← Eesti

3-22-1757/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 17.11.2023, Tallinnas Haldusasja number 3-22-1757 Haldusasi X kaebus Eesti Töötukassa 04

) § 7 lg 1 hindab isiku töövõimet töötukassa, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte.

§ 7

lg 2 sätestatu kohaselt peab töötukassa ekspertarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutajaga lepingu sõlmima. Vaatamata sellele, et kaebaja raviarst valdab kaebaja sõnul töövõime hindamise metoodikat, et ole tal lubatud oma patsiendi töövõime hindamist läbi viia, kuna vastavalt määrusele ja juhendile teostab töövõime hindamise ekspertarst, kes on ekspertiisi teostamisel kohustatud aluseks võtma taotleja tegutsemispiiranguid kinnitavad terviseandmed, sh töövõime hindamise esitamise taotluses kirjeldatud andmeid ning kõiki taotleja terviseandmeid töötlema. Vastavalt kehtivale juhendile võib ekspertarvamuse anda ekspertarst, st töövõime hindamise pädevusega arst, kes lähtub eksperdiarvamuse andmisel kehtivast metoodikast ja peab olema läbinud selle kasutamise koolituse. Töötukassa selgitab, et ekspertarvamuse võib anda töövõime hindamisel tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud töötukassa töötaja isiku kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades piirangute esinemise või puudumise kohta, töövõime ulatuse, seisundi muutumise prognoosi ja töövõimet välistava seisundi või erijuhtumi esinemise kohta koos asjakohaste põhjenduste ning töötingimusi, abivahendeid ja töövõime toetamist puudutavate soovitustega. Seega ei ole kaebaja raviarsti selgitused oma patsiendile töövõime hindamise osas töötukassale siduvad, küll aga võetakse töövõime hindamisel arvesse raviarsti poolt epikriisi kantud terviseandmeid. 29. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud sellised, mille tõttu kaebaja töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist

§ 5

lg 3 mõttes.

§ 5

lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Vastustaja on kõike eeltoodut arvesse võtnud õigesti leidnud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. 30. Kohtuistungil tõi vastustaja välja, et trauma puhul oli tegemist ajutise seisundiga. Aprillis 2022 tehtud töövõime hindamise otsuse juures ei saa rääkida sellest perioodist, mil kaebaja oli ratastoolis jne (helisalvestis alates 00:34:14). Töövõime hindamise eesmärk on välja selgitada taotleja piirangud ja vajadusel töötingimusi kohandada. Kuigi ekspertarvamuses ei ole välja 8

(15)3-22-1757 toodud kõiki epikriise, ei tähenda see seda et ekspertarst ei oleks neid vaadanud. Enne hinnangu andmist tutvub TTO ekspertarst taotleja 5 aasta terviseandmetega (epikriisid), 2 aasta töövõimetuslehtedega, 2 aasta retseptikeskuse andmetega. Hinnatakse taotleja objektiivset seisu taotluse esitamise hetkel ja tehakse prognoose ehk hinnatakse tuleviku olukorda. Kuna praegusel juhul oli olemas head ja põhjalikud sissekanded ehk objektiivsed hinnangud olid kõik olemas, ei pidanud vastustaja vajalikuks lisapäringute tegemist, visiidipõhist hindamist jne. (helisalvestis alates 00:42:38). Eksperthinnangu vaatas üle mitu spetsialisti. Eksperthinnangus tuuakse konkreetsed epikriisid välja valikuliselt, aga see ei tähenda et ainult neid oleks vaadatud. Välja tuuakse need epikriisid, mis kinnitavad piiranguid. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 31. Käesoleval juhul on menetlusosaliste vahel vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õigesti hinnanud kaebaja töövõimet ning leidnud, et kaebajal ei ole töövõime vähenenud. 32.

§ 1

lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale sissetulekut tagama.

§ 5

lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (

§ 5lg 2).

33.

§ 5

lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Seega tuleb töövõime hindamisel hinnata, kas ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab. 34.

§-dest 6 ja 7 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Taotlejal on seega võimalik taotluses loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad seisundid, märkida üksikasjalikult üles kõik tema tegutsemispiirangud. 35. Seejärel koostatakse isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest. Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhtes), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 9

(15)3-22-1757 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja
  2. Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, kas inimene on töövõimeline, tal on säilinud osaline töövõime või puudub tal töövõime täielikult. Töövõime hindamise käigus võib ilmneda ühtlasi vajadus suunata inimene täpsustavatele uuringutele. Samuti hinnatakse inimese töövõime hindamise raames tema abivahendite kasutamise ja rehabilitatsiooni vajadust, mille eesmärgiks on mh tervisekahjustuse süvenemise ennetamine, et kaitsta inimese töövõimekust ja võimalusel taastada tema tervis ja töövõime. Terviseseisundi hindamisel lähtutakse samuti meditsiinilistest andmetest, mida on inimese kohta andnud tema pere- või raviarst. Inimene annab töövõime hindamise taotlusel hinnangu oma võimetele põhitegevustes. Töövõimet hindav arst (töötukassa töötaja või lepinguline tervishoiuteenuse osutaja) annab terviseandmete alusel või visiidi alusel ning arvestades inimese hinnanguid, arvamuse töövõime ulatuse kohta.
  3. Kui inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib töövõimet hindav arst nende piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti antakse soovitused ka töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema terviseseisundist tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.
  4. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on töövõime hindamine hindamisotsus. Hindamisotsusega on tegemist siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198/58, p 12; 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474/11, p 17). Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (vt HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). Muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24). Ühtlasi on Riigikohus selgitanud, et haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust; kohus ei saa piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga; haldusmenetluses reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult; seevastu ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474/11, p 20).
  5. Õige ei ole kaebaja etteheide, et töötukassa otsusest ei nähtu, et TTO ekspertarst oleks teinud päringu kaebaja kohta tervise infosüsteemi ning et töötukassa oli kaebaja terviseseisundiga vaid pealiskaudselt ja formaalselt tutvunud. Medicum Perearstikeskus AS ekspertarst C võttis 25.04.2022 eksperthinnangu aluseks kaebaja enda poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnangud oma tervisest tulenevate piirangute kohta ning kaebaja terviseandmed (tervise infosüsteemi (TIS) andmed ja päringute tulemused). Hinnatud valdkonna kokkuvõtte juures on väli „Objektiivne staatus ja uuringutulemused“, milles on kirjas konkreetsed diagnoosid ja epikriisid, millele ekspertarst on hinnangu andmisel tuginenud. Nagu vastusaja kohtuistungil selgitas, siis hinnangu andmisel lähtutakse kõikidest TIS-s olevatest dokumentidest. Konkreetsed epikriisid tuuakse välja valikuliselt ning välja tuuakse need, mis kinnitavad piirangute esinemis. Nõustun vastustajaga, et TIS-s olevad andmed olid juhtumi asjaolusid arvestades piisavad kaebaja töövõime hindamiseks, mistõttu puudus vajadus täiendavate päringute tegemiseks. 10
(15)3-22-1757
  1. Nagu nähtub asja materjalidest analüüsis töötukassa ekspertarst C vaidemenetluse raames 13.06.2022 (vastustaja vastuse lisa 3, dtl al 323) veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jõudis samasugusele järeldusele. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Lisaks on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr G käesoleva kohtuasja raames kõik kaebaja terviseandmed, kaebaja taotluses ja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning on nõustunud eksperthinnangus toodud TTO ekspertarsti hinnangutega (dtl 272279).
  2. Kaebaja etteheide, et ekspertarst on jõudnud valele järeldusele, kuna ei mõistnud tema vene keeles esitatud taotlust, ei ole põhjendatud. Kohus küsis kohtunõude korras (dtl 154) töötukassalt taotluse eesti keelset versiooni/tõlget. Töötukassa edastas kaebaja esitatud töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuste taotluse. Töötukassa selgitas, et taotlusel nähtub läbivalt esmalt kaebaja venekeelne tekst, millele järgneb vahetult eestikeelne tõlge (st pärast märki „/“) (dtl 155). TTO ekspertarsti 25.04.2022 hinnangust (dtl 307-322) nähtub, et ekspertarst lähtus hinnangut andes kaebaja taotlusest (vene keeles) ja selle eesti keelsest tõlkest. Töötukassa süsteemis oleval dokumendil järgneb vene keelsele tekstile kaldkriipsu taga eestikeelne tõlge. Kaebaja ei ole väitnud, et tõlge oleks vale või eksitav olnud.
  3. TTO ekspertarst lähtus taotlust hinnates töövõime hindamise metoodikast, mis on kättesaadav Töövõime hindamise põhimõtted ja metoodika | Töötukassa (tootukassa.ee).
  4. Metoodika kohaselt on pikaajaline tervisekahjustus püsiv terviseseisund, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue kuu vältel oluliselt ei muutu (lk 4). Töövõime hinnang antakse üldjuhul pikaajalisele ja püsivale seisundile. Püsiv seisund on terviseseisund, mis eelduste kohaselt kahe aasta vältel oluliselt ei muutu. Töövõime hinnangut ei anta ajutisele ehk alla kuue kuu kestvale seisundile, mille põhjuseks on hiljutine trauma, operatsioon vm terviseprobleem. Sellisel juhul on pooleli aktiivravi (k.a taastusravi), mille ajal üldjuhul kasutatakse ajutist töövõimetust ning prognoositav on inimese kiire paranemine ravi tulemusel (lk 13). Samuti ei hinnata seisundit, mis ise võib oma loomu poolest olla püsiv, kuid ei pruugi põhjustada püsivat soorituse halvenemist.
  5. TTO ekspert arst C hindas 24.04.2022 kaebaja „1.
  6. Liikumine eri tasapindadel“ valdkonna võtmetegevusi hindega
  7. Kaebaja enda hinnang on 2 (mõõdukas piirang). Ekspertarst lähtus TIS-s olevatest andmetest parema jala vigastuse jääknähtude osas. Juhin kaebaja tähelepanu sellele, et arvesse ei võeta mitte trauma käigus saadud diagnoosi (parema jala luumurrud koos sidemete rebendiga) ning traumast paranemise kulgu, vaid kaebaja terviseseisundit taotluse esitamise hetkel ehk antud juhul
  8. aasta augustis saadud traumast paranemise tulemusi seisuga 24.04.2022 ja prognoose. TTO ekspertarst on põhjenduseks märkinud „03/22 reumatoloog: patsient liigub normaalse kõnnimustriga. Põlvest kõverdamine on mõnevõrra piiratud, mistõttu on treppidel liikumine raskem tavapärasest.“. Siinkohal on viidatud on D (reumatoloog) 29.03.2022 sissekandele … Patsient liigub normaalse kõnnimustriga, parema põlveliigese funk 0*-90*,vähene turse paremas jalasääres. 44.
  9. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.
  10. „Ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enese hinnang on 2 (mõõdukas piirang). TTO ekspertarsti selgitab, et kaebaja kirjeldatud piirangud (võõras kohas raskem liikuda, kuna ei tea kohti, kus saab puhkamiseks istuda) ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad. Reumatoloogi 29.03.2022 kirjeldusest nähtub, et kaebaja liigub normaalse kõnnimustriga. Eriarstid on julgustanud kaebajat rohkem liikuma. 44.
  11. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.
  12. Seismine ja istumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja enese hinnang on 2 (mõõdukas piirang). TTO 11
(15)3-22-1757 ekspertarst selgitab, et 29.03.2022 kirjeldab reumatoloog objektiivselt, et kaebaja liigub normaalse kõnnimustriga. Põlvest kõverdamine on vaide esitajal mõnevõrra piiratud. Treppidel liigub kaebaja vahelduvsammuga, toest kinni hoides. Kaebaja ei ole välja ostnud ordineeritud valuravi 03/2022 (naprokseen), võimalik, et vajadus puudus. Taastusravil on olnud hea efekt piirang põlvest tingituna vaid kükitamisel. Soovitatud enam liikuda. Lümfiturse taandumisele on sidumisel olnud hea mõju. Terviseandmetes olevad epikriisid ei kajasta kaebajal tõsist piirangut ühes asendis viibimisel. Kuna põlve täielikult kõverdada ei saa, on kaebajal pikalt sundasendis olla veidi raskem tavapärasest. 44.
  1. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.
  2. Liikumisega seotud muud probleemid“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enese hinnang on 9 (muutuv piirang). TTO ekspertarst selgitab, et kirjeldatud piiranguid (öösel jalg valutab, kükitamine ja jala tõstmine kõrgemale on valus ja raske) on arvestatud võtmetegevuste „Liikumine eri tasapindadel“ ning „Seismine ja istumine“ raames. Liikumispiirangute hindamisel tugines TTO ekspertarst perearsti dr A 01.07.2022, taastusraviarsti dr B 27.05.2022, reumatoloogi dr G 29.03.2022, kardiovaskulaarkirurgi dr E 17.03.2022, kardiovaskulaarkirurgi dr T 30.12.2021 ja neuroloogi dr F 28.12.2021 epikriisidele. Liikumise valdkonna kokkuvõttena esineb kaebajal kerge tegutsemispiirang, mille põhjuseks on veenide ja lümfisoonte haigused, peavalu ning parema alajäseme vigastuste jääknähud. Kaebajal on paremast põlveliigesest kõverdamine mõnevõrra piiratud ja valulik, mistõttu on treppidel liikumine ja pikalt sundasendis viibimine raskem tavapärasest. 44.
  3. Kaebajal hinnati käelise tegevuse võtmetegevus „2.
  4. Käelise tegevusega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang 9 (muutuv piirang). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Kaebaja terviseandmetes ei kirjeldata käelisi piiranguid. 44.
  5. Kaebajal hinnati teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevus „3.1 Teabe edasiandmine“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang 9 (muutuv piirang). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. TTO ekspertarst selgitab, et kaebajal ei ole raskusi kõnelemisega ega kirjutamisega. Kaebaja terviseandmete alusel ei esine piiranguid teabe edasiandmisel ega vastuvõtmisel. 44.
  6. Kaebajal hinnati teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevus „4.
  7. Teadvusel püsimine“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enese hinnang on 1 (kerge piirang). TTO ekspertarst selgitab, et kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Terviseandmetes puuduvad andmed kaebajal teadvushäirete esinemise kohta. Retseptipõhist valuravi kaebajale määratud ei ole. 44.
  8. Kaebajal hinnati teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevus „4.
  9. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang 9 (muutuv piirang). TTO ekspertarst selgitab, et kirjeldatud piiranguid on arvestatud liikumise valdkonna hindamisel. 44.
  10. Kaebajal hinnati õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevus „5.
  11. Tegevuste õppimine“ arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang on 9 (muutuv piirang). TTO ekspertarst selgitab, et kirjeldatud piiranguid on arvestatud võtmetegevuse „Tegevuste alustamine ja lõpetamine“ raames ja liikumine valdkonna hindamisel. 44.
  12. Kaebajal hinnati õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevus „5.
  13. Tegevuste alustamine ja lõpetamine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja enda hinnang on 2 (mõõdukas piirang). TTO ekspertarst selgitab, et kaebaja on jätnud pooleli ordineeritud antidepressantravi (12/2021 ordineeritud estsitalopraami), seega ei ole kasutusele võetud kõiki 12
(15)3-22-1757 piiranguid leevendavaid ravimeetodeid (23.11.2021 estsitalopraam välja ostetud, 28.12.2021 estsitalopraam annulleeritud). 44.
  1. Piirangu hindamisel tugines TTO ekspertarst silmaarsti dr S 06.07.2022, perearsti dr A 01.07.2022 ja neuroloogi dr D 28.12.2021 epikriisidele. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna kokkuvõttena esineb kaebajal kerge tegutsemispiirang, mille põhjuseks on psüühikaja käitumishäired. Kaebajal on keskendumisraskuste ja kurvameelsuse tõttu hooti raske igapäevategevusi ellu viia. 44.
  2. Kaebajal hinnati suhtlemise valdkonna võtmetegevus „7.
  3. Suhtlemisega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang on 9 (muutuv piirang). TTO ekspertarst selgitab, et kaebaja kirjeldatud piiranguid on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna raames. 44.
  4. Muudes valdkondades kaebaja ise piirangut ei märkinud ja töötukassa piiranguid ei hinnanud.
  5. TTO ekspertarst tegi kokkuvõtte, mille kohaselt esineb kaebajal kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on veenide ja lümfisoonte haigused, peavalu ning parema alajäseme vigastuste jääknähud ning kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäire. TTO ekspertarst leidis, et kuigi kaebajal esinevad piirangud liikumise ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondades, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Töövõime hindamisel saab ekspertarst lisada soovitused kaebajale sobivate ja mittesobivate töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta ning seda on TTO ekspertarst ka teinud, märkides, et kaebajale ei sobi pikaajalised sundasendid, raske füüsiline koormus. Sobib suhtlemine, käeline tegevus. Töövõime toetamiseks vajab taastusravi.
  6. TTO ekspertarsti korduva hinnangu 13.06.2022 kokkuvõtte kohaselt ei ole kaebaja töövõime vähenenud. Kaebajal kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on veenide, lümfisoonte ja -sõlmede mujal klassifitseerimata haigused; üldsümptomid ja tunnused; vigastuste, mürgistuste ja välispõhjuste toime muude tagajärgede jääknähud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Liikumise valdkonnas esineb kerge piirang. Paremat põlveliigesest kõverdamine on mõnevõrra piiratud, valulik, mistõttu on treppidel liikumine, pikalt sundasendis viibimine raskem tavapärasest. Parem säär on kergelt turses. Hooti esineb peavalu. Tegevuste elluviimisel esineb kerge piirang. Keskendumisraskuste, kurvameelsuse tõttu on hooti raske igapäevategevusi ellu viia. Ei sobi pikaajalised sundasendid., raske füüsiline koormus. Sobib suhtlemine, käeline tegevus. Töövõime toetamiseks on tarvis taastusravi ja psühhoteraapiat.
  7. TTO ekspertarvamusega, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, on nõustunud ka Töötukassa ekspertarst C (dtl 273), kes kohtumenetluses vaatas kaebaja taotluse veelkord üle. Töötukassa ekspertarst täiendab TTO ekspertarsti selgitusi. Liikumine eri tasapindadel on hinnatud arvväärtusega
  8. Metoodika kohaselt hinnatakse antud võtmetegevuses mingi vahemaa läbimist samal tasapinnal, takistuste ületamist ja liikumist astmetel. Piiranguid antud võtmetegevuses põhjustavad eelkõige püsivad või pikaajalised liikumis-tugiaparaadi haigused. Kirjeldatud terviseandmete alusel on luumurru paranemine olnud esialgu tavapärane, tüsistusteta. Hilisemalt on püstitatud aeglustunud luumurru paranemise diagnoos, kuid haiguse tõttu on kaebaja saanud tavapärasest suuremas mahus taastusravi. Retseptipõhiseid valuvaigisteid ei ole kaebaja vajanud, 29.03.2022 koostatud valuvaigistite retsept on annulleeritud e kaebaja ei ole tõhustatud valuravi vajanud. Samuti ei ole terviseandmetes märget valuraviarsti konsultatsiooni vajadusest. Haiguse paranemisel ravivõtete rakendamisel on olnud positiivne dünaamika. Kaebaja terviseseisundis esineb 13
(15)3-22-1757 vaid ühe liigese liikuvuse piiratust teatud asendites, vähest turset ja valu. Taotleja käib täiskohaga tööl. Traumast tingitud terviseseisundi muutus on metoodikast lähtuvalt hinnatav kerge piiranguna. 47.
  1. Tegevuste alustamine ja lõpetamine on hinnatud arvväärtusega
  2. Tegevuste alustamise ja lõpetamise all mõistetakse võimet alustada ja loogilises järjekorras teostada ning lõpetada igapäevaseid tegevusi. Piiranguid antud võtmetegevuses põhjustavad psüühikahäired, mida iseloomustavad raskused mälu ja keskendumisvõimega, tahet, energiat ja motivatsiooni tegevuste alustamiseks ja sooritamiseks napib. 29.12.2021 neuroloog D epikriisi kohaselt esineb taotlejal meeleolu langus/depressioon, ärevus ja pisarate käepärasus, kaebaja alustab antidepressantravi Estsitalopraamiga, jätkab nõustamist psühholoogil, psühhiaatri vajadust ei nähtu. 28.12.2021 koostatud retsept Estsitalopraamile on annulleeritud. 15.02.2022 taastusraviarst F epikriisi kohaselt on kaebajal tuvastatud traumast tingitud depressioon, mistõttu saab antidepressanravi. Samas kordusretsepte TIS-s ei esine. 27.05.2022 taastusraviarst F epikriis sisaldab kliinilise psühholoogi G juhendamisel sooritatud psühholoog C hinnangut kaebaja vaimse tervise seisundile, mille kohaselt on psüühiline seisund stabiliseerunud, kuid siiski tunneb kaebaja mõnikord masendust ja tujutust, nutab perioodiliselt. Kaebaja on saanud kognitiiv-käitumusliku teraapia põhimõtetest lähtuvalt probleemilahendusteraapiat, on ära õppinud oma reaktsioonidega toimetulemise eriharjutused, teraapia lõpus on seisund parem. Soovitatud on jätkata kohtumisi psühholoogiga tervistumise eesmärgil.
  3. Eeltoodust tulenevalt leian, et vastustaja ja ekspertarstid on lõppkokkuvõttes arvestanud kõigi kaebajal diagnoositud ja kaebuses viidatud seisunditega ning lähtunud ka kaebaja enda poolt töövõime hindamise taotluses antud hinnangutest ja tervise infosüsteemi andmetest. Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised asjaolud arvesse võtmata jäetud või hindamine sooritatud pealiskaudselt. Märgin täiendavalt, et töövõime hindamisel ei ole määravaks mitte haiguste diagnoosid, vaid nendest põhjustatud püsivad tegevuspiiranguid ning kõiki neid piiranguid on kaebaja töövõime hindamisel arvesse võetud. Seejuures on arvestatud ka seda, kas kaebajale on välja kirjutatud vaevusi vähendavaid ravimeid (valuvaigistid ja antidepressandid) ning kuidas kaebaja on neid kasutanud ja kas need leevendavad vaevusi. Samuti on arvesse võetud seda kuidas on kaebaja realiseerinud talle pakutud ravivõimalusi (kaebaja on saanud suures mahus füsioteraapiat) ja ning milline ravipotentsiaal on kaebajal veel kasutada (valuravi, füsioteraapia, psühhoteraapia). Kaebaja terviseandmed on vaidemenetluses üle vaadatud ning TTO ekspertarsti hinnanguga on nõustunud ka Töötukassa ekspertarst oma seisukohas.
  4. Põhjendatud ei ole kaebaja nõue, et töötukassa peab talle määrama osalise töövõime seetõttu, et tal on vaja traumast tingituna endiselt kasutada jalaortoosi või osta ortopeedilisi jalatseid/tallatugesid või et ta vajab seda otsust selleks, et saada kindlustushüvitist. Vajalikke abivahendeid võib määrata perearst või füsioterapeut. Tõsi on see, et täisealine isik saab abivahendeid soetada riigipoolse soodustusega vaid siis, kui tal on tuvastatud osaline/puuduv töövõime, määratud puue Abivahendi vajajale | Sotsiaalkindlustusamet. Sellise korra põhimõte on see, et riik aitab eelkõige abivajajaid. Kui inimene on tööealine, käib täiskohaga tööl ja saab töö eest mõistlikku tasu, peaks ta olema suuteline oma tervise jaoks vajadusel mingis ulatuses kulusid kandma. Kui isik selleks suuteline ei ole, aitab sotsiaalsüsteem (näiteks toimetulekutoetus). Meditsiiniliselt näidustustel osutatud taastusravi eest (sh füsioteraapia, psühhoteraapia) tasub tervisekassa ja siinkohal ei ole oluline kas töövõime on isikul vähenenud või mitte. Soovitused taastusraviga jätkamiseks on töötukassa eksperthinnangutes ka välja toodud. 14
(15)3-22-1757
  1. Kaebaja etteheite kohta, et kuna töötukassa ei tuvastanud tal osalist töövõimet, ei saa ta rehabilitatsiooniteenust ega -plaani ning tema tervise taastumine on sellevõrra vaevalisem, märgin järgmist. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on sotsiaalteenus, mis on mõeldud puudega ja/või piiratud töövõimega inimese toetamiseks igapäevaeluga toimetulekul. Selle teenuse kaudu õpivad inimene ja pere, kuidas terviseseisundist tingitud erivajadustega igapäevaelus hakkama saada. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärk on õpetada ja arendada igapäevaelu oskusi, suurendada võimalusi ühiskonnaelus osaleda, toetada õppimist ja töötamise eelduste ettevalmistamist. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on kompleksne teenus, mis on vajalik juhul, kui inimesel on mitu probleemi, mida ei ole võimalik lahendada üksikteenuste abil (nt tugiisik, taastusravi, hooldaja, isiklik abistaja), vaid vaja on mitme eriala spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna sekkumist. Teenust peab taotlema ja seda saab teha puudega ja/või piiratud töövõimega inimene (https://sotsiaalkindlustusamet.ee/puue-jahoolekanne/sotsiaalne-rehabilitatsioon/too-ja-pensioniealiste-sotsiaalne-rehabilitatsioon). Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja puhul oleks tegemist isikuga, kes ka osalise töövõime tuvastamisel vajaks rehabilitatsiooniteenust.
  2. Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Minu hinnangul on vastustaja 04.05.2022 otsus ja 18.07.2022 vaideotsus õiguspärased. Vastustaja on lähtunud asjakohastest ning asjassepuutuvatest andmetest ja asjaoludest. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud arvestamata olulisi andmeid, mis võinuks mõjutada asja lõpptulemust. Vastustaja on täitnud põhjendamiskohustust, uurimiskohustust ning ei ole eksinud õigusnormide kohaldamisel. Seetõttu puudub alus otsuse tühistamiseks ning töötukassa kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti hinnata. Menetluskulud
  3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis
  4. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.