Obsah (9)

§ 101§ 100§ 108§ 96§ 80§ 9§ 99§ 102§ 105

2-23-5582 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 20.november 2023, Kuressaare Tsiviilasja number 2-23-5582 V V ja L V hagi W V vastu e

§ 101

lg 1 alusel arvutatud summas, so 260,33 eurot kuus [249 eurot 78 senti (baassumma seisuga

1. aprill 2023) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga
2. aprill 2023) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta
3. aprillil (esimest korda
4. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuus.
5. Määrata, et tasutav elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100

lg 4), s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt 10.kuupäeval L Vi arvelduskontole , selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Samale kontole tuleb kanda ka L Vi kasuks väljamõistetud tagasiulatuv elatis. V Vi kasuks väljamõistetud tagasiulatuv elatis tuleb tasuda V Vi arvelduskontole , selgitusega ,,elatisraha perioodi eest 1.10.-7.12.2022“. 1 2-23-5582

1. Kohtumenetluse kestel W Vi poolt L Vile makstud elatise summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagejate nõue, asjaolud
3. V V ja L V esitasid Pärnu Maakohtule 12.04.2023 hagiavalduse W V vastu elatise nõudes.
4. Hagiavalduse kohaselt on L V (lahendi tegemise ajaks 13 a) ja V V ( W Vi ning LL Vi ühised lapsed. Lapsed elavad koos emaga, isast eraldi 13.06.2023 kohtuitungil täpsustatu kohaselt alates 1.10.
5. Kostja ei ole alates sellest ajast vaatamata laste ema nõudmisele hagejatele elatist maksnud ning kõik nende kulud on kandnud hagejate ema. Hagejate ema sissetulekuks on töötasu 642,79 eurot, peretoetused L Vi eest perioodil 1.09.-31.12.2022 60 eurot ja alates 1.01.2023 80 eurot, V Vi eest alates 1.01.2023 80 eurot. Hagejate emale kinnisvara ei kuulu. Kostja töötasu kohta hagejatel andmed puuduvad, kostjale kinnisvara nende teada ei kuulu, küll kuulub talle sõiduauto X Hagejale ei ole jagatud elukohta. Hagejad soovivad kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras elatisekalkulaatori järgi arvutatu kohaselt: 1) V Vile perioodi eest 1.10.-31.12.2022 255,64 eurot kuus ja 2) L Vile perioodi 1.10.- 31.12.2022 eest 225, 64 eurot kuus; alates 1.01.-31.03.2023 255, 64 eurot kuus ja alates 1.04.2023 300,33 eurot kuus. Hagejad palusid 13.06.2023 kohtuistungil määrata kindlaks, et V Vi elatis tuleb maksta tema arveldusarvele ja L Vi elatis tema arveldusarvele, sh et perioodiline elatis tuleb tasuda hiljemalt iga kuu
6. kuupäevaks.
7. Vastuseks kostja vastuväidetele märgivad hagejad kohtuistungil, et kostja soovimatus tööl käia ja töötasu saada, ei vabasta teda elatise maksmisest. Kostja vastutustundetu käitumine on pannud lapsed raskesse olukorda ja nende ema peab seetõttu topelt pingutama ning tegema lisatöötunde. Tänaseks on hagejate ema parema toimetulemise nimel vahetanud ka töökohta ja asunud tööle tasuvamale töökohale. Kostja seisukoht
8. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja 8.
9. ja 11.05.2023 vastuväidete (dtl 17, 20) kohaselt elasid lapsed isaga koos kuni 30.09.2022, mitte 1.09.2023 nagu hagejad märgivad. V Vi eest maksab ta igas kuus 42 eurot arvuti järelmaksu, lisaks on V-L püsiv sissetulek, mida kasutab ära laste ema.
10. Kohtuistungil 13.06.2023 (dtl 33-35) kostja selgitas, et ei ole võimeline lastele tagasiulatuvat elatist maksma, kuna sellist raha tal ei ole. Kostja sõnul pole tal võimalust elatist maksta, kuna ta on olnud töötu alates 29.06.
11. Vahepeal oli tal probleeme ka 2 2-23-5582 tervisega. Töölepingu ütles ta üles omal algatusel, kuna lepingu tingimused ei sobinud enam. Enne töötas ta palkmaja ehitajana. Talle ei kuulu kinnis- ega vallasvara, sõiduauto on romula väärtusega. Tema sissetulekuks on sotsiaaltoetus 200 eurot kuus. Lisaks on tal igakuiselt maksta enda kulud ning kiirlaenud ja V arvuti järelmaks. V on juba täiskasvanud ja võiks seda järelmaksu ise maksta, tema sissetulek on üle 400 euro kuus. Kostja pole nõus Vle tagasiulatuvat elatist maksma. 18.10.2023 kohtuistungil (dtl 161-162) kostja väitis, et tal on võimalik paarsada eurot kuus elatist tütrele maksta siis, kui ta tööle saab, kuid tagasiulatuvaks elatise maksmiseks tal raha pole. Kostja kinnitas, et on menetluse ajal tütrele maksnud 250 eurot ja on nõus maksma tütrele edaspidi elatist 200 eurot kuus. Kostja sõnul pole ta nõus miinimumpalga eest tööle minema ja 6 eurose tunnitasuga rasket tööd ehitusel tegema. Samuti ei soovi ta enam kaugsõiduautojuhina töötada, kuna ei taha kodust eemal olla. Kohtu seisukoht
12. Hagiavalduses hagejad paluvad elatise välja mõista miinimumsummas: hageja I palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise alates 1.10.2022 kuni XXXXX eest kokku summas 766,92 eurot ja hageja II alates 1.10.2022 kuni 31.03.2023 eest kokku summas 1443,84 eurot

§ 108

alusel ning hageja II lisaks jooksva elatise alates 1.04.2023 (

§ 101lg 1 alusel arvutatud summas) 300,33 eurot.

Hagejad on nõude arvutamisel kasutanud enda sõnul elatisekalkulaatorit.

1. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, kuid leiab, et hagejad on eksinud miinimumelatise suuruse arvutamisel.
2. Perekonnaseaduses on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülanejad ja alanejad sugulased. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hagejad on kostja lapsed. Seega on kostja hagejate vanem ja sellest tulenevalt ülenejaks sugulaseks

§ 80

lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks.

§ 9p 1 järgi ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Pooled ei vaidle, et kostja on kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Kuna hageja I sai täisealiseks 7.12.2022, oli kostja kohustatud selle ajani ka talle ülalpidamist andma. 9.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Lapse kulutusi ei ole vajalik tõendada kui elatise nõue on seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras. Hagejad on esitanud elatise nõude miinimummääras. 10. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 järgi baassummale lisandub 3 protsenti eelneva kalendriaasta kohta statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutustele iga aasta 1.aprillil.

§ 101

lg 5 järgi 3 2-23-5582 vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 3 järgi on alates 01.01.2022 elatise baassumma 200 eurot, alates 01.04.2022 on elatise baassumma 209,20 eurot ja alates 01.04.2023 on elatise baassumma 249,78 eurot.

§ 101

lg 4 järgi baassummale lisandub 3 protsenti eelneva kalendriaasta kohta statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast s.o. alates 01.01.2022 baassumma 200 + 3% s.o. 43,44 = 243,44 eurot; alates 01.04.2022 baassumma 209,20 + 3% s.o. 46,44 = 255,64 eurot ja alates 01.04.2023 baassumma 249,78 + 3% s.o. 50,55 = 300,33 eurot.

§ 101

lg 5 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kuni 31.01.2023 kehtinud perehüvitiste seaduse (PHS) redaktsiooni § 17 lg 1 järgi oli lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni ja lg 3 kohaselt oli lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Alates 1.01.2023 kehtiva PHS redaktsiooni kohaselt on § 17 lg 1 järgi lapsetoetuse saamise õigus kuni 19-aastaseks saamiseni ja lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega on käesoleval ajal kehtiva

järgi miinimumelatis ühe lapse kohta alates 01.05.2022 baassumma 209.20 + 3% s.o. 46.44 – ½ lapsetoetust (60:2) 30 eurot = 225,64 eurot; alates 1.01.2023 kuni 31.03.2023 baassumma 209.20 + 3% s.o. 46.44 – ½ lapsetoetust (80:2) 40 eurot = 215,64 eurot ja alates 01.04.2023 (hagi esitamise aeg 12.04.2023) baassumma 249,78 + 3% s.o. 50.55 – ½ lapsetoetust 40 eurot = 260,33 eurot. Hageja I nõuab tagasiulatuvat elatist perioodi eest 1.10.2022-7.12.2022 seadusandja kehtestatud miinimummääras, hageja II nõuab tagasiulatuvat elatist miinimummääras perioodi eest 1.10.2022-31.03.2023 ja alates 1.04.2023 jooksvat elatist. Hagejad kostja juures viibinud ei ole. Mõlemad vanemad peaksid laste ülalpidamisest osa võtma võrdselt. 11.

§ 96

esimese lause ja § 97 p-i 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist elatist makstes (Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (Riigikohtu
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18). 12.

§ 100

lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et V V ja L V lahkusid koos emaga isa juurest ühisest kodust xxxxxxxxxx septembris 2022 ja elavad koos ema LL Viga alates 1.10.2022 YYYY, kostja W V jäi elama XXXX tallu. Vaidlust pole ka selles, et kostja ei ole peale seda elatist maksnud, v.a menetluse ajal L makstud 200 eurot ja 50 eurot sünnipäevaks ning et lapsed ei 4 2-23-5582 ole isa juures viibinud. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et lapsetoetust makstakse laste emale. Sotsiaalkindlustusameti 7.07.2022 tõendi kohaselt (dtl 159) on LL Vile määratud ja makstud 2022 august-detsember lapsetoetust igakuiselt 60 eurot ja alates jaanuarist 2023 kokku 160 eurot (sh 80 eurot V Vi eest) ning seda tuleb kohtul elatise määramisel ka arvestada. V Vil on tuvastatud puuduv töövõime 7.12.2020-6.12.2025 (dtl dtl 167-168) ja talle on Eesti Töötukassa poolt makstud toetusi perioodil 1.09.2022-31.12.2022 järgmiselt: septembris töövõimetoetust 506,23 eurot, oktoobris 489,90 eurot, novembris 506,23 ja detsembris ühekordset toetust 50 eurot ja töövõimetoetust 489,90 eurot (dtl 160). Sotsiaalkindlustusameti poolt on V Vile makstud puudega tööealise toetust august 2022-juuli 2023 igakuiselt summas 41,68 eurot (dtl 159). 13. Kohus leiab, et kostja esitatud vastuväited hagile ei ole põhjendatud.

§ 102

lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse § -s sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja käesolevalt nimetatud asjaolude esinemisele ei tugine ega ole esitanud ka sellekohaseid tõendeid. Asjaolu, et kostja ei tööta või ei soovi tööd teha miinimumpalga eest, ei ole kohtu hinnangul elatise vähendamise või välja mõistmata jätmise aluseks. Kostja on terve ja töövõimeline, s.t suuteline teenima sissetulekut. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ja ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike, ning vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14;
3. jaanuari
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17,
5. oktoobri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
7. Kohus mõistab seega kostjalt W Vilt hageja L Vi kasuks alates
8. aprillist 2023 kuni L Vi täisealiseks saamiseni (11.10.2028) igakuise elatise 260,33 eurot [249 eurot 78 senti (baassumma seisuga
9. aprill 2023) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga
10. aprill 2023) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta
11. aprillil (esimest korda
12. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 15.

§ 108

kohaselt võib kohustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta enne elatishagi kohtule esitamist.

§ 108

elatist välja mõistes tuleb erisätete puudumise tõttu lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri 2021 otsus tsiviilasjas nr 219-18082, p 13). 5 2-23-5582
2. Lapsele möödunud aja eest elatise väljamõistmise nõude lahendamisel ei ole ainumääravat tähtsust sellel, kui suuri kulutusi on üks või teine vanem teinud lapse ülalpidamiseks ja kas vanemate varalised panused on olnud võrdväärse suurusega. Oluline on, et kõik lapse vajadused on olnud kaetud. Kui lapse vajadused on rahuldatud seeläbi, et üks vanem on kulusid kandnud rohkem ja teine vähem, kui on talle langev osa

§ 105

lg 3 mõttes, siis võib suuremas osas lapse ülalpidamist andnud vanemal olla tagasinõudeõigus teise vanema vastu (vt võlaõigusseaduse § 78 lg 4), arvestades mh vanema enda käitumist suhtluskorra täitmisel (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138). 17. Vaidlus puudub, et vaidlusalusel perioodil elasid hagejad koos emaga ja kostja laste ülalpidamises ei osalenud. Kostja laste vajadusi ja kulutusi ei vaidlusta. Kostja oli nimetatud perioodil töötu ja talle maksti töötuskindlustushüvitist (dtl 139). Kostja selgitas kohtuistungil, et võttis ise enda töötuks, kuna töölepingu tingimused talle enam ei sobinud (dtl 33, 34) ning et miinimumpalga eest ta tööle ei lähe, samuti ei sobi talle enam kaugsõiduautojuhi töö, kuna pole enam nõus kodust ära minema (dtl 161-163). Kostja väitel ei peaks ta Vle tagasiulatuvat elatist maksma, kuna Vl oli vaidlusalusel perioodil sissetulek olemas. Kohtu hinnagul ei ole kostja väited aluseks tagasiulatuva elatise välja mõistmata jätmiseks. Hagejate ema selgituse kohaselt on Vl raske puue ja temale makstavad toetused kuluvad tema igapäevaselt vajaminevate ravimite ja söögi peale. Elamiskulude ja muude kulude eest tasub ema.

§ 101

lg 5 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Vle makstavat töövõimetoetust ja puudega tööealise toetust

§ 101lg 5 ei sätesta ja antud juhul kohus seda elatise määramisel arvesse ei võta.

Kohtu arvates tuleb kostjal nii Lile kui ka Vle tagasiulatuvat elatist maksta.

1. Alates 1.10.2022 kuni 31.12.2022 on Li tagasiulatuvalt nõutava elatise suuruseks 3 x 225,64 = 676,92 eurot ja alates 1.01.2023-31.03.2023 on tagasiulatuvalt nõutava elatise suuruseks 3 x 215,66 = 646,92 eurot. Seega kokku 1323,84 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Alates 1.10.2022 kuni XXXXX (V täisealiseks saamiseni) on V tagasiulatuvalt nõutava elatise suuruseks 2 x 255,64 (oktoober, november) + detsembri eest 57,72 eurot (255,64 : 31 x 7), kokku 569 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
2. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra.
3. Hagihinna osas märgib kohus järgmist. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Miinimumelatise nõude puhul on tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis (vt nt Riigikohtu
4. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 19). Eelnevast tulenevalt on hagihinnaks kokku 2911,70 eurot (569 + 9 x 260,30).
5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja määrata kindlaks kummagi poole menetluskulude rahalist suurust. 6 2-23-5582
6. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 7