KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 17. oktoober 2023, Tallinn 3-23-1843 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kin

“) § 2 lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Selline isik kuulub Eestist väljasaatmisele. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isikul seaduslikku alust Eestis viibimiseks, talle on tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks. 5.

§ 23

lg 1 punkti 1 kohaselt võib Eestis seadusliku aluseta viibivat välismaalast kinnipidamiskeskuses kinni pidada, kui tema puhul esineb põgenemise oht.

§ 6

8 punkti 6 kohaselt esineb põgenemis oht juhul kui välismaalase hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Puudutatud isiku puhul see nõnda on. Puudutatud isiku passiivsus endale dokumendi hankimisel viitab sellele, et tal ei ole huvi oma kodakondsusriiki naasta. Seejuures nähtub PPA taotlusest, et puudutatud isik on eelnevalt ilma kehtiva dokumendita reisinud Schengeni ala piires. Teiseks on taotluses kajastatud sündmust, mil puudutatud isik uuris lennujaamas võimalust kehtetu dokumendiga kuhugi lennata. Ükskõik, kas puudutatud isik soovis niisama informatsiooni või oli tal reaalne kavatsus kuhugi lennata, saab nende puudutatud isiku käitumist ilmsetavate asjaolude pinnalt järeldada, et ta ei soovi tegelikult lahkumiskohustust täita. Seejuures on võimalik, et puudutatud isikul ei ole otseselt midagi Eestist lahkumise vastu, küll aga on usutav, et ta eelistaks siit lahkuda mõnesse teise Schengeni ala riiki – see ei oleks aga käsitatav lahkumiskohustuse nõuetekohase täitmisena. Seega on PPA õigesti järeldanud, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht. Mõistet „põgenemise oht“ tuleb sisustada laialt ehk sellise ohuga on tegemist, kui välismaalase tausta ja varasemat tegevust silmas pidades on tõsiseltvõetav võimalus, et ta asub edaspidi enda väljasaatmist takistama, muuhulgas liikuda mõnesse teise riiki, kus viibimiseks tal seaduslikku alust ei ole. 6.

§ 23

lg 1 punktide 2 ja 3 kohaselt võib Eestis seadusliku aluseta viibivat välismaalast kinnipidamiskeskuses kinni pidada, kui ta ei täida kaasaaitamiskohustust, samuti juhul kui tal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast riigist viibib. Antud juhul nähtub, et pärast seda, kui puudutatud isikule tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning kui ta viibis vabaduses, ei teinud ta midagi selleks, et endale dokumenti hankida. Isiku dokumenteerimiseks pidi PPA Välisministeeriumi kaudu pöörduma Nigeeria ametivõimude poole. PPA selgitab taotluses, et puudutatud isiku dokument peaks saabuma lähiajal. Selleks, et puudutatud isik ei hakkaks pärast dokumendi saabumist väljasaatmisest kõrvale hoidma, on vältimatu tema jätkuv kinni pidamine.

1. Nõustun PPA seisukohaga, et leebemad järelevalvemeetmed ei oleks puudutatud isiku puhul tõhusad. Vabaduses viibides ei oleks puudutatud isikul mingisugust motivatsiooni teha PPA-ga koostööd enda kodakondsusriiki saatmise korraldamisel. Kuivõrd puudutatud isikul ei ole teadaolevalt Eestis pereliikmeid ega muid tugevaid sotsiaalseid sidemeid, on usutav, et vabaduses viibides võib ta lahkuda mõnesse teise Schengeni ala riiki, kus tal oleks end lihtsam varjata ja elada ka ilma seaduslikku viibimisalust omamata.
2. Puudutatud isiku väljasaatmine on aeganõudev, ent selle põhjuseks on isiku enda poolse koostöötahte puudumine. Samas on PPA kinnitanud, et puudutatud isiku dokument peaks varsti saabuma ning reaalselt on puudutatud isik võimalik kodumaale saata. Seega ei ole väljasaatmine muutunud perspektiivituks. Pole ka ühtki muud puudutatud isikuga seotud kaalukat asjaolu, mis välistaks tema edasise kinnipidamise. 9.

§ 25lg 2 kohaselt pikendab halduskohus kinnipidamise tähtaega 4 kuu kaupa.

Kuna kinnipidamise eesmärk on üksnes puudutatud isiku väljasaatmise tagamine, siis tuleb puudutatud isik väljasaatmise võimaluse tekkimisel vabastada ja Eestist välja saata. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ 3