← Eesti

2-23-15158/6

Obsah (11)§ 164§ 467§ 415§ 394§ 444§ 3§ 459§ 173§ 162§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2023, Jõhvi Kohtuasja number 2-23-15158 Kohtuasi D. O. hagi R. O. v

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

6. Kohtuotsus (tagaseljaotsus) kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467- § 474 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu 1

(5)möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

  1. D. O. esitas 26.10.2023 Viru Maakohtule hagiavalduse R. O. vastu elatise vähendamise nõudes. 26.10.2023 määrusega jättis kohus hagi käiguta, andes hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
  2. Hageja kõrvaldas puudused 27.10.
  3. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt, 21.01.2019.а. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-19187 oli kinnitatud pooltevaheline kompromiss, mille kohaselt hageja D. O. kohustus maksma kostjale R. O. elatist suuruses 270 eurot igakuiselt kuni tema täisealiseks saamiseni. Antud kompromissi saavutamise momendist kuni käesoleva ajani on oluliselt muutunud hageja D. O. materiaalne olukord. Hageja majanduslik olukord on muutunud halvemaks. Hagejal on sündinud kaks last: A. O. ja M. O.. Samuti oluliselt vähenesid hageja sissetulekud tööga seonduvalt, kui kompromissi sõlmimise ajal oli hageja töötasu 2 700 eurot, siis käesoleval ajal on hageja töötasu 1 300 eurot. Teisi sissetulekuid hageja ei oma. Hageja abikaasa J. O. ei tööta, kuna viibib lapsehoolduspuhkusel. Hageja abikaasa J. O. saab lapsetoetust suuruses 80 eurot iga lapse kohta. Hageja palub vähendada elatist alaealise lapse R. O. ülalpidamiseks kuni 150 euroni alates hagiavalduse esitamise päevast kuni R. O. täisealiseks saamiseni või asjaolude olulise muutmiseni; jätta kummagi poole menetluskulud nende enda kanda. Juhul, kui kostja tähtaegselt ei vasta hagile, siis palub hageja rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega. MENETLUSE KÄIK
  4. Viru Maakohus võttis 27.10.2023 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostja seaduslikule esindajale menetlusdokumendid, kohustades kostja seaduslikku esindajat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue 2

(5)toimetati kostja seaduslikule esindajale kätte 31.10.2023 e-posti teel, kättesaamist on kostja seaduslik esindaja kinnitanud isiklikult. Kostja seaduslik esindaja hagile kirjalikku vastust /vastuväiteid ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat/kostja seaduslikku esindajat, et kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. 5. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. 6. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud

§ 3

lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1, § 102;

§ 459lg 1.

  1. Asjas on tuvastamist leidnud, et hageja D. O. ja kostja seaduslik esindaja D. O. on XXX sündinud R. O.u vanemad.
  2. Viru Maakohtu 21.01.2019 kohtumäärusega (kompromiss) nr. 2-18-19187 kinnitati pooltevaheline kompromiss ja mõisteti D. O.ult välja elatis R. O.u kasuks alates 01.02.2019 summas 270 eurot kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni. Hagis taotleb hageja elatise suuruse muutmist (vähendamist) ning elatise R. O.u kasuks väljamõistmist igakuise elatusrahana summas 150 eurot kuus. Hageja viitab asjaolule, et tal on sündinud veel 2 last ning tema töötasu on oluliselt vähenenud.
  3. Kuna kostja/kostja seaduslik esindaja ei esitanud kirjalikku vastust hagile, leiab kohus, et tal ei ole vastuväiteid hagile, mistõttu tuleb hagi rahuldada hagis palutud ulatuses alates 01.11.2023.a.
  4. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  5. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel 3

(5)avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
  2. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi
  3. lõike kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest.

  1. Hagejalt lapse ülalpidamiseks elatise nõudmise tsiviilasjas nr 2-18-19187 puudus kostja seaduslikul esindajal vajadus lapse ülalpidamiskulude tõendamiseks, kuna elatise nõue oli esitatud seadusega ettenähtud miinimummääras.
  2. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, peab põhjendatuks muuta Viru Maakohtu 21.01.2019 kohtumäärusega (kompromiss) nr. 2-18-19187 väljamõistetud elatise suurust hageja poolt märgitud ulatuses, so 150 euroni kuus. Kohus, võttes arvesse eelpool toodud asjaolusid, vähendab väljamõistetud elatise summat 150 euroni kuus.
  3. Kohus mõistab hagejalt välja poja R. O.u kasuks elatise alates 01.11.2023 (kuna hagi on esitatud 26.10.2023 ning elatist tasutakse iga kalendrikuu eest ette) summas 150 eurot kuus kuni R. O.u (sündinud XXX) täisealiseks saamiseni, so. XXX. MENETLUSKULUD 16.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

17.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hagejatel on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. 4

(5)18.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.