3-23-1488/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2023, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-23-1488 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti, Põhja Ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes Kaebuse tagastamine Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON Kaebaja – X; Eeldatavad vastustajad – Politsei- ja Piirivalveamet ja prokuratuur
2. Tagastada X kaebus, mis registreeriti 30.06.2023, talle läbivaatamatult;
3. Saata käesolev määrus kaebuse esitajale ja teadmiseks Politsei- ja Piirivalveametile, Põhja Ringkonnaprokuratuurile ning Riigiprokuratuurile Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul selle kättesaamisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. X esitas 30.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis seostus võimaliku ebaseadusliku metsaraie ja metsavargusega ning vastava materjali kriminaalmenetluse algatamata jätmise kohta. Esitatud materjal registreeriti haldusasjana nr 3-23-
6. Kaebusest nähtuvalt soovib X materiaalse kahju hüvitamist 1799,57 euro suuruses summas, mis on talle tekitatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhju prefektuuri, Põhja Ringkonnaprokuratuuri ning Riigiprokuratuuri ebaprofessionaalsete ja hoolimatute menetlustoimingute tulemusena. Materiaalne kahju seisnes ebaseaduslikult raiutud puude maksumuses, mida kaebaja ei ole senini kahju tekitajalt kätte saanud. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks ja kui vaidluse lahendamine ei peaks olema halduskohtu pädevuses tagastatakse kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel selle esitajale. Pädevuse või teatava pädevuse eeldamise korral võib kaebuse tagastada ka lähtuvalt HKMS § 121 lg 2 p 1 kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, mida vastavalt kohtupraktikale kohaldatakse ka olukorras, kus kaebuse eduväljavaated oleksid ilmselgelt olematud.
8. Kaebuse materjalist nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks nõuda Politsei- ja Piirivalveametilt ja prokuratuurilt välja varaline kahju, mis jäi kaebajal saamata kriminaalmenetluse alustamata jätmise tõttu (väidetava) ebaseadusliku metsaraie ja metsavargusega. 4.
9. Asja materjalidele lisatud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 10.01.2022 kriminaalmenetluse nr fffffffffff alustamata jätmise teatisest nähtuvalt (vt 30.06.2023 avalduse lisa nr 6) esitas X 30.12.2021 Politsei- ja Piirivalveametile elektroonilise süüteoteade selles, et 21.11.2021 avastas ta oma emale Y kuuluval kinnistul aadressil Cccccccc (kat.nr. dddddddd) toimunud ebaseadusliku puude raide ja küttepuude - 70 ruumimeetrit sega-lehtpuid hinnaga 20 eurot, kokku summas 1400 eurot - varguse. Eelnevalt nimetatud PPA Põhja prefektuuri 10.01.2022 teatega jäeti kriminaalmenetlus alustamata vastava aluse puudumise tõttu, sest tegemist oli juhtumiga, kus ekslikult raiuti naaberkinnistu kraavikalda ja tee servas olevaid puid. 4.
10. X vaidlustas Politsei- ja Piirivalveameti 10.01.2022 otsuse Põhja Ringkonnaprokuratuuris. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis 03.02.2022 määrusega X kaebuse rahuldamata, nõustudes eelneva menetleja lõppjäreldusega. Ühtlasi selgitati, et kannatanu Y on võimalus oma varaliste õiguste kaitseks tsiviilkohtusse poole pöörduda (vt 30.06.2023 avalduse lisa nr 11). 4.
11. X vaidlustas Põhja Ringkonnaprokuratuuri 03.02.2022 määruse Riigiprokuratuuris. Riigiprokuratuur jättis 10.02.2022 määrusega nr RP-6-5/22/136-1 (30.06.2023 avalduse lisa nr 14) X kaebuse läbi vaatamata, kuna X ei ole kõnealuses menetluses kannatanuks st kaebeõigusega isikuks. Kohtule esitatud materjalist nähtuvalt X Riigiprokuratuuri määrust edasi kaevanud ei ole.
12. Käesolevas asjas on kaebaja taotlus suunatud kriminaalmenetluse alustamata jätmisega seotud tegevuse õigusvastasuse tuvastamisele ja selle pinnalt siis ka vastava kahju hüvitamisele. HKMS § 4 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse ainult avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Kriminaalmenetluse alustamisest keeldumisega seotud vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse ei kuulu. Halduskohtul puudub pädevus sekkuda kriminaalmenetlusse ja asuda hindama kriminaalmenetluses kogutud tõendeid ja nende piisavust. Käesoleval juhul on seadus ette näinud vaidluse lahendamiseks teistsuguse menetluskorra. KrMS § 16 lg 1 ja § 18 lg 1 alusel on kriminaalmenetlust pädev esimese kohtuastmena läbi viima vastav maakohus. Halduskohtul ei ole pädevust sekkuda kriminaalmenetlusse ega hinnata kriminaalmenetluses kogutud tõendeid. Seega ei ole halduskohtu pädevuses menetleda nõuet Politsei- ja Piirivalveameti menetleja ning prokuratuuri tegevuse või tegevusetuse suhtes kriminaalmenetluse alustamata jätmisel. 2
13. Arvestades asjaolu, et kaebaja nõue oli ajendatud nimelt kriminaalmenetluse alustamata jätmisest, siis sisuliselt saab olla kaebuse tagastamise aluseks HKMS § 121 lg 1 p
14. Samas, kui lähtuda seaduses fikseeritud võimaluste formaalsest küljest, mille kohaselt kuulub riigi vastu esitatavate kahju hüvitamise nõuete lahendamine siiski halduskohtu pädevusse, ilmneks antud juhul koheselt HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestatud alus, sest teatava tegevuse või tegevusetuse pinnalt esitatud kahju hüvitamise nõue, mida halduskohus vastava pädevuse puudumise tõttu sisuliselt hinnata ei saa, oleks ilmselgelt perspektiivitu ja nõude eduväljavaade olematu.
15. Olukorras kus Riigiprokuratuuri 10.02.2022 määruse vaidlustamise ühe kuuline tähtaeg on selgelt ületatud, peab kohus vajalikuks täiendavalt selgitada, et karistusseadustiku (KarS) § 81 lg 1 p 2 sätestatud põhimõtte kohaselt aegub vastav kuritegu viie aasta möödumisel selle toimepanemisest. Kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks vastavalt KrMS § 199 lg 1 p 2 oleks see kui (väidetava) kuriteo aegumistähtaeg on möödunud. Esialgu see veel möödunud ei ole. Seega, kui kaebaja ei soovi praeguseks välja kujunenud situatsiooni pinnalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras veel tegeliku kahju tekitaja vastu maakohtusse pöörduda ja leiab, et õiguste kaitse peab toimuma ilmtingimata kriminaalmenetluse vahendusel, on vaatamata sellele, et kriminaalmenetlus jäi alustamata, võimalik täiendavate asjaolude selgumisel esitada Politsei- ja Piirivalveametile uus süüteoteade. Juhul kui ka siis jäetakse kriminaalmenetlus alustamata, on kaebajal võimalik vaidlustada seda aegumistähtaja jooksul ettenähtud korras ja kasutada kogu siseriikliku vaidlustamise võimaluste spektrit. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 3