← Eesti

1-23-5538/4

1-23-5538 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-23-5538 (21730000106) Kohtunik Inna Ombler Vaidlust

§ 345lg 1 järgi. Kahtlustus Kar

S § 209 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi seisnes selles, et 2018. a lõpus, varalise kasu saamise eesmärgil, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, kasutades ära tema esindatavaid juriidilisi isikuid Korralduspunkt MTÜ ja Q OÜ ning omamata võimalust ega kavatsust täita oma ärilisi kokkuleppeid, teatas Y X OÜ esindajale MGle, et tegutseb bändi „XXX“ XX.XX.XXXX kontserdi korraldamisega Tallinnas ja on huvitatud kontserdile finantseeringu saamisest. Edaspidise suhtlemise ja võltsitud dokumentide esitamisega veenis Y MGt, et projekti investeerimisel on võimalik teenida arvestatav tulu. Seega oma tegevusega lõi Y X OÜ esindajale MGle vale ettekujutuse tegelikest asjaoludest, mistõttu tegi X OÜ vara käsutuse Y kasuks ja kandis kahju 142 700 euro ulatuses. 23.01.2019 teatas Y X OÜ esindaja MGle, et vajab viivitamata suurt rahasummat tsiviilasjas deposiidi maksmiseks. Vastasel juhul ei saa Q OÜ enam äritegevust jätkata, kuna äriühingu vara on arestitud ja kontsert jääb korraldamata. 25.01.2019 esitas Y MG veenmiseks võltsitud 22.01.2019 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-18-19172 (kasutades dokumendi põhjana 18.12.2018 kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-18-18673), millest nähtub, et LHV ja Makse AS hagi tagamiseks arestis kohus Q OÜ pangakontod ja määras arestist vabastamiseks deposiidi summaks 229 683,18 eurot. Olles veendunud, et „XXX“ kontserdi toimumine on küsimärgi all, nõustus MG Yle laenama 230 1 / 10 1-23-5538 000 eurot. 29.01.2019 sõlmisid X OÜ ja Y laenulepingu ning 30.01.2019 kandis X OÜ 230 000 eurot Y pangakontole. Seega oma tegevusega lõi Y X OÜ esindaja MGle vale ettekujutuse tegelikest asjaoludest, mistõttu tegi X OÜ vara käsutuse Y kasuks ja kandis kahju 230 000 eurot. Täiendavalt esitati Yle kahtlustus KarS §

§ 345

lg 1 järgi, kuivõrd Y võltsis eeltoodud asjaoludel 22.01.2019 kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-18-

  2. 14.07.2023 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuur menetluse Y kahtlustuses KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3, § 344 lg 1 ning § 345 lg 1 järgi KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
  3. X OÜ esindaja Kristjan Madisson esitas 24.07.2023 Riigiprokuratuurile kaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri 14.07.2023 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale. Riigiprokuratuuri määrus
  4. Riigiprokurör, tutvunud kaebuse, selle lisade ja kriminaalasja nr 21730000106 materjalidega, leidis, et kriminaalmenetluse lõpetamine on seaduslik ja põhjendatud määruses toodud motiividel ning kaebuses esitatud asjaolud ei anna alust menetlusotsuse muutmiseks või tühistamiseks.
  5. Riigiprokurör asus seisukohale, et välja on selgitatud kõik võimalikud tähtsust omavad asjaolud ning kaebus puudutab üksnes olemasolevate tõendite hindamist ning tõusetunud kahtluste tõendatust. Riigiprokurör leidis, et kõnealuses menetluses on üle kuulatud kõik võimalikud teadaolevad isikulised tõendiallikad ning uuritud dokumentaalseid tõendeid. KrMS § 61 näeb ette juhised, kuidas peab toimuma tõendite hindamine. Ka kohtueelses menetluses tuleb lähtuda kohustuslikest tõendite hindamise põhimõtetest, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning tõendeid tuleb hinnata kogumis. See tähendab muu hulgas seda, et kannatanu ütlused ei ole tema menetlusseisundi tõttu usaldusväärsemad kui muud tõendid, sh kahtlustatava ütlused. Riigiprokuröri arvates on tõendeid hinnatud objektiivselt nende kogumis, eelistamata ühtesid tõendeid põhjendamatult teistele. Kui aga tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu muude tõenditega kõrvaldada, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus kahtlustatava kasuks, mitte aga teha kahtlustatavale kahjulikku otsust puudulike tõendite alusel (RKKKo nr 3-1-1-24-06; RKKKo nr 3-1-1-78-05). Nii on riigiprokuröri hinnangul ka arutataval juhul toimitud. Isiku süü vajab tõendamist usaldusväärsete tõenditega ning kui selliseid tõendeid ei suudeta leida ja vastuolusid olemasolevates tõendites kõrvaldada, tuleb langetada otsus kahtlustatava kasuks, mida kõnealusel juhul on tulenevalt KrMS § 7 lg-st 3 ka tehtud.
  6. Z ütlusi pole menetlusotsuse vastuvõtmisel jäetud tähelepanuta. Kuigi Z ei kinnitanud Y ütlusi viimase nimel „XXX“-ga suhtlemisest, ei saa tema ütlusi pidada piisavaks tõendiks Yle süüdistuse esitamiseks. Määruse sõnastus, nagu oleks tõendatud Y poolt kontserdi ette valmistamine, tugineb Y ütlustele, kuid tõendatud on, et Y tegeles erinevate kontsertide ette valmistamisega ja ka viis neid läbi. Konkreetselt „XXX“ osas tõepoolest Y ütlusi kinnitavad tõendid puuduvad, kuid riigiprokuröri hinnangul ei lükka Z ütlused ümber Y väidet, et ta seda kontserti korraldas. Jääb ka võimalus, et kuna Z suhtles Yga mingil perioodil tihedalt, võib ta seda asjaolu mitte mäletada. Selliselt Z olukorda ülekuulamisel selgitaski – ta ütles, et ei mäleta, et Y oleks tema poole pöördunud 2 / 10 1-23-5538 ettepanekuga korraldada Tallinnas ansambel „XXX“ kontsert, mitte ei eitanud kategooriliselt sellist võimalust. Lisaks, EL ei aktsepteeri esindusmonopole, st YYYi väidetav ainuesindusõigus ei saa võtta Ylt võimalust otse „XXX“ esindajatega mingeid esinemisi kokku leppida. Y kinnitab, et ta seda tegi ja tema väidet ümber lükkavaid tõendeid koguda pole õnnestunud.
  7. Kaebaja on leidnud, et Y ütlused selles, et MG soovis varjata oma W AS-ga seotud rahasid, on valed, kuna W AS-le esitati kahtlustus 11.12.2019, s.o 12 kuud pärast ülekande tegemist ning W AS tegevusluba tunnistati Finantsinspektsiooni poolt kehtetuks 27.05.2019, s.o viis kuud pärast ülekande tegemist. Riigiprokuröri hinnangul ei saa eelmärgitu pinnalt pidada Y ütlusi valeks. Kahtlustuse esitamine pole kaugeltki esimene menetlustoiming, sellele eelneb sageli kuude pikkune kriminaalmenetlus või mõni muu menetlus, nagu arutataval juhul uurimine Finantsinspektsiooni poolt, mis kindlasti ei jää puudutatud isikule teadmata. Seega asjaolu, millal mingis menetluses (lõpp) otsus tehakse, ei saa arutataval juhul olla määrav väitmaks, et sündmused ei kulgenud nii nagu Y on avaldanud.
  8. Miks kriminaalmenetlus on lõpetatud KarS §

§ 345

lg 1 osas, on Põhja Ringkonnaprokuratuuri 14.07.2023 määruses asjakohaselt ja ammendavalt selgitatud ning täiendavate tõendite kogumist kaebaja taotlenud ei ole. Seega jäävad arusaamatuks etteheited senisele menetlusele, et tähelepanuta on jäetud kaebaja viited LHV kirja ja notariga seotud kirjavahetuse võltsimisele. Riigiprokurör märkis, et kui nende asjaolude väljaselgitamine oleks kaebaja hinnangul oluline ja kaevatavat menetlusotsustust muuta võiv, oleks tulnud esitada konkreetsed taotlused, milliste toimingute tegemist ja mis eesmärgil kaebaja täiendava menetluse käigus vajalikuks peab. Kriminaalmenetluse lõpetamisel lähtutakse isikule esitatud kahtlustusest st hinnatakse, kas selles välja toodud kuriteod on leidnud tõendamist või mitte. Yle esitatud kahtlustus ei hõlma kaebaja viidatud LHV panga kirja ja notar JHga peetud kirjavahetuse võltsimist. Lisaks väärib märkimist, et kõik 06.05.2021 kaebaja poolt avaldatu on oletuslik: „[…] X ei tea täpselt, aga tõenäoliselt on Y veel võltsinud […]“

  1. Riigiprokurör märgib, et menetlustoimingute vajalikkuse üle otsustamine on kohtueelses menetluses menetleja ja menetlust juhtiva prokuröri pädevuses ega sõltu menetlusosaliste subjektiivsest arvamusest. Kõnealuses määruses hinnatakse kaebaja argumente seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega ning võetakse seisukoht selle põhjendatuse osas. Kui kaebajal on pretensioone seoses menetluse käigu ja selles tehtud konkreetsete toimingute osas ning ta on seisukohal, et mingi toiming või menetleja tegevus on toonud kaasa tema õiguste rikkumise, tuleb (tuli) sellekohane kaebus esitada KrMS § 228 korras. Eelmärgitust lähtuvalt jäid Riigiprokuratuuri määruses vastuseta pretensioonid, mis olid esitatud kaebuse p-s 2.
  2. Kaebaja polnud ka selgitanud, milline on tema hinnangul menetluse „mõistlik“ tempo.
  3. Kokkuvõtvalt leidis riigiprokurör, et tõendite kogumise võimalused kriminaalasjas on ammendunud ning olemasolevad tõendid ei võimalda Y edasist süüstamist. Samas rõhutas riigiprokurör, et kriminaalmenetluse lõpetamisega ei ole alati võimalik asuda kategoorilisele seisukohale, et kahtlustatav pole talle inkrimineeritud tegu toime pannud, kuid kriminaalmenetluses ei otsustata, kas kahtlustatav on tõenäolisemalt süüdi või süütu. Prokuratuur saab isikut kuriteos süüdistada vaid siis, kui on veendunud, et tema süü on tõendatud. Arutataval juhul taoline veendumus ülaltoodule tuginedes puudub. Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele 3 / 10 1-23-5538
  4. Riigiprokuratuuri määrusele esitas kaebuse X OÜ esindaja vandeadvokaadi abi K. Madisson, kes taotleb Riigiprokuratuuri 25.08.2023 määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist uuendama Y suhtes kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 21730000106 KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3, §

§ 345lg 1 kuriteokahtluste osas.

  1. Kaebuse esitaja jääb juba varasemalt esitatud kaebustes toodud seisukohtade juurde, märkides täiendavalt järgmist. Y paljasõnalisi ütlusi, et ta tegeles „XXX“ kontserdi korraldamisega, ei kinnita mitte ükski muu tõend. Ehk Y kaitseversioon, et ta oma väitel reaalselt tegeles kontserdi korraldamisega ja vajas selleks kannatanult laenuraha, ei leidnud kinnitust. See tähendab, et Yl oli algusest peale kuritegelik plaan eksitada kannatanu juhatuse liiget MGt, eesmärgiga saada kannatanult olematu kontserdi korraldamiseks raha ning seda mitte kunagi kannatanule tagastada. 25.08.2023 määruses asub Riigiprokuratuur täiesti arusaamatule ja alusetule järeldusele, et: „Konkreetselt „XXX“ osas tõepoolest Y ütlusi kinnitavaid tõendeid pole, kuid riigiprokuröri hinnangul Z ütlused ei lükka ümber Y väidet, et ta seda kontserti korraldas.“ Seega 25.08.2023 määruses on kinnitatud, et Y kaitseversioon välist kinnitust ei leidnud.
  2. Riigikohtu praktikas on korduvalt leitud, et kui kahtlustataval/süüdistataval on kaitseversioon, siis tuleb kahtlustataval/süüdistaval seda aktiivselt tõendada. Prokuratuuri määrusest nähtub, et Z on kindlalt väitnud, et Y ei ole talle maksnud nimetatud kontserdiga seotud teenuste eest. Kui Y väitis menetlejale, et ta maksis Zle kontserdi korraldamisega seoses ettemaksuna 15000 eurot, siis tuli Yl oma väiteid tõendada. Y ei ole seda teinud. Y ega ka politsei ei ole tõendanud Y paljasõnalist väidet, et Yl üleüldse eksisteeris mingisugune kokkulepe või suhtlus ansambliga „XXX“. Ei ole tõendatud ja ei ole ka eluliselt usutav, et kui isik tegeleb kontserdi korraldamisega, siis ei jää sellest protsessist alles mitte ühtegi e-kirjavahetust, suhtlust, rahade maksmist vms. Kusjuures kannatanu esitas 22.12.2021 Y kriminaalasja menetlejatele ja prokuröridele info ja 15.11.2021 kohtuotsuse, millega tuvastati Y täiendav kannatanu õigusi rikkuv tegevus. See kinnitab veelkord Y kuritegelikku ja kelmustele suunatud n-ö käekirja ehk Y muid toiminguid, millega ta kannatanut kahjustas. Ka 22.12.2021 esitatud seisukohad, ja tõend on jäetud politsei ja prokuratuuri poolt tähelepanuta, hindamaks Y ütluste usaldusväärsust.
  3. Kaebuse esitaja jaoks on kummastav lugeda Riigiprokuratuuri 25.08.2023 määrusest, et: „Y kinnitab, et ta seda tegi ja tema väidet ümber lükkavaid tõendeid koguda pole õnnestunud“. Y väited ei haaku ühegi muu tõendiga, vaid on vastupidiselt otseses vastuolus Z ütlustega, mille usaldusväärsuses pole kahtlust. Taolist kohtulahendit, mille võltsis Y, pole tegelikkuses olemas, taolist Y poolt võltsitud notari kirjavahetust pole tegelikkuses olemas ja LHV panga dokumente samuti. Ometi on taoline olukord Riigiprokuratuuri arvates kriminaalmenetluse lõpetamiseks asjakohane. Sellejuures asub politsei ja prokuratuur veel Y paljasõnaliste väidete alusel kriminaalasja lõpetamise määruses alusetult süüdistama kannatanut. Tegemist on äärmiselt kahetsusväärse politsei ja prokuratuuri poolse tegevusega, mida õigusriigis ei tohiks olla.
  4. Riigiprokuratuur viitab veel sellele, et: „Lisaks, EL ei aktsepteeri esindusmonopole, st YYYi väidetav ainuesindusõigus ei saa võtta Ylt võimalust otse „XXX“ esindajatega mingeid esinemisi kokku leppida.“ Taoline prokuratuuri väide ei tugine mitte ühelegi tõendile. Politseile ja prokuratuurile 06.05.2021 esitatud YYY kirjas on öeldud, et: „YYY on 20 4 / 10 1-23-5538 aastase kogemusega kontsertide korraldamises Venemaal ja Euroopas. Alates 2013 aastast YYY korraldab „XXX“ kontserte ja esineb mainitud bändi ainsa esindajana Euroopa Liidu riikides.“ Juhul, kui prokuratuuri ja/või Y väitel suhtles Y otse bändi liikmetega/esindajatega, siis tuleks Yl taolist versiooni ka tõendada, st esitada kirjavahetus või konkreetsed isikud, kellega ta siis ansamblist või selle esindajatest suhtles. Tegelikkuses ei ole Y kellegagi suhelnud, sest ta tegutses vaid kelmuse toimepanemise eesmärgil.
  5. Arusaamatul põhjusel usub prokuratuur pimesi juba varasemalt pettuste eest kriminaalkorras karistatud Y paljasõnalisi ning kannatanut ja MGt halvustavaid ütlusi, milles ta on väitnud, justkui tegeles Y võltsimisega MG soovil ja teadmisel. Kannatanu tõi 24.07.2023 kaebuse p-s 5 põhjalikult välja mitmed argumendid ja tõendid, mis kinnitavad, et Y ütlused ei ole õiged. Riigiprokuratuur oma 25.08.2023 määruses nendele sisuliselt ei vasta ja neid ümber ei lükka, jätkates Y kriminaalasja raames kannatanu ja MG suhtes alusetute etteheidete tegemisega, nõustudes muu hulgas ringkonnaprokuratuuri määruses kannatanule ja MGle tehtud alusetute etteheidetega, mida kannatanu oma 24.07.2023 kaebuses vaidlustas. Kannatanu jääb kõikide 24.07.2023 kaebuse p-s 5 esitatud seisukohtade ja tõendite juurde ning palub, et ringkonnakohus hindaks kaebuse lahendamise käigus politsei ja prokuratuuri alusetuid põhjendusi, mis suures osas tuginevad Y ennastõigustavatele ütlustele, justkui kannatanu esindaja MG oli 30.01.2019 ülekannet tehes teadlik, et Y esitas talle võltsitud kohtumääruse. Samuti, justkui Y võltsis kohtumääruse MG korraldusel ja huvides, kuna viimane kartis, et tema vara W AS kontodel arestitakse ja soovis kiiresti raha mujale kanda. Tegemist on ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri selgelt valede ja alusetute järeldustega, mis ei haaku kriminaalmenetluses kogutud objektiivsete andmete ega tõenditega.
  6. Muu hulgas esitas kannatanu 24.07.2023 kaebusega koos Harju Maakohtu 23.01.2023 määruse, mis tehti Y pankrotimenetluses. Selles menetluses tunnustati teiste nõuete kõrval ka kannatanu nõuet Y vastu (sh vaidlusalused laenunõuded). Võlgnik Y ise ei vaielnud kannatanu nõudele vastu. Ka see kinnitab veelkord, et kannatanu andis Yle reaalselt laenu, aga tegi seda Y poolt toime pandud kelmuse tõttu. Juhul, kui tegemist oleks olnud näiliku laenu andmisega nagu Y, politsei ja prokuratuur püüavad väita, ei oleks saanud tunnustada kannatanu nõuet Y pankrotimenetluses. Riigiprokuratuur selle tõendi osas oma määruses mingit seisukohta ei võtnud.
  7. Lähtuvalt Riigiprokuratuuri põhjendustes esitatud väidetest on kannatanu sunnitud esitama kohtule veel täiendavalt järgmised tõendid, mis tõendavad, et Y väide, et tema poolne võltsimine ja kannatanu poolt
  8. a jaanuaris tehtud ülekanded toimusid selleks, et kannatanu saaks oma W AS makseasutuses olevad rahalised vahendid sealt ära kanda, ei vasta tõele. Tõendid on järgmised. LHV panga 13.09.2023 kinnituskirja koopia, mis kinnitab, et kannatanu juhatuse liikmel MGl oli perioodil 11.07.2018 kuni 11.06.2019 LHV pangas arvelduskonto. Seega
  9. a jaanuaris oli MGl olemas arvelduskonto LHV pangas. Niisamuti oli sellel perioodil SEB pangas konto olemas ka kannatanul endal. Eelnimetatud tõendid lükkavad samuti ümber Y väited selle kohta nagu oleks MG soovinud oma rahasid kusagile peita. Tegemist oli Y ilmsete valeväidetega. Tõend kinnitab veelkordselt seda, et kannatanul ja MGl olid olemas seaduslikud rahalised vahendid, kontod muudes pankades ja kannatanul puudus igasugune mõistlik vajadus või põhjus mõelda välja mingeid Y poolt valeütlustes esitatud „skeeme“ või osaleda mingites raha varjamise „skeemides“. Tegemist on Y otseste ja olemasolevate tõenditega kinnitust leidnud valeütlusega. Kui MG oleks ligi 11 kuud enne W AS kriminaalasja avalikuks tulekut või W AS-s olevate maksekontode arestimist teadnud, et W 5 / 10 1-23-5538 AS-ga tekivad mingid probleemid, oleks kannatanul olnud võimalik kanda kõik W AS maksekontol olevad rahalised vahendid enda teisele kontole SEB pangas või juhatuse liikme kontole LHV pangas. Seega Y ja prokuratuuri määrustes esitatud väited on ebaõiged. Juhatuse liikme MG ja W vahelise rahaliste vahendite ülekandmise lepingu koopia (XXXXXXXXXXXXXXXXXX), kuupäevaga 19.08.
  10. Lepingu punkti 1.
  11. a), mille kohaselt lepingupooled on leppinud kokku, et W AS kui lepingu täitja teostab kliendile kui MGle ülekande (tema teisele kontole COOP pangas) kogusummas 26 211,02 eurot. Taolise ülekande tegemise vajadus tekkis sellest, et 27.05.2019 tunnistati kehtetuks W tegevusluba (19.08.2019 lepingu punkt i). Seega isegi juhul, kui oletada, et MG oleks
  12. a jaanuaris teadnud, et W AS makseasutuse osas toimub kriminaalmenetlus või esinevad mingid probleemid (nagu väidavad Y, politsei ja prokuratuur), siis ilmselgelt oleks MG kandnud või saanud vabalt kanda kõik oma W AS kontol olnud rahalised vahendid kas SEB või LHV arveldusarvele. See tõend aga kinnitab, et veel
  13. a augustis (ehk mitu kuud pärast tegevusloa kehtetuks tunnistamist) olid MG W AS maksekontol märkimisväärsed rahalised vahendid, kokku summas 26 211,02 eurot. Kõik need asjaolud näitavad, et paljasõnalised on Y väited W AS kontolt rahade ära kandmise vajaduse kohta
  14. a jaanuaris. W AS ja kannatanu vahelise rahaliste vahendite ülekandmise lepingu koopia (YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY), kuupäevaga 19.08.
  15. Lepingu p 1.
  16. a), mille kohaselt lepingupooled on leppinud kokku, et W AS kui lepingu täitja teeb kliendile kui kannatanule ülekande (tema teisele kontole SEB pangas) kogusummas 19 540,56 eurot Taolise ülekande tegemise vajadus tekkis sellest, et 27.05.2019 tunnistati kehtetuks W AS tegevusluba (19.08.2019 lepingu punkt i) ja MGl oli vaatamata sellele võimalik vabalt W AS kontol olevad vahendid kanda sinna, kuhu ta tahtis. W AS konto väljavõte perioodil 01.05.2019 kuni 29.05.
  17. Kannatanu tugineb selle väljavõtte arvandmetele, mis nähtuvad 16.05.2019 toimunud maksetest. Nimelt MG on ka
  18. a mais ehk enne W AS tegevusloa kehtetuks tunnistamist kandnud kannatanu W AS kontole kokku 388 000 eurot. Juhul, kui MG oleks teadnud W AS probleemidest (nagu väidavad Y, politsei ja prokuratuur), ei oleks MG ilmselgelt kandnud sellele kontole oma rahalisi vahendeid kokku summas 388 000 eurot.
  19. Kannatanu tõi 24.07.2023 kaebuses välja, et on oma varade seaduslikkust tõendanud ja põhjendanud, muu hulgas 17.05.2021 menetlusdokumendis, mille ta esitas Riigiprokuratuurile. Sellele vaatamata esitab ringkonnaprokuratuur oma määruses alusetuid etteheiteid, millega Riigiprokuratuur nõustus: „Eelnev toetab juba käesoleva kriminaalasja 15.01.2021 lõpetamise määruses väljendatud kahtlusi MG ja X OÜ varade päritolu ja tegevuse seaduslikkuse osas ning seab kahtluse alla MG ütlused.“ Riigiprokuratuur on jätkanud kannatanu ja MG süüstamisega Yga seotud kriminaalmenetluse raames, nõustudes ringkonnaprokuratuuri sellekohaste alusetute etteheidetega.
  20. Kannatanu ei nõustu Riigiprokuratuuri väitega, et kannatanu pole esitanud konkreetseid taotlusi, milliseid tõendeid tuleks ja saaks veel koguda. Kannatanu on võltsimiskahtlustega dokumendid koos omapoolse argumentatsiooniga esitanud prokuratuurile 06.05.2021, sh notari kirja, kes kinnitas, et tema ei ole taolisi dokumente koostanud. Kui politseile ja prokuratuurile jäi notari kinnitusest väheks, oleks politsei pidanud ise pöörduma võltsimiskahtlusega dokumendi osas notari (ja ka LHV panga) poole, mitte jätma võltsimiskahtlusega dokumente tähelepanuta, sest ringkonnaprokuratuur ega Riigiprokuratuur pole nende võltsimiskahtlustega dokumentide osas oma määrustes seisukohta võtnud. Riigiprokuratuur toob välja, et: „Yle esitatud kahtlustus ei hõlma kaebaja viidatud LHV panga kirja ja notar JHga peetud kirjavahetuse võltsimist.“ Riigiprokuratuur ei põhjenda, miks on jäetud Yle nende dokumentide võltsimise osas kahtlustus esitamata. Kannatanule teadaolevalt ei ole politsei ega prokuratuur kannatanut teavitanud, et nende dokumentide võltsimiskahtluse 6 / 10 1-23-5538 osas Y suhtes menetlust ei alustata ja et neid asjassepuutuvaid tõendeid politsei poolt ei analüüsita. Kannatanu rõhutab, et tõi 24.07.2023 kaebuse p-s 7 välja, et prokuratuuri põhjendused miks vandeadvokaat LRlt ei olnud võimalik ütlusi saada (ehk täiendavaid tõendeid koguda), on eksitavad. Riigiprokuratuur ei ole oma määruses 24.07.2023 kaebuse p-s 7 esitatud seisukohtadele vastanud, tehes ebaõige järelduse, justkui rohkem tõendeid pole võimalik koguda. Kannatanu tõi 24.07.2023 kaebuse p-s 7 välja, et: „Kui politseile või prokuratuurile oli menetluses vajalik kannatanu luba suhelda LRga, siis selle loa on MG või X alati olnud nõus andma, aga kannatanu ei saa oletada politsei või prokuratuuri plaane või menetlustoimingute tegemise eesmärke.“ Ehk politseile ja prokuratuurile oli teada konkreetne tõendiallikas, keda arusaamatutel põhjustel üle ei kuulatud. Vaatamata sellele, et Riigiprokuratuur ise on juba 28.05.2021 määruses toonud välja, et: „Riigiprokurör leiab, et dokumentide ehtsuse küsimuses vandeadvokaat LR poole pöördumiste sisu, tema osutatud teenuse sisu ja järelduste väljaselgitamine aitaks hinnata asjas esitatud konkureerivate versioonide usaldusväärsust.“
  21. Lisaks on kannatanu seisukohal, et kriminaalmenetlust ei ole viidud läbi mõistlikus tempos. Arutatavas asjas alustati menetlust 18.12.2019 ehk kohtueelne menetlus on kestnud peaaegu neli aastat. Tegemist ei ole mõistlikus tempos kriminaalasja menetlemisega, sest tegemist ei ole keerulise asjaga. Menetluse venimist on põhjustanud asjaolu, et politsei ja/või prokuratuur on soovinud seda menetlust juba varasem mingil põhjusel ära lõpetada. Varem on Riigiprokuratuur tuvastanud, et politsei poolt kriminaalmenetluse lõpetamine oli ebaõige, aga taoline politsei ja madalama astme prokuratuuri poolne venitamine ei saa olla mõistlik. Kannatanu on ise korduvalt olnud aktiivne ja pöördunud politsei poole, et menetlusega ei venitataks, kuid politsei vastused olid pigem blanketsed. Kõnealuse menetluse läbiviimise tempo on olnud ebamõistlikult aeglane. Tegelikkuses politsei ja prokuratuur mingil põhjusel kriminaalmenetlusega ei tegelenud ja venitasid tahtlikult, mis pole õigusriigis seaduslik. Arutataval juhul on prokuratuur Y kelmuste, kohtulahendi ja notari ning panga kirjavahetuse võltsimiste õigustamisel otsustanud ise asuda õigusemõistja rolli, mis pole õige ega seaduslik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  22. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, menetlejate määruste ning esitatud kaebusega, leiab, et kaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Kaebuses esitatud väidete osas on Riigiprokuratuur juba põhistatud seisukoha esitanud. Mingeid uusi asjaolusid ringkonnakohtule esitatud kaebuses välja toodud ei ole.
  23. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Seega on kohtueelses menetluses erinevate menetlusotsustuste vastuvõtmine või vastuvõetud menetlusotsustuste põhjendatuse hindamine eeskätt prokuratuuri pädevuses ja kohtul puudub üldjuhul pädevus ette kirjutada edasise menetluse detailset käiku koos kohustuslike toimingutega. Eelmärgitu tähendab seda, et prokuratuuril on kriminaalmenetluse lõpetamisel teatud kaalutlusruum, millesse kohus süüdistuskohustusmenetluses ei sekku. Ringkonnakohus hindab süüdistuskohustusmenetluses esmajoones kriminaalmenetluse lõpetamise õiguspärasust ehk seda, kas uurimisasutuse või prokuratuuri otsustus ei rajane materiaalõiguse vääral tõlgendusel või kriminaalmenetlusõiguse reeglite rikkumisel, kas on läbi viidud vajalikud ja kõnealuse kuriteoliigiga seotud tavapärased menetlustoimingud. Teiseks, kas konkreetse menetluse asjaolud viitavad võimalusele viia läbi täiendavaid toiminguid ja kolmandaks, kas edasiste toimingute läbiviimine on mõistlik, arvestades nende edulootust ja selleks kuluvaid ressursse. Kui prokuratuur ei ole tõendamisvõimaluste käsitlemisel selgelt eksinud, pole 7 / 10 1-23-5538 ringkonnakohtul alust prokuratuuri kriminaalmenetluse toimetamiseks või selle jätkamiseks kohustada. Seejuures on ebaõige kaebaja seisukoht, justkui prokuratuur oleks praegusel juhul ise asunud õigusemõistja rolli.
  24. Vastuseks etteheitele, et kohtueelses menetluses ei kogutud asjaolude õigeks tuvastamiseks piisava hoolsusega vajalikke tõendeid märgib ringkonnakohus esmalt, et kaebuses esitatud väidete osas on Riigiprokuratuur juba põhistatud seisukoha esitanud. Mingeid uusi asjaolusid ringkonnakohtule esitatud kaebuses välja toodud ei ole. Nõustuvalt riigiprokuratuuri määruses kirjapanduga toonitab ringkonnakohus, et kõnealusel juhul ei saa uurimisasutusele ja prokuratuurile heita ette, et asjas oleks jäetud läbi viimata uuritavate kuritegude asjaolude tuvastamiseks vajalikud ja mõistlikud tavapärased menetlustoimingud. Prokuratuuril on tulenevalt KrMS § 30 lg-st 1 kaalutlusruum, hindamaks, kas täiendavad toimingud võiksid anda kriminaalmenetluse seisukohalt olulist ja objektiivset tõenduslikku informatsiooni. Kohus nõustub Riigiprokuratuuri määruses märgituga, et kõne all oleval juhul, kui pikalt kestnud menetluse jooksul ei ole õnnestunud koguda tõendeid, mis kõrvaldaksid kahtluse kahtlustatava poolt teo toimepanemises, puudub alus arvata, et neid kahtlusi võiks praegusel juhul kõrvaldada mingite täiendavate menetlustoimingute tegemisega.
  25. Kaebaja on endiselt seisukohal, et Y ütlused selles, et MG soovis varjata oma W AS-ga seotud rahasid, on ebaõiged, kuna W AS-le esitati kahtlustus 11.12.2019, s.o 12 kuud pärast ülekande tegemist ning W AS tegevusluba tunnistati Finantsinspektsiooni poolt kehtetuks 27.05.2019, s.o viis kuud pärast ülekande tegemist. Selle kinnituseks on kaebaja esitanud täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohtu hinnangul ei väära täiendavalt esitatud dokumendid Riigiprokuratuuri määruses toodud seisukohti. Ringkonnakohus soostub riigiprokuröri järeldusega, et kriminaalasja materjalide pinnalt ei ole alust pidada Y ütlusi vääraks, kuivõrd asjaolu, millal mingis menetluses (lõpp) otsus tehakse, ei saa arutataval juhul olla määrav väitmaks, et sündmused ei kulgenud nii nagu Y on avaldanud. Ringkonnakohus nendib, et kohtule esitatud kaebuses ei viidata konkreetsetele tõenditele, mis võiksid anda täiendavat objektiivset informatsiooni toimunu osas ja kõrvaldada tekkinud kahtlusi. Kriminaalmenetluse lõpetamisel lähtutakse isikule esitatud kahtlustusest, st hinnatakse, kas selles välja toodud kuriteod on leidnud tõendamist või mitte. Ringkonnakohtul tuleb nõustuda riigiprokuröri seisukohaga, et Yle esitatud kahtlustus ei hõlma kaebaja viidatud LHV panga kirja ja notar JHga peetud kirjavahetuse võltsimist. Seetõttu ei peatu ringkonnakohus neil väidetel pikemalt. Lisaks on õige, et kõik 06.05.2021 kaebaja poolt avaldatu on oletuslik: „[…] X ei tea täpselt, aga tõenäoliselt on Y veel võltsinud […]“ Kriminaalmenetluses ei saa lähtuda oletustest ning KrMS § 7 lg-st 3 tulenevalt tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava süüdiolekus tõlgendada kahtlustatava kasuks. Kaebaja arvates järeldas riigiprokurör ebaõigesti, et kriminaalasjas olevad tõendid ei anna alust tõsikindlalt väita, et Y oleks loonud MGle ja X OÜ-le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse KarS § 209 mõttes. Samuti leiab kaebaja, et Z ütlused on menetlusotsustuse vastuvõtmisel jäetud tähelepanuta. Ringkonnakohus nende seisukohtadega ei nõustu. Kuigi Z ei kinnitanud Y ütlusi viimase nimel „XXX“-ga suhtlemisest, ei saa tema ütlusi pidada piisavaks tõendiks Yle süüdistuse esitamiseks. On tõendatud, et Y tegeles erinevate kontsertide ette valmistamisega ja viis neid ka läbi. Konkreetselt „XXX“ osas küll Y ütlusi otseselt kinnitavad tõendid puuduvad, kuid sarnaselt riigiprokuröriga leiab ka ringkonnakohus, et Z ütlused ei lükka ümber Y väidet, et ta vaidlusalust kontserti korraldas. Z selgitas olukorda ülekuulamisel selliselt, et ei mäleta, et Y oleks tema poole pöördunud ettepanekuga korraldada Tallinnas ansambel „XXX“ kontsert, 8 / 10 1-23-5538 mitte ei eitanud kategooriliselt sellist võimalust. Seda enam, et Z kinnitas, et Y võttis temaga ühendust ürituste korraldamiseks ja palus abi Venemaa artistidega läbirääkimisteks, keda ta soovis kutsuda Eestisse esinema. Seoses YYYi poolt avaldatuga, peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida veelkord tähelepanu asjaolule, et kui eelnimetatud äriühing ka on ainus ansambli esindaja, ei välista see siiski võimalust, et Y võis kontserdi küsimustes artisti endaga otse suhelda. Seda võimalust kinnitab ka Z avaldatu, mille kohaselt artistide ja nende esindajate sõnul tekkisid Yga pidevalt probleemid. Ehk ka Z ütlustest nähtub, et vähemalt mõnedel juhtudel suhtles Y artistidega otse. Eeltoodu kinnitab ringkonnakohtu hinnangul eelnevate menetlejate järeldust, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei anna alust tõsikindlalt väita, et Y lõi MGle ja X OÜ-le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse KarS § 209 tähenduses.
  26. Samuti on oluline tähelepanu juhtida asjaolule, et kelmuse (KarS § 209) kuriteokoosseis eeldab, et tegu on toime pandud pettuse teel. Teisisõnu luuakse süüdlase poolt asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutus, mille tulemusel teeb kannatanu varakäsutuse. Kogutud tõendite põhjal võib järeldada, et X OÜ esindaja MG võis olla 30.01.2019 ülekannet tehes teadlik, et Y esitas talle võltsitud kohtumääruse. Y andis ütlused selle kohta, et ta võltsis dokumendi MG korraldusel ja huvides, kuna viimane kartis, et tema vara W AS kontodel arestitakse ja soovis kiiresti raha mujale kanda. Y väiteid kinnitab asjaolu, et W AS makseasutusega seotud AŠ oli MG initsiatiivil seatud Q OÜ prokuristiks, st nad olid omavahel tuttavad. Samuti asjaolu, et 30.01.2019 W AS kontolt tehtud 230 000 euro üle kandmisega viis MG oma W AS makseasutuse kontolt välja kõik vabad vahendid. Tänaseks on W AS makseasutuse tegevusluba kehtetuks tunnistatud seoses seal esinenud ulatuslike rahapesuvastase tegevuse, tunne-oma-klienti protseduuride rakendamise ja muude seaduses sätestatud nõuete rikkumistega. Lisaks on makseasutuse esindaja rahapesu kuriteo eest süüdi tunnistatud. Eelnev toetab juba arutatava kriminaalasja 15.01.2021 lõpetamise määruses väljendatud kahtlusi MG ja X OÜ varade päritolu ja tegevuse seaduslikkuse osas ning seab kahtluse alla MG ütlused. Asjaolu, et menetlejal on kannatanu ütluste osas tekkinud kahtlusi, ei tähenda, et kannatanut on asutud süüstama nagu on leitud ringkonnakohtule esitatud kaebuses. Sellisteks järeldusteks puudub alus. Kaebuses on taas viidatud vajadusele kuulata üle vandeadvokaat LR. Eelnevad menetlejad on selgitanud, et püüti saada luba LR kutsesaladuse hoidmise kohustusest vabastamiseks, et selgitada välja dokumentide ehtsuse küsimuses LR poole pöördumiste sisu, tema osutatud teenuse sisu ja järeldused, kuid ilma tulemuseta. Kaebaja on esitanud kaebuse lisadena täiendavaid tõendeid, mille osas ringkonnakohus küll juba märkis, et need ei kummuta Riigiprokuratuuri seisukohti. Samas jääb arusaamatuks, millisel põhjusel ei ole täiendavaid tõendeid ja vajalikke nõusolekuid LR kutsesaladuse hoidmise kohustusest vabastamiseks, esitatud juba eelnevalt menetlejale ning miks need tõendid ja argumendid esitatakse alles ringkonnakohtu menetluses. Seejuures ei ole kõnealuseid nõusolekuid esitatud ka ringkonnakohtule.
  27. Kaebuses on väidetud, et Harju Maakohtu 23.01.2023 määrusega, mis tehti Y pankrotimenetluses, tunnustati teiste nõuete kõrval ka kannatanu nõuet Y vastu (sh vaidlusalused laenunõuded). Võlgnik Y ei vaielnud kannatanu nõudele vastu. Kaebaja hinnangul kinnitab see veelkord, et kannatanu andis Yle laenu, aga tegi seda Y poolt toime pandud kelmuse tõttu. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei soostu. Selles, et Y kannatanult laenu sai, ei ole algusest peale vaidlust olnud. Küll aga ei saa väita, et laenunõuete tunnustamine tähendab automaatselt, et laenu anti kelmuse mõjul.
  28. Vastuseks kaebajate etteheitele, et prokuratuur ei menetlenud asja vajaliku kiirusega, märgib ringkonnakohus järgmist. KrMS § 208 lg 1 alusel esitatava kaebuse alusel on 9 / 10 1-23-5538 ringkonnakohtu pädevuses kontrollida, kas esinevad alused kriminaalmenetluse jätkamiseks või alustamiseks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et etteheited menetleja tegevusele või tegevusetusele kuuluvad lahendamisele KrMS §-s 228 ettenähtud korda järgides. Seega ei saa ringkonnakohus kõnealuses määruses võtta seisukohta uurimiskaebemenetluses lahendatavate küsimuste osas.
  29. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et süüdistuskohustusmenetluse käigus ei ole ilmnenud selliseid menetluslõigusikke rikkumisi, mis tooks kaasa kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise. Uurimisasutus on selgitanud välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ning kaalutlusviga ei ole menetlejad teinud. Ringkonnakohus loeb vastuvõetud menetlusotsustuse õiguspäraseks ja seaduslikuks ning ühtlasi leiab, et puuduvad alused KrMS § 208 korras esitatud kaebuse rahuldamiseks.
  30. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 25.08.2023 määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 10 / 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.