← Eesti

2-23-116849/5

Obsah (9)§ 407§ 322§ 444§ 162§ 174§ 175§ 177§ 455§ 468

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Otsuse tegemise aeg ja koht 16.11.2023. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-23-116849 Tsiviilas

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

  1. Välja mõista M. V. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 94,20 eurot, millest 37,24 eurot on põhivõlg, 25 eurot võla sissenõudmiskulu ja 31,96 eurot kuni 22.09.
  2. a arvestatud viivis põhivõlalt.
  3. Välja mõista M. V. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 23.09.
  4. a viivis tasumata põhivõlalt (37,24 eurolt) lepingujärgses määras 0,0863% päevas kuni põhivõla täitmiseni.
  5. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.
  6. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
  7. Jätta menetluskulud M. V. kanda.
  8. Välja mõista M. V. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 204,16 eurot, sh 100 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 104,16 eurot lepingulise esindaja tasu.
  9. Välja mõista M. V. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis punktis 2 väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1
  10. lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. 1

(3)Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõudega on 20.10.2023. a

§ 322lg 1 alusel kostja elukoha aadressil kätte toimetatud tema isale A.

V. . Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel

§ 407

lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Telia Eesti AS-iga 11.01.

  1. a Telia kliendilepingu nr 18401547 ja 31.08.
  2. a Diili liitumislepingu nr
  3. Nimetatud lepingute alusel kohustus Telia Eesti AS osutama kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Kostja rikkus lepingut ega tasunud talle esitatud arveid õigeaegselt. Kostja rikkumise tõttu ütles Telia Eesti AS lepingud üles ja loovutas lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu hagejale Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 37,24 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 30,19 eurot, võla sissenõudmiskulu 25 eurot ja edasiulatuvalt viivise põhinõudelt määras 0,0863% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 94,20 eurot, millest 37,24 eurot on põhivõlg, 25 eurot võla sissenõudmiskulu ja 31,96 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise põhivõlalt lepingujärgses määras 0,0863% päevas alates 23.09.
  4. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega

§ 162

lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks kokku 540 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. 2

(3)Kohus kontrollis, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 35 eurot, kokku 100 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 100 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud PlusPlus Legal OÜ jurist Jekaterina Morozova. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele 2 tundi. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu hinnaga 100 eurot ühe tunni eest, millele lisandub käibemaks, kokku 3,5 tunni eest tasu summas 350 eurot, kokku koos käibemaksuga 420 eurot. Riigikohus on 06.05.2015. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 (p 14) avaldanud seisukohta, et üldjuhul ei tohiks teiselt poolelt väljamõistetava lepingulise esindaja kulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Käesolevas tsiviilasjas on hagihind 104,16 eurot. Kohus hindab, et arvestades tsiviilasja asjaolusid, eelkõige asja keerukust ja mahtu, ei ole antud juhul põhjendatud kostjalt hageja lepingulise esindaja tasu väljamõistmine tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot välja mõistmine ei ole põhjendatud.

§-le 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Antud juhul ei ole maksekäsu kiirmenetlus lõppenud ei maksekäsu tegemise ega võla tasumise tõttu menetluse lõpetamisega, mistõttu ei ole

§-le 4842 alusel maksekäsu menetluskulude välja mõistmine põhjendatud. Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud summas 204,16 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 104,16 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 204,16 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine

§ 455

lg 1 kohaselt toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.