1-23-4965/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-23-4965 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. novembri 2023 määrus Mario Maasikule mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Mario Maasiku (Maasik; isikukood 38909266518) kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. novembri 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 129 eurot 60 senti, sh käibemaks 21 eurot 60 senti, vandeadvokaat Marko Paabumetsa poolt määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista süüdimõistetu Mario Maasikult välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu, vandeadvokaat Marko Paabumetsa poolt osutatud õigusabi eest 129 eurot 60 senti, riigituludesse. Süüdimõistetu Mario Maasikul tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Tartu Maakohtu
8. augusti 2023 otsusega, mis jõustus
9. september 2023, karistati Mario Maasikut KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta vangistusega, mille hulka KarS § 68 lg 1 alusel arvati M. Maasiku eelvangistuses viibitud aeg
10. august 2023 –
11. august 2023, s.o 3 päeva, ning määrati, et M. Maasikul tuleb ära kanda veel 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui M. Maasik ei pane 2 aasta 5 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 pdes 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel keelati M. Maasikul käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine ning KarS § 75 lg 4 alusel kohustati M. Maasikut registreeruma ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tervishoiuasutuses vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbima alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames esmase vastuvõtu (täpsemalt kohtuotsuses).
13. september 2023 registreeriti erakorraline ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotles M. Maasikule täiendava kohustuse määramist KarS § 75 lg 2 p 8 alusel.
14. ja
15. oktoober 2023 esitas kriminaalhooldusametnik täiendavaid lisasid M. Maasiku uute rikkumiste kohta.
16. Tartu Maakohtu
17. oktoobri 2023 määrusega kohaldati M. Maasikule sundtoomist
18. oktoobri 2023 kohtuistungile. Tartu Maakohtu
19. oktoobri 2023 määrusega kuulutati M. Maasik tagaotsitavaks ning määrati tema tabamisel vahistamine. M. Maasik peeti kinni
20. oktoober
22. Tartu Maakohtu
23. novembri 2023 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele M. Maasikule mõistetud karistuse ära kandmata osa 11 kuud 27 päeva vangistust. Tõkend vahistamine jäeti kehtima kuni kohtumääruse jõustumiseni ning M. Maasiku karistuse kandmise aja algust arvati alates tema kinnipidamisest, s.o alates
24. oktoober
25. 4.
26. Kriminaalhooldusametnik heidab M. Maasikule ette
27. septembri 2023,
28. septembri 2023,
29. septembri 2023,
30. oktoobri 2023,
31. oktoobri 2023,
32. oktoobri 2023 ja
33. oktoobri 2023 alkoholi tarvitamise keelu rikkumised, mis on tõendatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollide, PPA kirjade, indikaatorvahendi kasutamise protokollide ning joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollidega. Samuti on rikkumised tõendatud M. Maasiku
34. septembri 2023 kirjaliku selgitusega
35. septembri 2023 ja
36. septembri 2023 alkoholi tarvitamise osas. M. Maasiku kohtuistungil antud ütluste kohaselt tarvitas ta alkoholi
37. september -
38. september 2023, samuti ka
39. september 2023,
40. oktoober 2023,
41. oktoober 2023,
42. oktoober 2023 ja
43. oktoober
44. Ta tarvitas alkoholi, et maandada raskest majanduslikust olukorrast ja keerulistest suhetest tingitud pingeid. Maakohtu hinnangul on tegemist tahtlike rikkumistega, sest M. Maasik oli teadlik alkoholi tarvitamise keelust. Süüdimõistetu esile toodud asjaolud (raske majanduslik olukord ja keerulised suhted ning neist tingitud pinged) on küll inimlikult mõistetavad, kuid ei õigusta kohtuotsusega määratud kohustuse rikkumist. 4.
45. Ka heidetakse M. Maasikule ette
46. septembril 2023 ja
47. oktoobril 2023 kontrollile allumise kohustuse rikkumist. M. Maasik ei allunud kontrollile
48. septembril 2023 bussipeatuses ega olnud telefoni teel kättesaadav. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt soovis kriminaalhooldusametnik alkoholi tarvitamist kontrollida ja nad pidid Lompka bussipeatuse juures kokku saama ning ta jäi sinna ka ootama, kuid ta ei tea, kaua seal viibis.
49. oktoobril 2023 kodukülastuse lehe kohaselt ei viibinud süüdimõistetu oma elukohas ning tema ema kinnitusel olevat poeg välisriigis. Kriminaalhooldusametnik helistas kõneeristuse kohaselt süüdimõistetule, kuid M. Maasik ei vastanud. Enda sõnul viibis süüdimõistetu Paldiskis tööl – lahkus kodust
50. oktoobril ja tuli tagasi alles
51. oktoobril
52. Paldiskisse minekust kriminaalhooldusametnikku ei informeerinud, kuid see oli vajalik hädaolukorra tõttu. Ise ametnikule tagasi helistada ei saanud, kuna väljahelistamise teenus oli kinni, samuti puudus internet. Maakohtu hinnangul kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile hõlmab endas muuhulgas kohustust luua võimalus kontrolli läbiviimiseks, mis eeldab ametniku ja süüdimõistetu vahetut kokkusaamist. Seega on süüdimõistetu muuhulgas kohustatud vastama kriminaalhooldusametniku kõnedele või kui ta pole kõne ajal telefoni juures, tagasi helistama, et ametnik saaks teada süüdimõistetu viibimiskoha. Vastasel korral poleks alkoholi tarvitamise keelu järgimist võimalik kontrollida. Süüdimõistetule on
53. septembril 2023 allkirja vastu nimetatud kohustust tutvustatud. 2 Erakorralises ettekandes toodu, kõneeristuse väljavõtted ja süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlused kogumis tõendavad, et M. Maasik ei olnud
54. septembril 2023 ja
55. oktoobril 2023 alkoholi mittetarvitamise kohustuse kontrolliks kättesaadav ei isiklikult ega ka sidevahendi kaudu. Alkoholi mittetarvitamise kohustust peab isik täitma kogu käitumiskontrolli aja, olenemata oma asukohast ning olema ka kohustuse kontrolliks kättesaadav. Isegi juhul kui süüdimõistetul endal
56. oktoobril 2023 puudus väljahelistamise ja interneti kasutamise võimalus, saanuks ta abi saamiseks pöörduda kellegi poole. Seega M. Maasik rikkus tahtlikult KarS § 75 lg 1 p-s 3 sätestatud kohustust alluda kriminaalhooldaja kontrollile. 4.
57. Ka on tõendatud M. Maasiku registreerimiskohustuse rikkumine
58. septembril 2023,
59. oktoobril 2023 ja
60. oktoobril 2023 registreerimislehega. M. Maasik on kirjalikus seletuses tunnistanud, et bussist maha jäämise tõttu ta
61. septembril 2023 registreerima ei jõudnud. Kõneerituse väljavõtte ning kriminaalhooldusametniku väitel ei vastanud M. Maasik
62. oktoobril 2023 kõnele, helistas tagasi ning põhjendas sel päeval registreerimisele mitteilmumist bussiühenduse puudumisega, kuna teele murdunud puu tõttu buss sel hommikul Roosiku peatusesse ei tulnud. Kriminaalhooldusametniku väitel on talle aga bussiettevõttest kinnitatud, et sel hommikul väljus buss kell 6.59 Roosiku peatusest Võrru. Ka
63. oktoobri 2023 rikkumine on tõendatud kõneeristuse väljavõttega ning M. Maasik kõnele ei vastanud. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta kuupäevi täpselt ei mäleta, kuid võis olla, et ühel korral jäi bussist maha, ühel korral jäi registreerimisele minemata tormi tõttu ja ühel korral läks ta tööle. Seega on registreerimislehe, süüdimõistetu kirjaliku seletuse ning süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlustega tõendatud, et M. Maasik eelviidatud kuupäevadel registreerimas ei käinud. Maakohus ei lugenud mõjuvaks põhjenduseks bussist maha jäämist. Lisaks on M. Maasik ise avaldanud, et ta oli tsüklis ja tarvitas alkoholi alates
64. septembrist 2023 kuni tema kainenema toimetamiseni
65. septembril
66. Kohtu arvates ei olnud M. Maasikul plaaniski kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele ilmuda, sest M. Maasik oli mitu päeva järjest alkoholi tarvitanud. On alust arvata, et
67. oktoobril 2023 takistas pigem alkoholitarvitamine registreerimisele tulemist. Maakohus ei seadnud kahtluse alla süüdimõistetu töötamist, kuid ei lugenud nimetatud põhjust registreerimisele mitteilmumiseks mõjuvaks põhjuseks. Vajadus töötada ja raha teenida on küll inimlikult mõistetavad, kuid ei õigusta kohtuotsusega määratud kohustuste täitmata jätmist. Süüdimõistetu pidi oma elu korraldama selliselt, et need kohustused saaks täidetud. M. Maasik rikkus tahtlikult KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust. 4.
68. Süüdimõistetu on jätnud läbimata ka kohustuse alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames vaimse tervise õe esmasele vastuvõtule minemise. Süüdimõistetu ütlustega on tõendatud, et ta on küll korduvalt ennast vaimse tervise õe vastuvõtule registreerinud, kuid on jätnud vähemalt kahel korral (
69. september 2023 ja
70. oktoober 2023) vastuvõtule minemata. Süüdimõistetu on ka siinkohal ühe põhjusena esile toonud halvad ilmaolud, kuid
71. septembril 2023 tarvitas ta alkoholi ning maakohus ei lugenud põhjendatuks ka asjaolu, et süüdimõistetu viibis
72. oktoobril 2023 väidetavalt Paldiskis tööl. Tegemist oli kohtuotsusega määratud kohustuse täitmisest tahtliku kõrvalehoidumisega. 4.
73. M. Maasik on ka varem rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu (
74. september 2023 ja
75. september 2023) ning registreerimiskohustust (
76. september 2023), mille eest on kriminaalhooldusametnik koostanud kirjalikud hoiatused. Eelnev iseloomustab süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt. Käesoleval juhul ei ole tegemist esmakordsete ja juhulikku laadi eksimustega, vaid süüdimõistetu on asunud kohe käitumiskontrolli algusest peale käitumiskontrolli nõudeid rikkuma. Maakohus väidetavat pooleliolevat kriminaalmenetlust ei arvestanud. Korduv karistatus alkoholijoobes toime pandud kuritegude eest ja M. Maasiku senise kriminaalhoolduse käik annab alust järeldusele, et peamine M. Maasiku isikust tulenev riskitegur on tema kalduvus alkoholi tarvitada. Katseajal pole ta suutnud alkoholi tarvitamise 3 keelust kinni pidada, mis mõjutab ka teiste kontrollnõuete ja kohustuste täitmist negatiivselt. Süüdimõistetu kohtuistungil ka ise möönis, et ta on alkoholsõltlane ja kinnitas, et soovib edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda ja alluda alkoholitarvitamise vastasele ravile, olles teadvustanud nüüdseks endal alkoholiprobleemi olemasolu. Nüüd on tal tõsised terviseprobleemid, ta peab ennast ravima ning soovib elukaaslase ja lapsega paremaid suhteid hoida. Maakohus nõudis välja süüdimõistetu terviseandmed ning tõdes, et süüdimõistetu terviseprobleemid on seotud alkoholi kuritarvitamisega. Vaatamata varasematele probleemidele ja haiglasse sattumisele, on süüdimõistetu siiski alkoholi tarvitamisega jätkanud. M. Maasik tarvitas alkoholi isegi päras haiglast koju tulekut. Selline süüdimõistetu käitumine muudab kaheldavaks tema istungil avaldatu, et ta nüüd on teinud vajalikud järeldused ja soovib alkoholi tarvitamisest edaspidi hoiduda. Varasemalt vangistuses läbitud Eluviisitreening, võimalused alkoholist hoiduda ja ravivõimalused, majanduslikud raskused ning elukaaslase ja lapse olemasolu, pole M. Maasikut varem mõjutanud alkoholi tarvitamisest hoiduma, seetõttu pole veenev süüdimõistetu kohtuistungil avaldatu, et ta edaspidi alkoholi tarbimisest hoiduks perekonna pärast. Kuigi süüdimõistetu on andnud nõusoleku alluda alkoholivastasele ravile leiab maakohus, et korduv karistatus alkoholi tarvitamisega seotud kuritegude eest ning korduv vaimse tervise õe vastuvõtule minemata jätmine ja alkoholi tarvitamine ka pärast haiglast naasmist osutavad M. Maasiku soovimatusele end alkoholiprobleemiga tegelikult tegeleda. Arvestades eeltoodut ja et M. Maasik hoidus kõrvale ka käesolevast kohtumenetlusest (ei ilmunud kohtuistungile, ei olnud kättesaadav ei oma elukohas ega telefonitsi), mistõttu tuli ta kuulutada tagaotsitavaks ja vahistada, puudus maakohtul veendumus, et edaspidi M. Maasiku poolsed rikkumised lõpevad. M. Maasik ei ole mõistnud käitumiskontrolli nõuete kõrvalekaldumatu täitmise vajadust siiani. M. Maasiku käitumiskontrolli rikkumised on jätkunud peale hoiatuste tegemist ja ka peale kriminaalhooldusametniku poolt kohtule erakorralise ettekande esitamist ning rikkumisi on palju. Seetõttu tuleb M. Maasikule mõistetud karistuse ära kandmata osa pöörata täitmisele.
77. Tartu Maakohtu
78. novembri 2023 määruse peale esitas määruskaebuse M. Maasiku kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets, kes palub tühistada maakohtu määruse ja jätta erakorraline ettekanne rahuldamata. Süüdimõistetu vaidles kohtus karistuse täitmisele pööramisele vastu, paludes pikendada katseaega, määrata vereanalüüside tegemise kohustus või alkoholivastasele ravile allumise kohustus. Maakohtu poolt karistuse täitmisele pööramine on olnud ennatlik, kuna kohus oleks võinud kaaluda täiendavate kohustuste määramist ning katseaja pikendamist. M. Maasik ei nõustunud, et ta ei olnud kättesaadav kriminaalhooldusametnikule kontrollide teostamiseks. Süüdimõistetu esitas põhjendused, kuid maakohus ei ole neid arvestanud või on jätnud alusetult tähelepanuta. M. Maasik ei ole seda kohustust tahtlikult rikkunud ja on valmis täitma kõiki temale pandud kohustusi. M. Maasik on nüüdseks veendunud, et alkoholist hoidumine ja ravi on vältimatu, et kahandada terviseriske, mis on ohuks tema elule. Selleks on ta valmis ja nõus võtma täiendavaid kohustusi seoses kontrollnõuetega. Kaitsja arvates ei ole maakohtu määrus piisavalt põhistatud, et pöörata M. Maasik karistus täitmisele, mis on oluline kriminaalmenetluse rikkumine. Maakohtu määruses puuduvad põhjendused, miks M. Maasiku suhtes ei ole võimalik kohaldada võimalust täiendavate kohustuste määramiseks või katseaja pikendamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
79. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et M. Maasiku kaitsja määruskaebus on põhjendamatu ja ega too endaga kaasa ei maakohtu määruse tühistamist ega muutmist.
80. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebusel puudub edulootus. Maakohus on M. Maasiku karistuse täitmisele pööramist väga põhjalikult põhjendanud, tuues ära selles määratud kohustuse/nõude rikkumise, rikkumise aluseks olevad tõendid, süüdimõistetu seisukoha ning hinnanud, kas süüdimõistetu rikkumised on olnud tõendatud ja tahtlikud. See, 4 et süüdimõistetu ei nõustu maakohtu põhistustega, ei tähenda, et maakohtu määrus oleks põhistamata. Maakohus ei ole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Määrava tähtsusega ei ole ka süüdimõistetu väidetav soov nüüd oma alkoholiprobleemiga tegeleda. Maakohus juba märkis, et süüdimõistetu ei tarvita alkoholi esimest korda, vaid tegemist on pikaajalise probleemiga. Arvestades, et isik sattus alkoholi pruukimise tõttu haiglasse, kuid jätkas alkoholi tarvitamist pärast haiglast vabanemist, ei ole eluliselt usutav, et just nüüd on süüdimõistetu lõplikult otsustanud oma probleemiga tegeleda. Väited muutumisest on pigem kantud eesmärgist mitte kanda karistust vangistuses. Kaitsja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole arvestanud süüdimõistetu põhjendusi rikkumiste osas. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on paljasõnalise väitega, sest kui tutvuda maakohtu väga põhjalike põhistusega, siis on süüdimõistetu seletusi arvestatud iga rikkumise juures. Need pole lihtsalt kandnud soovitud eesmärki. Arvestades M. Maasiku kriminaalhoolduse kulgu juba alates kohtuotsuse jõustumisest ja korduvaid kirjalikke hoiatusi, mis ei ole süüdimõistetule absoluutselt mitte mingisugust mõju avaldanud, on maakohus jõudnud kaalumise tulemusena õigesti järeldusele, et M. Maasikule mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Maakohtu otsustus vastab kehtivale kohtupraktikale ja on proportsionaalne, sh praeguseks hetkeks ainuvõimalik lahendus. See, et seadus näeb ette võimaluse lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendava kohustuse määramist või katseaja pikendamist, ei tähenda, et enne neid tingimusi täitmata, ei võiks kohe süüdimõistetu karistust täitmisele pöörata. Nii on maakohus ka käsitlenud, et M. Maasik hakkas kriminaalhoolduse kohustusi ja nõudeid rikkuma vahetult pärast kohtuotsuse jõustumist, ta rikkumised on korduvad ning arvestades isiku varasemat elukäiku ning asjaolu, et ta oli erakorralise ettekande menetlemiseks ka tagaotsitav, ei ole usutav, et edasine kriminaalhooldus mööduks probleemideta. Kohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu tahaks ja saaks aru, et kriminaalhooldusel olles tuleb karistust täita sama moodi nagu vangistuses. Määruskaebuses maakohtu seisukohti ümber ei lükata.
81. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele 60 minutit ning määruskaebuse koostamisele kokku 90 minutit, mille eest taotleb tasu kokku 216 eurot, sh käibemaks 36 eurot. Kohtukolleegium leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele üksnes osaliselt. Maakohtu määrus on küll põhjalik, kuid selle tutvumise aeg on põhjendatud 30 minuti ulatuses. Küll koosneb esitatud määruskaebus suuresti eelneva menetluse või seaduse ümberkirjutamisest, argumendid on vähemuses, mistõttu on põhjendatud selle koostamine 60 minuti ulatuses. Kokku on tasutaotlus põhjendatud 90 minuti ulatuses, s.o summas 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, siis KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad menetluskulud M. Maasiku kanda.
82. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
83. novembri 2023 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 5 Aarne Sarjas