Obsah (11)

§ 1132§ 113§ 4034§ 401§ 402§ 8§ 76§ 82§ 416§ 94§ 101

Tsiviilasi nr 2-22-121335 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja numbe

§ 1132lg 2 p 3 alusel summas 50 eurot õigustatud.

1. Hageja ei nõustu kostjaga, et hagi on esitatud vale isiku vastu ja jääb enda seisukoha juurde, et leping sõlmiti just kostjaga. Kuivõrd kostja logis keskkonda sisse ID-kaardi abil puudus vajadus teostada täiendavat kontrolli isiku tuvastamiseks. Kostja seisukoht, et laenu võtmiseks oli ära kasutatud kostja andmed on ennatlik. Selleks, et saaks kindlalt väita andmete ärakasutamist või võimaliku kuriteo toimepanemist kostja suhtes peaks olema jõustunud kohtulahend. Asjaolu, et on algatatud kriminaalmenetlus ei tähenda auTaatselt, et kuritegu oli toime pandud. Ei saa välistada, et ei selgu, kes on kostja identiteeti ära kasutanud ja kas seda kasutati üldse ära. Kriminaalasjas nr XXX vastas uurija, et kostja nimel olevale Swedbanki kontole on tekkinud ajavahemikus 11.02.-03.05.
2. a käive 48 939,69 eurot. Kuivõrd laenutaotlus saabus krediidiandjale XX.XX.XXXX. a, ei saa välistada, et krediidiandjale olid edastatud valed andmed kostja majandusliku olukorra kohta, mille tulemusena väljastas krediidiandja kostjale laenu.
3. Hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid nõuetekohase hoolsusega ja on kogunud teavet kostja kohta. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Laenu väljastamise otsustamisel tugineb krediidiandja ka kliendi poolt edastatud andmetele. Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud krediidiandja krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks.
4. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet või kohus tuvastab lepingu tühisuse, on kostja hagejale jätkuvalt võlgu 1801 eurot, mille hageja palub kostjalt alternatiivselt välja mõista. Lisaks on sel juhul hagejal õigus nõuda viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Hageja arvutab viivist perioodi 21.08.
5. a - 01.09.
6. a eest

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 148,82 eurot.

9. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1876 eurot, intress 227,24 eurot, viivis 926,50 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivise

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt 1876 eurolt alates 02.09.

1. a kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 98-105, 145-147, 149-150, 164-167)
2. Kostja leiab, et hagi on esitatud vale isiku vastu, sest kostja ei ole tegelikult avaldanud tahet laenu võtta ning teda kasutati ära kolmanda isiku poolt. Kostja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta ja tahte vastaselt olukorras, kus temaga suhtles kolmas isik, kes sai aru ja mõistis kostja tervislikku seisundi ja arusaamisvõime eripärasid. Asjas puudub ka teave isikusamasuse tuvastamisest. Hagejaga sõlmis lepingu kolmas isik kostja identiteeti kasutades, mis toob kaasa lepingu tühisuse TsÜS § 129 lg 1 alusel, sest kostja ei ole lepingut heaks kiitnud.
3. Kostja on XXX, kes ei tunne ega oma arvutit ja ei oska seda kasutada. Kostjal puudub Smart-ID või Mobiil-ID rakendused, on olemas ainult ID kaart, mida ta ei oska arvutis kasutada. Seega puudub kostjal võimalus digitaalse allkirja lisamiseks või internetipanka sisenemiseks. Kostja ei suuda ise keerulisemaid õigusalaseid toiminguid teostada, rääkimata laenulimiidi konto avamisest läbi iseteeninduskeskkonda internetis.
4. Käesoleval hetkel on alustatud kriminaalmenetlus vähemalt kahes asjas, kus kostjat on eelmise aasta mais ning jooksva aasta veebruaris ära kasutatud laenude võtmiseks kogusummas 48 939,69 eurot läbi Swedpanga. Kostja oli tundmatute isikute poolt viidud Swedpanga kontorisse ning sõlminud tema jaoks tundmatuid lepinguid. Seega on ilmne, et 3 kostjat on korduvalt ära kasutatud tema vanaduse tõttu laenude võtmiseks ning seda suuremates summades kui 2000 eurot.
5. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist samasuguse ärakasutamisega, kus kostja oma XXX tõttu ei suutnud aru saada, et teda kasutatakse ära laenu võtmiseks. Kostja juurde oli tulnud noormees nimega T., kes sai ilmselt ligipääsu kostja ID kaardile. Laenu võtmise fakt ja tasumata arvete olemasolu fakt on kostja jaoks üllatuseks. On ilmne, et Ti nimeline isik on kasutanud kostja ID kaarti laenu võtmiseks, luues selleks eelnevalt e-posti aadressi ja juurdepääsu kostja pangakontole, mille abil sai laenuga saadud raha pangakontolt välja võtta.
6. Hageja on kostjale esitanud 5 arvet millest kaks esimest olid tasutud ning järgnevad jäid tasumata. Kuna kostja ei olnud teadlik laenulepingu sõlmimise faktist endast, siis on ilmne, et Ti nimeline isik kasutas kostja pangakontole juurdepääsu ning tasus kahe kuu eest arveid, et luua hagejale ettekujutus just kui kostja on laenulepingu sõlmimisest igati teadlik ning on alustanud oma kohustuste täitmisega.
7. Hageja ei ole laenu andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuigi laenu summa ei ole suur, on kostja isikuandmete alusel vähetõenäoline, et kostja sooviks või oleks sunnitud laenu võtma. Lepingu kohaselt on kostja kohustatud maksma iga kuu umbes 100 eurot. Võttes arvesse kostja sissetulekut ning tema kulutusi, oleks pidanud hageja jaoks kahtlaseks osutuma, et XXX , kelle kuu sissetulek ei ületa 550 eurot, soovib võtta laenu 2000 euro ulatuses. Seega on hageja sõlminud laenulepingu isikuga kelle krediidivõimekus on kõvasti piiratud ning kelle sissetulek tuleneb peamiselt pensionist ja sotsiaaltoetusest. Hageja jättis kostja käest küsimata pangakonto väljavõtte, sissetulekut tõendavad dokumendid ja muud

§ 4034lg 2 sätestatud tõendid.

Hageja ei ole kostjale isegi helistanud krediidivõimelisuse tuvastamise protsessis. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega asetas hageja ennast sh olukorda, kus iga pettur võib kasutada teise isiku andmeid laenu võtmiseks ning teha seda nö lihtsustatud kujul, sest hageja ei küsi ei isiku tuvastamiseks ega rahaliste vahendite ja kohustuste tõendamiseks mingeid dokumente, vaid teeb positiivse laenuotsuse pelgalt isiku poolt iseteeninduskeskkonnas antud kinnituste ja internetipanga kontole sisselogimise pealt. KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
2. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.
3. Poolte vahel on vaidlus lepingu sõlmimise üle ning lisaks on kostja seisukohal, et laenu andmisel on rikutud vastustundliku laenamise põhimõtet. Seega ei ole vaidlust selle üle, et laen võeti vaid selles, kas laenu võttis kostja.
4. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PINkoodid väljastatud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.12.
5. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-124450).
6. Kuigi kostja väitel ei ole ta lepingut sõlminud ning tema PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta ja tahte vastaselt, ei ole kostja neid väiteid vaatamata kohtu korduvatele selgitustele tõendanud. Pelgalt asjaolu, et kostja on XXX , kellel puudub arvuti kasutamise oskus, ei välista seda, et kostja ei võiks ega saaks teha virtuaalses keskkonnas temale väljastatud ID-kaardiga tehinguid kasutades selleks teiste isikute abi. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest põhjal võiks järeldada, et kostja ei saanud laenulepingu sõlmimisel aru tehingu sisust või puudus tal sel ajal arusaamisvõime. 4
7. Asja materjalidest nähtuvalt andis hageja kostjale õiguse kasutada laenulimiiti summas 2000 eurot ning veebipõhisest laenu keskkonna väljavõttest (dtl 118) nähtuvalt on laenu katteks tehtud tagasimakseid kokku 199 eurot, millest 100 eurot on kostja tasunud isiklikult.
8. Kohtu hinnangul saab lugeda lepingu sõlmituks mitte üksnes kostja poolt ID-kaardiga tahteavalduse andmisega, vaid ka tema käitumise tõttu. Seega on pooled sõlminud krediidilepingu

§ 401

lg 1 kohaselt, mille kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Arvestades, et hageja on oma majandustegevuses sõlminud lepingu füüsilise isikuga, on tegemist tarbijakrediidilepinguga

§ 402lg 1 mõttes.

23.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

1. Hageja on selgitanud, et on lepingu üles öelnud 20.08.
2. a, kuna kostja oli viivituses kolme järjestikuse osamakse tasumisega (juuni, juuli august). Asja materjalidest nähtuvalt oli 06.08.
3. a arve (dtl 45) maksetähtajaks 21.08.
4. a, mistõttu ei saanud hageja lepingut 20.08.
5. a üles öelda.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

1. Hageja on tõendina esitanud lepingu lõpetamise eelteate (dtl 46), millest nähtuvalt on kostjal tasumata 2 osamakset summas 199,21 eurot. Teate kohaselt pidi kostja tasuma nelja päeva jooksul teate saatmisest vähemalt 97,63 eurot. Kui kostja raha ei tasu, siis saadetakse talle viie päeva pärast auTaatselt teade lepingu lõpetamise kohta seoses pikaajalise võlgnevusega. Kuigi teatel puudub kuupäev võib teate sisust eeldada, et see on saadetud enne kolmanda arve (st augusti) arve maksetähtaega.
2. Riigikohus on märkinud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab olema tingimusteta ja tarbija jaoks üheselt arusaadav (mh ülesütlemise kuupäeva ja laenusumma tingimusteta tasumise nõude osas) (vt Riigikohtu
3. jaanuari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 17).

§ 416

lg 1 järgi võib ülesütlemise siduda täiendava tähtaja andmisega võla tasumiseks, st tähtaja edutul möödumisel loetakse leping lõpetatuks. See säte ei nõua täiendava ülesütlemisavalduse tegemist. 27. Kuigi hageja ei ole teavitanud kostjat lepingu ülesütlemisest nii nagu seda näeb ette

§ 416lg 1, saab kohtu hinnangul lugeda lepingu ülesöelduks siiski 06.04.2022.

a nõudekirja (dtl 50) saatmisega kostjale, sest nõudekirja sisust võib aru saada, et leping on lõpetatud ning kostja kohustub tasuma kogu võla summas 2739,18 eurot. Samasisulised nõudekirjad on saadetud kostjale veel 13.04.

1. a, 26.04.
2. a, 13.05.
3. a ja 25.05.
4. a (dtl 52-56).
5. Kostja väitel on hageja rikkunud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtteid, sest ei ole kontrollinud piisava hoolsusega kostja krediidivõimet.
6. Krediidiandja on

§ 4034

lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse 5 hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. 30.

§ 4034

lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

1. Hageja on tõendina esitanud kohtule üksnes 21.03.
2. a krediiditaotluse (dtl 28), millest ei nähtu andmeid kostja sissetulekute ega finantskohustuste kohta. Seega jääb kohtule arusaamatuks, mille alusel on hageja hinnanud kostja krediidivõimelisust. Asjaolu, et kostjal puudusid maksehäired, ei tähenda veel seda, et kostja on võimeline võetud kohustusi nõuetekohaselt täitma.
3. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt Tallinna Ringkonnakohtu
4. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 220-106661, p 55).
5. Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lgs 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt

§ 4034lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

34. Arvestades, et kostja on hagejale teinud krediidi katteks tagasimakseid summas 199 eurot, võlgneb kostja hagejale lepingu järgi tasumata laenu põhiosa summas 1801 eurot (2000 – 199). 35.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Hagejal on õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras. Kuna kohus luges lepingu ülesöelduks alates 06.04.
2. a, siis on hagejal õigus nõuda viivist põhivõlalt s.o 1801 eurolt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras ajavahemiku 07.04.2021.

a kuni 01.09.

1. a eest summas 58,82 eurot. Hageja viivise nõue alates hagi esitamisest s.o 02.09.
2. a kuni kohustuse täitmiseni on põhjendatud. Seega on hageja viivisenõue kohtuotsuse tegemise seisuga s.o ajavahemiku 02.09.
3. a kuni 14.11.
4. a eest 222,66 eurot. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis 281,48 eurot (58,82 + 281,48).
5. Hageja on saatnud kostjale pärast lepingu lõppemist kokku neli nõudekirja, seega on sissenõudmiskulud

§ 1132lg 2 p 3 alusel summas 50 eurot põhjendatud.

1. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku summas 2132,48 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 1801 eurot, viivisest 281,48 eurot ja sissenõudmiskulust 50 eurot. 6 MENETLUSKULUD
2. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 173 lg 1, 4 ja § 163 lg 1 ja rahalise suuruse kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st
4. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 66% ulatuses kostja kanda ja 34% ulatuses hageja kanda.
5. Hageja kantud menetluskuludeks on nimekirja kohaselt (dtl 163) tasutud riigilõiv 420 eurot ning lepingulise esindaja kulud 700 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostja kantud menetluskuludeks on riigi õigusabi korras esindaja tasu 709,68 eurot (koos käibemaksuga), milles kohus on 03.11.
6. a määrusega kindlaksmääranud (dtl 176-178).
7. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 3229,82 eurot tasuda riigilõivu 420 eurot, mille hageja on tasunud ja mis on põhjendatud kulu.
8. TsMS § 144 p 1 ja 2 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
9. Kohus, arvestades hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust ja sisu võrrelduna hagis märgitud ajakuluga leiab, et hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingud 7 tunni ulatuses summas 700 eurot on põhjendatud.
10. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 752,40 eurot (1140 eurost 66%) ja hagejalt kostja kasuks 241,29 eurot (709,68 eurost 34%).
11. Hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Seega tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist

§ 113lõikes 1 teises lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

1. Kuna kohus jättis kostja menetluskuludest 34% hageja kanda tuleb hagejalt riigi kasuks TsMS § 190 lg 5 alusel välja mõista kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja kuludest 34%. Arvestades kostjale määratud riigi õigusabi tasu ja kulude suurust, milleks on 709,68 eurot määrab kohus hageja poolt kostjale määratud riigi õigusabi tasu ja kulude osas hüvitamisele kuuluvaks summaks 241,29 eurot (709,68 eurost 34%).
2. Seega tuleb hagejal tasuda kostja menetluskulude katteks riigi tuludesse 241,29 eurot 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 7