KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 21.12.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-20-13046 Kohtuasi ODGOVARA

) § 371 lg 1 p 4 võimalik uuesti esitada nõuet kostjate I ja II suhtes.

1. Hageja esitas 09.03.2023 seisukoha, mille kohaselt on hageja taganenud Y, C ja hageja vahel 07.05.2016 ja 27.06.2016 sõlmitud lepingutest, mistõttu on neil tekkinud lepingute alusel saadu osas tagasitäitmise kohustus. Lisaks esitas hageja seisukoha, et maakohus ei ole kunagi menetlenud hageja solidaarnõuet Y ja kostja vastu. Hageja hinnangul on kostja 23.10.2017 müügilepingus ühinenud VÕS 178 lg 1 mõttes Y ja C kohustusega hageja kapitaliseerimisel. Kuna kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus, siis solidaarnõude kohustatud isikute osas on hageja 15.02.2023 menetlusdokumendi resolutsiooni p-s 4 ja 26.04.2021 menetlusdokumendi resolutsiooni p-s 6 ka esitanud. Kas hageja on esitanud hagiavalduses liiga palju või liiga vähe nõudeid, ei puuduta hagi menetlusse võtmist. Kuna hageja nõue kostja vastu on solidaarnõue mida kohus ei ole veel läbi vaadanud, tuleb menetlusse kaasata kõik solidaarvõlgnikud, keda käesolev menetlus hageja hinnangul puudutab. 3 2-20-13046 Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Pärnu Maakohus keeldus 06.04.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) menetlusse võtmast hageja hagi kostja vastu. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kohustas kohus 17.01.2023 vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsusele hagejat esitama kohtule uus hagiavalduse terviktekst ning on teinud seda veelkord hagi käiguta jättes 07.03.
3. Maakohus on hagejale korduvalt selgitanud, et hagi terviktekst peab vastama

§-s 363 toodud nõuetele. Maakohus on rõhutanud, et hagejal tuleb kohtule esitada korrektselt sõnastatud hagi nõue, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja viidata tõenditele, millega hageja oma nõuet tõendab. Hageja hagiavalduse puudusi kohtu määratud tähtajaks ei kõrvaldanud. Maakohus on hagejat korduvalt hoiatanud, et korrektse hagiavalduse kohtu määratud tähtajaks esitamata jätmisel võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmast ja tagastada selle

§ 3401lg 2 alusel.

Kuna hageja ei kõrvaldanud hagis esinenud puudusi kohtu määratud tähtpäevaks, jättes esitama vormikohase hagiavalduse, keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast

§ 3401lg 2 ning § 487 lg 3 alusel.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määrus terves ulatuses, lahendada 26.04.2021 menetlusdokumendi resolutsioonitaotlus p 5 – kaasata menetlusse kostja X, võtta menetlusse 26.04.2021 menetlusdokumendi resolutsioonitaotlus p 6 – mõista solidaarselt Ylt ja kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg 19 000 eurot, viivis 08.09.2020 seisuga 5077,68 eurot ja viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.09.2020 kuni põhivõla tasumiseni, rahuldada hageja hagi Y, C ja kostja vastu põhivõla ja viivise väljamõistmiseks, mõista solidaarselt Ylt, Clt ja kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg 19 000 eurot, viivis 08.09.2020 seisuga 5077,68 eurot ja viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.09.2020 kuni põhivõla tasumiseni, jätta menetluskulud solidaarselt Y, C ja kostja kanda. Määruskaebuse kohaselt ei saa haginõude korrektsus olla keskseks asjaoluks hagi menetlusse võtmise otsustamisel. Hageja hinnangul ei saa kohus enne hagi menetlusse võtmist hageja nõuete korrektsust adekvaatselt hinnata, sest selline hinnang saab kujuneda üksnes asja sisulisel menetlemisel. Hageja hinnangul saab kohus haginõude menetlusse võtmise eelselt anda hinnanguid üksnes nõude võimaliku perspektiivikuse osas. Puudub vaidlus, et maakohus oleks hageja nõuded äratuntavalt perspektiivituteks hinnanud.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsiooni tuleb täiendada menetluskulude jaotuse osas, ülejäänud osas tuleb määrus jätta

§ 657

lg 1 p 21 (koosmõjus §-ga 659) alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. 12. Hageja on määruskaebuses korranud ulatuslikult samu seisukohti, mille ta esitas 09.03.2023 dokumendis maakohtule. Ainsate uute väidetena, mis puudutavad vaidlustatud määruses tehtud otsustust, on esile toodud, et maakohus ei ole viidanud ühelegi

§ 371

lg-s 1 sätestatud hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusele ja et korrektse haginõude puudumine ei saa olla 4 2-20-13046 hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles osas, et maakohus on jätnud ekslikult menetlusse võtmisest keeldumise õigele alusele viitamata, märkides aluseks

§ 3401lg 2 ning § 487 lg 3.

Samas on maakohtu põhjendustest selgelt arusaadav, et kohus jättis hagi menetlusse võtmata

§ 371

lg 1 p 9 ja § 3401 lg 2 alusel, kuigi

§ 371lg 1 p-le 9 on jäetud viitamata.

Ringkonnakohus muudab ja täiendab selles osas vaidlustatud määruse põhjendusi.

§ 371

lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et hagi võib jätta menetlusse võtmata

§ 371

lg 1 p 9 alusel ka haginõude ebaselguse tõttu, kui ebaselgus ei võimalda hagiavalduse menetlemist (

II komm

§ 371

lg 1 p 9 alusel hagiavalduse menetlemist takistavaks ebaselguseks võivad olla eelkõige olulised puudused hagi esemes ja aluses

§ 363lg 1 p-de 1 ning 2 mõttes.

Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et menetlust takistavaks asjaoluks on nõuetekohase haginõude puudumine, kuigi kohus oli jätnud hagi

§ 3401lg 1 alusel käiguta ja selgitanud korduvalt hagiavaldusele kehtestatud nõudeid.

Tallinna Ringkonnakohus lahendas 22.04.2023 otsusega suuremas osas mh hageja 26.04.2021 hagiavalduse täienduses esitatud nõuded ja andis hinnangu selles esitatud faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohus saatis asja tagasi maakohtule üksnes kostja kaasamise taotluse osas. Seetõttu ei saanud maakohus võtta menetlusse hageja 26.04.2021 esitatud hagiavalduse täiendust, kuivõrd selles esitatud nõuded olid valdavalt lahendatud ning kostja vastu oli esitatud üksnes alternatiivne ja solidaarne nõue ning hagis esitatud asjaolud ei olnud enam ringkonnakohtu 22.04.2022 otsust arvestades enamuses osas asjassepuutuvad. Maakohus määras 17.01.2023 hagejale tähtaja, et ta esitaks kostja vastu nõude ja hagiavalduse tervikteksti. Hageja esitas 15.02.2023 vaatamata kohtu selgitustele uuesti nõuded nii Y, C kui ka kostja vastu. Kostja vastu oli esitatud endiselt alternatiivne ja solidaarne nõue, millele juhtis maakohus tähelepanu 07.03.2023 määruses ning palus esitada uus hagiavalduse terviktekst, mis käsitleb ainult seda nõuet, mis saadeti Tallinna Ringkonnakohtu otsusega Pärnu Maakohtule uueks läbivaatamiseks, s.o üksnes kostja vastu. 09.03.2023 seisukohas esitas hageja täiendavalt taotluse lahendada 26.04.2021 menetlusdokumendi resolutsioonitaotlus kaasata kostjana III menetlusse X ja võtta menetlusse 26.04.2021 menetlusdokumendi resolutsioonitaotlus p 6, s.o mõista solidaarselt Ylt ja kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg 19 000 eurot, viivis 08.09.2020 seisuga 5077,68 eurot ja viivis põhivõlalt (19 000 eurot) VÕS §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.09.2020 kuni põhivõla tasumiseni. Lisaks jäi hageja enda 15.02.2023 taotluse juurde mõista põhivõlg ja viivised välja solidaarselt Ylt, Clt ja kostjalt. Seega ei esitanud hageja 09.03.2023 dokumendis endiselt nõuet üksnes kostja vastu nagu maakohus oli palunud. Ka määruskaebuses kordab hageja enda 09.03.2023 dokumendis esitatud nõudeid. Kuna Pärnu Maakohtu 22.12.2021 ja Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsusega lahendati hageja nõuded Y ja C vastu ning asi saadeti maakohtule tagasi üksnes kostjat puudutavas osas, ei saanud hageja praeguses tsiviilasjas esitada uuesti nõudeid Y ja C vastu (vrd RKTKm 21.12.2016, 3-2-1-120-16, p 12). Sellele juhtis maakohus tähelepanu nii 17.01.2023 kirjas kui ka 07.03.2023 määruses.

§ 208

lg 2 sätestab, et kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised, võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka need isikud. Kolleegiumi hinnangul ei ole menetluslikult mõistlik kaasata kostjat sellisesse menetlusse, mis on oma sisult juba lõppenud. Asjaolu, et ringkonnakohus saatis kostja kaasamise taotluse osas asja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu maakohtule tagasi, ei tähenda seda, et hageja saab maakohtus 5 2-20-13046 samas tsiviilasjas alustada uut menetlust samade menetlusosaliste vastu. Hageja õigused on tagatud sellega, et ta saab esitada uue hagi kostja vastu.

1. Hageja leiab, et kui hageja on esitanud hagiavalduse resolutsioonitaotluses liiga palju või liiga vähe nõudeid, ei puuduta see hagi menetlusse võtmist. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks pidanud jätma hageja nõudest vajadusel kõrvale Y ja C vastu esitatud nõuded ja menetlema üksnes kostja vastu esitatud nõuet. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks, et maakohus peaks võtma menetlusse ühe kostja vastu hagi, milles on märgitud hagi esemena rahaline nõue solidaarselt mitme isiku vastu, kellest osad ei ole menetlusosalised, ning hagi alus seondub samuti peamiselt nende isikutega. Praegusel juhul nähtub tsiviilasja materjalidest, et hagejal ei ole õnnestunud ka vaatamata korduvatele tähelepanu juhtimistele ning puuduste kõrvaldamiseks tähtaegade määramisele kohtule esitada seadusele vastavat hagiavalduse teksti. Nii ei ole hageja esitatud hagiavalduse terviktekstis ja hilisematest dokumentides selgeid ja konkreetseid faktilisi asjaolusid, millest oleks kohtul võimalik üheselt aru saada, et hagejal on väidetav nõue kostja vastu. Asjaolusid arvestamata ei ole haginõue eristatav teistest samaliigilistest nõuetest, mis võivad poolte vahel tekkida. Hageja on tuginenud endiselt asjaoludele, mis olid välja toodud juba 26.04.2021 hagiavalduse täienduses ja millega seotud nõuded on Pärnu Maakohtu 22.12.2021 ja Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsustega lahendatud. Hageja uued väited, et hageja on likvideerimisel olev ühing, kelle osas toimuvad täitemenetlused ning hageja on taganenud asutamislepingust ja põhikirja muutmisest, ei kõrvalda hagiavalduse puudusi. Hageja menetlusdokumentides esitatud asjaolud seonduvad eelkõige Y ja Cga, mitte kostjaga. Õige ei ole kätte toimetada kostjale sellist hagiavaldust, millest ei selgu, milliste faktiliste asjaolude pinnalt on tema suhtes hagi esitatud, kuivõrd sellises olukorras ei ole kostjal võimalik hagile mõistlikult vastuväiteid esitada. Maakohus andis hagejale võimaluse hagi täpsustada ja täiendada, kuid hageja ei teinud seda.
2. Kuivõrd maakohus oli hagejale andnud tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, hageja puudusi tähtajaks kõrvaldada ei suutnud ning puudused hagiavalduses takistavad asja menetlemist, tuli maakohtul kostja suhtes hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 9 ja § 3401 lg 2 alusel keelduda.

Maakohtu määrus jääb lõppjärelduses muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 16. Maakohus jättis vaidlustatud määruse resolutsioonis ekslikult märkimata menetluskulude jaotuse. Kolleegium saab selle vea kõrvaldada. Vaidlustatud määruse p-s 11 on maakohus märkinud, et menetluskulud jäävad

§ 168

lg 1 alusel hageja kanda ning hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

§ 168

lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Ringkonnakohus nõustub, et hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Järelikult tuleb vaidlustatud otsust täiendada otsustusega, et menetluskulud maakohtus jäävad hageja kanda. 17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel samuti hageja kanda.

Kuna määruskaebemenetluses ei osalenud teisi menetlusosalisi, ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. 18.

§ 372

lg 5 teise lause ja

§ 340

¹ lg 2 kolmanda lause järgi ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 6