Obsah (19)

§ 126§ 339§ 315§ 306§ 3051§ 1542§ 7§ 305§ 381§ 291§ 341§ 342§ 227§ 63§ 268§ 338§ 175§ 185§ 337

1-22-3346 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-3346 Kohtukoosseis Eesistuja Inna Ombler,

§ 126lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega tagastada Vello Maidla matkaauto registreerimismärgiga xxx läbiotsimisel leitud detektor XXX seaduslikule valdajale Vello Maidlale

§ 126lg 3 p 2 alusel.

1. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu
2. novembri 2022 otsus muutmata.
3. Martin Muugi kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata ning Vello Maidla kaitsja 1 / 21 1-22-3346 apellatsioon rahuldada osaliselt.
4. Mõista Eesti Vabariigilt Vello Maidla kasuks välja valitud kaitsja tasu kokku 1632 eurot (sh käibemaks 272 eurot).
5. Määrata Advokaadibüroole Mahlapuu & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Martin Muugile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 388,80 eurot (sh käibemaks 64, 80 eurot). Mõista Martin Muugilt välja eelnimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kasuks. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Pärnu Maakohtu 03.11.2022 otsusega (otsuse terviktekst pooltele kättesaadav 23.12.2022) mõisteti M. Muuk ja V. Maidla süüdi KarS § 376 lg 1 järgi. M. Muuki karistati vangistusega 3 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva ja loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jäeti vangistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata 4 aasta pikkuse katseajaga. V. Maidlat karistati vangistusega 3 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ja loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. V. Maidla karistus jäeti KarS § 73 lg 1, 3 alusel täielikult tingimisi täitmisele pööramata 4 aasta pikkuse katseajaga. 1.
7. Otsusega rahuldati Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus ja mõisteti välja M. Muugilt ja V. Maidlalt solidaarselt tubakaaktsiis 1 098 108 eurot ja tähtpäevaks (s.o 04.02.2020) tasumata maksusummalt intress maksukorralduse seaduses sätestatud määras alates 05.02.2020 kuni maksunõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks olev maksunõude suurus. 1.
8. Kohus tegi otsustused asitõendite, konfiskeerimiste ja menetluskulude osas (otsuse resolutiivosa p-d 11, 13). Maakohus otsustas konfiskeerida ja anda riigi omandisse V. Maidla elukohast läbiotsimisel leitud tuvastamata isikule kuuluva mobiiltelefon Vsmart; KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida V. Maidla matkaauto xxx läbiotsimisel leitud detektor XXX ning hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; KarS § 376 lg 3 ja § 83 lg 2 alusel konfiskeerida kuriteo vahetuks objektiks olnud esemed, s.o AS laos (Harjumaa, xxx) asuvad ja 200 sigareti osas ekspertiisiks Xxx üle antud M. Muugi kinnipidamisel 30.01.2020 veoauto Scania registreerimismärgiga xxx järelhaagisest registreerimismärgiga xxx leitud maksumärkideta sigaretid (PRINCE 7 920 000 sigaretti) ja hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; vähendada KarS § 831 lg 3 alusel käesolevas asjas tahtliku kuriteoga saadud varana konfiskeerimisele või selle asendamiseks väljamõistmisele kuuluva vara suurust M. Muugi ja V. Maidla osas rahuldatud avalik-õigusliku nõude (kokku 1 098 108 eurot) võrra nullini ning jätta konfiskeerimine ja selle asendamine kohaldamata; KarS § 832 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel konfiskeerida Pärnu Maakohtu 04.08.2020 kohtumäärusega nr 1-20-5448 arestitud kolmanda isiku K. Maidla nimele registreeritud sõiduk Fiat Adria Super Sonic I 707 SL registreerimismärgiga xxx, VIN-kood XXX, mis on antud hoiulepingu alusel K. Maidlale vastutavale hoiule; KarS § 832 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel konfiskeerida Pärnu Maakohtu 04.08.2020 kohtumäärusega nr 1-20-5449 arestitud kolmanda isiku K.V nimele registreeritud sõidukid Scania XXX, registreerimismärgiga xxx, VIN-koodiga XXX ning Mercedes-Benz ML 400 CDI, 2 / 21 1-22-3346 registreerimismärgiga xxx, VIN-koodiga XXX, mis on antud hoiulepingu alusel K.V vastutavale hoiule. 1.
9. Maakohus otsustas jätta kuni avalik-õigusliku nõudeavalduse tasumiseni aresti alla Pärnu Maakohtu 04.08.2020 kohtumääruse nr 1-20-5446 alusel nõude tagamiseks arestitud M. Muugi sõiduki läbivaatusel äravõetud sularaha summas 5700 eurot, mis on kantud Maksu- ja Tolliameti AS SEB pangas asuvale deposiitkontole. 1.
10. Kohus otsustas jätta kuni avalik-õigusliku nõudeavalduse tasumiseni aresti alla V. Maidla arestitud vara: Pärnu Maakohtu 04.08.2020 kohtumääruse nr 1-20-5447 (sh Harju Maakohtu 11.09.2020 kohtumääruse nr 2-20-12111 ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 24.09.2020 kandemääruse nr 981442020) alusel on avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks arestitud Vello Maidlale kuuluv alljärgnev vara, millest sõidukid on antud V. Maidlale vastutavale hoiule: V. Maidla elukoha läbiotsimise käigus äravõetud sularaha 3500 eurot (asub Maksu- ja Tolliameti AS SEB pangas asuval deposiitkontol); V. Maidla ¼ kaasomandisse kuuluv kinnistu Harju maakonnas, Xxx, registriosa nr 3000202 (katastritunnus xxx); V. Maidla ½ kaasomandisse kuuluv kinnistu Harju maakonnas, Xxx, registriosa nr 5309302 (katastritunnusega xxx); Sõiduauto Volvo S80, registreerimismärgiga xxx, VIN-koodiga XXX; Haagis Cheval Liberte Gold Pullman V2, registreerimismärgiga xxx, VIN-koodiga XXX; Sõiduauto Toyota Land Cruiser 120, registreerimismärgiga xxx, VIN-koodiga XXX; Sõiduauto Fiat Bravo, registreerimismärgiga xxx, VIN-koodiga XXX; Mootorratas Yamaha FZ6-S, registreerimismärgiga xxx, VIN-koodiga XXX; Traktor/liikurmasin Suzuki LT-A700X, registreerimismärgiga xxx, VIN-koodiga xxx. 1.
11. Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et süüdistatavatele M. Muugile ja V. Maidlale KarS § 376 lg 1 järgi süüks arvatud kuritegu on tõendamist leidnud ja süüdistatavad panid teo toime ühiselt ja grupis kaastäideviijatena. Asjas leidis tõendamist, et V. Maidla ja M. Muugi ülesanded isikute grupis olid selgelt jaotatud. V. Maidla leppis M. Muugiga kokku sigarettide veo, andis CMR-id, et sigaretid Eestisse toimetada. Sündmuste kulgemine oli V. Maidla kontrolli all, mistõttu oli M. Muugil võimalik sigaretid Eestisse toimetada ja mõlema süüdistatava teopanus oli oluline. Süüdistatavad panid teo toime grupis ja kavatsetusega. Asjas on kummutatud kaitseversioon, et süüdistatavad ei teadnud, et toimetavad 30.01.2020 Eestisse maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis sigarette. Maakohus pidas süüdistatavate süüd keskmisest suuremaks, kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud, raskendavatest tuvastas kohus teo toimepanemise omakasu motiivi ja isikute grupi. Kohus pidas põhjendatuks mõista süüdistatavatele karistuseks vangistuse 3 aastat, mis tuleb jätta KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata 4 aasta pikkuse katseajaga. 1.
12. Maakohus rahuldas kannatanu Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud avalikõigusliku nõudeavalduse ja mõistis V. Maidlalt ja M. Muugilt välja tubakaaktsiisi 1 098 108 eurot ning tähtpäevaks 04.02.2020 tasumata maksusummalt intressi maksukorralduse seaduses sätestatud määras alates 05.02.2020 kuni maksunõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks olev maksunõude suurus. 03.11.2022 ja 04.11.2022 kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise järgselt esitas kannatanu esindaja tasumata maksusummalt väljamõistetud intressi osas kohtuotsuse resolutiivosas sisalduvate ebatäpsuste parandamise taotlused. Kohus asus seisukohale, et avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamisel tuleb intressi väljamõistmise alguskuupäeva ja protsendimäära osas lähtuda kohtule 03.11.2022 ja 04.11.2022 esitatud täpsustustest, kuna esialgses otsuse resolutsioonis esinesid avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamise osas intressi väljamõistmise osas vastuolud seadusega. Samuti muutis kannatanu väljamõistetud intressi arvestamise alguskuupäeva hilisemaks ning intressi arvestamise protsent väheneb eriolukorra tõttu kehtestatud ulatuses ja seega on tegemist V. Maidlat ja M. Muuki soodustavate ebatäpsuste parandamisega. 3 / 21 1-22-3346 APELLATSIOON
13. Süüdistatava V. Maidla kaitsja R. Laid taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu

§ 339lg 1 p 5 alusel.

Samuti leiab apellant, et maakohtu süüdimõistev otsus ei ole õige ega õiglane, maakohus on raskendanud otsuse resolutsiooni parandusega V. Maidla olukorda ja oleks pidanud jätma puudustega avalik-õigusliku nõue läbi vaatamata. Maakohus on ebaseaduslikult, eirates KarS § 83 lg 1 sätteid, konfiskeerinud V. Maidla detektori XXX ning ebaõigesti konfiskeerinud KarS § 832 lg 1 alusel V. Maidla raha. 2.1. Otsuse tegemisel seisnes kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 339lg 1 p 5 tähenduses selles, et maakohus rikkus nõupidamissaladust.

01.11.2022.a. maakohus peale süüdistatavate viimast sõna teatas, et lahkub nõu pidama ja kuulutab kohtuotsuse 03.11.2022.a. kell 10.

1. 03.11.2022 kohtuistungil, ajavahemikul kell 10.04 kuni 10.18 kandis kohus ette menetlusosalistele kohtuotsuse resolutiivosa, selgitas kohtuotsuse olulisemaid põhjendusi ning edasikaebamise korda ja teatas põhistatud kohtuotsuse kättesaamise aja. Samal kuupäeval tegi maakohus kohtuotsuse resolutiivosa kättesaadavaks menetlusosalistele ka e-toimiku kaudu. Etoimikus nähtub maakohtu otsuse resolutiivosa juures olevast digiallkirjade ümbrikust, et kriminaalasja arutanud ja kohtuotsuse resolutiivosa koostanud maakohtu kohtunik T. Grauberg on kohtuotsuse resolutiivosa allkirjastanud 03.11.2022 kell 10.
2. Eeltoodust järeldub, et kohtunik T. Grauberg tegi 03.11.2022 kohtuistungil ajavahemikul kell 10.04 kuni kell 10.18 menetlusosalistele teatavaks mitte kohtuotsuse resolutiivosa, vaid kohtuotsuse tegemisel nõupidamistoas toimunud arutlused ja arutluste käigus tehtud märkmed, nimetades neid resolutiivosaks, pärast seda aga alles kell 10.23 digiallkirjastas kohtuotsuse resolutiivosa.

§ 315

lg 4 kohaselt kohus võib kohtuotsuse kuulutamisel kuulutada üksnes selle resolutiivosa, selgitades selle kuulutamisel suuliselt kohtuotsuse olulisemaid põhjendusi, kuid enne seda kohus peab täitma

§ 306

lg 3 sätestatud nõuded - pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud küsimuste lahendamist koostatakse kohtuotsus või selle resolutiivosa, mille allkirjastavad digitaalselt kõik kohtukoosseisu liikmed. Kuivõrd otsust ei olnud vastavalt Riigikohtu praktikale (RKKKm 3-1-1-53-05) enne allkirjastamist õiguslikus mõttes olemas, tähendab see, et kohtunik tegi menetlusosalistele teatavaks otsuse kuulutamisel nõupidamistoas toimunud arutlused ja märkmed nimetades neid otsuse resolutiivosaks ja rikkus nõupidamissaladust 2.

1. Maakohus leidis ekslikult, et puudub vaidlus selles, et V. Maidla 30.01.2020 kell 16.20 väljus sõiduautoga Fiat Bravo reg märgiga xxx Ikla piiripunkti kaudu Eesti Vabariigist Läti Vabariiki. Seda asjaolu V. Maidla ristküsitluses kinnitanud ei ole, vaid on väitnud, et 30.01.2020 ta Läti territooriumil ei käinud ja muid tõendeid selle kohta ei ole. Maakohus oletas, et V. Maida käis alkoholi ostmas Läti poolel, kus on alkohol soodsam, kuigi süüdistatav väitis, et ostis Eesti poolel. Maakohus nõustus prokuröriga, et alkoholi poed on Läti poolel, aga ei teinud kindlaks, kas need poed asusid Läti või Eesti poolel. 2.
2. Maakohus viitas otsuse p-s 3.1 riikliku järelevalve teostamise protokollile jättes tähelepanuta kaitsja osunduse, et asjas ei nähtu selle dokumendi kriminaaltoimiku materjalide juurde saamine. 2.
3. Maakohus leidis, et 30.01.2020 sõlmisid V. Maidla ja M. Muuk veolepingu, et vedu saaks toimuda ja leping oli sõlmitud hiljemalt hetkest, kui M. Muuk asus samal päeval Läti poole teele, et võtta peale koorem sigarettidega. Seega on maakohus kajastanud otsuses uut asjaolu viidetega VÕS § 16 lg 1 ja TsÜS § 68 g 3, mida ei olnud toodud süüdistusaktis. Maakohus rikkus

§ 3051

lg 2 ja

§ 339

lg 2 sätestatut, mille kohaselt kohus tohib rajada otsuse üksnes tõenditele, mida kohtus oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta pooltel on võimalus arvamust avaldada. 4 / 21 1-22-3346 2.3. Maakohus ei ole lükanud ümber V. Maidla ütlusi, et ta ei teadnud, mis oli 30.01.2020 M. Muugi veose sisuks, ega ole osundanud ühelegi õigusaktile, millest nähtuks vedaja kohustus omada teadmist veetava kaubasaadetise sisu kohta. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et V. Maidla ja M. Muuk on esitanud aktiivse kaitseväite, mille tõendamiskoormis on kaitsjal seoses süüdistatavate väidetega sigarettide tegeliku omaniku kohta. Süüdistatavad ei pidanud asuma menetleja rolli ja tõendama süü puudumist lähtudes põhiseaduses §-st 22 lg 2 ja

§-st

1. 2.
2. Maakohus ei tuvastanud tegelikult V. Maidla poolt M. Muugile CMR-de üleandmise fakti, vaid on esitanud tõenditele mittepõhineva oletuse, et leidis tõendamist V. Maidla poolt M. Muugile nende üleandmine viidates, et samasuguseid poolikult täidetud CMR-e leiti V. Maidla elukoha läbiotsimisel veoautost. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et V. Maidla ütlused ei ole eluliselt usutavad selle kohta, kuidas sai SPL firma templi jäljend tema kaustikusse. Maakohus leidis, et V. Maidla käes leiti 14 pooleldi täidetud CMR ja isiklikus kaustikust sama templijäljend, mida kasutati sigarettide ebaseadusliku veo korraldamiseks ja tuletas sellest, et V. Maidla valetab. Samas ei ole kohus tuvastanud, mil viisil siis sattus templi jäljend V. Maidla kaustikusse. 2.
3. Maakohus järeldas, et V. Maidlal oli kandev roll veo korraldamisel, mis kummutab kaitseversiooni tundmatutest isikutest, kes korraldasid sigarettide vedu. Maakohus jättis süüdistatavate ütlused ebausaldusväärsetena tõendikogumist kõrvale veo tellimise ja V. Maidlale raha ja CMR-de üleandmise osas. V. Maidla ja M. Muuk andsid SMS-de saatmise kohta kattuvaid ütlusi ja maakohtu tõlgendus on oletuslik ja tõenditega kinnitamata. Pealegi ei olnud süüdistatavatel omavahelise suhtluse tarbeks vaja SMS-e vahetada, sest nad olid kauaaegsed head tuttavad ja tegutsesid kolleegidena kommertskaubavedudel. 2.
4. Maakohus leidis, et tõene ei ole V. Maidla väide, et teda ei olevat M. Muugi veod Lätis huvitanud. Maakohus tegi tõenditest oletuslikke järeldusi, et süüdistatavad on sigarettide veo omavahel kooskõlastanud. Maakohtu otsusest ei nähtu, millal ja millise sigarettide veo süüdistatavad kooskõlastasid. Maakohus järeldab otsuse p-s 3.4, et nad tegevuse kooskõlastasid, aga p-s 3.
5. leiab, et ei saavat teha järeldusi kas 11.10.2019 kuni 09.01.2020 tubakatooteid veeti. Maakohus leidis, et eelneval perioodil teostatud viie veo pinnalt saab teha järeldusi süüdistatavate omavahelise rollijaotuse ja käitumismustri kohta, aga on jätnud kirjeldamata, milles see käitumismuster siis konkreetselt avaldus. Midagi erakordset või imelikku pole V. Maidla ja M. Muugi vahel telefonitsi kontakti võtmistel, kuivõrd nad on kauaaegsed tuttavad ja tegutsejad kaubavedudel. Lisaks ei ole sõnumite vahetamise faktist võimalik teha oletuslikke järeldusi, et V. Maidla tellis M. Muugilt veo, sest nendevaheliste kõnede sisu ei ole teada. 2.
6. Maakohus leidis oletuslikult, et kuna V. Maidla sõitis M. Muugi veoki ees, pidi ta hoolt kandma, et vajadusel M. Muuki tollikontrolli eest hoiatada, mida aga ei toimunud. Kohus jättis tähelepanuta, et V. Maidla sõitis sõiduautoga, mis on kiirem kui M. Muugi veok. Kui oleks tekkinud vajadus vahetada tööaja lõppemise tõttu sõidukid, oleks olnud neil võimalik koheselt teineteisega telefonitsi ühendust võtta. Asjaoluga, et M. Muugile oli tehtud etteheiteid puhke- ja tööaja režiimi rikkumise eest, on seletatav M. Muugi huvi ja püüd kutsuda appi V. Maidlat. 2.
7. Tõendamist ei ole leidnud ja oletuslik on maakohtu seisukoht, et M. Muuk ja V. Maidla on kuriteo toime pannud ühiselt ja kooskõlastatult kaastäideviijatena isikute grupis ja neil olid selgelt jaotatud ülesanded. Samuti on oletuslik maakohtu järeldus, et kuna dokumendid olid äärmiselt puudulikult koostatud, oli süüdistatavatele teada, et 30.01.2020 oli järelhaagises märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis sigaretid, ning lisaks olid V. Maidla käes eeltäidetud CMRd ning tema telefonist leiti 24.11.2019 tehtud foto M. Muugi veetavast kaubast. Apellandi 5 / 21 1-22-3346 hinnangul jättis maakohus põhjendamatult arvestamata V. Maidla selgitused foto tegemise kohta ja luges mitte usutavateks, kuigi pole loogiline, et M. Muuk sõitis 24.11.2019 sigarettidega Tallinna vahel ja esitas V. Maidlale veose foto tegemiseks. Lisaks ei ole sel kuupäeval fikseeritud M. Muugi poolt veosega Eestisse sisenemist või lahkumist. Maakohus on teinud ülimalt oletuslikud ja ebaõiged järeldused V. Maidla süüküsimuses. 2.
8. 11.07.2022 eelistungil juhtis kaitsja R. Laid kohtu tähelepanu süüdistuse puudustele, millega kohus nõustus ja nõudis sisuliselt prokurörilt süüdistuse parandamist. Maakohus, abistades prokuröri, läks seega vastuollu erapooletuse nõudega, sest kohtunik ei tohi abistada süüdistusfunktsiooni kandvat menetlussubjekti. 2.
9. Maakohus võttis prokurörilt ebaseaduslikult

sätteid rikkudes ilma seadusliku aluseta vastu tunnistaja U.S ülekuulamise protokolli, mis tuleb tunnistada kriminaalmenetlusõiguse muuks oluliseks rikkumiseks

§ 339lg 2 järgi.

2.11. Kannatanu esindaja D.K osales istungil ebakorrektselt vormistatud volikirjaga, millele kohus kaitsja taotlusel juhtis tähelepanu 07.09.2022 istungil. Korrektse volikirja esitas kannatanu esindaja alles 14.09.2022 istungil. Seega osales kannatanu istungil sisuliselt esindusõiguse puudumisega. Lisaks oli kannatanu poolt esitatud

§ 1542

p 5 sätteid rikkudes ebakorrektne avalik-õiguslik nõue ja maakohus jättis kaitsja märkused arvestamata. 2.

1. Kannatanu esindaja taotlusel 03.11.2022 kohtuvea parandamise määrusega kohtuotsuse resolutsioon p 9 parandustega kohus parandas V. Maidla olukorda, vähendades intressi arvestamise protsenti määrates intressi arvestamise alguskuupäevaks 03.01.2020 asemel 05.02.
2. Seejärel 04.11.2022 kohtuvea parandamise määrusega teistkordselt resolutsiooni p 9 parandades muutis kohus maksusumma tasumise alguskuupäeva varasemaks, s.o 04.02.2020, mis tõi kaasa intressi maksmise kohustuse perioodi suurenemise ja intressi arvestamise alguskuupäevaks 05.02.
3. Selle parandusega maakohus mitte ei kergendanud, vaid raskendas maakohus süüdistatava olukorda. 2.
4. Maakohus konfiskeeris KarS § 83 lg 1 alusel süüteo toimepanemise vahendina V. Maidla matkaauto läbiotsimisel leitud detektori XXX+ning määras

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitamisele pärast kohtuotsuse jõustumist.

XXX Little Angle multi-detektori kasutusjuhendi kohaselt on tegu seadmega, mis tuvastab pealtkuulamisseadmeid, telefoni ja digitaalset ning sõiduki pealtkuulamist, jälgimist traadita pealtkuulamiskaameraid, traadiga kaameraid jm allikaid. Maakohus leidis, et V. Maidla toimepandud kuriteo kontekstis on tegemist kuritegude toimepanemist abistava vahendiga, millega on võimalik avastada kasutusjuhendis näidatud seadmeid. Apellant on seisukohal, et maakohus otsustas KarS § 83 lg 1 sätteid eirates ebaseaduslikult konfiskeerida detektori. Maakohtu konfiskeerimise põhjendus ei kuulu ühegi seadusandja poolt KarS §-s 83 kehtestatud eelduse alla. Seega kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust raskendades V. Maidla olukorda. 2.

1. Maakohus viitas V. Maidla raha konfiskeerimist KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerides ümberpööratud tõendamiskoormisele, mille kohaselt pidanuks V. Maidla ise teadma, et raha pärineb seaduslikest allikatest. Apellandi arvates tõendas V. Maidla istungil ütlustega, et tegu pole kuriteoga saadud varaga ja kui kohus pidas ütlusi ebapiisavaks, oles pidanud seda süüdistatavale selgitama ja tegema ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks, mida maakohus aga ei teinud.
2. Süüdistatava M. Muugi kaitsja M. Mahlapuu taotleb maakohtu otsuse tervikuna tühistamist leides, et kohtulik uurimine oli ühekülgne ja puudulik, kohus kohaldas vääralt materiaalõiguse 6 / 21 1-22-3346 norme ja rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, mis viis M. Muugi alusetule süüdimõistmisele. Apellant vaidlustab M. Muugi süüdimõistmise tõendamatuse tõttu ja AVÕN-i rahuldamise ning menetluskulude kanda jätmise osas ning taotleb õigeks mõistmist KarS § 376 lg 1 järgi süüteo koosseisu puudumise tõttu. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus peaks tuvastama

§ 339

lg 1 p-s 12 või lõikes 2 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, tühistada otsus ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. 3.

1. Maakohtu otsuses puuduvad igasugused otsesed tõendid kogu süüdistuse koosseisu, sh eriti subjektiivse külje osas. Otsus rajaneb oletuslikel väidetel, mitte uuritud tõenditele ja tuvastatud faktilistel asjaoludele. Ei ole tuvastatud, kes tegelikult antud veo tellis ja kellele need salasigaretid kuulusid ja kes olid tegelikud kasusaajad. Probleemi lahendamise asemel peeti asjas kinni ja mõisteti süüdi autojuht, kes täitis vaid oma vedaja kohustusi teadmata, mis on tegelikult veose sisuks. 3.
2. Otsuses ei ole jälgitav, kuidas on kohus lugenud tuvastatuks kõigi süüdistuse koosseisuliste elementide olemasolu. KarS § 376 eeldab tahtlust aga otsus on subjektiivse külje tuvastamises tõendamata ja põhistamata. Ükski tõend ei tõenda, et M. Muuk pidi teadma, mida talle vedajana vedada anti. M. Muukile esitatud süüdistus on juba olemuselt läbinisti väär. M. Muuk täitis igakülgselt oma vedaja kohustust ja talle ei saa heita ette kohustuste rikkumist. 3.
3. Maakohus pole otsuses peaaegu üldse käsitlenud rahvusvahelise kaupade autolepingu konventsiooni (CMR), mis sätestab vedaja vastutuse piirid ja alused ja on määrava tähtsusega vedaja vastutuse piiritlemisel rahvusvaheliste kaupade autoveolepingute täitmisel. Kohus kohaldas konventsiooni osas vääralt materiaalõigust. CMR artikkel 7.
4. kohaselt vastutab saatedokumentide ebatäpsuse ja puudulikkuse eest üldjuhul saatja ja puudulikud saatedokumendid ei saa tuua kaasa vedaja vastutust. Vedaja andmed puudusid saatedokumendil, aga kuivõrd M. Muuk oli FS töötajana kauba vedaja, siis ei kujutanud see formaalne puudus midagi sisulist, mis tingiks vedaja vastutuse. Kuigi CMR konventsioon ei sätesta, milline veolepingu osapool peab välja andma CMR saatelehe, kannab saatelehele märgitud andmete õigsuse või andmete puudumise eest vastutust enamasti saatja. Järelikult puudus M. Muugil kui vedajal kohustus ja võimalus kontrollida kauba saatja ja kauba saaja andmete õigsust. M. Muuk täitis kohustust kontrollida kauba vastuvõtmisel CMR artikkel 8.1 märgitut, s.o kauba vastuvõtmisel saatedokumentide kohta tehtud kirjete õigsust, markeeringut, numeratsiooni, kauba ja selle pakendi välist seisundit. CMR artikkel 17.1 kohaselt vastutab vedaja kauba kaotsimineku või vigastamise eest veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmiseni. Maakohus ei ole eeltoodud asjaoludele piisavalt tähelepanu juhtinud ja hinnangut andnud, rikkudes sellega põhjendamiskohustust. Seega kuulub M. Muuk õigeksmõistmisele, sest pole tuvastatud tema teadlikkus talle veoks edastatud kauba sisust. 3.
5. Maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, hinnates kohtuotsuse põhistamisel tõendeid süüdimõistetu kahjuks. Kohus ei ole järginud

-s sätestatud tõendite hindamise üldpõhimõtteid. Kohus ei arvestanud et tõenditest nähtub, et veoauto kaubalastis asuvad pappkastid ei olnud eelnevalt avatud, M. Muugi sõidukite läbiotsimisel ei leitud tähtsust omavaid esemeid, M. Muugile oli tehtud etteheiteid puhke- ja tööaja režiimi rikkumise eest, mis kinnitab süüdistatavate ütluste usaldusväärsust. Tunnistaja U.M ütlused tõendavad, et koorem oli korralikult kinnitatud ja M. Muuk teatas, et veab plastikfiltreid; tunnistaja T.V tõendab, et M. Muuk töötas FS autojuhina, mis tegeles ülevabariigiliste veostega; tunnistaja D.N tõendab, et vedaja ei pea teadma, mida talle vedada antakse. 7 / 21 1-22-3346 3.5. Alust ei ole kahelda süüdistatavate ütluste usaldusväärsuses ja nende ütlused tuleb tõenditena arvesse võtta täies mahus. Maakohus jättis vääralt süüdistatavate ütlused ebausaldusväärsetena tõendikogumist kõrvale. Süüdistatavate ütlused kattuvad suuresti ja nende usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. 3.6. Uuritud tõendid ei võimalda teha üheseid ja ümberlükkamatuid järeldusi M. Muugi süüdioleku kohta.

§ 7

lg 3 tulenevalt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks, mitte ei tehta süüdistatavale kahjulikku otsust puudulike tõendite alusel. Kohus ei või tõendite vähesuse korral asuda süüdistaja rolli ja täita süüdistust kinnitavate tõendite vähesust enda siseveendumusega ega lähtuda üksnes üldisest hinnangust, et süüdistatava ütlused pole eluliselt usutavad. Tõendite ebaõige hindamisega on maakohus rikkunud

§ 339lg-s 2 sätestatut.

3.

1. Süüdistatav V. Maidla kirjalik vastus kaitsja R. Laidi apellatsioonile V. Maidla märkis, et tal ei ole kaitsja apellatsiooni osas vastuväiteid ja toetab seda täielikult. V. Maidla kordab kaitsja apellatsioonile esitatud vastuses maakohtu ütlustes avaldatut – kokkuvõtvalt et ei korraldanud süüdistuses kirjeldatud vedu ega teadnud veoseks olevast kaubast. Märgib, et majandusliku olukorra osas ei esitatud talle küsimusi ja pole sissetulekuna näidatud eelmise matkaauto müügitulu ja eksitav on matkaauto väärtus. Kordab, et kodus olnud sularaha 3500 eurot oli pere säästufond ning matkaauto K. Maidla nimele kirjutamise põhjused on moonutatud prokurörile sobival viisil. PROKURÖRI KIRJALIKUD VASTUVÄITED
2. Prokuröri arvates on maakohtu otsuse põhjendatud ja seaduslik ja tuleb jätta täies ulatuses muutmata. Vastuseks V. Maidla kaitsjale R. Laidile leiab prokurör, et maakohus ei ole otsust tehes rikkunud nõupidamissaladust ja oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 1 p 5 mõttes.

03.11.2022 otsuse kuulutamisel avalikul istungil olid kohal kõik osapooled ja istungi käik fikseeriti protokollis (ja on kajastatud helisalvestisel), millest nähtuvalt kohus kandis kohtuotsuse resolutiivosa ette koos põhjendustega sellisel kujul, nagu need on talletatud kohtuotsuses. Kaitsja viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-53-05 käsitletud juhtum, kui ringkonnakohus toimetas otsusega analoogse teksti kätte enne allkirjastamist vaid ühele kohtualusele, ei sarnane praeguse olukorraga. Praegusel juhul tehti avalikul istungil otsuse resolutiivosa teatavaks kõigile osapooltele üheaegselt ja kohus kandis ette identse lahendi resolutiivosa teksti, mistõttu on asjakohatu ja meelevaldne apellandi väide, et kohus kandis ette vaid nõupidamistoas toimunud arutlused ja nende käigus tehtud märkmed. Eluliselt pole usutav, et kohus muutis otsuse resolutiivosa kuulutamise ja lahendi allkirjastamise vahel. Nõupidamissaladus lõppes hiljemalt lahendi avalikul istungil kuulutamisega. Vahetult pärast otsuse kuulutamist allkirjastati otsus, mida kuulutati kõigi osaliste ees üheaegselt. Täiendavates vastuväidetes märgib prokurör, et otsuse kuulutamisel 03.11.2022 avaldatud resolutiivosa kattub allkirjastatud kohtuotsusega ja kohus ei ole rikkunud

§ 305lg 5 põhimõtteid.

Mingil viisil ei saa kahtluse alla seada, et kuulutatud kohtuotsus ei kajasta ainuisikulise kohtukoosseisu seisukohti. Otsuse kuulutamine on see ajahetk, millest alates saab rääkida kohtu tehtud kohtuotsusest. 4.

1. Prokurör märgib vastuseks M. Muugi ja V. Maidla kaitsja apellatsioonidele, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Vastuseks kriitikale subjektiivse külje tõendamatuse kohta leiab prokurör, et maakohus on tõendeid hinnates analüüsinud V. Muugi ja V. Maidla tegevuse eesmärki ja põhistanud, kuidas jõudis kohus järeldusele, et süüdistatavad panid teo toime kavatsetusega. 8 / 21 1-22-3346 4.
2. Kohus ei ole eksinud tõendite hindamisel süüdimõistetu kahjuks sellega, et maakohtu otsuses ei ole kajastatud tunnistajata U.M, T.Vi, D.N, D.S ütlusi, süüdistatavate ütlusi ja Läti Vabariigi trahviotsust M. Muugi osas. Seadus ei nõua kohtuotsuses kõigi menetluse käigus uuritud tõendite täies mahus kajastamist. Kohus on süüküsimust lahendades hinnanud tõendeid kogumis. Süü tuvastamisel esines arvestatav tõendite kogum, mis moodustas sündmuste kulust tervikpildi. Seejuures hindas kohus põhjendatult süüdistatavate käitumist kuriteosündmusele eelneval ajal, mis võimaldas tuvastada nende käitumist kuriteosündmuse ajal. Maakohus hindas tõendite usaldusväärsust ja analüüsis neid ka elulise usutavuse kriteeriumi alusel ja jättis põhjendatult kõrvale süüdistatavate kontrollimatud ja paljasõnalised väited. Aktiivse kaitse puhul ei ole alust rääkida süütuse presumptsioonist. Kohus ei ole rikkunud otsuse põhistamise nõuet ja mõistis süüdistatavad süüdi vaid 30.01.2020 veos, mistõttu ei pidanud vajalikuks analüüsida osasid tõendeid (nt D.N ja D.S ütlusi). Asjaolu, et V. Maidla ei teavitanud tema taga sõitnud M. Muuki tollikontrollist, ei muuda tuvastatud asjaolu, et tegutseti grupis. 4.
3. Vastuseks M. Muugi kaitsjale märgib prokurör, et KarS § 376 lg 1 kuriteokoosseis ei sisalda vedajale eritunnuseid. Otsuses on piisava põhjalikkusega analüüsitud M. Muugi kinnipidamisel esitatud rahvusvahelist kaubasaatelehte CMR ja sõidukist leitud sarnaseid CMR-e. Seaduslikule veole omaseid tunnuseid M. Muugi veol polnud. Seega polnud kohtul põhjust analüüsida kaitsja märgitud konventsiooni artikleid. Näiteks kohus tuvastas, et vedajaks polnud FS, mis tegeleb ülevabariigiliste mitte rahvusvaheliste vedudega. 4.
4. Aluseta on V. Maidla kaitsja väidetu maakohtu poolt menetlusnormi rikkumisele seoses asjaoluga, kas V. Maidla ületas Eesti-Läti piiri. Uuritud Automaatse Numbri Tuvastuse Süsteemi (ANTS) vaatlusprotokollist nähtub, et 30.01.2020 V. Maidla juhitud sõiduk Fiat Bravo (registreerimismärgiga xxx) on piiri ületanud. V. Maidla kaitsja apellatsiooni p-s 17.1 on seejuures nenditud, kohtu poolt tuvastatuna asjaolu, et V. Maidla väljus 30.01.2020 Ikla piiripunkti kaudu Eesti Vabariigist ja sisenes Eesti Vabariiki kellaajalise täpsusega. 4.
5. V. Maidla kaitsja apellatsioonist jääb ebaselgeks, millist tõendit nimetab kaitsja riikliku järelevalve teostamise protokolliks, mille seaduslikkust seab kahtluse alla. 07.09.2022 istungil esitas prokurör tõendina läbivaatuse akti, mis on kriminaalmenetluse ajend mida kohus hindas kohtuotsuses (otsuse lk 9). 4.
6. Alusetu on kriitika, et maakohus andis õigusliku hinnangu veolepingule, hinnates tuvastatud elulist situatsiooni. Kaitsjale ei saa mingil viisil olla üllatuslik rahvusvahelise veo puhul veolepingu küsimuse käsitlemine. Kohus ei ole tuginenud ühelegi uurimata tõendile, seega rikkumist ei ole toimunud. 4.
7. Kohus on kauba- saatelehtede (CMR) osas tuginenud kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditele ja jälgitavalt selgitanud seisukoha kujunemist. Samuti pole oletuslikud kohtu seisukohad, millega lükatakse ümber süüdistatavate ütlused. Rikkumist pole ka selles, et maakohus konstateerib üldteada asjaoluna Ikla piiripunktil alkoholipoodide asukohta, mille paiknemine on tuvastatav Google Maps rakenduse kaudu. Maakohus on esitanud ka põhjendused 24.11.2019 kaubaalusest tehtud foto ja selle tegemise asjaolude kohta, mis sarnanes täielikult 30.01.2020 kinni peetud kaubaalusega. 4.
8. Maakohus ei ole abistanud prokuratuuri ega nõudnud süüdistusakti parandamist, mis nähtub 11.07.2022 eelistungi protokollist. 9 / 21 1-22-3346 4.
9. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnormi kannatanu esindajalt väidetavalt ebakorrektse volikirja vastuvõtmisega. Selgitustest ja täpsustatud volikirjast nähtub, et esindaja volitused ei puudunud, vaid tegemist oli üksnes formaalse täpsustusega. Samuti ei sisalda kaitsja hinnang avalik- õiguslikule nõudeavaldusele ühtegi kohtu poolset väidetavat menetlusnormi rikkumist. Nõudeavaldus oli esitatud õigeaegselt, allkirjastatult. Selles esines formaalne trükiviga (

§ 381

vs 381) ja täpsustamist vajasid intressid, kuid need ei mõjuta nõude alust ega eset. Nõudeavalduse korrigeerimine ei muuda seda alusetuks. 11.07.2022 eelistungil ei olnud kaitsjatel ühtegi sisulist vastuväidet nõudeavalduse menetlusse võtmisele. Puudusid halduskohtumenetluse seadustiku (HKM) § 1 lg 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 412 lg 1 toodud alused nõude läbi vaatamata jätmiseks. Kannatanu volitatud esindaja viibis istungil. Kaitsja jätab tähelepanuta, et nõude läbivaatamisel on kohtul HKM § 1 lg 3 ja TsMS § 329 lg 3 kohaselt poolele kaasaaitamise kohustus muuhulgas selleks, et avaldused oleks tehtud õigeaegselt ning täies ulatuses. 4.10. Kohus pole eksinud tunnistaja U.S tunnistajana ülekuulamise protokolli avaldamisega. Tegemist on Euroopa uurimismääruse alusel Läti Vabariigis tunnistajana ülekuulatud SIA SPL juhatuse liikmega, keda ei õnnestunud üle kuulata olenemata mõistlikest pingutustest tema asukoha kindlakstegemiseks kaugülekuulamise läbiviimiseks.

§ 291

lg 2 võimaldab kasutada tunnistaja varem antud ütlusi tõendina, kui need on saadud abistamistaotluse alusel läbi välisriigi pädeva asutuse ja isikut ei ole võimalik üle kuulata kaugülekuulamise teel, Järelikult olid kõik vajalikud tingimused

§ 291lg 1 p 4 tähenduses täidetud.

4.

1. Kaitsja leiab vääralt, et maakohtu põhjendus V. Maidlalt detektori konfiskeerimiseks ei kuulu seadusandja poolt kehtestatud eelduse alla. Otsuses on märgitud, et selle asitõendi näol on tegemist kuritegude toimepanemist abistava vahendina, mis tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel süüteo toimepanemise vahendina. Seega ei ole maakohus konfiskeerimisega kriminaalmenetlusõigust rikkunud. 4.
2. Maakohus on jälgitavalt ja arusaadavalt põhjendanud V. Maidla raha konfiskeerimist. Alusetu on kaitsja etteheide, et kohus oleks saanud üldmenetluse käigus nõuda süüdistatavalt täiendavate tõendite esitamist. V. Maidlale oli selgitatud õigusi ja tel oli lepinguline kaitsja, kui kohtumenetluse käigus otsustati täiendavaid tõendeid selles osas mitte esitada, tuleb leppida tagajärgedega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
3. Kohtukolleegium, tutvunud maakohtu otsuse, kohtutoimiku materjalidega, apellatsioonidega ning apellatsioonidele esitatud kirjalike vastustega jõudis alljärgnevale seisukohale. 5.
4. Esmalt võtab kolleegium seisukoha süüdistatava V. Maidla kaitsja taotluse osas tühistada maakohtu otsus ja saata kriminaalasi esimese astme kohtule

§ 341

lg 1 alusel uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus põhjendusega, et maakohus on rikkunud otsuse tegemisel kohtunike nõupidamissaladust ja seega

§ 339lg 1 p 5 tähenduses oluliselt kriminaalmenetlusõigust.

Apellandi arvates seisnes nõupidamissaladuse rikkumine kokkuvõtvalt selles, et maakohus kuulutas avalikul kohtuistungil 03.11.2022 kell 10.04 kuni 10.18 kohtuotsuse resolutiivosa. Samal päeval tegi maakohus otsuse resolutiivosa kättesaadavaks menetlusosalistele ka e-toimiku kaudu. Digiallkirja ümbrikust nähtuvalt on kohtunik T. Grauberg allkirjastanud otsuse resolutiivosa digitaalselt kell 10.23, s.o pärast kohtuotsuse kuulutamist. Kaitsja leiab, et seega ei kuulutanud kohtunik istungil mitte otsuse resolutiivosa, vaid kandis ette nõupidamistoas toimunud arutlused ja nende käigus tehtud märkmed, millega rikkus nõupidamissaladust. Täitmata 10 / 21 1-22-3346 olid

§ 306

lg 3 nõuded, et kohtuotsuse resolutiivosa allkirjastavad digitaalselt kõik kohtukoosseisu liikmed ja otsust ei olnud enne allkirjastamist õiguslikus mõttes olemas. 5.2. Kohtukolleegium ei jaga apellandi käsitlust, et maakohus rikkus kohtuotsuse tegemisel kohtunike nõupidamissaladust ja tegu on olukorraga, mis on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 p 5 tähenduses.

Kohtukolleegium uuris maakohtu 01.11.2022 ja 03.11.2022 protokolle ning istungite helisalvestisi, 03.11.2022 kuulutatud kohtuotsuse resolutiivosa ja digitaalallkirja, samuti prokuröri vastuväidetes märgitut ning tuvastas järgmist. 01.11.2022 kohtuistungi protokollist ilmnevalt teatas kohus pärast kohtuvaidlusi ja süüdistatavate viimase sõna kuulamist

§-s 304 sätestatut järgides menetlusosalistele, et lahkub nõu pidama ning kuulutab kohtuotsuse 03.11.2022 kell 10.00 virtuaalruumi vahendusel (VI kd, lk 11). 03.11.2022 kohtuistungi protokollist ja selle helisalvestisel talletatust nähtuvalt kuulutas kohtunik

§ 315

lg-tes 1 ja 4 sätestatust tulenevalt ajavahemikul kell 10.04 kuni 10.18 kohtuotsuse resolutiivosa, kandes selle sisu suuliselt ette. Protokolli kohaselt osalesid kõnealusel avalikul kohtuistungil prokurör, kaitsjad, kannatanu esindaja ja mõlemad süüdistatavad. Kohtunik selgitas peale otsuse resolutiivosa kuulutamist selle olulisemad põhjendused ning tegi kindlaks, kas menetlusosalistele (sh süüdistatavatele) on otsuse resolutiivosa arusaadav. Peale resolutiivosa kuulutamist teatas kohus, et põhistatud otsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates 02.12.2022 (VI kd, lk 12). Maakohtu 03.11.2022 otsuse resolutiivosa digitaalallkirja ümbrikus talletatu kohaselt on kohtunik dokumendi allkirjastanud kell 10.23 (Kohtute Infosüsteem, esimese astme menetluse rida, kohtutoimikusse allkirja kinnituslehte trükitud pole). Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt saadeti samal päeval pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist otsus digitaalselt allkirjastatuna menetlusosalistele ka etoimiku kaudu. 5.3. Ringkonnakohus tuvastas, et 03.11.2023 kohtuotsuse resolutiivosa kuulutades ei kandnud kohus istungil suuliselt ette mitte nõupidamistoas tehtud märkmeid, vaid luges menetlusosalistele ette kohtuotsuse resolutiivosa teksti, mille allkirjastas vahetult pärast otsuse kuulutamiseks korraldatud istungit ning seejärel edastas e-toimiku kaudu menetlusosalistele. Kolleegium peab eksitavaks kaitsja R. Laidi väidet, et kohus kandis istungil ette üksnes nõupidamistoas toimunud arutlused ja nende käigus tehtud märkmed. Ringkonnakohus soostub prokuröri vastuväidetes märgituga, et arutataval juhul on kohtuistungil talletatust jälgitav, et asja ainuisikuliselt arutanud kohtunik T. Grauberg kandis menetluspooltele avalikul kohtuistungil ette kohtuotsuse resolutiivosa teksti ega rikkunud

§-s 305 sätestatud kohtu nõupidamissaladust. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et kohus oleks kohtuotsuse kuulutamisel kandnud ette mõned minutid hiljem allkirjastatud otsusest erineva teksti. Järelikult saab asuda seisukohale, et kohus oli otsuse kuulutamise ajaks lahendanud kõik kohtuotsuse tegemisel

§ 306

lg-s märgitud küsimused ning koostanud ehk vormistanud otsuse resolutiivosa vastavalt viidatud paragrahvi lgle 3 ning üksnes otsuse digitaalselt allkirjastamine toimus vahetult pärast selle kuulutamist. 5.4. Kolleegium nõustub prokuröriga, et praeguses asjas käsitletavale olukorrale ei ole kohaldatav kaitsja poolt viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruses nr 3-1-1-53-05 märgitu, sest nimetatud lahendis käsitletud olukord ‒ allkirjastamata ringkonnakohtu lahendile sarnanev, mitte kohtuotsusega identne tekst saadeti kaks päeva enne allkirjastamist allkirjastatuna vaid ühe kohtukoosseisu liikme poolt ja vaid ühele süüdistatavale ‒ erineb kahtlemata praegusest asjast. Kaitsja viidatud Riigikohtu lahendis käsitletud juhtumi puhul seadis kohtuotsuse (võimaliku) sisu teatavaks saamine enne selle allkirjastamist kõigi kohtukoosseisu liikmete poolt kahtluse alla, kas selles kajastus kõigi kohtukoosseisu liikmete seisukoht, mis kõigutas otsuse usaldusväärsust ja on seetõttu lubamatu. Praeguses asjas aga kuulutas kohus istungil osalenud kohtumenetluse pooltele samaaegselt juba tehtud otsuse, mille sisu on identne kohtuniku poolt digitaalselt allkirjastatud 11 / 21 1-22-3346 kohtuotsuse resolutiivosa tekstiga, mis edastati pooltele pärast istungit. Järelikult ei ole arutataval juhul tegu olukorraga, et kohtuotsust kuulutamise ajal veel olemas ei olnud. Kolleegium peab vajalikuks välja tuua sellegi, et kannatanu esindaja taotluste alusel parandas maakohus allkirjastatud kohtuotsuse resolutiivosa 03.11.2022 ja 04.11.2022 määrustega, mille edastas kohtumenetluse pooltele ning 23.12.2022 tegi pooltele kättesaadavaks põhistatud kohtuotsuse. Järelikult pole arutatavas asjas rikutud ka

§ 306

lg-s 5 sätestatut, mille kohaselt võib pärast kohtuotsuse allkirjastamist kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel määrusega parandada kohtuotsuse kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et seega rikkunud maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 1 p 5 tähenduses.

Samuti leiab kolleegium, arvestades kõnealuse juhtumi asjaolusid, et maakohtule pole alust heita ette ka kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist

§ 339

lg 1 p 6 tähenduses, sest kohtuotsuse resolutiivosa allkirjastamine mõni minut pärast selle kuulutamist ei ole samastatav otsuse allkirjastamata jätmisega. 5.5. Mõlemad apellandid leiavad, et maakohus rikkus

§ 339lg 2 tähenduses oluliselt kriminaalmenetlusõigust V.

Maidla ja M. Muugi süüküsimuse lahendamisel, kohtulik uurimine oli ühekülgne ja puudulik ning kohus hindas otsuses tõendeid süüdistatavate kahjuks, jättes muu hulgas põhjendamatult ebausaldusväärsetena tõendikogumist välja süüdistatavate ütlused, mis viis ebaõige otsuseni. Seega taotlevad V. Maidla ja M. Muugi kaitsjad maakohtus uuritud tõendikogumi ümberhindamist. Kolleegium selgitab tõendite hindamise kontekstis, et väljakujunenud praktika kohaselt ei ole apellatsioonimenetlus pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires (vt nt RKKKo-d 3-1-1-14-14, p 718 ja 1-16-6115/67, p 28). Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et vältimaks vahetu ja suulise kohtuliku arutamise tulemina maakohtu otsuses tõenditele antud hinnangu kergekäelist muutmist, peab ringkonnakohus eriti põhjalikult motiveerima otsust, milles teeb süüdistatava süüküsimuse kohta sama tõendikogumi põhjal maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse. Apellatsioonikohtul tuleb sellisel juhul lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näidata ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega ning miks tuleb apellatsioonikohtu arvates tõendikogumile anda sootuks teistsugune hinnang (vt RKKKo-d 1-20-1301/35, p 14, 1-19-10157, p 7). Käesolevas asjas ei tuvastanud ringkonnakohus vigu, mis annaks põhjust jõuda maakohtu järeldustest tõendite ja süüküsimuse osas kardinaalselt teistsugustele järeldustele. Maakohus on tõendite hindamisel järginud

§-s 61 sätestatud nõudeid. Valdavalt ei esitata apellatsioonides argumente, mida maakohus poleks juba käsitlenud. Ringkonnakohus jätab maakohtu põhistused

§ 342

lg 3 p 1 alusel käesolevas otsuses täies mahus kordamata, lisades järgnevalt oma põhistused ja vastates apellatsioonides tõstatatud küsimustele alljärgnevalt. 5.

1. Apellandid heidavad maakohtule läbivalt ette süüdistatavate ristküsitlusel antud ütluste ebausaldusväärsetena tõendikogumist kõrvale jätmist. Kolleegium ei jaga kaitsjate seisukohta, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata V. Maidla ja M. Muugi ütluste kattuvuse, pidades nende väiteid eluliselt ebausutavaks. Maakohus hindas põhjendatult ebausaldusväärseks ja eluliselt ebausutavaks süüdistatavate ütlused selle kohta, et nad ei teadnud, mis oli 30.01.2020 veose sisuks, mille olevat telefonitsi tellinud üks M. Muugile helistanud tundmatu eesti keelt kõnelev mees, kes esitas tellimuse vedada kaupa Lätist Taani. Samuti ei pidanud esimese astme kohus põhjendatult usutavaks kaitseversiooni, et V. Maidla kohtus enne 30.01.2020 Jüri parklas M. Muugi palvel veo tellinud tundmatu isikuga, kes andis M. Muugile edastamiseks töötasu ettemaksuna raha 500 eurot ning lisaks olevat see tundmatu mees täitnud kohtumisel CMR-e, sh tembeldanud ja andnud V. Maidlale ning muu hulgas löönud SPL (kauba saatja) templi jäljendi ka V. Maidla kaustikusse. Uuritud tõendikogumi alusel luges kohus põhjendatult ebausaldusväärseks 12 / 21 1-22-3346 ka süüdistatavate esitatud kaitseversiooni 30.01.2020 sõnumivahetuse kohta, samuti ning väited, mis puudutavad V. Maidla poolt M. Muugile raha ja CMR-de üleandmise asjaolusid. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjalikult analüüsinud süüdistatavate ütlusi ja kontrollinud nende ütluste paikapidavust, arvestades Riigikohtu praktikas väljakujunenud kriteeriume isikuliste tõendiallikate usaldusväärsusele. Maakohus on süüdistatavate ütlusi teiste uuritud tõenditega kõrvutades arusaadavalt põhjendanud, miks ei ole neid ütlusi võimalik usaldada ja miks süüküsimuse lahendamise tuleb tugineda ülejäänud tõendite kogumile (vt otsuse lk-d 10-13). Ringkonnakohus, nõustudes maakohtuga, ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata, vaid lisab järgmist. 5.
2. Arutatavas asjas ei andnud süüdistatavad V. Maidla ja M. Muuk kohtueelsel menetlusel kahtlustatavatena ütlusi ja esitasid oma kaitseväited ja versiooni neile KarS § 376 lg 1 järgi süüks arvatud 30.01.2020 kuriteo asjaolude kohta esmakordselt alles kohtuistungil (vt M. Muugi ütlused 14.09.2022 istungil, IV kd tl-129-165; V. Maidla ütlused 21.09.2022 istungil, V kd, tl-d 77-105). Kolleegium nendib, et mõlema süüdistatava ristküsitlusel antud ütlusi iseloomustab läbivalt konkreetsete sündmuse detailide, isikute, kohtade mittemäletamine. Seejuures on süüdistatavad andnud prokuröri täpsustavatele küsimustele põiklevaid vastused asjaolude kohta, mis puudutavad 30.01.2020 suures koguses maksumärgiga märgistamata sigarettide väidetavat tellijat selliselt, et isikut pole võimalik tuvastad. Sama ebakonkreetsed on süüdistatavate ristküsitluses antud ütlused kauba tellimise, veo eest tasumise ning Läti Vabariigis kauba täpse pealelaadimise (ja saatja) asukoha kohta. Näiteks M. Muuk väitis ristküsitlusel, et ei mäleta 30.01.2020 tellimuse üksikasju, sh tellija nime ja kontakti, kõne toimumise täpset aega, kauba üleandmise aadressi, kellaaega ja kauba üleandjaid, temale antud CMR-de täpset sisu ja nende arvu. V. Maidla ei osanud (soovinud) ristküsitlusel nimetada väidetava kauba tellijaga Jüris toimunud kohtumise asjaolusid ega kirjeldada isikut, kes väidetavalt andis talle üle osaliselt täidetud CMR-d, raha M. Muugile ettemaksuks ning lõi templijäljendi tema kaustikusse. Maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega välja toodud süüdistatavate kaitseväidetes esinevad vastuolud muude tõenditega ja nende eluline ebausutavus. Kolleegium nõustub maakohtuga, et süüdistatavate versioon, et nad ei olnud teadlikud 30.01.2020 kauba sisust, mille olevat korraldanud tundmatu(d) tellija(d), ei haaku ülejäänud tõendikogumiga. 5.
3. Kolleegium ei jaga apellantide kriitikat, et maakohus on süüdistatavatele pannud põhjendamatult tõendamiskoormise salasigarettide tegeliku tellija/omaniku ja kaubasaadetise sisust teadmise kohta, eirates

§ 7lg-s 2 sätestatut.

Riigikohtu praktikas on korduvalt asutud seisukohale, et

§-s 7 ette nähtud süütuse presumptsioonist tulenev tõendamiskoormis ei välista teatud juhtudel tõendamiskoormise üleminekut süüdistatavale. Kuigi kriminaalmenetluse seadustikust ega Riigikohtu praktikast ei tulene süüdistatava kohustust nimetada alibit ja kaitseväiteid kinnitavaid tunnistajaid juba kohtueelses menetluses ning süüdistatav ja tema kaitsja võivad lähtudes kaitsetaktikast või muudest kaalutlustest esitada sellise tunnistaja andmed vahetult kohtule

§ 227

lg 1 sätestatud korras, tuleb arvestada, et kui süüdistatav esitab tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks, peab nende tõendite põhjal olema menetlejal reaalne võimalus alibi olemasolu kontrollida. Riigikohus on pidanud loomulikuks, et kohus kontrollib eriti põhjalikult alibit, mille süüdistatav, kes end kunagi süüdi tunnistanud ei ole, esitab ebaloogiliselt pika ajaperioodi möödumisel (RKKKo 3-1-1-85-07, p 9.2). Kohtupraktika kohaselt ei piisa süüdistusversiooni ümberlükkamiseks paljasõnaliste süüdistust kritiseerivate argumentide esitamisest, vaid enda kaitseversiooni tuleb ka aktiivselt tõendada. Kolleegium tõdeb, et süüdistatavatel on õigus vabalt valida enda kaitsetaktika ja selle realiseerimise aeg ning viis ja praegusel juhul ongi süüdistatavad otsustanud esitada kaitseväited enam kui kahe aasta möödumisel. Lisaks ajafaktorile on süüdistatavad oma ebakonkreetsusete ütlustega väidetavate salasigarettide tellijate ja kaubaveo toimumise üksikasjade kohta teinud menetlejale sisuliselt võimatuks kontrollida nende väidete paikapidavust. 13 / 21 1-22-3346 5.9. Kehtiva kohtupraktika kohaselt peavad süüdistatavad oma konkreetsete kaitseväidete õigsust tõendama või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende kontrollimiseks (RKKKo 3-11-61-08, p 16.7, RKKKo 3-1-1-133-13, p 23). Maakohtu otsuses on õigesti viidatud kohtupraktikas valitsevale seisukohale, mille kohaselt, kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitama oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (vt nt RKKKo 1-18-2232/179, p-d 66-67). Maakohus on kontrollinud põhjalikult süüdistatavate ütlustes esitatud kaitseväiteid, kõrvutades neid muude asjas kogutud tõenditega ning põhjendatult asunud seisukohale, et need ei pea paika. Seega ei ole arutataval juhul tõusetunud selliseid kahtlusi süüdistusversioonis, mida kohus peaks

§ 7lgst 3 tulenevalt tõlgendama süüdistatavate kasuks.

5.

1. Kolleegium ei nõustu apellantide etteheidetega, et maakohus on süüdistuse asjaolude tuvastamisel esitanud otsuses tõenditele mittepõhinevaid oletusi. V. Maidla kaitsja väitel jättis maakohus, hinnates süüdistatavate ütlused ebausaldusväärseks tuvastamata, mil viisil sattus SPL firma templi jäljend V. Maidla kaustikusse või millisest õigusaktist nähtub vedaja kohustus omada teadmist veetava kaubasaadetise sisu kohta. Samuti peab V. Maidla kaitsja oletuslikuks maakohtu järeldusi V. Maidla käest leitud eeltäidetud CMR-de ja tema telefonist M. Muugi veetavast kaubast tehtud kohta. M. Muugi kaitsja heidab ette, et kohtus ei tuvastatud, kellele salasigaretid kuulusid, kes veo tellis ja oli kasusaaja ning kohus ei käsitlenud kõiki uuritud tõendeid. Kolleegiumi hinnangul on maakohus V. Maidla ja M. Muugi süüküsimuse lahendamisel analüüsinud kõiki tõendamiseseme seisukohalt tähtsust omavaid tõendeid ja tuvastanud kõik asja lahendamise seisukohalt relevantsed asjaolud. Kolleegium kordab eelnevalt otsuses märgitut, et maakohus ei arvestanud põhjendatult süüdistatavate ütlustega, hinnates nende ütlused ebausaldusväärseks. Maakohtu otsus ei rajane oletustele, vaid uuritud tõendite alusel tuvastatud tervikpildile ning on kooskõlas ka üldiste loogikareeglite ja kriminoloogiliste seaduspäradega. Esimese astme kohtu poolt on jälgitavalt esitatud seisukoht, miks lubavad olemasolevad tõendid väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendikogumist. Kolleegium juhib tähelepanu, et Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kriminaalmenetlusõiguse rikkumiseks lugeda sedagi, kui isiku süüküsimuse lahendamisel esitatakse tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid (vt RKKKo nr 1-19-7945, p 26). 5.
2. Kolleegium peab ainetuks V. Maidla kaitsja väidet, et maakohus luges ekslikult ilma vaidlusteta tuvastatuks asjaolu, et V. Maidla väljus 30.01.2020 kell 16.20 sõiduautoga Fiat Bravo registreerimismärgiga xxx Ikla piiripunkti kaudu Eesti Vabariigist Läti Vabariiki, sest V. Maidla seda ei kinnita. Kaitsja jätab tähelepanuta, et V. Maidla ebausaldusväärsetele ütlustele tugineda ei ole võimalik. Lisaks jätab kaitsja arvestamata, et maakohus on viidanud kohtus uuritud 09.05.2022 vaatlusprotokollile (kd II, tl-d 162-183), mille p-s 4.
3. nähtuvalt fikseeriti automaatse numbrituvastuse süsteemi (ANTS) andmete alusel V. Maidla omandis sõiduauto Fiat Bravo reg numbriga xxx piiriületus 30.01.2020 suunal Eestist Lätti läbi Ikla piiripunkti kella 16.20 ajal. Tagasi Lätist Eesti Vabariigi territooriumile sisenes V. Maidla sõiduk 30.01.2020 kella 18.47 ajal. Samuti nähtub protokollis kajastatud andmetest, et 30.01.2020 sisenes kella 18.48 ajal pärast V. Maidla sõiduki naasmist Eesti Vabariigi territooriumile M. Muugi kasutuses olev veoauto Scania registreerimismärgiga xxx koos haagisega registreerimismärgiga xxx. Puutuvalt apellandi väitesse, et kohus ei teinud V. Maidla piiriületuse asjaolusid kontrollides kindlaks, kas alkoholipoed asuvad Eestis või Lätis, soostub kolleegium prokuröri märgituga, et V. Maidla poolt 30.01.2020 Läti Vabariigis viibimine on nimetatud asjaolu kontekstis maakohtu poolt tuvastatud (vt otsuse lk 13). 14 / 21 1-22-3346 5.
4. V. Maidla kaitsja R. Laid peab kahtlaseks riikliku järelevalve teostamise protokolli tõendina kasutamist. 07.09.2022 kohtuistungi protokollist nähtuvalt rahuldas kohus prokuröri taotluse võtta tõendina vastu 30.01.2020 läbivaatuse akt M. Muugi kasutuses olnud veokist haldusmenetluse käigus avastatud sigarettide ja juhiga kaasas olnud CMR-de ehk kauba saatelehtede sisu kohta. Protokollist nähtuvalt selgitas maakohus tõendit vastu võttes, et kohtupraktikas on haldusjärelevalve raames koostatud dokumendid aktsepteeritud dokumentaalsete tõenditena (II kd tl 196-197). Kolleegium märgib nõustuvalt maakohtuga, et kaitsja on jätnud tähelepanuta kohtupraktikas omaksvõetu, et kriminaalmenetluses ei ole üldjuhul keelatud kasutada tõendina mingis muus menetluses kogutud tõendeid. Selline dokument paigutub

§ 63

lg-s 1 sätestatud tõenditest muu dokumendi alla ning seda saab kasutada tõendina kriminaalasja tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks (vt nt RKKKo 3-1-1-116-10, p 8). 5.13. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohus rikkus

§ 3051

lg 2 ja

§ 339lg 2 sätestatut, käsitledes V.

Maidla ja M. Muuki 30.01.2020 poolt kokkulepitud asjaolusid kauba vedamise ja selle eest tasu lubamise kohta võlaõigusseaduse tähenduses ettepanekuna lepingu sõlmimiseks (vt otsuse lk 10). Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, et kohtu käsitlus on uus asjaolu, mille kohta puudus pooltel võimalus arvamuse avaldamiseks. Maakohtu hinnang V. Maidla ja M. Muugi vahel kokkulepitule põhineb kohtumenetluse käigus uuritud tõenditel ja tuvastatud asjaoludel, mis olid kohtumenetluse pooltele teada. 5.

1. Kolleegium ei ole päri V. Maidla kaitsjaga, et maakohtu otsusest (p-dest 3.4 ja 3.6) ei selguvat, millal ja millise sigarettide veo süüdistatavad kooskõlastasid. Ebaõige on kaitsja väide, et maakohus ei kirjeldanud, milliseid järeldusi V. Maidla ja M. Muugi käitumismustri kohta saab teha 11.10.2019 kuni 09.12.2020 toimunud viie kaubaveo asjaolude pinnalt. Maakohus asus seisukohale, et 11.10.2019 kuni 09.01.2020 sarnasel viisil toimunud kaubavedude puhul, ei saa teha järeldusi, et veetud on alati tubakatooteid. Samas leidis kohus, et kõnealustest reisidest ilmneb teavet, mida saab kasutada 30.01.2020 episoodi tõendamiseks, tegemaks järeldusi V. Maidla ja M. Muugi omavahelise rollijaotuse kohta. Selles kontekstis käsitles maakohus programmi ANTS vaatluses kajastatud vedude piiriületuste andmeid, kõrvutades neid V. Maidla ja M. Muugi omavahelise suhtluse andmetega vedude ajal, millest ilmneski kindel muster. Kohtus tuvastatuga on vastuolus kaitsja väide, et V. Maidla ja M. Muuk suhtlesid pelgalt seetõttu, et on kauaaegsed tuttavad ja sõnumite vahetamise faktist ei saavat teha oletuslikke järeldusi, et V. Maidla oli vedude tellija. Kolleegiumi hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et nii 30.01.2020 kaubaveol kui ka eelmistel vedudel oli V. Maidla isikuks, kes tellis M. Muugilt veo, tagas veoki jõudmise Eestist Lätti ja Lätist Eestisse, olles seejuures kauba edasitoimetamise juures. 5.
2. V. Maidla ja M. Muugi kaitsjate arvates jättis kohus alusetult arvestamata süüdistatavate kattuvad ütlused, et M. Muuk palus 30.01.2020 V. Maidlal Iklasse vastu sõita üksnes selleks, et vajadusel veoki juhtimine üle võtta, vältimaks puhke- ja tööaja režiimi rikkumist. Maakohus on (otsuse p-s 3.5) tõendeid analüüsides kummutanud süüdistatavate väited Iklas kohtumise põhjuste kohta. Kolleegiumi hinnangul hindas kohus süüdistatavate ütlused kõne all oleva asjaolu kohta põhjendatult ebausaldusväärseks. Kohus tuvastas, et tegelikult oli sõidumeeriku andmetel M. Muugil kuni Ikla piiriületuseni veokiga sõidetud 5 tundi ja 51 minutit. See tähendab, et ööpäevase sõiduaja piirini, s.o 9 tunni ületamiseni, oli soovitud sihtpunkti jõudmiseks sõiduaega alles piisavalt ehk vähemalt 3 tundi. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et tegelik kohtumise põhjus oli see, et V. Maidla pidi viima M. Muugile CMR-d, mida vajadusel tollikontrollile näidata ning saatma piiriületusel vedu, et vajadusel hoiatada M. Muuki. Kolleegium peab seega otsituks V. Maidla ja M. Muugi kaitsjate väiteid, et M. Muugi huvi kutsuda vastu V. Maidla oli seotud talle varem tehtud etteheidetega puhke- ja tööaja režiimi rikkumise eest. 15 / 21 1-22-3346 5.
3. Kolleegium peab alusetuks ja otsituks kaitsja R. Laidi etteheidet, et maakohus läks vastuollu erapooletuse nõudega, abistades süüdistusfunktsiooni kandvat prokuröri süüdistuse parandamise nõudmisega. 11.07.2022 eelistungi protokollist nähtuvalt kritiseeris V. Maidla kaitsja süüdistusakti. Kohtunik uuris seepeale kaitsjalt, kas viimane taotleb süüdistusakti tagastamist. Kaitsja vastas, et ei taotle seda ning lisas, et süüdistusakt on enam- vähem ehk käib kah (I kd, tl 60-62). Kolleegium märgib siinkohal, et kaitsja R. Laid ei ole ka kaitseaktis välja toonud süüdistusakti puudusi ega taotlenud selle tagastamist (I kd, tl 45-46). Kolleegium nendib, et 07.09.2022 istungiprotokollist nähtuvalt soovis prokurör esitada

§ 268

alusel täiendatud/muudetud süüdistuse, mille oli eelnevalt 05.09.2022 edastanud elektrooniliselt menetlusosalistele ja kohtule. Kaitsja R. Laid tõstatas istungil küsimuse muudetud süüdistusakti esitamise vormist, kuid sarnaselt M. Muugi kaitsja M. Mahlapuuga ei esitanud sisulisi vastuväiteid täiendatud süüdistuse vastuvõtmise kohta (II kd, tl 191). Näiteks protokollist nähtuvalt märkis M. Muugi kaitsja, et süüdistuses on vaid kohendatud sõnastust ja õiguslikke argumentatsioone. 5.17. Paika ei pea V. Maidla kaitsja väide, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusnorme, võttes prokurörilt ebaseaduslikult vastu tunnistaja U.S ülekuulamise protokolli. 13.09.2022 istungi protokollist ilmnevalt taotles prokurör Euroopa Uurimismääruse alusel Läti Vabariigis tunnistajana ülekuulatud SIA SPL juhatuse liikme U.S ütluste avaldamist, kelle asukohta ei suudetud istungil ristküsitlemiseks olenemata mõistlikest pingutustest kindlaks teha (IV kd, tl 7172). Kolleegium soostub prokuröriga, et praegusel juhul esines

§ 291

lg 1 p-s 4 sätestatud olukord, mis lubab

§ 291

lg-st 2 tulenevalt esitada kohtus tõendina tunnistaja varasemaid ütlusi, kui varasema ülekuulamise viis abistamistaotluse alusel läbi välisriigi pädev asutus ja isikut ei ole võimalik kuulata üle kaugülekuulamise teel. Seega ei eksinud maakohus kriminaalmenetlusnormide vastu ja kaitsja etteheide jääb tagajärjetuks. 5.

1. Kolleegium ei ole V. Maidla kaitsjaga päri, et kannatanu esindaja D.K osales 07.09.202214.09.2022 istungitel puuduva esindusõigusega. 07.09.2022 kohtuistungi protokollist nähtuvalt avaldas V. Maidla kaitsja arvamust, et kannatanu D.Ki volitus ei ole korrektne, sest volikirjas on talle antud esindajale tegutsemiseks liiga lai pädevus (II kd, tl 188). Kuulanud ära kohtumenetluse poolte ja kannatanu esindaja arvamuse, võttis maakohus põhjendatult seisukoha, et kuigi volikirja sõnastus annab kannatanu esindajale suure pädevuse (esindada Eesti Vabariiki kohtumenetluses), hõlmab see volituste mahtu, mis on vajalik arutatavas asjas kannatanu nõude esindamiseks (II kd, tl 189). Protokollist nähtuvalt kaitsjad pärast kohtu seisukoha avaldamist kannatanu esindaja volitusi kahtluse alla seadnud pole. 5.
2. Ringkonnakohus peab otsituks sedagi apellandi väidet, et maakohus olevat võtnud vastu

§ 1542p 5 nõudeid rikkudes esitatud avalik-õigusliku nõude.

13.09.2022 istungil tõstatas kaitsja R. Laid pärast kannatanu esindaja sõnavõttu küsimuse avalik-õigusliku nõude täpsustuse tekstis viidatud

sätete kohta leides muu hulgas, et nõudes peaks sisalduma

§ 1542pst 5 tulenevalt nõude aluseks olevad tõendid (IV kd, tl-d 78-79).

Protokollist nähtuvalt selgitas kannatanu esindaja, et dokumendis on trükitehnilise veana ekslikult viide

§-le 381, kuigi tegelik viide peaks olema

§-le 381. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga (vt IV kd, tl 80) ja prokuröri vastuses märgituga, et dokumendis esines väheoluline trükiviga (paragrahvi 381 ülaindeks oli jäänud rakendamata), mis ei mõjuta nõude sisu. Samuti nõustub kolleegium maakohtu protokollilise seisukohaga, et kaitsja tõlgendus tõendite lisamise vajadusest pole õige.

§ 1542

p 5 käsitleb olukorda, kui nõude esitaja soovib esitada tõendeid, mis erinevad prokuratuuri esitatust (IV kd, tl 80-81). Seega on väär apellandi seisukoht, et maakohus oleks pidanud jätma avalik-õigusliku nõude läbi vaatamata. 16 / 21 1-22-3346 5.

1. V. Maidla kaitsja arvates parandas maakohus kannatanu esindaja taotluse alusel 03.11.2022 tehtud kohtuotsuse resolutiivosa p 9 parandusega V. Maidla olukorda, vähendades intressi arvestamise protsenti ja määrates selle arvestamise alguskuupäevaks 05.02.
2. Teistkordse kohtuvea parandamise määrusega 04.11.2022 resolutiivosa p 9 muutes, raskendas aga kohus kaitsja arvates V. Maidla olukorda, muutes tasumise alguskuupäeva varasemaks, s.o 05.02.
3. Kolleegium tõdeb, et maakohus on 04.11.2022 ja 03.11.2022 parandanud kohtuotsuse resolutiivosa punkti 9 kannatanu esindaja kahe taotluse alusel. 03.11.2022 taotluses palus kannatanu esindaja parandada ilmse ebatäpsuse intressi arvestamise algkuupäeva osas, määrates selleks 05.02.2020 ning korrigeerida intressiarvutust. Kannatanu esindaja märkis esimese parandamise taotluse resolutsiooni aga intressi algkuupäevaks kogemata 05.02.2022, eksides aastaarvuga ning see viga kandus ka maakohtu 03.11.2022 kohtuvea parandamise määrusesse. Seejärel esitas kannatanu esindaja 04.11.2022 uue taotluse, milles palus parandada 05.02.2022 intressi arvestamise algkuupäev õige kuupäevaga, s.o 05.02.2020 ning maakohus tegi 04.11.2022 teise kohtuvigade parandamise määruse, määrates intressi arvestamise algkuupäevaks kannatu nõudest nähtuva 05.02.
4. Maakohus on 23.12.2022 põhistatud kohtuotsuse p-s 6.3 selgitanud kannatanu esindaja 03.11.2022 ja 04.11.2022 taotluste alusel tasumata maksusummalt väljamõistetud intressi osas kohtuotsuse resolutiivosas tehtud ebatäpsuste parandamist, mida kolleegium ei pea vajalikuks korrata. 5.
5. Kokkuvõtvalt leidis maakohus 23.12.2022 kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tehtud põhistatud otsuses, et kohtuvigade parandamine kannatanu taotluste alusel oli vajalik, sest avalikõigusliku nõudeavalduse rahuldamise osas esinesid maakohtu 03.11.2022 otsuse resolutiivosas vastuolud seadusega (intressi arvestamise protsent väheneb eriolukorra tõttu kehtestatud ulatuses) ning korrigeerimist vajas väljamõistetud intressi arvestamise alguskuupäev. Seega on tegemist süüdistatavaid soodustatava ebatäpsuste parandamisega. Kolleegium leiab, et arutataval juhul puudub ringkonnakohtul alus asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kolleegium märgib täiendavalt, et V. Maidla kaitsja R. Laid vaidlustas maakohtu 03.11.2022 ja 04.11.2022 kohtuvea parandamise määrused. Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.12.2022 määrusega kaitsja määruskaebuse nende määruste tühistamiseks läbi vaatamata. Riigikohus jättis 23.01.2023 määrusega kaitsja määruskaebuse ringkonnakohtu määrusele menetlusse võtmata. Seega on maakohtu vigade parandamise määrused jõustunud. Kokkuvõtvalt jääb apellandi taotlus eduta. 5.
6. M. Muugi kaitsja M. Mahlapuu heidab ette, et maakohus ei ole piisavalt tähelepanu pööranud rahvusvahelise kaupade autolepingu konventsiooni (CMR) artiklitele. Kaitsja ei nõustu kohtuga, et saatedokumentide (CMR-de) puudulik vormistamine toob kaasa M. Muugi kui vedaja vastutuse ning M. Muugil puudus kohustus ja võimalus kontrollida kauba saatja ja kauba saaja andmete õigsust. Kolleegium apellandi seisukohta ei jaga. Maakohus on otsuses käsitlenud põhjalikult asjaolusid, mis puudutavad V. Maidlalt M. Muugile sigarettide veoks edastatud CMRe. Maakohus tuvastas, et sigarettide vedu toimus tegelikkusele mittevastavate ning osaliselt puudulike andmetega täidetud CMR-de alusel. Kohus pidas põhjendatult ebausaldusväärseks ja eluliselt ebausutavaks M. Muugi väiteid 30.01.2020 tollikontrollile edastatud CMR-de kohta, samuti V. Maidla väiteid temalt läbiotsimisel leitud samasuguste eeltäidetud CMR-de ja neis sisalduvate ebaõigete andmete kohta. Nõustuvalt prokuröri vastuväitega leiab kolleegium, et kuivõrd arutataval juhul leidis tõendamist süüdistavate poolt teadlikult ja kooskõlastatult omakasu eesmärgil suures koguses maksumärgiga märgistamata sigarettide vedu ning tegu polnud seadusliku veoga, ei pidanud maakohus analüüsima kaitsja viidatud konventsiooni artikleid. 5.
7. Mõlemad apellandid heidavad maakohtule ette oletamist, et V. Maidla ja M. Muuk panid kuriteo toime ühiselt ja kooskõlastatult selgelt jaotatud ülesannetega isikute grupis. Otsuses ei olevat põhistatud, kuidas kohus tuvastas KarS § 376 koosseisulised elemendid, sh teo subjektiivse 17 / 21 1-22-3346 koosseisu. Kohtukolleegium apellantide arvamust ei jaga. Maakohtu otsuses on jälgitav ja arusaadav, kuidas kohus jõudis tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et süüdistatavad panid toime teo ühiselt ja kooskõlastatult kaastäideviijatena KarS § 21 lg 2 tähenduses. Kolleegium nõustub maakohtuga, et V. Maidla ja M. Muugi isikute grupis olid kuriteo toimepanemisel ülesanded jaotatud ja mõlema süüdistatava teopanust süüteo toimepanemisse saab pidada kaastäideviimise seisukohalt oluliseks. Kolleegium peab alusetuks kaitsjate etteheiteid, et otsuses puuduvad põhistused subjektiivse kooseisu kohta. Maakohtu otsuses (vt p-d 4.-4.2) on piisava põhjalikkusega käsitletud asjaolusid, millele tugineb kohtu seisukoht, et V. Maidla ja M. Muuk panid KarS § 376 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime kavatsetult. Maakohus kummutas süüdistatavate kaitseväited, et nad polnud teadlikud, et toimetavad 30.01.2020 Eestisse maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis suures koguses sigarette. Otsuses kirjapandust on arusaadav, mille alusel kohus tuvastas, et süüdistatavad panid teo toime kavatsetusega. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus ei ole rikkunud V. Maidla ja M. Muugi süüasja arutamisel ja süüdimõistva otsuse tegemisel kriminaalmenetlusõigust ning on kohaldanud õigesti materiaalõigust, subsumeerides etteheidetava teo KarS § 376 lg 1 järgi. 5.
8. V. Maidla kaitsja leiab, et maakohus viitas KarS § 832 alusel süüdistatava sularaha konfiskeerimise eelduste täidetust tuvastades põhjendamatult ümber pööratud tõendamiskoormusele. Kaitsja arvates tõendasid süüdistatava ütlused, et tegemist ei ole kuriteoga saadud rahaga. Kui maakohus pidas ütlusi ebapiisavaks, oleks pidanud seda süüdistatavale selgitama ja tegema ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Kolleegium kaitsja seisukohaga ei nõustu. Maakohtu otsuse p-s 9.
9. ja 9.3 on põhjalikult analüüsitud V. Maidla kodu läbiotsimisel leitud 3500 euro sularaha pärinemise asjaolusid ning tõendeid V. Maidla sissetulekute ja väljaminekute kohta. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, et süüdistatava ütlused raha päritolu kohta on vastuolus muude uuritud tõenditega, mis tõendavad erinevust V. Maidla legaalse tulu ning varalise seisundi ja kulude vahel, arvestades seejuures süüdistatava poolt toimepandud KarS § 376 järgi kvalifitseeritava kuriteo olemust. Kokkuvõtvalt tuvastas maakohus, et V. Maidla legaalsete sissetulekute ja väljaminekute vahe on vaadeldaval perioodil 85 064,90 eurot, mis kinnitab süüdistatava elatumist kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vahenditest. Seega tuvastas maakohus veatult eeldused KarS § 376 lg 4 alusel laiendatud konfiskeerimise kohaldamiseks. Kaitsja jätab tähelepanuta kohtupraktikas omaksvõetu, et kui on tõendatud faktilised asjaolud, millest tulenevalt ei vasta laiendatud konfiskeerimisega sanktsioneeritud kuriteo toime pannud süüdistatava varanduslik olukord või elatustase tema legaalsetest allikatest pärineva vara väärtusele, ei pea prokuratuur vara kuritegeliku allika kohta muid tõendeid esitama (RKKKm 3-1-1-10-16, p 14). Maakohus märkis otsuses õigesti, et eelkirjeldatud juhul saab süüdistatav oma vara laiendatud konfiskeerimist vältida, tõendades kohtule selle päritolu seaduslikkust. Praegusel juhul süüdistatav ega kaitsja selliseid tõendeid esitanud ei ole. Väär on kaitsja seisukoht, et maakohus pidanuks süüdistatavale täiendavate tõendite esitamist selgitama. 5.
10. Ringkonnakohtu hinnangul väärivad tähelepanu V. Maidla kaitsja R. Laidi apellatsioonis esitatud argumendid, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, konfiskeerides KarS § 83 lg 1 alusel süüteo toimepanemise vahendina V. Maidla matkaauto läbiotsimisel leitud detektori XXX+, mille määras

§ 126lg 3 p 4 alusel pärast otsuse jõustumist hävitamisele.

Maakohtu hinnangul on V. Maidla toimepandud kuriteo kontekstis tegemist kuritegude toimepanemist abistava vahendiga, millega on võimalik avastada kasutusjuhendis näidatud seadmeid, aga kaitsja arvates ei kuulu maakohtu konfiskeerimise põhjendus seadusandja poolt KarS §-s 83 kehtestatud eelduste alla. Prokurör leiab apellatsioonile esitatud vastuväites sarnaselt maakohtuga, et selle asitõendi puhul on tegemist kuritegude toimepanemist abistava vahendiga, mis õigustab selle konfiskeerimist KarS § 83 lg 1 alusel. Kolleegium leiab, nõustumata kohtu ja prokuröri seisukohaga, et maakohus on V. Maidlale kuuluva detektori konfiskeerimisel KarS § 83 18 / 21 1-22-3346 lg 1 alusel eksinud otsuses esitatud põhjendustes oluliselt menetlusõiguse normide vastu

§ 339

lg 2 tähenduses ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust

§ 338p 2 tähenduses.

Kohtukolleegium põhjendab sellist seisukohta alljärgnevalt. 5.

1. Kohtus uuritud tõenditest nähtub, et vaidlusalune detektor XXX koos laadijaga leiti 12.02.2020 V. Maidla elukohas asunud V. Maidlale kuuluvast matkabussis Fiat ADRIA registreerimismärgiga xxx läbiotsimisel (I kd, tl-d 198-215). Läbiotsimisprotokolli p-s 5 dokumenteeritu kohaselt avaldas V. Maidla, et seade on tema poolt AliExpressist soetatud ja ta plaanis seda kasutada perega Egiptuse reisil viibides. Protokollis märgitu kohaselt muid kriminaalasjas tähtsust omavaid või huvipakkuvaid esemeid matkabussist ei leitud (I kd, tl 201). Sarnaselt 12.02.2020 läbiotsimise ajal avaldatuga, kordas süüdistatav V. Maidla kohtus ristküsitlemisel antud ütlustes, et läbiotsimisel leitud detektor koos laadijaga oli soetatud Egiptuse puhkusereisiks ja see jäigi pärast
2. aasta detsembrikuus toimunud reisi koos karbiga matkabussi (V kd, tl-d 78-79). Kolleegium nendib, et prokurör ega maakohus ei ole käsitanud ebausaldusväärsena süüdistatava ristküsitlusel antud ütlusi kõnealuse detektori omandamise ja kasutamise kohta. Muid tõendeid, mis viitaks V. Maidla poolt kõnealuse seadme kasutamisele 30.01.2020 kuriteo toimepanemisel, prokurör esitanud ei ole. Kohtuvaidlustes taotles prokurör detektori KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerimist märkides, et sellise seadme soetamine ja omandamine ei ole Eesti Vabariigis keelatud, kuid V. Maidla kuritegude kontekstis on see vaadeldav kasutusjuhendi kohaselt kuritegevust abistava vahendina. Maakohus on otsuses piirdunud prokuröri konfiskeerimise taotlust põhjendatuks pidades sisuliselt samade nappide argumentidega, mille esitas prokurör (p-s 7, lk 21). Seejuures on maakohus jätnud vaagimata V. Maidla väited seadme soetamise ja kasutamise kohta. Samuti ei ole kohus põhjendanud, milles seisneb V. Maidlale KarS § 376 lg 1 järgi süüks arvatud kuriteo kontekstis kõnealuse seadme abistav tähendus kuriteo toimepanemisel ning mil viisil V. Maidla seadet kuriteo toimepanemise hõlbustamiseks kavatses kasutada või kasutas. 5.
3. Kolleegium tõdeb, et multi-detektori XXX Little Angle puhul on tegemist on seadmega, mis (kasutusjuhendis märgitu kohaselt) suudab tuvastada pealtkuulamist, jälgimist ja pealtkuulamisseadmeid ning kaameraid ja muid allikaid (vt IV kd, tl 120-123). Samuti leidis maakohtus tuvastamist, et V. Maidla pani 30.01.2020 grupis koos M. Muugiga toime KarS § 376 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes omakasu eesmärgil suures koguses maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete toimetamises Läti Vabariigist Eesti Vabariiki. Kolleegiumi hinnangul ei piisa aga praeguses asjas tuvastatud asjaoludest jaatamaks, et V. Maidlale kuuluv detektor on käsitatav KarS § 83 lg 1 tähenduses vahendina, mida süüdistatav kavatses kasutada või kasutas temale süüks arvatud kuriteo toimepanemisel. Kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks. Arutataval juhul puuduvad kolleegiumi hinnangul tõendid ja pidepunktid, mille alusel saaks väita, et V. Maidla on kasutanud detektorit 30.01.2020 kuriteo toimepanemisel või kavatses seda mingil viisil vastavalt teoplaanile süüteo käigus teha. Kolleegium peab vajalikuks välja tuua, et kõnealusel juhul ei ole viiteid ka selle kohta, et V. Maidla oleks kasutanud 30.01.2020 kuriteo toimepanemisel matkabussi, kus kõnealune seade asus. 5.
4. Maakohus leiab otsuses, et detektori näol on tegemist kuritegude toimepanemist abistava vahendiga. Kolleegium tõdeb, et vahendi seos kuriteoga ei peagi olema otsene. Süüteo toimepanemise vahend on ese, millega rünnatakse süüteo objekti või mida süüdlane muul viisil oma teos kasutab. Vahend võib seega olla ese, mis tööriistana hõlbustab koosseisupärase teo toimepanemist (RKÜKo 3-1-1-37-07, p 16; RKKKm 3-1-1-88-15, p 10). Kohtupraktika kohaselt on üldjuhul ese käsitatav süüteo vahendina üksnes juhul, kui seda on kasutatud süüteo käigus ehk 19 / 21 1-22-3346 pärast katse algust (RKKKm 3-1-1-88-15, p-d 14-15). 10.01.2017 jõustunud KarS § 83 lg 1 muudatuste järel tuleb süüteo vahendina käsitada ka sellist eset, mida kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kuid näiteks veel ei jõutud. Kolleegiumi hinnangul ei ole aga praeguses asjas kogutud tõendeid, mis kinnitaksid, et V. Maidla ja M. Muugi ühine teoplaan, nägi ette detektori kasutamist süüteo käigus kuriteo toimepanemist abistava vahendina. Kõnealuse seadme omamine Eesti Vabariigis keelatud ei ole ja arutataval juhul puuduvad asjas tõendid, mis õigustaksid maakohtu seisukohta, et tegemist on kuritegude toimepanemist abistava vahendiga. Seega on kolleegium seisukohal, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega kohus konfiskeeris KarS § 83 lg 1 alusel V. Maidlalt matkaauto (registreerimismärgiga xxx) läbiotsimisel leitud detektori XXX ning määras selle

§ 126lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist hävitamisele.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tagastab kõnealuse detektori XXX seaduslikule valdajale V. Maidlale

§ 126lg 3 p 2 alusel. 5.29. V. Maidla kaitsja R. Laid ei ole eraldi vaidlustanud Kar

S § 832 lg 1 ja lg 2 ja § 376 lg 4 p 2 alusel maakohtu seisukohta, et täidetud on eeldused konfiskeerida V. Maidla kuritegudega saadud vara arvelt omandatud ja kolmandale isikule kuuluv vara. M. Muugi kaitsja M. Mahlapuu ei ole eraldi vaidlustanud ei M. Muugi kuritegudega saadud vara arvelt omandatud ja kolmandale isikule kuuluvat vara konfiskeerimist ega maakohtu seisukohta, et täidetud on M. Muugi sõiduki läbiotsimisel leitud sularaha laiendatud konfiskeerimise eeldused KarS § 832 ja § 376 lg 4 alusel. Samuti ei ole apellandid vaidlustanud maakohtu otsust vähendada KarS § 832 lg 4 ja § 831 lg 3 alusel konfiskeeritava vara suurust V. Maidla ja M. Muugi osas nullini, arvestades kriminaalasjas süüdistatavate vastu solidaarselt esitatud avalik-õigusliku nõudeavaldusega tasumata maksunõude ja lisanduvate intresside ulatuses. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eelnimetatud otsustusi tehes eksinud kriminaalmenetlusõiguse ega materiaalõiguse vastu. Samuti on korrektsed maakohtu otsustused ka kriminaalmenetluse tagamise vahendite osas, mida apellandid ei ole vaidlustanud. 5.

1. Mõistetud karistusi pole apellatsioonides samuti eraldi vaidlustatud. Arutataval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid ja süüdistatavatele mõistetavat vangistust kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ka KarS § 73 sätte kohaldamise osas. 5.
2. Apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamise taotluse lahendamisega seoses leiab kohtukolleegium järgmist. V. Maidla kaitsja R. Laid on esitanud apellatsioonimenetluses taotluse mõista V. Maidla kasuks välja apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega 1360 eurot, koos sellele lisanduva käibemaksuga 272 eurot, s.o kokku 1632 eurot, mille süüdistatav on kohustatud tasuma advokaadibüroole HansaLaw. Kaitsja esitatud taotluse kohaselt seisnes õigusteenus maakohtu otsusega tutvumises ja analüüsis, kliendiga nõupidamises ja apellatsioonkaebuse koostamises ja esitamises kokku 8 tunni ja 30 minuti ulatuses. Kaitsja taotlusest nähtuvalt on ühe tunni maksumus 160 eurot (ilma käibemaksuta). Kolleegium peab kaitsja tehtud toiminguid ja nendele kulunud aega vajalikuks ja põhjendatuks ning tunnihinda mõistlikuks.

§ 175

lg 1 p-st 1 tulenevalt kuulub menetluskulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Praegusel juhul peab kolleegium mõistlikuks menetluskuluks apellatsioonimenetluses õigusabi osutamist kaitsja taotluses märgitud mahus kogumaksumusega 1632 eurot (sh käibemaks 272 eurot).

§ 185

lg-s 1 sätestatu kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse üks käesoleva seadustiku § 337 lg 1 p-des 2-4 või lg-s 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Käesoleva otsusega tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osaliselt V. Maidlalt KarS § 83 lg 1 alusel detektori konfiskeerimise osas juhindudes

§ 337lg 1 p-st 4 ja teeb selles osas uue otsuse.

Järelikult mõistab 20 / 21 1-22-3346 ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud

§ 185lg 1 alusel Eesti Vabariigilt V.

Maidla kasuks välja. 5.32. M. Muugi kaitsja M. Mahlapuu esitatud taotluse kohaselt kulus apellatsioonimenetluses Advokaadibüroo Mahlapuu & Partnerid kaudu õigusabi osutamisel maaohtu otsuse tutvumisele ja analüüsile 60 minutit ja apellatsiooni koostamisele 300 minutit. Kaitsja taotleb M. Muugile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamist kokku summas 388,80 eurot, millest käibemaks moodustab 64,80 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtukolleegium peab taotlustes esitatud toiminguid vajalikeks, apellatsioonimenetluses süüdistatavale õigusabi osutamisel tehtud kulutuste eest taotletava tasu suurust mõistlikuks ja põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. Seega tuleb Advokaadibüroo Mahlapuu & Partnerid kasuks vandeadvokaat M. Mahlapuu õigusabiteenuse osutamisega välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 388,80 eurot (sh käibemaks).

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse M. Muugi suhtes muutmata ja rahuldamata jääb süüdistatava huvides esitatud kaitsja apellatsioon, jääb menetluskulu süüdistatava kanda. 5.33. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337

lg 1 p-st 4; § 339 lg-st 2; § 338 p-st 2, § 340 lg-st 1 ja lg 2 p-st 6 tühistab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 03.11.2022 osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab osaliselt süüdistatava V. Maidla kaitsja apellatsiooni ning jätab rahuldamata M. Muugi kaitsja apellatsiooni. /allkirjastatud digitaalselt/ 21 / 21