2-22-18554/18

(4)2-22-18554 Pooled võivad esitada otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue 10.12.

1. a hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja abielu 30.07.
2. a ning lahutati 13.10.
3. a kohtuotsusega. Poolte abieluvararežiimiks oli valitud varaühisuse varasuhe. Poolte ühisvara hula kuulus kinnistu asukohaga xxx, registriosa nr xxxxxxxx. Kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 36 400 eurot AS Swedbank kasuks, kuid hüpoteegiga tagatud kohustus on täidetud. Hageja soovib ühisvara jagada aga kostja nendele ettepanekutele mõistlikku vastust andnud ei ole. Hageja soovib ühisvara jagada selliselt, et kinnistu võõrandatakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse võrdselt poolte vahel. Alternatiivselt palub hageja jätta kinnistu kostja ainuomandisse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 94 500 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja edastas kohtule 18.01.
4. a kompromisspakkumuse, mille kohaselt müüakse kinnistu 189 000 euro eest ning saadud raha jagatakse hageja ja kostja vahel pooleks. 03.02.
5. a edastas kostja kohtule vastuse hagile, milles väljendas, et kostja ei ole nõus kohtutäituri abil müüma kinnistut avalikul enampakkumisel. Menetluse käik Kohus tegi pooltele 19.01.
6. a kirjaliku ettepaneku lahendada asi kompromissi sõlmimise teel. Pooled kompromissi ei sõlminud. 06.09.
7. a istungil jäi hageja hagi juurde ja palus ühisvara jagada hagiavalduses nimetatud viisidel. Kostja on nõus kinnistu võõrandamisega avalikul enampakkumisel, ise kinnistut omandada või vastuhagi esitada ei soovi. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus lõpetab hageja ja kostja kaasomandi vaidlusaluse kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxx, asukohaga xxx müümisega avalikul enampakkumisel. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalune XXX kinnistu kuulub nende ühisvara hulka. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 2 järgi kohaldatakse ühisvara jagamisele kaasomandi lõpetamise sätteid. Kaasomanikul on asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõigete 1 ja 2 kohaselt õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. Kohus ei pea üldjuhul tuvastama põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Kohus saab kaasomandi lõpetada ühel AÕS § 77 lõikes 2 sätestatud viisil. Kohus otsustab nimetatud sätte alusel kaasomandi jagamise viisi üle hageja nõudel. Kohus saab seega valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. 2

(4)2-22-18554 Hageja esitas ühisvara jagamiseks 2 alternatiivi: 1) kinnistu võõrandamine avalikul enampakkumisel ja 2) hagejale kuuluva osa võõrandamine kostjale. Kostja alternatiivseid kaasomandi lõpetamise viise kohtule ei esitanud, mistõttu peab kohus otsustama hageja pakutud viiside vahel. Kohtu hinnangul tuleb eelistada hageja pakutud esimest kaasomandi lõpetamise viisi s.o kinnisasja võõrandamist avalikul enampakkumisel. Mõlemad kaasomanikud on nõus kaasomandi lõpetamisega ja kinnisasja võõrandamisega avalikul enampakkumisel ega soovi omandada teise poole omandiosa. Samuti saab eelduslikult kinnisasja avalikul enampakkumisel võõrandamisel selle eest parima hinna, mis on kaasomanike huvides. Hageja pakutud teist viisi kaasomandi lõpetamiseks ei pea kohus põhjendatuks, sest kumbki kaasomanik ei soovi kinnistut saada enda ainuomandisse ja mõlemad on nõus asja võõrandamisega. Pooled ei ole hagis ega selle vastuses taotlenud kindlaks määrata otsuse täitmise korda, mis tähendab, et pooled peavad kohtuotsuse jõustumise järgselt ise valima neile sobiva kohtutäituri ja määrama kindlaks enampakkumise tingimused. Kohus selgitab pooltele, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. See tähendab, et kuni kohtuotsuse jõustumiseni on pooltel võimalus jõuda kokkuleppele kaasomandi lõpetamiseks ja seda muudetud või teistsugustel tingimustel, kui kohtuotsuses toodu. Kohus soovitab pooltel kompromissi sõlmimise võimalust kasutada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja soovis hagiavalduses kaasomandi lõpetamist kas kinnistu müümisel avalikul enampakkumisel või alternatiivselt hagejale kuuluva osa võõrandamisel kostjale. Kohus rahuldas hageja soovi ja lõpetas kaasomandi selle võõrandamisega avalikul enampakkumisel. Sellest tulenevalt tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 06.09.2023. a menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 420 eurot ja kulutused õigusabile 1162,50 eurot (125 eurot tunnis + käibemaks, kokku 150 eurot tunnis), kokku 7 tunni ja 45 minuti eest. Kohtuistungil palus hageja mõista kohtuistungile kulunud aja eest välja õigusabikulu istungi tegeliku kestuse eest. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu mõistliku suurusega ning vastab turu keskmisele hinnatasemele. Menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 7 tundi ja 45 minutit on vajalik ning asja keerukust ja mahtu arvestades mõistliku suurusega. 06.09.2023. a istung kestis 20 minutit, mille eest tuleb kostjal hagejale hüvitada õigusabikulu 50 eurot (sisaldab käibemaksu). Menetluskulu suurus tuleb kindlaks määrata koos käibemaksuga, sest hageja ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa esitatud arvetelt käibemaksu maha arvata. Hageja menetluskulu on kokku 1632,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(4)2-22-18554 Alan Biin kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2023. a otsusega nr 2-2218554. 4