KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 17.11.2023, Tallinn Haldusasja

) järgi saab ajapikendust anda kutsealusele, kes peab üleval vähemalt ühte alla kolmeaastast last või vähemalt kahte last või ühte üle kolmeaastast last, kellel puudub teine vanem. X laps sai 17.05.2022 kolmeaastaseks, millega lõppes ka X ajapikendus lapse ülalpidamiseks. Rahvastikuregistri andmetel on Xl üks laps. KRA ei saa Xle anda ajapikendust seoses elukaaslase rasedusega, sest

ei näe sellist võimalust ette. Ajapikendust kahe lapse ülalpidamiseks on võimalik taotleda pärast lapse sündi. Kui teine laps sünnib ajateenistuse ajal, vabastab teenistuskoha ülem taotluse alusel X ajateenistusest (

§ 56lg 2 p 3).

Lisaks makstakse ajateenistuses viibimise ajal ajateenija lastele toetust (toetuse suurus on 900 eurot kuus lapse kohta).

1. X esitas 11.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 16.01.2023 ja 21.03.2023) KRA 05.01.2023 otsuse tühistamiseks ja KRA kohustamiseks anda kaebajale ajapikendus seoses lapse ja lapse ema ülalpidamiskohustusega. KRA ei ole hinnanud kaebaja ülalpidamise kohustust õigesti. Kaebajal on 3-aastane laps ja kaebaja lapse ema on hetkel teise lapse ootel. Teine laps sünnib
2. a suvel. Kaebaja lapse ema on töötu ning seega on kaebaja lapse isana kohustatud teda ülal pidama. See kohustus tuleneb perekonnaseaduse (PKS) § 111 lg-st 2, mis sätestab, et kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab kõige varem neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes. Kaebaja lapse ema kasvatab praegu 3-aastast last ja tal ei ole võimalik tööle asuda seoses rasedusega – mõneks kuuks uue töö otsimine ei ole ratsionaalne. Alates 01.04.2023 (s.o neli kuud enne lapse sündi) on kaebaja lapse isana kohustatud oma lapse ema ülal pidama.
3. Kaitseressursside Amet palus 26.01.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

§ 43

lg 1 p 1 järgi antakse ajapikendust kutsealusele, kes lapsevanemana peab ülal vähemalt ühte alla kolmeaastast last ning ülalpidamiskohustus tuleneb PKS-st. Seega peab lapsevanemale andma võimaluse ajateenistusse asumise edasi lükkamiseks vähemalt lapse kolmeaastaseks saamiseni. KRA on 04.06.2019 otsusega nr 11-9.2/1749 andnud kaebajale ajapikendust alla kolmeaastase lapse ülalpidamiseks kuni 17.05.2022. Vaidlustatud otsuses on vastustaja selgitanud, et ajapikendust kahe lapse ülalpidamiseks on võimalik taotleda pärast lapse sündi.

§ 43

lg 1 p-d 1, 2 ja 3 seovad kutsealuse õiguse ajapikendusele laste ülalpidamiskohustuse tekkimisega, kuivõrd lapse õigusvõime eeldus on elusalt sündimine (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg 2). Eeltoodust nähtub selgelt, et ajapikendust kahe lapse ülalpidamiseks ei ole võimalik anda enne teise lapse sündi. Teatud juhtudel võib ajateenija teenistusest vabastada ka enne ajateenistustähtaja (8 või 11 kuu) möödumist. Üheks vabastamise aluseks on mh see, kui ajateenija sai ajateenistuse jooksul lapsevanemaks (

§ 56lg 2 p-d 2, 3 ja 4). Seega on kaebajal pärast lapse sündi õigus taotleda teenistuskoha ülemalt enda teenistusest vabastamist. Ajateenija ei saa enne 2

§ 54lg-d 6 ja 7).

PKS § 111 lg 2 sätestab küll lapse isale üldise kohustuse lapse ema ülalpidamiseks kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi, kuid

ei näe kutsealusele ette ajapikendust seoses abikaasa või elukaaslase rasedusega.

ei võimalda ka kutsealusel taotleda ajapikendust seoses abikaasa/elukaaslase ülalpidamisega, juhul kui abikaasa/elukaaslane ei ole raske või sügava puudega isik (

§ 43lg 1 p 4).

Eeltoodust tulenevalt on KRA hinnanud kaebaja ülalpidamise kohustust õigesti. Ajateenijale makstakse igakuist toetust ja ajateenija lapsele makstakse lapse toetust, mille suurus on 900 eurot kuus iga lapse kohta kuni lapsevanema ajateenistuses viibimise lõpuni. Seega väited, mille kohaselt jääksid kaebaja laps ja elukaaslane kaebaja ajateenistuses viibimise ajal ülalpidamiseta, ei ole õiged. Nendest toetustest on kaebajal võimalik oma peret üleval pidada.

1. Tallinna Halduskohus jättis 04.04.2023 menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. otsusega kaebuse rahuldamata ja Kaebajal on hetkel üks kolmeaastane laps ning kaebaja elukaaslane on rase. Kaebaja väitel on kaebaja lapse ema töötu ning teine laps sünnib
2. a suvel, seega PKS § 111 lg-st 2 tulenevalt on kaebaja alates 01.04.2023 (s.o neli kuud enne teise lapse sündi) kohustatud oma lapse ema ülal pidama.

§ 43

lg-s 1 sätestatud ajapikenduse andmise alused laste ülalpidamiseks ei anna praegusel juhul kaebajale õigust ajapikenduse saamiseks. Kaebaja suhtes ei saa kohaldada

§ 43lg 1 p-i 1, sest kaebaja laps sai 17.05.2022 kolmeaastaseks.

Samuti ei kohaldu kaebaja suhtes

§ 43

lg 1 p 2, sest

-s ei ole ette nähtud ajapikenduse andmist enne lapse sündi. Kaebajal on õigus taotleda ajapikendust kahe lapse ülalpidamiseks pärast teise lapse sündi (

§ 43lg 1 p 2, Ts

ÜS § 7 lg 2). Seda seisukohta toetavad muu hulgas

§ 56

lg 2 p-d 2‒4, mis näevad ette, et ajateenistuskoha ülem vabastab ajateenija ajateenistusest enne ajateenistustähtaja lõppemist, kui ajateenistuse ajal sai ajateenija lapsevanemaks või muuks last ülalpidavaks isikuks, mistõttu on ta kohustatud ülal pidama vähemalt ühte alla kolmeaastast last või kahte last või vähemalt ühte last, kellel puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud ning ülalpidamiskohustus tuleneb PKS-st. Lisaks ei ole

-i järgi abikaasa ülalpidamine enne lapse sündi kutsealusele ajapikenduse andmise aluseks, v.a juhul, kui abikaasa on raske või sügava puudega isik, kellel puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud (

§ 43lg 1 p 4).

Kaebusest nähtuvalt aga sellise olukorraga praegu tegemist ei ole. Raseda abikaasa toetamiseks on ajateenijal võimalik kasutada seaduses ette nähtud puhkust või lisapuhkust (

§ 54lg-d 6 ja 7).

Kaebaja puhul ei saa kohaldada ka

§ 43lg 1 p-i 3.

Viidatud sätte kohta on

-i eelnõu teise lugemise seletuskirjas1 selgitatud järgmist: „selle sättega on üritatud vältida olukorra teket, kus vabastust nõutakse ka olukorras, kus teisel vanemal on samuti lapse ülalpidamiskohustus (nt sissetuleku puudumine). Täiendus rõhutab, et ajapikendust saada sooviv isik peab olema n-ö üksikvanem. Teine vanem on kas surnud või vanemlike õigusteta.“ 1

-i seletuskiri (teine lugemine), vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ca270e2-6cb7-4918a02b-8859a2ec2df9 3

-st, mis ei näe ette ajapikenduse andmist seoses abikaasa rasedusega. Sealjuures ei saa pidada ka sisuliselt põhjendatuks kaebaja väidet, justkui tal kaoks kaitseväeteenistuskohustuse täitmisel võimalus oma peret (last ja lapse ema) rahaliselt toetada (ülal pidada). Ajateenijale makstakse ajateenistuse kestel igakuist toetust ja lisaks ajateenija lapsele lapse toetust (

§ 54lg-d 1 ja 11).

Vabariigi Valitsuse 03.01.2017 määruse nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ (määrus nr 1) § 1 järgi sõltub ajateenija igakuine toetus tema auastmest ning sama määruse § 5 lg 1 järgi on ajateenija lapse toetuse suurus 900 eurot kuus. Lisaks ei ole kaebaja kohtule esitanud andmeid, et lapse ema oleks töövõimetu või teda oleks reaalselt muul põhjusel vajalik ülal pidada. Rasedus iseenesest ei välista enese ülalpidamise võimekust ja vajalikkust, seejuures olukorras, kui lapse isal esinevad seadusest tulenevad piirangud enda raseda elukaaslase toetamiseks (nt ajateenistusse asumise kohustuse tõttu). PKS § 111 lg 2 reguleerib lapse isa poolt lapse ema ülalpidamiskohustust varemalt neli kuud enne lapse sündi. Kaebaja kutsuti ajateenistusse alates 30.01.2023 ning kaebuse kohaselt tekib kaebajal PKS § 111 lg-st 2 tulenevalt lapse ema ülalpidamise kohustus alates 01.04.2023 (s.o eelduslikult on lapse sünni aeg 01.08.2023). Seega ei saa PKS § 111 lg 2 üldse seonduda kaebaja kaitseväekohustusega perioodil 30.01‒01.04.2023. Eeltoodust tulenevalt ei ole

§ 43

lg 1 p-des 1‒4 sätestatud tingimused ajapikenduse saamiseks täidetud ning alust ajapikenduse saamiseks ei tulene kaebajale ka muudest õigusnormidest. Seega on KRA põhjendatult keeldunud kaebaja vastava taotluse rahuldamisest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. X palub 04.05.2023 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 04.04.2023 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Halduskohus ei ole arvestanud sellega, et kaebaja abikaasa ei saa töötada terviseseisundi tõttu ja jääb kuni teise lapse sünnini üksi koos väikese lapsega. Nii suur koormus ja teiste lähedaste puudumine panevad kaebaja abikaasa vaimse ja füüsilise seisundi raseduse viimastel nädalatel ohu alla. On võimalik, et abikaasa suunatakse raseduse viimastel nädalatel haiglasse, mistõttu jääb kaebaja laps sel ajal järelevalveta ja hooleta.

§ 43lg-s 1 sätestatud perekondlike asjaolude nimekiri ei ole ammendav.

Seadusandja eesmärk on tagada lastele teise vanema kohalolek ning see, et tema terviseprobleemidega lähedased ja sugulased ei kannataks isiku ajateenistusse kutsumisel. 8. Kaitseressursside rahuldamata. Amet palub 06.06.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus 4

ei näe ette ajapikenduse andmist enne lapse sündi. Kaebajal on õigus taotleda ajapikendust pärast teise lapse sündi (

§ 43lg 1 p 2, Ts

ÜS § 7 lg 2). Samuti ei ole ajapikenduse andmise aluseks elukaaslase ülalpidamine enne lapse sündi, v.a kui abikaasa/elukaaslane ei ole raske või sügava puudega isik, kellel puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud (

§ 43

lg 1 p 4).

lubab leida mõistliku lahenduse siis, kui ajateenijal on vaja lapse emale raseduse või sünnituse ajal toeks olla. Sellisel juhul võib ajateenija kasutada seaduses ettenähtud puhkust või lisapuhkust (

§ 54lg-d 6 ja 7).

Lisaks on ajateenijal õigus taotleda ajateenistuskohast väljalubamist kuni 24 tunniks ning pühadel ja puhkepäevadel kuni 96 tunniks. Samuti on seadusega ette nähtud toetused ajateenijale ning ajateenija lapsele, millest kaebajal on võimalik oma peret ülal pidada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Apellatsioonkaebuse väited ei ole asjakohased.

sätestab kutsealusele ajapikenduse andmise regulatsiooni ja selles osas ei saa tugineda PKS-i normidele. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et kaebaja abikaasa oleks raske või sügava puudega või tal oleks tuvastatud töövõime kaotus (

§ 43lg 1 p-d 3 ja 4).

KRA 05.01.2023 otsuse tegemise ajal oli kaebajal üks kolmeaastane laps (

§ 43lg 1 p-d 1 ja 2).

Järelikult puudus õiguslik alus talle ajapikenduse andmiseks. 11. Viidatud

normid ei ole vastuolus põhiseadusega, kuna arvestavad PKS-st tulenevate perekondlike ülalpidamiskohustustega ka perioodil, kui kutsealune viibib ajateenistuses. Nii näeb seadus ette igakuise toetuse ajateenijale (

§ 54

lg 1) ja ka igakuise toetuse ajateenija lapsele (

§ 54lg 11).

Vastustaja ja halduskohus on asjakohaselt viidanud määrusele nr 1, mille § 1 lg-te 2 ja 3 järgi sõltub ajateenija igakuine toetus tema auastmest (minimaalselt 115 eurot kuus) ning sama määruse § 5 lg 1 järgi on ajateenija lapse toetuse suurus 900 eurot kuus. Neid toetusi ei saa pidada sedavõrd väikesteks (arvestades ka ajateenistuse pikkust), millest võiks järeldada riigi poolt ajateenija perekonna abitusse olukorda jätmist ajateenistuse perioodiks. 12. Igasugused erakorralised olukorrad (apellatsioonkaebuses viidatud kaebaja abikaasa haiglasse sattumine vmt) on lahendatavad ajateenija puhkuse ja lisapuhkuse (

§ 54

lg-d 6 ja 7) või ajateenija ajateenistuskohast väljalubamise (

§ 52lg 6) kaudu.

Kõiki neid asjaolusid arvestades pole põhjust kahelda ka perekonnasidemete säilimises ajateenistuse perioodil. 13. Eelnevast tulenevalt puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Halduskohtu otsus jääb muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5