Kaebuses leiti, et prokurör on koostanud kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXXX Xle ebaseadusliku süüdistusakti Cga seotud episoodide osas. Kaebuses on märgitud, et kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXXX süüdistati 30. novembril 2020 koostatud süüdistusakti kohaselt X
lg 2 p 1 ja 2 järgi kolmes narkootilise aine käitlemise teos, neist kahes koos Cga. Süüdistuse kohaselt omandasid X ja C metadooni, fentanüüli ja karfentanüüli sisaldavat pulbrit täpselt teadmata isikult ja kohas enne
Süüdistuse sisuks olev tegu on mh narkootiliste ainete käitlemine enne
X leidis, et kuna üldmenetluses arutamiseks kohtusse saadetud süüdistuses heideti talle ette narkootilise aine käitlemist kolmel korral, pidid süüdistajal olema tõendid, mis kinnitavad tema süüd kõikides episoodides. Kohtumenetluses ei toimunud ühtegi sisulist istungit, milles oleks uuritud tõendeid. Samas loobus süüdistaja kahes episoodis X vastu esitatud süüdistusest, et oleks võimalik sõimida kokkulepe. Selliselt toimides võis süüdistaja panna toime kuriteo. Kui süüdistaja leidis, et X süü on tõendatud, ei ole võimalik, et süüdistaja lihtsalt mingi hetk ilma tõendeid uurimata mõnest süüteoepisoodist loobub. Ei ole aktsepteeritav, et süüdistus esitatakse lihtsalt kas süüdistatava survestamiseks või mõnel muul eesmärgil ning hiljem sellest ilma tõendeid uurimata lihtsalt loobutakse. Kriminaalmenetluse ülesandeks ei ole mitte ainult kuriteo asjaolude selgitamine, vaid ka kuriteos süüdistatava põhiõigusi tagav kohtlemine ning tema alusetu süüdistamise välistamine. Süüdistajal on tulenevalt KrMS § 268 lõikest 2 õigus kohtulikul arutamisel enne kohtuliku uurimise lõpetamist süüdistust muuta ja täiendada, esitades muudatused ja täiendused kirjalikult kohtule ning teistele kohtumenetluse pooltele. Praegusel juhul aga asja sisulist arutamist ei toimunud. Seega ei olnud süüdistajal mingit alust juba esitatud süüdistusest kokkuleppemenetluses osaliselt loobuda.
koosseis eeldab subjektiivsest küljest, et prokurör oleks teadvalt ebaseaduslikult koostanud süüdistusakti süütule isikule. Selliseid asjaolusid aga tuvastatud ei ole. Asjaolu, et riigiprokurör loobus kahes episoodis süüdistuse esitamisest, ei tähenda, et prokurör on esitanud süüdistuse teadvalt süütule isikule. 13. aprilli 2021 kohtuistungi protokollist lähtuvalt selgitas riigiprokurör, et Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-47-16 märkinud, et kokkuleppemenetluses on aktsepteeritud ka see, kui kohtuistungil tehakse protokolliline parandus juba sõlmitud ja allkirjastatud kokkuleppesse ning kui kõik osapooled selle parandusega soostuvad, on see aktsepteeritav kui parandatud kokkulepe. Protokollist nähtub, et Xl ega tema kaitsjal ei olnud vastuväiteid kokkuleppe tingimuste muutmisele ja et X kinnitas, et ta sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Riigiprokuröri hinnangul ei esine ka asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada riigiprokurör Y tegevuses
Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-96-09 selgitanud, et kokkuleppemenetlusega nõustumisel loobub süüdistatav mitmetest olulistest menetluslikest õigustest. Seetõttu on mõistetav ja kooskõlas kokkuleppemenetluse olemusega, et kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus on võimalikud prokuröri poolt teatavad järeleandmised süüdistatavale karistuse liigi ja määra valikul. Olukorras, kus kokkuleppe muutmine ei eelda uusi või lisaläbirääkimisi, toetavad sellist seisukohta ka menetlusökonoomia huvid. Vastuseks kaebuses märgitule, et kriminaalasjas ei toimunud tõendite uurimist, mille järgselt oleks prokuröril olnud õigus süüdistusest loobuda, märkis riigiprokurör, et kui kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendite hindamisel leiab prokurör, et kuriteo toimepanemine on tõendatud, siis esitab ta süüdistuse. Riigiprokurör esitas süüdistusakti üldmenetluses, mis tähendab, et prokuröri hinnangul oli Xle süüdistuse esitamiseks piisavalt tõendeid. Juhtivale riigiprokurörile
§-des 310 või 3113 sätestatud kuritegude toimepanemisele. Vastupidisele seisukohale ei anna alust asuda ka kaebaja arvamus, et teatud osas süüdistusest loobumine või selle muutmine saab võimalik ja põhjendatud olla vaid enne kohtuliku uurimise lõppu, kuid mitte siis, kui tõendite kohtulikku uurimist ei alustatudki. Prokuröril on võimalik ka üldmenetluses sootuks loobuda näiteks mõne süüdistusaktis kajastatud tõendi avaldamisest ja kohtulikuks uurimiseks esitamisest, mis ei ole praktikas harv või enneolematu. Sellist praktikat ei saa ühtlasi lugeda süüdistatava olukorda kahjustavaks või halvendavaks, vaid pigem kergendavaks. Riigi peaprokurör rõhutas, et kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt subjektiivse hinnangu või spekulatsioonide põhjal. Lubamatu on kriminaalmenetluse alustamine olukorras, kus alles kriminaalmenetluslike vahenditega tuleks otsida kriminaalmenetluse alust, mida kaebaja riigiprokurör Y tegevuse puhul taotleb. Kaebaja kirjeldatud asjaolude põhjal puudub igasugune alus riigiprokurör Y suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks
, § 3111 või mõne muu karistusseadustiku eriosas sätestatud kuriteokoosseisu tunnustel. Kaebus riigi peaprokuröri määruse peale 7. Riigi peaprokuröri määruse vaidlustas X esindaja Tanel Mällas, kes taotleb kuriteokaebuses toodud asjaolude osas kriminaalmenetluse alustamist. 4 Kaebuse esitaja rõhutab, et kõnealuses kriminaalasjas ei toimunud kohtumenetluses sisulist kohtulikku uurimist, vaid prokurör otsustas pärast kohtu poolt osundatule lihtsalt loobuda osaliselt süüdistuses toodud episoodidest. Prokuröril puudusid formaalsed ja materiaalsed alused jätta kokkuleppest välja episoodid, mille kohta olid olemas tõendid. Esimeses sõlmitud kokkuleppes ei olnud prokurör nõus loobuma ühestki episoodist ning ainult kohtu selgitusi arvestades, et osad episoodid langevad perioodi, mis ei võimalda algset kokkulepet sõlmida, oli prokurör nõus osadest loobuma. Seega ei sündinud uus kokkulepe poolte läbirääkimiste tulemusena, vaid oli kantud prokuröri soovist sõlmida igal juhul kokkulepe, seda olukorras, kus väidetavalt olid olemas X süüd kinnitavad tõendid. Riigi selline käitumine, kus oma suva järgi esitatakse süüdistus või loobutakse sellest hiljem osaliselt, ei ole aktsepteeritav. Tegemist on kas ebaseadusliku süüdistuse esitamisega või ebaseaduslikult süüdistusest loobumisega. Seda asjaolu, miks süüdistaja sellisel viisil tegutses, on võimalik tuvastada kriminaalmenetluse käigus.
ja § 3113 normid peavad välistama prokuröri kergekäeliste otsustuste tegemise isikule süüdistuse esitamisel või sellest loobumisel. Prokurör on Xga seotud menetluses esitanud talle kergekäeliselt süüdistuse või põhjendamatult hiljem sellest loobunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Prokuratuuri kohustamiseks kriminaalmenetlust alustama alust ei ole. 9.
koosseisu tunnustest saab rääkida juhul, kui asjaolud viitavad sellele, et prokurör teadis, et süüdistus on esitatud süütule isikule või et kokkulepe on sõlmitud süütu isikuga. See omakorda eeldab, et prokurör teadis, et tõendeid süüdistuse kinnitamiseks ei ole. Kaebuse kohaselt näitab seda asjaolu, et prokurör sõlmis üldmenetluses arutatavas kriminaalasjas kokkuleppe, millest jättis välja kaks süüdistuses toodud episoodi. Ringkonnakohus leiab, et üksnes sellest asjaolust ei nähtu
§-le 310 vastava kuriteo tunnuseid. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole süüdistajal õigust enda suva järgi otsustada süüdistusakti esitamise ja süüdistuse mahu ega ka süüdistusest osaliselt loobumise üle. Ringkonnakohus tõdeb, et süüdistuse esitamine või sellest loobumine ei või olla meelevaldsed otsustused, kuid prokuröril on kaalutlusõigus nii süüdistuse esitamise kui ka sellest loobumise üle. KrMS § 226 lg 1 kohaselt koostab prokurör süüdistusakti, kui ta on pärast kriminaaltoimiku tutvustamist veendunud, et kriminaalasjas on kogutud vajalikud tõendid. KrMS § 268 lg 2 kohaselt võib prokurör kohtulikul arutamisel enne kohtuliku uurimise lõpetamist süüdistust muuta ja täiendada ning KrMS § 301 kohaselt võib prokurör veel kohtuvaidluses süüdistusest loobuda. Seejuures näeb KrMS § 30 lg 2 ette, et prokurör teostab prokuratuuri volitusi sõltumatult, alludes ainult seadusele. Eelnevast nähtub, et prokuröril on õigus hinnata, kas tõendid on süüdistuse esitamiseks piisavad, kusjuures ses küsimuses seisukoha võtmise õigus ei lõppe süüdistuse esitamisega, vaid ka kohtumenetluses on prokuröril õigus kaaluda, kas süüdistuse positsioon on piisavalt tugev, et selle juurde jääda. 5 Kaebuses on rõhutatud, et prokurör loobus kahe teo osas süüdistusest, ilma et kohtus oleks tõendeid uuritud. See näitab kaebuse esitaja hinnangul, et Xle neis episoodides süüdistuse esitamine oli põhjendamatu. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette mingeid tingimusi, mille esinemisel võib prokurör süüdistust muuta või sellest loobuda, menetlusseadustik ei sea seda sõltuvusse eelnevast tõendite uurimisest (menetlusseadustik ei täpsusta, millises kohtuliku uurimise faasis võib süüdistust muuta) Prokuröri võivad mõjutada kohtumenetluses süüdistust muutma, täiendama või sellest hoopis osaliselt või täielikult loobuma menetluse käik ja uued ilmnenud asjaolud, kuid välistatud pole seegi, et prokurör muudab materjale analüüsides seisukohta. Praegusel juhul on ilmne, et prokuröri mõjutas süüdistuse mahu vähendamist kaaluma asjaolu, et kohus ei pidanud esialgset kokkulepet õiguspäraseks, süüdistatav polnud aga nõus teistsuguste õiguslike järelmitega. See ei tähenda, et uus kokkulepe, milles prokurör tegi järeleandmisi, sõlmiti ilma läbirääkimisteta (nagu on väidetud kaebuses), vaid seda, et olud dikteerisid prokuröri jaoks võimalikud kokkuleppe tingimused. Kui kohus ei pidanud esialgse kokkuleppe kinnitamist võimalikuks, pidi prokurör kaaluma, kas jääda üldmenetluse juurde või olla nõus kokkuleppega, mille süüdistuse maht on väiksem. See kaalumine eeldab ka hindamist, kas tõenäosus, et kohus teeb täies ulatuses süüdimõistva otsuse, on selline, et üldmenetlusega edasi minek kaalub üles kokkuleppega nõustumise. Ainuüksi see, et prokurör nõustub üldmenetluse ajal kokkuleppe sõlmimiseks süüdistuse mahtu vähendama, ei tähenda tingimata seda, et esialgse süüdistuse maht oli paisutatud. Prokurör võib loobuda süüdistusest ka juhul, kui tõendid on olemas, kuid prokurör näeb ohtu, et kohus ei pruugi pidada neid piisavaks – pooltel ei ole võimalik täie kindlusega menetluse tulemust ette näha. Kahtluseks, et prokurör on pannud toime
§-le 310 vastava kuriteo, võiks olla põhjust juhul, kui oleks ilmne, et osa episoode olid tõendamata, või kui oleks lisaks menetluse käigus osast süüdistusest loobumisele mingeid muid prokuröri käitumist iseloomustavaid asjaolusid, mis viitavad sellele, et prokurör teadis, et süüdistus on osaliselt alusetu (
Selliseid asjaolusid kaebuses välja toodud ei ole. Kaebuses on märgitud üksnes, et X on seisukohal, et tema suhtes ei olnud osad temale eelnimetatud kriminaalasjas esitatud episoodid tõendatud. See, et kohtumenetluse poolte seisukohad kuriteo tõendatuse küsimuses erinevad, on aga tavaline. Ringkonnakohtu hinnangul näitavad kaebuse enda seisukohad, et kaebuse esitaja isegi pole veendunud, et süüdistus oli osas, millest prokurör kokkuleppe sõlmimisel loobus, tõendamata. Seda näitab tõsiasi, et alternatiivselt
§-le 310 on taotletud prokuröri suhtes kriminaalmenetluse alustamist
järgi argumendiga, et prokurör ei oleks tohtinud sõlmida kokkulepet, millest olid välja jäetud episoodid, mille kohta olid olemas tõendid. 10. Kaebuse kohaselt võis prokurör panna toime
§-le 3113 vastava kuriteo, kuna puudusid „formaalsed ja materiaalsed alused jätta välja kokkuleppest episoodid, millede kohta olid olemas tõendid“. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle seisukohaga. Kaebusest ei nähtu ühtegi formaalset tingimust, mida prokurör oleks kokkuleppe sõlmimisel rikkunud. Mis puutub seisukohta, et prokurör ei oleks tohtinud jätta kokkuleppest välja tegusid, mille kohta olid tõendid olemas, siis see seisukoht on liiga mustvalge. Nagu eelnevalt selgitatud, ei saa kohtumenetluse pooled, seega ka prokurör olla üldmenetluses täielikult kindel, et süüdistuse 6 aluseks olevad tõendid on kohtu jaoks piisavad. Ses olukorras võib prokurör kaaluda, kas püüda saavutada üldmenetluses isiku täies ulatuses süüdi mõistmine või nõustuda kokkuleppega, milles toodud süüdistuse maht on väiksem. Nagu prokuratuuri määrusteski märgitud, on kokkuleppe sõlmimiseks järeleandmiste tegemine igati aktsepteeritav. 11. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus riigi peaprokuröri järeldusega, et kuriteokaebusest ega hilisematest kaebustest ei nähtu viiteid riigiprokurör Y tegevuses
MS § 208 lg-test 1 ja 5, jätab ringkonnakohus riigi peaprokuröri 24. oktoobri 2023 määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.