impulsiivsus, kuritegelikul teel majandusliku kasu teenimise eesmärk, hoolimatu ja riskiv eluviis. Viimati mõisteti Marius Mitt süüdi u 23 kg ja 30 kg amfetamiini, 1 kg amfetamiini, 1 kg MDMA erineval viisil käitlemises. Ajas on kasvanud kuritegude ühiskonnaohtlikkus ja Marius Miti kalkuleeriv tegevus suurema kuritegeliku hõlptulu teenimiseks. Marius Miti eelnev kokkupuude kriminaalõigussüsteemiga viitab selgelt uute kuritegude toimepanemise ohtu kõrgele riskile. Seega annab kinnipeetava varasem elukäik kohtule põhjendatud aluse karta, et katseaeg ühes käitumiskontrollile allutamisega ja elektroonilise valvega ei pruugi olla kinnipeetava puhul uusi kuritegusid maandavaks teguriks. 3 Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav läbis vanglas olles sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ja töötas kaaskinnipeetava abistajana. On läbinud kahel korral suhtlusprogrammi. Puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Sõltuvusi diagnoositud ei ole. Vabanemisel on tal kindel elukoht vanemate juures ning nende toetus, olemas garanteeritud töökoht. Kuivõrd osa kuritegusid, sealhulas viimase kuriteo, pani kinnipeetav toime oma majandusliku olukorra parandamiseks, on vabanemisel töökoha ja sissetuleku olemasolu uue kuriteo toimepanemise riski maandavaks teguriks. Lisaks ei ole kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid ja vabanemisfondis on arvestatav summa. Kohtule tekitab kahtlusi aga tööandja võime maksta kinnipeetavale lubatud töötasu ca 1000 eurot (bruto), sest P OÜ
- majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõtte müügitulu 635 eurot ja kasum 10 eurot. Kohtu hinnangul on käesoleval ajal uue kuriteo toimepanemise riskiks jätkuvalt majanduslik toimetulek. Kinnipeetav on toime pannud rahvatervisevastased kuriteod majandusliku kasu saamise eesmärgil, mis viitab sellele, et kinnipeetaval on selge soov elada üle oma legaalse sissetuleku võimaluste. Kohtu hinnangul on majandusliku kasu saamise eesmärgil uue kuriteo toimepanemisese oht Marius Miti puhul kõrge, kuna kinnipeetava viimane kuritegu tagas kinnipeetavale eeldatavasti suurema kasu kui varasemad kuriteod. Marius Mitt mõisteti süüdi selles, et tema koostöös J. T. ajavahemikul 1.02.2013-30.04.2013 Järvenpääl ebaseaduslikult omandas, importis ja edasiseks levitamiseks vahendas umbes 23 kg amfetamiini, 1 kg MDMA-d ja 1 kg hašišit. Marius Mitt ajavahemikul 1.05.2013-21.06.2013 Espoos hoidis ebaseaduslikult oma valduses, tõi maale, vahendas, andis üle ja levitas veel 30 kg amfetamiini. Pärast selliste koguste narkootikumide käitlemisest saadud tulu teenimist on kohtul raske uskuda, et kinnipeetav hakkab vabanedes tööle ettevõttes, mis eelmisel aastal teenis kasu kõigest 10 eurot. Kinnipeetava võimele leida tööd ja asuda teenima legaalset tulu ei aita kuidagi kaasa tema varasem töökogemus, mis on pigem olematu. Samuti ei toeta tema tööle asumist kinnipeetava suhtumine töösse ning tema mõneti subkultuurilised hoiakud kinnipidamisasutuses. Nimelt Marius Mitt keeldus vanglas tööst koristajana. Terviseprobleemidele tuginevad põhjendused ei ole adekvaatsed, kuna vangla kontrollib enne kinnipeetava tööle määramist tema terviseseisundit ega määra tööle sellist isikut, kes oma tervisliku seisundi tõttu töötada ei saa. Lisaks on ta kuritegusid toime pannud grupis, mis viitab kuritegelikele tutvustele ning teiste poolt mõjutatavusele. Isik ei soovi katkestada suhteid kriminaalkorras karistatud isikutega. Ta suhtleb endiselt J. T.. Isik on küll osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, kuid iseloomustusest nähtub, et agressiivsuse asendamise treeningul põhinevaid vestlusi tuleb temaga jätkata, kuna vestlused ei ole kinnipeetavale mõju avaldanud ja kinnipeetav on käitunud peale vestlusi endiselt agressiivselt. Väidet kinnitab ka asjaolu, et Marius Mitt kannab karistust tugevdatud järelevalvega üksuses. Isiku enda sõnul alkoholiga tal probleeme ei ole, kuid see pole siinkohal ka oluline, kuna Marius Mitt on vägivaldseid kuritegusid sooritanud nii alkoholijoobes kui ka kainelt. Kohtuistungil rõhutas Marius Mitt, et iseloomustuses toodud andmed on enamasti valed. Kohus sellega nõustuda ei saa. Marius Miti väljaütlemised ja seisukohad väljendavad selgelt tema hoiakuid ja mõtlemismustreid, mis tingimisi ennetähtaegset vabanemist kohtu hinnangul ei toeta. Marius Mitt ei samasta end küll kriminaalse subkultuuri väärtustega, kuid oma tegusid õigustab, pisendab oma osa probleemide tekkimisel, tajutav on mõningane manipulatsioon. Enda probleemides kaldub süüdistama olukorda ja teisi inimesi. Samas oskab mingil määral arvestada ka teiste inimeste seisukohaga, kui need seisukohad on temale kasulikud. Seda ilmestab hästi kohtuistungil kinnipeetava poolt avaldatu, mille kohaselt on vangla iseloomustuses õige ainult talle kasuks olev informatsioon. Kinnipeetava manipuleerivale käitumisele viitab ka vangla meditsiiniosakonna hinnang, mille kohaselt kinnipeetav püüab vangistuses tugevalt oma terviseprobleeme võimendada ning tema korduvalt väljendanud suitsiidimõtted ei ole tõsiseltvõetavad. 4 Kohtul puudub kinnipeetava eelnevat elukäiku ning hoiakuid arvesse võttes veendumus, et ta oleks oma kuritegelikust käitumisest käesolevaks ajaks teinud vajalikud järeldused ning kriminaalhooldus oleks Marius Miti puhul uusi kuritegusid maandavaks teguriks, kuivõrd varem ei ole katseaeg olnud piisav hoidmaks ära isiku poolt uue kuriteo toimepanemise. Kinnipeetaval on jäänud kanda veel küllaltki pikk karistusaeg (üle 2 aasta ja 11 kuu), mille kestel omandada ühiskonnanorme väärtustavaid hoiakuid ja näidata jätkuvat suutlikkust vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Marius Miti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2023 kohtumäärusega jäeti määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Riigikohtu 20.12.2023 kohtumäärusega jäeti Marius Miti kaitsja vandeadvokaat Marko Pilve määruskaebus menetlusse võtmata. 16.10.2023 kohtumäärus 1-16-9149 jõustus 20.12.2023 Riigikohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 5