) järgi saab amet anda ajapikendust kutsealusele, kes peab üleval vähemalt ühte alla kolmeaastast last või vähemalt kahte last või ühte üle kolmeaastast last, kellel puudub teine vanem. Xu laps sai 17.05.2022 kolmeaastaseks, millega lõppes ka Xu ajapikendus lapse ülalpidamiseks. Rahvastikuregistri andmetel on Xul üks laps. Amet ei saa Xule anda ajapikendust seoses elukaaslase rasedusega, sest
sellist võimalust ette ei näe. Ajapikendust kahe lapse ülalpidamiseks on võimalik taotleda pärast lapse sündi. Kui teine laps sünnib ajateenistuse ajal, vabastab ajateenistuskoha ülem taotluse alusel Xu ajateenistusest (
Lisaks, ajateenistuses viibimise ajal makstakse ajateenija lastele toetust (toetuse suurus on 900 eurot kuus lapse kohta). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
lg 1 p 1 järgi antakse ajapikendust kutsealusele, kes mh lapsevanemana peab ülal vähemalt ühte alla kolmeaastast last ning ülalpidamiskohustus tuleneb PKS-st. Seega peab lapsevanemale andma võimaluse ajateenistusse asumise edasi lükkamiseks vähemalt lapse kolmeaastaseks saamiseni. KRA on 04.06.2013 otsusega nr 11-9.2/1749 andnud kaebajale ajapikendust alla kolmeaastase lapse ülalpidamiseks kuni 17.05.2022. 2) Vaidlustatud otsuses on vastustaja selgitanud, et ajapikendust kahe lapse ülalpidamiseks on võimalik taotleda pärast lapse sündi.
Seega pärast lapse sündi on kaebajal õigus taotleda ajateenistuskoha ülemalt enda teenistusest vabastamist. Ajateenija ei saa enne lapse sündi ajateenistust ennetähtaegselt lõpetada. Sellise piirangu õigustusena võib näha riigi soovi vältida kaitseväeteenistusest kõrvalehoidmist. Seadus lubab aga mõistliku lahenduse leida ka siis, kui ajateenijal on vaja lapse emale raseduse või sünnituse ajal toeks olla. Sellisel juhul võib ajateenija kasutada seaduses ettenähtud puhkust või lisapuhkust (
4) Seonduvalt kaebaja viitega PKS § 111 lg-le 2 märgib vastustaja, et see sätestab küll lapse isale üldise kohustuse lapse ema ülalpidamiseks kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat peale lapse sündi, kuid tulenevalt seadusandja tahtest ajapikendust kutsealusele abikaasa või elukaaslase rasedusega seoses
ette ei näe.
ei näe ette norme, mis võimaldaksid kutsealusel taotleda ajapikendust seoses abikaasa/elukaaslase ülalpidamisega, juhul kui abikaasa/elukaaslane ei ole raske või sügava puudega isik, kellel puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud (
5) Eeltoodust tulenevalt ei ole õige see, et amet on kaebaja ülalpidamise kohustust valesti hinnanud. Nagu eelnevalt osundatud, ajapikendust ei ole võimalik anda enne lapse sündi, samuti ei ole elukaaslase ülalpidamine enne lapse sündi kutsealusele ajapikenduse andmise aluseks. 6) Lisaks märgib vastustaja, et ajateenijale makstakse igakuist toetust ja ajateenija lapsele makstakse lapse toetust, mille suurus on 900 eurot kuus iga lapse kohta kuni lapsevanema ajateenistuses viibimise lõpuni. Seega väited, mille kohaselt jääksid kaebaja laps ja elukaaslane kaebaja ajateenistuses viibimise ajal ülalpidamiseta, ei ole tõesed. Eelnimetatud toetustest on kaebajal võimalik oma peret üleval pidada. KOHTU PÕHJENDUSED
lg 2, vt ka
Ajapikendus on kutsealuse ajateenistusse asumise edasilükkamine määratud ajaks (
lg 1).
lg 1 p-de 1-3 järgi annab KRA kutsealusele ajapikendust, kui kutsealune lapsevanemana või muu last ülalpidava isikuna peab ülal vähemalt ühte alla kolmeaastast last ning ülalpidamiskohustus tuleneb PKS-st (p 1); lapsevanemana või muu last ülalpidava isikuna on kohustatud ülal pidama vähemalt kahte last ning ülalpidamiskohustus tuleneb PKS-st (p 2); lapsevanemana või muu last ülalpidava isikuna üksinda peab ülal vähemalt ühte last, kellel puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud, ja ülalpidamiskohustus tuleneb PKS-st (p 3). 3
lg-s 1 sätestatud ajapikenduse andmise alused lapse / laste ülalpidamiseks ei anna praegusel juhul kaebajale õigust ajapikenduse saamiseks. Kaebaja suhtes ei saa kohaldada
lg 1 p 1, sest kaebaja laps sai 17.05.2022 kolmeaastaseks, seega ei pea kaebaja ülal vähemalt ühte kolmeaastast last. Samuti ei kohaldu kaebaja suhtes
lg 1 p 2, sest
-s ei ole ette nähtud ajapikenduse andmist enne lapse sündi. Kaebajal on õigus taotleda ajapikendust kahe lapse ülalpidamiseks pärast teise lapse sündi (
ÜS § 7 lg 2). Seda seisukohta toetavad muu hulgas
lg 2 p-d 2-4, mis näevad ette, et ajateenistuskoha ülem vabastab ajateenija ajateenistusest enne ajateenistustähtaja lõppemist, kui ajateenistuse ajal sai ajateenija lapsevanemaks või muuks last ülalpidavaks isikuks, mistõttu on ta kohustatud ülal pidama vähemalt ühte alla kolmeaastast last või kahte last või vähemalt ühte last, kellel puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud ning ülalpidamiskohustus tuleneb PKS-st. 10. Lisaks eeltoodule ei ole
-i järgi abikaasa / elukaaslase ülalpidamine enne lapse sündi kutsealusele ajapikenduse andmise aluseks, v.a juhul kui abikaasa / elukaaslane on raske või sügava puudega isik, kellel puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud (
Kaebusest nähtuvalt aga sellise olukorraga praegu tegemist ei ole. Raseda elukaaslase / abikaasa toetamiseks on ajateenijal võimalik kasutada seaduses ettenähtud puhkust või lisapuhkust (
Lisaks ei nähtu praeguse asja materjalidest, et kaebaja puhul saaks kohaldada
Viidatud sätte kohta on
-i eelnõu teise lugemise seletuskirjas1 selgitatud järgmist: „selle sättega on üritatud vältida olukorra teket, kus vabastust nõutakse ka olukorras, kus teisel vanemal on samuti lapse ülalpidamiskohustus (nt sissetuleku puudumine). Täiendus rõhutab, et ajapikendust saada sooviv isik peab olema niiöelda üksikvanem. Teine vanem on kas surnud või vanemlike õigusteta.“ Kaebaja ei ole väitnud, et tema lapse emal puuduks nende ühise lapse suhtes ülalpidamiskohustus, vaid üksnes seda, et kaebaja lapse emal ei ole raseduse tõttu ratsionaalne otsida mõneks kuuks tööd. Sellisel põhjusel kutsealusele ajapikenduse andmine ei ole aga olnud seadusandja sooviks. 11. Kohtu eeltoodud järeldusi ei lükka ümber ka kaebaja viide PKS § 111 lg-le 2, mis sätestab, et kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes. Esiteks on vastustaja asjakohaselt märkinud, et käesoleval juhul tuli KRA-l kaebaja taotluse lahendamisel juhinduda
-st, mis ei näe ette ajapikenduse andmist seoses elukaaslase / abikaasa rasedusega. Sealjuures ei saa pidada ka sisuliselt põhjendatuks / õigeks kaebaja väidet, justkui tal kaoks kaitseväeteenistuskohustuse täitmisel võimalus oma peret (last ja lapse ema) rahaliselt toetada (ülal pidada). Nimelt makstakse ajateenijale ajateenistuse kestel igakuist toetust ja lisaks ajateenija lapsele lapse toetust (
Vabariigi Valitsuse 03.01.2017 määruse nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse 1
-i seletuskiri (teine lugemine), vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ca270e2-6cb74918a02b-8859a2ec2df9 4
lg 1 p-des 1-4 sätestatud tingimused ajapikenduse saamiseks täidetud ning alust ajapikenduse saamiseks ei tulene kaebajale ka muudest õigusnormidest. Seega on KRA põhjendatult keeldunud kaebaja vastava taotluse rahuldamisest. KRA 05.01.2023 otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu ei ole alust ka kaebaja kohustamisnõude rahuldamiseks. Kaebaja kaebus jääb tervikuna rahuldamata. 13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.