1-09-15296/194

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. november 2023 Kohtuasja number 1-09-15296 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Nikolai Vjazmini (Vjazmin; 37510112228) tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Määruskaebuse esitaja Nikolai Vjazmin Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Viru abiprokurör Sofja Hristoforova Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Nikolai Vjazmini määruskaebus läbi vaatamata ning tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu
5. juuli
6. a otsusega tunnistati Nikolai Vjazmin süüdi karistusseadustiku (KarS) § 114 p 1 (mõlema alternatiivi), § 199 lg 2 p 4, § 121 ja § 136 lg 1 järgi süüdi, mille eest karistati teda vangistusega 18 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud kaks päeva karistusaja hulka. Karistusaja alguseks loeti
7. aprill
8. Tallinna Ringkonnakohtu
9. detsembri
10. a otsusega mõisteti Nikolai Vjazmin KarS § 114 p 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks osas, mis puudutas tapmise julma viisi. Muus osas jäi Harju Maakohtu
11. juuli
12. a otsus muutmata. Harju Maakohtu
13. veebruari
14. a määrusega vähendati KarS § 5 lg 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg 3⁴ alusel Nikolai Vjazminile Harju Maakohtu
15. juuli 2010, a otsusega mõistetud liitkaristust 2 kuu võrra. Nikolai Vjazmini karistusaeg lõppeb
16. veebruaril
18. Viru Vangla esitas
19. septembril 2023 Viru Maakohtule materjalid Nikolai Vjazmini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamiseks. Prokuratuur ja vangla tema ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Vaidlustatud maakohtu määrus
20. Viru Maakohtu
21. oktoobri
22. a määrusega jäeti Nikolai Vjazmin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõetult järgmised. 3.
23. Täidetud on formaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemiseks. Samuti on Nikolai Vjazminil olemas vabanemisjärgne elukoht, mis on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. 3.
24. Kiiduväärne on see, et Nikolai Vjazmin suhtub haridusse ja enesetäiendamisse positiivselt: ta on õppinud riigikeelt, omandanud puidupingitöölise, kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse ning maastikuehituse eriala, vanglas läbis ta sotsiaalprogrammid "Sotsiaalsete oskuste treening" ning „Vihajuhtimine“ ühes selle jätkutegevustega. Nikolai Vjazminil on garanteeritud töökoht ettevõttes DavKai Grupp OÜ, kuhu ta saab abitöölisena tööle asuda. Samuti on tal toetav lähivõrgustik. Sõltuvusi ei ole. 3.
25. Kuigi eelnev kõneleb süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kasuks, esineb ka mitmeid vabastamise vastu rääkivaid asjaolusid. Nikolai Vjazmini puhul on uue kuriteo toimepanemise risk liialt kõrge. Süüdimõistetut on karistatud väljapressimise, salajaste varguste, dokumendi võltsimise, vägistamise, avaliku korra raske rikkumise, kelmuse, vabaduse võtmise, kehalise väärkohtlemise ning mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Praegu kannab ta karistust mõrva, kehalise väärkohtlemise, teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise ja võõra vallasasja ebaseadusliku omandamise eest. Sedavõrd raskete kuritegude toimepanemine tähendab, et Nikolai Vjazmini retsidiivsusrisk peab olema ennetähtaegseks vabastamiseks väga madal. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. 3.
26. Nikolai Vjazmini vabastamise vastu räägib seegi, et tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust – teda on allumatuse ja ebaviisaka käitumise eest karistatud nii noomituse kui kartserikaristusega. Ka varasematel kordadel süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse vaagimisel on maakohus täheldanud distsiplinaarrikkumiste olemasolu. Seega on Nikolai Vjazmin pannud vanglas järjepidevalt rikkumisi toime, mis viitab tema normikuulekuse defitsiidile. Kui süüdimõistetu jätkab isegi vangla range järelevalve tingimustes õigusrikkumiste toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Oluline on seegi, et Nikolai Vjazmin pole asunud vanglas tööle koristajana, kuigi ta on sellele ametikohale tööle määratud. 3.
27. Nikolai Vjazmini suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga tuttavad. Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et Nikolai Vjazminil on kuritegelikud hoiakud. Ta ei ole asunud majandustöödele. Ajavahemikul
28. jaanuarist 2021 kuni
29. novembrini 2021 keeldus ta vangla poolt pakutavast toidust, kuna leidis, et ühelt konkreetselt toidujagajalt ta toitu vastu ei võta. Ta on rikkunud vangladistsipliini. Tema suhtumine ametiisikutesse on negatiivne. Oma kuritegelikule käitumisele püüab ta leida õigustusi ja seletusi. Nii Nikolai Vjazmini varasem kui praegune käitumine vanglas annavad aluse kahelda tema väidetavas motivatsioonis loobuda kuritegelikust käitumisest. Nikolai Vjazmini mineviku pinnalt puudub veendumus, et 2 nüüdseks kantud karistus on tema käitumisele mõjunud sedavõrd, et ta on oma käitumist muutnud ja käitub edaspidi õiguskuulekalt. Määruskaebus
30. Nikolai Vjazmin esitas Viru Maakohtu
31. oktoobri
32. a määruse peale kaebuse, milles palub kaevatava kohtumääruse tühistamist ning uue otsustuse tegemist. Süüdimõistetu toob välja, et kuna joobes juhtimise pani ta toime 22 aastat tagasi, jääb arusaamatuks, kuidas see saab olla ohuteguriks. Ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, mis on tema mõttemaailma muutnud. Kõige lihtsam on probleeme lahendada vägivalda kasutamata. Viieteistkümne vanglas veedetud aasta jooksul ei ole tal olnud mitte ühtegi vägivaldset konflikti valvurite või kaaskinnipeetavatega. Tänapäeval lahendatakse kõik võlaküsimused kohtus või selleks spetsialiseerunud inkassofirmade kaudu, mitte nii, nagu tema seda 15 aastat tagasi tegi. Kahetseb väga, et on toime pannud raske kuriteo. Ta on õppinud oma vigadest. Nikolai Vjazmin märgib, et tal on toetav lähivõrgustik – õe pere, tüdruksõber ja tööandja. Viimane on talle koheselt valmis tööd pakkuma. Väär on väide, justkui oleks ta alkoholi kuritarvitanud. Kõik kuriteod peale joobes juhtimise pani ta toime kaine peaga. On valmis alluma elektroonilisele valvele ning nõus osalema sotsiaalprogrammides. Ringkonnakohtu seisukoht
33. Maakohtul on ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
34. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Nikolai Vjazmini kuritegelik minevik, küünilised kuriteo toimepanemise asjaolud ning vanglas distsiplinaarrikkumise toimepanemine ühes kuritegelike hoiakute säilimisega annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui jättis Nikolai Vjazmini ennetähtaegselt vabastamata. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebusel puudub ilmselgelt igasugune edulootus. Seetõttu jätab ringkonnakohus Nikolai Vjazmini määruskaebuse KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3