Obsah (6)

§ 444§ 3141§ 138§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 07. november 2023.a., Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTU SELGITUSED 1. Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi O. P. vastu võlgnevuse nõudes. 2. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Kohus võttis 11.09.2023 hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat vastama hagiavaldusele 20 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. 11.09.2023 kohtumäärus oli kostjale avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 25.09.2023, seega vastuse esitamise tähtaeg oli 16.10.
3. Kostja esitas 16.10.2023 taotluse hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks, kuivõrd kostja hinnangul on lähtuvalt kostja Soomes asuvast tegelikust elukohast kohtualluvus Soome kohtutel.
4. Kohus jättis 17.10.2023 kohtumäärusega kostja taotluse hagiavaldus läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata ning kohustas sama määrusega kostjat esitama kohtule kirjalik nõuetekohane vastus tema vastu esitatud hagile 10 päeva jooksul alates 17.10.2023 kohtumääruse kättetoimetamisest. 2
5. Kostjale O. P. oli 17.10.2023 kohtumäärus

§ 3141

lg-s 2 sätestatud korras e-postile xxx saatmisega kätte toimetatud 23.10.2023, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o 02.11.2023) nõuetekohast hagivastust ei esitanud.

1. Vastavalt 03.07.2023 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hagiavalduse kohaselt kontrollis pank ehk esialgne krediidiandja kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete, Maksu- ja Tolliameti maksutõendi ning Kostja pangakontode väljavõtete alusel. Kostja igakuine keskmine töötasu oli 977,99 eurot neto, muud igakuised finantskohustused moodustasid 245,02 eurot. Vastavat väited loeb kohus kostja poolt omaksvõetuks. Oma väidete kinnituseks on hageja esitanud ka kostja laenutaotlused. Hageja poolt esitatud andmete alusel on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi ning leidis põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 191,16 eurot.
2. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 840 eurot ning õigusabikulud summas 420 eurot koos käibemaksuga (s.o 3,5 tundi tööd tunnitasumääraga 100 eurot, millele lisandub käibemaks).
3. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 840 eurot. 10. Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks tulenevalt

§ 175lg-st 1 mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 100 eurot.

Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega on märgitud 3,5 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse esitamisel lugeda 1 tund, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot peab kohus antud juhul mõistlikuks. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 100 eurot (1 x 100).

1. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni /---/.“.
2. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 940 eurot (840 + 100) tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

13.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude 3 kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 4