Obsah (6)

§ 76§ 114§ 64§ 68§ 5§ 75

1-09-15296 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 04. oktoober 2023, Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-09-15296 Kohtunik Kohtuistungi sekretär Olga Dorogan Ljubov Allikmäe Tõlk Evelin V

§ 76; Kr

MS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 maakohus määras:

1. Jätta Nikolai Vjazmin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. RESOLUTSIOON Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Nikolai Vjazminile ja tema kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1 1-09-15296
2. Harju Maakohtu 19.07.2010 otsusega tunnistati Nikolai Vjazmin süüdi

§ 114

p 1, § 199 lg 2 p 4, § 121 ja § 136 lg 1 järgi ning

§ 64

lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 18 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus 2 päeva karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 23.04.

1. Otsus jõustus 02.03.
3. Harju Maakohus vähendas 04.02.2015 määrusega

§ 5

lg 2 alusel Harju Maakohtu 19.07.2010 otsusega Nikolai Vjazminile mõistetud liitkaristust 2 kuu võrra. Karistuse kandmise hilisem lõpp on 20.02.

1. Määrus jõustus 30.04.
3. Viru Vangla esitas 12.09.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikolai Vjazmini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla ei toeta isiku karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Kriminaalhooldusametnik juhul, kui kohus leiab, et isikut tuleb vabastada vangistusest enne tähtaega, teeb ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 20.02.2027 ja käitumiskontroll 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks määrata N. Vjazminile

§ 75lg 2 p-des 2, 4, 7, 8 ja 9 nimetatud kohustused.

Elektroonilise valve pikkuseks määrata 12 kuud.

1. Kinnipidamisasutuses Nikolai Vjazmini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on kõrgohtlik ühiskonnale ning avalikkusele. Oht seisneb ettekavatsetud vägivalla kasutamises, vabaduse võtmises, tapmises, väljapressimises, kehalises väärkohtlemises, vägistamises, millega tekitab kannatanule kehavigastusi või põhjustab surma. Samuti seisneb oht alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises, millega põhjustab liiklusohtlikke olukordi ja seab ohtu kaasliiklejate elu ning tervise. Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav ei suuda enda emotsioone kontrolli all hoida. Ohu avaldumisel on oluliseks ka riskeeriv elustiil ning kui isik jätkab ja säilitab oma varasemat elustiili ja suhtlusringkonda. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik kaotab enesevalitsuse. Liiklusohtlikkuse käivitab alkoholi kuritarvitamine, mõtlematu käitumine ning hoolimatu suhtumine ühiskonna normidesse.
2. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta Nikolai Vjazmini ennetähtaegset vabastamist omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
3. Süüdimõistetu Nikolai Vjazmin taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et ta on nõus ka kriminaalhooldaja poolt pakutavate kohustustega. Seda enam soovib ta, et kohus määraks temale rohkem sotsiaalprogramme. N. Vjazmin tõi kohtuistungil välja, et hakkas rohkem oma vanusele mõtlema. Praegu tal on olemas abilised, kes abistaksid normaalselt elada. Hetkel abistavad teda õde ja tema lapsed, tüdruksõber lapsega. Vanemad on surnud. Arvab, et kui teda vabastatakse kolme aasta pärast, on temal keerulisem adapteeruda ja see võtab rohkem aega. Ta soovib vabaneda võruga, et maksimaalselt adapteeruda ja midagi uut õppida. Hakkab suhtlema õe perekonna, tüdruksõbra ning tuttavatega, kes toetavad teda. Kavatseb töötada müügikonsultandina ettevõttes D OÜ. See ettevõte tegeleb ventilatsiooniseadmete ja puhastusseadmetega. Vanglas oli ta nõus töötama oma erialal. Ta ei tarvita narkootikume, alkoholi võib tarvitada uue aasta puhul šampanjat, veini või maksimum 100 grammi viina. Varem on ta viibinud kriminaalhoolduse all ning kõik oli hästi. Tal on olemas distsiplinaarkaristus, kuna pole alati võimalik valvuritega keelebarjääri pärast suhelda, tekkis arusaamatus. Tunnistab oma vigu. Tal ei ole mitte mingisugust agressiooni ei vanglas töötavate inimeste vastu ega väljaspool olevate ametnike vastu. Tema suureks motivatsiooniks on praegu tema tüdruksõber lapsega. Nad ootavad teda. Ta ei taha enam sattuda kohtupingile. Soovib elada vabaduses, veeta aega lastega. Palub anda võimalus naasta pereliikmete juurde. 2 1-09-15296
4. Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev palub anda N. Vjazminile võimalus ja vabastada teda ennetähtaegselt tingimisi ja kohaldada tema suhtes elektrooniline valve maksimaalse ajaga 12 kuud. Tuleb arvesse võtta see, et Nikolai Vjazmin on küll toime pannud väga raske kuriteo, on ta selle eest ka väga kaua karistust kandnud. Arvestada tuleb ka seda, et oma elu parimad aastad on Vjazmin veetnud vanglas ja talle võiks praegu anda võimaluse enne 50-ks saamist saada vabadusse, luua perekond ja elada normaalse inimese elu. Eelmise vangistuse ajal ei ole N. Vjazmin läbinud ühtegi programmi. Mis puutub viimasesse distsiplinaarkaristusse, leidis kaitsja, et see on vanglapoolne provokatsioon. Kui isik läheb lühiajalisele kokkusaamisele, siis teda kontrollitakse, lühiajaline kokkusaamine toimub, kui vahel on klaas, kellegagi võõrastest kokkupuudet ei saa olla. Ja kui ta tuleb sellelt kokkusaamiselt, siis ei saa tal ka olla mitte midagi muud, kui see, mis tal kaasas oli, sest mitte midagi pole võimalik üle anda ega vastu võtta. Mis sõnu tegelikkult Vjazmin kasutas, siis siin on tegemist olukorraga sõna-sõna vastu. Kuivõrd Vjazmin palus vabandust, siis ta mingil määral tunnistas oma tegu, on ta seda omaks võtnud, kahetsenud. Kokkuvõttes leidis kaitsja, et iga vanglas veedetud päev, rääkimata aastast, toob Vjazmini puhul eeldatavasti mitte kasu vaid pigem kahju. Mida kauem ta seal vanglas on, seda raskem on tal uuesti ühiskonda sulanduda. Iga järgnev aasta ei muuda mitte midagi, vaid kõik läheb aina hullemaks. Kaitsja esitas kohtule oma kirjalikult vormistatud kõne. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära kohtuistungil süüdimõistetu ja kaitsja, leiab, et Nikolai Vjazmin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
6. Kohus märgib esmalt, et Nikolai Vjazmin kannab karistust esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad

§ 76lg 2 p-st 2.

Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

1. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Nikolai Vjazmin talle mõistetud karistusest (17 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust) ära kandnud 14 aastat 5 kuud ja 11 päeva ehk enam kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
2. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on Nikolai Vjazmini puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et N. Vjazmin on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Vastavalt

§ 76

lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.

§ 76

lg 6 alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel tingimisi 3 1-09-15296 enne tähtaega vabastatavale süüdlasele võib kohus tema nõusolekul panna täiendavalt kohustuse alluda käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilisele valvele. 12. Ennetähtaegse vabastamise poolt räägib elukoha olemasolu.

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb isiku enne tähtaega vangistusest vabastamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus isik elama peab. Nikolai Vjazmin soovib elada aadressil XXX. Tegemist on kahetoalise korteriga, mille omanik on Jelena Sirelpuu, kes on N. Vjazmini sõbranna. Antud aadressil elab J S üksinda. Kommunaalvõlad puuduvad. Korteriomanik J S on nõus N. Vjazmini elama asumisega antud aadressile ning on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatu eeldus ehk elukoha olemasolu.

1. Omab väärtust see, et Nikolai Vjazmin suhtub haridusse ja enesetäiendamisse positiivselt. Ta osales riigikeele kursustel. Vangistuses on omandanud puidupingitöölise eriala, kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala ning maastikuehituse eriala. Vangistuses läbis N. Vjazmin sotsiaalprogrammi "Sotsiaalsete oskuste treening". Läbiviija hinnangul osales aktiivselt, jagas oma kogemusi ja arvamust. Ta saab aru teiste inimeste toetuse ja austamise tähtsusest. On toimunud vestlused psühholoogiga, riskipõhised vestlused mõtlemise ja emotsioonide tasakaalustamise teemadel. N. Vjazmin on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ja sotsiaalprogrammi jätkutegevused. Läbiviija hinnangul kuulas ta tähelepanelikult ja osales aktiivselt. Märkas, et hakkas rohkem tähelepanu pöörama teiste isikute arvamusele, õppis ennast panema teise inimese seisukohale. Kohtu hinnangul viitavad sellised asjaolud kinnipeetava soovile ennast parandada, õppida austama kehtivaid norme ning olema suuteline nendest kinni pidama.
2. Positiivseks loeb kohus ka seda, et N. Vjazminil on garanteeritud töökoht ettevõttes D OÜ, kus hakkab ta töötama abitöölisena. N. Vjazminil on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Sõltuvusi ei ole.
3. Kuigi eelnev räägib süüdimõistetu enne tähtaega vabastamise poolt, esineb ka mitmeid vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kohus on seisukohal, et uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. Praegusel ajal tekitavad kahtlusi Nikolai Vjazmini õiguskuulekas käitumises eelkõige varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos, isiku hoiakud ja probleemid distsipliiniga vanglas.
4. Kohtu hinnangul räägib Nikolai Vjazmini vabastamise vastu tema varasem elukäik. N. Vjazmini iseloomustab asjaolu, et ta on kriminaalkorras karistatud
5. korral, millest 9 karistust on arhiveeritud. Ta viibib vanglas neljandat korda. Kuriteod on olemuselt muutunud raskemaks, kuna kinnipeetav on oma tegevust hoolikalt ette valmistatud, vägivalda kasutanud kaines olekus ja see on lõppenud ohvri tapmisega. Kuriteod on valdavalt eriliigilised, kuid nende ühiseks jooneks võib pidada etteplaneeritust. Varasemalt on teda karistatud väljapressimise, salajaste varguste, dokumendi võltsimise, vägistamise, avaliku korra raske rikkumise, kelmuse, vabaduse võtmise seadusliku aluseta, kehalise väärkohtlemise eest ning alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise toimepanemise eest. Käesolevalt kannab ta karistust mõrva, kehalise väärkohtlemise, teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise ja võõra vallasasja ebaseaduslikus omandamise eest. Selliste raskete kuritegude toimepanemine tähendab, et N. Vjazmini retsidiivsusrisk peab olema ennetähtaegseks vabastamiseks väga madal. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Kuigi N. Vjazminil on praegu üks kehtiv kriminaalkaristus, ei vähenda nimetatu temast lähtuvat 4 1-09-15296 retsidiivsusriski sel määral, et pidada ennetähtaegset vabastamist praegusel ajal õigustatuks. Niivõrd raske kuriteo riski korral on süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks tarvis eriti suurt tõenäosust, et vabaduses isik enam kuritegusid toime ei paneks. Kohus praegusel juhul sellisest tõenäosust ei näe.
6. Nikolai Vjazmini vabastamise kasuks ei räägi asjaolu, et tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust noomituse ja kartseri näol allumatuse ja ebaviisaka käitumise eest. Viru Maakohus, lahendades 15.11.2019, 11.04.2021 ja 14.06.2022 N. Vjazmini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, tuvastas, et N. Vjazmin on vanglas distsiplinaarkorras korduvalt karistatud distsipliini rikkumiste eest ning arvestas seda asjaoluna, mis räägib ennetähtaegse vabastamise vastu. N. Vjazminile oli seega teada, et distsiplinaarsüütegude toimepanemine vangistuses ennetähtaegset vabanemist ei toeta. See teadmine N. Vjazmini käitumisele mõju ei avaldanud ning talle on järgnevalt määratud karistused kahe distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest. N. Vjazmini aktiivsus erinevate rikkumiste toimepanemisel on pikema ajaperioodi kestel karistuse kandmise ajal olnud kõrge. Viimase distsiplinaarkaristuse aluseks oleva rikkumise – ebaviisaka käitumise – pani N. Vjazmin toime 03.08.2023, seega alles hiljuti. Sellele eelnevalt on teda distsiplinaarkorras karistatud 19.10.2022 allumatuse ja ebaviisaka käitumise eest. Mõistetud karistused on eriliigilised, nii kergeima liigina noomitus kui ka kolmepäevane kartser kolmekuulise katseajaga. Kohtuistungil tunnistas N. Vjazmin viimase distsiplinaarsüüteo toimepanemist. Distsiplinaarsüüteo toimepanemine viitab jätkuvale normikuulekuse defitsiidile. Selline defitsiit omakorda tekitab aga teatavaid kahtlusi N. Vjazmini võimekuses pidada kinni käitumiskontrolli nõutest. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kui süüdimõistetu tahab oma käitumisega veenda kohut selles, et ta on tõesti muutunud, peaks tema käitumine vangistuses olema eeskujulik. Kuna käitumist vangistuses peetakse oluliseks näitajaks, prognoosimaks, milliseks kujuneb isiku käitumine väljaspool vanglat, siis võib teha järelduse, et N. Vjazmini karistus ei ole veel eesmärki täitnud. Kohus leiab, et N. Vjazmini puhul on täitmata ennetähtaegse vabanemise sisuline eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20).
7. Iseloomustuse kohaselt on Nikolai Vjazmin määratud majandustöödele koristaja ametikohale, kuid ei ole ta vangistuse jooksul tööle asunud. Nikolai Vjazmin selgitas maakohtus toimunud kohtuistungil, et ta on nõus töötama oma erialal. Selline süüdimõistetu suhtumine ei ole, kohtu hinnangul, aktsepteeritav. Kinnipeetaval, kes on määratud vanglas tööle, tuleb täita ka seda kohustust koos kõigi muude nõuete ja reeglitega, mis kaasnevad vanglas karistuse kandmisega. Vangistust ei viida läbi nii, nagu seda soovib kinnipeetav, vaid tegemist on karistuse kandmisega. Kuivõrd Nikolai Vjazmin ei suuda ja ka ei soovi täita vanglas kehtestatud nõudeid korrektselt, on vähetõenäoline, et ta suudaks seda teha vabaduses.
8. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus sedagi, et N. Vjazmini suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga tuttavad. N. Vjazmin on pannud toime kuritegusid grupis ja on kuritegudes pigem eestvedaja. Seega suhtlusringkonnast tulenev risk uue kuriteo toimepanemiseks jääb püsima.
9. Kohtu hinnangul ei ole praegusel ajal võimalik järeldada, et Nikolai Vjazmini hoiakud on vangistuse ajal niivõrd muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Nikolai Vjazmini iseloomustusest nähtub läbivalt, et tema vangistus pole kulgenud sugugi laitmatult. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et N. Vjazminil on kuritegelikud hoiakud. Vanglas majandustöödele asunud ei ole, kuna soovib töötada vastavalt õpitud erialale. 5 1-09-15296 Ajavahemikul 28.01.2021-13.11.2021 keeldus vangla poolt pakutavast toidust, kuna leidis, et ühelt konkreetselt toidujagajalt ta enda põhimõtete pärast ei võta vastu toitu. N. Vjazmin on vanglas distsiplinaarkorras karistatud järjepidevalt distsipliini rikkumiste eest. Suhtub ametiisikutesse negatiivselt. Kinnipeetav väidetavalt proovib oma käitumist vanglas korrigeerida ja olla rahulik, kuid põhjendab, et muutub liiga emotsionaalseks, mille tõttu vihastab ja käitub ebasobivalt. Ta püüab oma kuritegelikule käitumisele leida õigustusi ja seletusi. Isiku nii varasem kui ka praegune käitumine vanglas annab alust kahelda motivatsioonis loobuda kuritegelikust käitumisest. Eeltoodust nähtuvalt puudub kohtul veendumus, et N. Vjazmin suudab käituda vabaduses õiguskuulekalt ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Samuti kehtivad distsiplinaarkaristused ja süüdimõistetu ennast õigustavad avaldused seonduvalt sellega kinnitavad kohtule veenvalt, et sisulisi ja tegelikke järeldusi N. Vjazmin oma käitumisest vanglas olles teinud ei ole. Eeltoodust järeldub, et karistuse eesmärgid on tänini täitmata ning vangistus ei ole suutnud teda mõjutada käituma ettenähtud normidele vastavalt.
10. Kuigi N. Vjazmin ja tema kaitsja avaldasid kohtuistungil asjaolud, mis toetavad N. Vjazmini edaspidist seaduskuulekat elu, leiab kohus, et kantud karistuse aeg ei ole olnud selline, millest tehtud järeldused oleksid püsivad. Kohtul puudub N. Vjazmini varasemat käitumist arvestades veendumus, et nüüdseks kantud karistus oleks N. Vjazmini käitumisele sellist mõju avaldanud, et ta on oma mõtlemist ja käitumist sellisel määral muutnud, et suudab edaspidi vabaduses õiguskuulekalt käituda. Kehtivad distsiplinaarrikkumised kinnitavad, et karistuse kandmise ajal omandatud teadmised ei ole püsivalt talletunud. Kaitsja hinnangul on vangistuse täideviimise eesmärgid käesolevaks ajaks täidetud ning puudub objektiivne vajadus N. Vjazmini jätkuvaks kinnipidamiseks vanglas. Kohus sellega ei nõustu. Vangistuse eesmärk on VangS § 6 lg 1 kohaselt kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Järelikult, kui süüdimõistetu on jätkanud korrarikkumist vangistuses, siis pole süüdimõistetu käitumine õiguskuulekuse suunas tagatud ning õiguskorra kaitsmiseks tuleb jätkata süüdimõistetul vangistuse kandmist. N. Vjazmini kantud karistusaeg ei ole avaldanud veel sellist mõju, et edasist rehabiliteerumist soodustab kriminaalhooldus.
11. Kaitsja toob välja lahendeid ja leiab, et nende lahendite adressaadid, kes on toime pannud raskeid kuritegusid, on küll ennetähtaegselt vabastatud. Ennetähtaegne vabastamine on personaalne ning sõltub konkreetsest süüdimõistetust ning tema puhul materiaalsete eelduste täidetusest tulenevalt

§ 76lg-st 4.

Vabastamine ei sõltu sellest, milliseid konkreetset liiki kuritegusid on isik toime pannud ning ühegi kuriteo puhul ei ole ennetähtaegne vabastamine välistatud, kui formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Kohtu hinnangul kogumis ei ole võimalik asuda seisukohale, et N. Vjazmini puhul oleks vabaduses oodata õiguskuulekat käitumist ning uute kuritegude riski ei ole käesoleval ajal võimalik tema puhul maandada ka kriminaalhoolduse kohaldamisega. 23. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kuigi isiku vabanemisjärgsed võimalikud elutingimused ning positiivne toetus lähedaste näol, on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Selliseks järelduseks annavad aluse isikut iseloomustatavad andmed, tema varasem karistatus, tööst keeldumine, distsiplinaarkaristuste olemasolu jne. Kohus on seisukohal, et riski suurendavad ka küsitavad väärtushinnangud ning hoiakud (ühiskonnas kehtivate normide mitteväärtustamine, vigade kordamine jne). Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne 6 1-09-15296 tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg, käitumiskontrollile allutamine ning elektrooniline valve on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Ohuprognoos N. Vjazmini puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist.

1. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. N. Vjazmini ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör ja Viru vangla.
2. Tulenevalt eeltoodud põhjendustest jätab kohus Nikolai Vjazmin vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Olga Dorogan Kohtunik 7