KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg
- detsember 2023 Kriminaalasja number 1-22-7920 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- a määrus, millega rahuldati erakorraline ettekanne Kaspar Punningule (ik 50007026818) Tartu Maakohtu
- novembri
- a otsusega mõistetud kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramiseks Määruskaebuse esitaja Vandeadvokaadi abi Aivar Kello Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Kaspar Punningu kaitsja määruskaebus läbi vaatamata.
- Määrata Advokaadibüroole In Jure Kaspar Punningule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 eurot 80 senti (sh käibemaks 10 eurot 80 senti).
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Kaspar Punningule Eesti Vabariigi kasuks välja 64 eurot 80 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
- Kaspar Punning tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 28.02.
- a otsusega KarS § 4231 järgi ning karistati vangistusega 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati K. Punningu eelvangistuses viibitud aeg 22.-24.10.2022, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning K. Punningu kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K. Punning ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 28.02.2023 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist otsuse jõustumisest, s.o alates 16.03.
- Esimene erakorraline ettekanne esitati 25.05.2023, sest K. Punning oli neljal korral rikkunud registreerimiskohustuse täitmise kohustust. Maakohus 15.06.2023 määrusega erakorralist ettekannet ei rahuldanud ja pikendas K. Punningu katseaega 4 kuu võrra, st kuni 28.06.
- Teine erakorraline ettekande esitati 08.08.
- K. Punning oli korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ega allunud kriminaalhooldaja kontrollile, ta lahkus Eestist ilma kriminaalhooldaja loata 15.07.2023 ning naasis 01.08.
- Taotleti karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande kahes lisas toodi välja veel registreerimiskohustuse rikkumisi. Lisaks on kriminaalhooldusametnikuni jõudnud teave K. Punninguga seotud sündmuste registreerimise kohta, mis enamjaolt on seotud alkoholi tarvitamisega. 09.11.2023 esitatud lisast nähtub, et 25.10.2023 kohtuistungil antud lubadust ja kohtu poolt antud korraldust K. Punning ei täitnud, jättes esitamata arstitõendi, mis oleks andnud võimaluse arvestada registreerimiskohustuse rikkumist põhjendatuks. Samuti jättis esitamata e-kirja, mis väidetavalt pidi tõendama tegelemist vaimse tervise probleemidega.
- Maakohus rahuldas erakorralise ettekande ja pööras K. Punningule Tartu Maakohtu 28.02.
- a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 7 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele.
- Kohus tuvastas, et K. Punning rikkus järjekindlalt registreerimiskohustust, jättes ilmumata 05.07.2023 määratud registreerimisele. Ta teatas küll haigestumisest, kuid jättis vastava tõendi esitamata. Registreerimisele ei ilmunud ta ka 10.07.2023 ning mõjuvat põhjust ilmumata jätmiseks ei olnud. 12.07.2023 ei allunud K. Punning kriminaalhooldusemetniku korraldusele esitada arstitõend, kuigi oli eelnevalt lubanud saata e-kirja teel pildi arstitõendist 05.07.2023 haigestumise kohta. 31.07.2023 k. 10.30 ei ilmunud K. Punning taaskord registreerimisele ega teatanud ilmumata jätmise põhjusest. Ametniku telefonikõnele ei vastanud. Kell 14.11 saatis K. Punning e-kirja, et on haige, selgitades, et arstiga pole ühendust saanud. Lisaks nähtub ettekandest ja kohtule esitatud materjalist, et K. Punning lahkus Eestist 15.07.2023 ilma kriminaalhooldaja loata.
- Mõjuvaid põhjuseid kriminaalhoolduse rikkumiseks kohus ei tuvastanud. Esitatud materjalist ja istungil kõlanud selgitustest jäi mulje, et K. Punning ei suuda või ei taha mõista talle pandud kohustuste täitmise vajalikkust. Tema käitumist iseloomustab erinevate vabanduste otsimine ning korralduste ignoreerimine. Antud lubadused on jäänud enamasti täitmata.
- Kohtule on esitatud registreerimisleht seisuga 08.11.2023, kandeid 23 kuupäeva osas, millest 18 korral ei ole K. Punning ilmunud. Sageli on põhjuseks toodud haigestumine, mille kohta pole hiljem tõendit esitatud. Samuti on olnud ilmumata jätmisi ilma ette teatamata. E-kirjadest nähtub, et ametnik on korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele esitada arstitõend või muuta enda suhtumist ja käitumist, kuid enamasti on nõudmised ja märkused jäänud tagajärjetuks. Kohtule esitatud perearsti vastusest nähtub, et K. Punning helistas 24.10.2023 perearstile ning teatas, et on palavikus, kutsutud vastuvõtule 26.10, kuid K. Punning sinna ei ilmunud. Varasemalt on soovinud 19.09.2023 tõendit, kuid saanud arstilt vastuse, et tagantjärgi tõendit ei väljastata. Arvestades K. Punningu varasemaid rikkumisi ja probleeme haigestumise tõendamisel, pidi ta teadma, et on kohustatud haigestumise korral esitama tõendi. Vaatamata sellele K. Punning enda käitumismustrit ei muutnud. Sama käitumisstiil on jätkunud ka kohtumenetluses, kus K. Punning on teatanud haigestumise tõttu istungile ilmumata jätmisest, kuid tõendit selle kohta esitanud ei ole.
- Kriminaalhooldus tervikuna on kulgenud probleemidega. Tegemist on teise erakorralise ettekandega. Teades, millised on eelmise erakorralise ettekande menetluses ja käesolevas asjas kriminaalhooldusametniku etteheited, on K. Punning jätkanud sama käitumismustrit. K. Punningu vahetu küsitlemise käigus ei tekkinud veendumust, et ta on võimeline edasise katseaja jooksul enda suhtumist kohtuotsuse täitmisesse muutma. Võimalust esitada 2 kriminaalhooldaja kaudu kohtule täiendavaid tõendeid K. Punning ei kasutanud. Tema selgitusi vaimse tervise seisundi kohta ei saa lugeda sellisteks, mis takistaksid registreerimiskohustuse ja kriminaalhooldusametnike korralduste täitmist. Pealegi pole K. Punning esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta tegeleb enda vaimse tervise probleemidega. Talle on korduvalt antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik määratud kohustused, kuid K. Punning on enda käitumisega näidanud, et ta ei soovi jätkuvalt täita käitumiskontrolli nõudeid. Fikseeritud rikkumised ei ole juhuslikku laadi, vaid tegemist on registreerimiskohustuse süstemaatilise rikkumisega, millega enamasti kaasneb kriminaalhooldaja korralduste ja antud lubaduste mittetäitmine. Lisaks on K. Punning rikkunud riigist lahkumise keeldu. Kohtuistungil avaldas kriminaalhooldusametnik, et K. Punningu osas on politsei menetluses uus kriminaalasi. Nimetatud info valguses tegi kohus telefonitsi järelpärimise prokuratuuri ning sai kinnitust, et K. Punningu suhtes on politsei menetluses uus kriminaalasi, milles on alustatud menetlust seoses kelmuste toimepanemisega. MÄÄRUSKAEBUS
- Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu 20.11.2023.a. määrus.
- K. Punning ei eita, et tal on olnud probleeme kriminaalhooldusel registreerimiskohustuse täitmisega. Ta on aga valmis jätkama kriminaalhooldust ning nõus vanglasse minemise vältimiseks tegema üldkasulikku tööd. Kohus ei arvestanud K. Punningu vaimse tervise probleemidega, mis kaitsja arvates takistavad tal mõningatest asjadest arusaamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebusel puuduks ringkonnakohtus edulootus. Riigikohus on 28.11.2023 lahendi nr 1-17-6026 p-s 9 leidnud, et kaebus on KrMS § 326 lg 3 mõttes ilmselt põhjendamatu siis, kui ringkonnakohus on maakohtu otsuse ja apellatsiooni põhjal jõudnud järeldusele, et a) kriminaalasjas ei ole ühtegi KrMS §-s 338 loetletud alust maakohtu otsuse tühistamiseks; b) ilma täiendava selgituseta on üheselt mõistetav, et kaebaja asjakohastele väidetele on olemas nõustumisväärne ja ammendav vastus juba maakohtu lahendis, ning c) ringkonnakohtul ei ole seadusest tulenevat alust kaebuse piiridest väljumiseks (RKKK 16.12.2022, 1-22-510/38, p 13). Samasugustest põhimõtetest tuleb lähtuda ka määruskaebuse läbi vaatamata jätmisel KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel (vt ka RKKK 07.11.2023, 1-22-7792/21, p 8).
- Praegusel juhul on K. Punning jaatanud registreerimiskohustuse täitmise kohustuse rikkumist. Ringkonnakohtu hinnangul on kohus ammendavalt ja selgelt tuvastanud ka rikkumised ning ühtki alust maakohtu määruse tühistamiseks ei ole. Lisaks on kohus kaebaja väidetele K. Punningu vaimse tervise osas andnud nõustumisväärse ja ammendava vastuse.
- Vaatamata valmidusele jätkata kriminaalhooldust, ei ole alust maakohtu määruse tühistamiseks. K. Punningu lubadused võivad jääda katteta, mille kinnituseks on tema käitumine peale eelmise erakorralise ettekande rahuldamata jätmist: K. Punning jätkas kriminaalhooldusnõuete rikkumist. Maakohus on karistuse täitmisele pööramist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Maakohus ei ole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse K. Punningule riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute eest tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsjal kulus kohtumäärusega tutvumisele ning määruskaebuse koostamisele 45 minutit, millele vastab 64 eurot ja 80 senti (sh käibemaks 10 eurot ja 80 senti). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja teostatud toimingud on vajalikud ning 3 taotletud tasu mõistlik. Seetõttu rahuldab kohus taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad KrMS § 187 lg 2 alusel menetluskulud K. Punningu kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.