Obsah (7)

§ 38§ 35§ 34§ 40§ 5§ 37§ 32

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavaks 3. mai 2022, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number 3-20-1439 Haldusasi Jõelähtme va

§ 38

lõiget 2 leides, et metsamaast tulenev 200 meetri laiune EKV on olemas ka olukorras, kus mets ei kasva rannal või kaldal, vaid jääb rannast või kaldast oluliselt kaugemale. Kaebaja leiab, et

§ 38

lg 2 ning MS § 3 lg 2 kohalduvad koosmõjus üksnes juhul, kui tegemist on rannal või kaldal kasvava metsaga. Olukorras, kus mets kasvab rannast või kaldast eemal, ei ole põhjendatud keskkonnakaitseliste eesmärkidega lugeda ehituskeeluvööndiks sellistel aladel 200 meetri laiust ala metsamaast tulenevalt. MS § 3 lõike 1 kohaselt Õige ei ole lugeda rannas kasvavaks metsaks

§ 38lg 2 mõttes kooslust, mis rannast või kaldast kasvab mitmekümne meetri kaugusel.

Kaebaja viitab siinkohal joonistele nr 12 ja 13 (esitatud lisades nr 19 ja 20), samuti joonisele nr 18 (esitatud lisas 25), kusjuures joonisel nr 18 on näha, et väidetavat kaldal või rannal kasvavat metsa eraldab tegelikkuses veel kaldast ja rannast juurdepääsutee. On ilmselge, et olukorras, kus metsa ja ranna või kalda vahele jääb sedavõrd lai vahevöönd (kuhu on teatud kohtades rajatud ka tee), ei ole tegemist metsaga, mis asub rannal või kaldal

§ 38lõike 2 mõttes.

Lisaks tuleb märkida, et rannal kasvava metsamaa defineerimine peaks olema üldarusaadav. Näiteks Laheranna supelranna puhul on tegemist olukorraga, kus veepiiri ja puude vaheline kaugus on vahemikus 30-40 meetrit, mis tõstatab küsimuse, kas on võimalik lugeda veepiirist nii kaugel kasvavaid puid rannal kasvavaks metsaks. Vastustaja leiab, et

§ 38

lõike 2 eesmärgiks ei ole kunstlikult laiendada ehituskeeluvööndi laiust aladel, kus ranna või kalda läheduses (nt 50m kaugusel) kasvab mets.

§ 38

lõiget 2 tuleb kaebaja hinnangul tõlgendada selliselt, et 200 meetri laiune EKV kohaldub olukorras, kus mets kasvabki rannal või kaldal, mitte rannast või kaldast mitmekümneid või sadu meetreid kaugemal. Sellistes olukordades, kus mets kasvab kaldast või rannast kaugemal, tuleb rakendada EKV üldnormi, mille kohaselt on EKV laius 100 meetrit. 6.3.2. Kaebaja toob eraldi välja asjaolu, et vastustaja on jätnud vaidlusaluses otsuses EKV vähendamata põhjusel, et üleujutusaladel on ehitamine keelatud. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja seisukoht, nagu oleks üleujutusaladel ehitamine keelatud, on õigusvastane ning ei tulene ühestki õigusaktist. Samuti on selline eeldus ka ebaratsionaalne, kuivõrd saaks sellest justkui järeldada, et Soomaal oleks igasugune ehitustegevus keelatud. Üleujutusalade osas nähtub vastustaja õigusvastasus joonistelt nr 9, 12, 13, 14 ja 16 (esitatud vastavalt lisades nr 16, 19, 20, 21 ja 23). Seoses üleujutusaladega on vastustaja EKV vähendamise kaalumisel võtnud aluseks, et Jõelähtme vallas rannikul ei ole välistatud veetaseme tõus 1,5m-2m üle keskmise ning on selliseid alasid käsitlenud üleujutuste poolt potentsiaalselt ohustatavate aladena. Sellest tulenevalt on vastustaja omakorda keeldunud EKV vähendamisest alade osas, mis jäävad potentsiaalselt üleujutatavatele aladele. Kaebaja hinnangul on vastustaja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust leides, et üleujutatavatel aladel ei ole ehitustegevus lubatud. Vastustaja lähenemise järgi ei oleks näiteks Pärnu linna rannaalal ehitustegevus lubatud, sest ka Pärnu linna rannaala on üleujutuse potentsiaaliga ala. Vastustaja poolt EKV vähendamata jätmisel on vastustaja võtnud eelduseks, et üleujutatavale alale tuleb liita EKV ala. Selline käsitlus aga ei tulene õigusaktidest ning selle käsitluse õigusvastasusele on korduvalt tähelepanu juhtinud ka Õiguskantsler (Õiguskantsleri seisukohad 4 üleujutatavate aladega seoses esitatud käesoleva kaebuse lisades 46-48). Ka vastustaja on otsuse tegemisel tõlgendanud

§ 35lõiget 4 õigusvastaselt.

Õiguskantsleri selgituste kohaselt tuleb

§ 35lg 4 mõista nii, et ehituskeeluvööndit ja üleujutusala ei liideta.

Sel moel tõlgendades arvestatakse nii ehituskeeluvööndi ja üleujutusala määramise eesmärke kui ka kinnistu omaniku omandipõhiõigust ning sellest lähtuvat võimalikku soovi oma kinnistule midagi ehitada. Seetõttu saab ja tuleb

§ 35lg 4 rakendamisel eelistada tõlgendust, mis toob kaasa vähem omandipiiranguid.

Antud juhul ei ole vastustaja sellisest tõlgendusest lähtunud ning ei ole esitanud ka selliseid ülekaalukaid põhjendusi, mis õigustaks sedavõrd ulatuslikku omandipõhiõiguse piiramist. 6.3.

1. Kaebaja ei nõustu vastustaja tõendamata käsitlusega, et Jõelähtme vallas merelised üleujutused 1,5-2 meetrit tavapärased ja kõik rannaalad, kus maapinna kõrgus on vähem kui 2 meetri seetõttu üleujutatavad alad. Kaebajale teadaolevalt on tavapärane, et tormi puhul on veetõus kuni 0,8 meetrit, kuid kaebaja peab vajalikuks märkida, et see on samane üle kogu rannaala, so kogu Läänemere ulatuses. Kaebaja märgib, et kui rakendada vastustaja üleujutatava ala käsitlust, siis on Eestis sisuliselt kahte tüüpi randa- üleujutatav rand ja astanguline rand. Tavapäraselt on aga nn üleujutatava ranna puhul vee edasiseks valgumiseks mõni kõrgem ala (nn vall), millest üle vesi ei lähe. Seega sellise valli taga olev madal maa ei saa olla üleujutatav ala, kuna sinna merevesi ei jõua. 6.3.
2. Seoses vastustaja väitega, , et tal ei ole võimalik hinnata EKV vähendamist ilma, et oleks välja toodud konkreetset ala märgib kaebaja, et ta on taotlenud ehituskeeluvööndi vähendamist nn abstraktsena selliste ehitiste, mille rajamine on võimalik ilma EKV vähendamata, juurde viivate juurdepääsuteede osas. Kaebaja on seisukohal, et lähtuvalt ranna ja kalda kaitse eesmärkidest ning kavandatavast ehitustegevuse iseloomust (juurdepääsuteede rajamine) on vastustajal võimalik hinnata, kas ehitise rajamine on kooskõlas ranna ja kalda kaitse eesmärkidega või mitte. Vastustaja on võimalik hinnata, kas nt ühe lautrikoha juurdepääsutee rajamisel saavad olemasolevad looduskooslused sedavõrd kahjustada, et juurdepääsutee rajamine ei ole võimalik või mitte. Ka on on vastustaja vähendanud abstraktselt EKVd Ülgase külas. Samuti ei ole ilma EKV-d vähendamata võimalik lahendada piiranguvööndis asuvate kinnistute juurdepääsuteid. 6.3.
3. Kaebaja leiab, et otsus on vastuolus ka kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusega. EKV vähendamata jätmisel ei ole vastustaja arvestanud kaebaja kui kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust asustuse suunamisel, sh asustuse suunamisel piirkondadesse, kus on juba olemas ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Kaebaja rõhutab, et vastustaja ise on varasemalt sellisele asustuse suunamisele andnud kooskõlastuse. Selline asustuse suunamine lähtub ka üleüldistest keskkonnakaitselistest põhimõtetest. Asustuse suunamisega on seotud joonised nr 2-5, 16-18, 21-22, 24 ja 30-32 (esitatud vastavalt lisades nr 9-12, 23-25, 28-29, 31, 37-39). 6.3.
4. Vastustaja ei ole ehituskeeluvööndit vähendanud juurdepääsuteede osas, mille rajamise eesmärk oleks luua juurdepääsud lautriteni, paadisildadeni ja teiste ehitisteni, mille rajamine on tulenevalt

§ 38lõigetest 4-6 EKV-d vähendamata lubatud.

Vastustaja on keeldunud EKVd vähendamast nn abstraktse taotluse alusel, kuid seadusest ei tulene keeldu lubada EKV vähendamist ka nn abstraktse taotluse alusel ehk olukorras, kus tegemist on selliste ehitiste, mille rajamiseks EKV vähendamine ei ole vajalik, juurdepääsudega. 6.3.

1. Vastustaja ei ole arvesse võtnud asjaolu, et Keskkonnaregistris on veekoguna registreeritud Vadioja pärast seda, kui on kehtestatud mitmed detailplaneeringud, millega on antud Vadioja ehituskeeluvööndisse ehitusõigus. Vadioja voolab muuhulgas läbi ka Loo alevikust. Kaebaja on taotlenud Vadiojaga seoses ehituskeeluvööndi vähendamist nullini, kuivõrd on varasemalt detailplaneeringutega määranud kindlaks hoonestusalad ja andnud ehitusõigus Vadioja ehituskeeluvööndisse. Vastustaja ei ole põhjendanud, millised on need looduskaitselised eesmärgid, mis saaksid kahjustada Vadioja EKV vähendamisel nullini. 5 Seoses Vadiojaga on oluline ka rõhutada, et olukord, kus EKV-d ei ole vähendatud, toob kaasa selle, et ka tehnorajatiste rajamisel (nt sademeveelahendused) tuleb taotleda igakordselt detailplaneeringu raames EKV vähendamist ja seda ka olukorras, kus eesmärgiks ongi rajada sademeveelahendus, millega juhitakse sademevett Vadiojja. Vastustaja ei ole hinnanud, mida Vadioja puhul EKV vähendamata jätmine endaga kaasa toob. 6.3.
2. Kaebaja leiab, et vastustaja on õigusvastaselt jätnud arvestamata asjaolu, et pärast detailplaneeringute kehtestamist on meri tulnud osades kohtades rannale ja kaldale lähemale ehk osa varasemast rannast või kaldast on saanud veekogu piiriks. Selle tulemusena on tekkinud olukord, kus varem detailplaneeringuga ehitusõiguse saanud alad on jäänud ehituskeeluvööndisse. Tegemist ei ole kinnistu omanikest tulenevate põhjustega, vaid looduslikest teguritest tuleneva veetõusuga. Vastustaja ei ole EKV-d vähendanud ka neil aladel, mille osas varem on EKV-d vähendatud, kuid veetõusust tingituna on EKV edasi liikunud. 6.3.
3. Kaebaja toob välja, et vastustaja ei ole vaidlusaluses otsuses käsitlenud avalikkusele tekkivaid mõjusid EKV vähendamata jätmisest. Nimelt on vastustaja jätnud EKV vähendamata kaebajale ehk kohalikule omavalitsusele kuuluval maal, mis asub rannas ning on ühiskondlike ehitiste maa (joonis nr 17 ja 18, esitatud lisades nr 24-25). 6.3.
4. Vastustaja on mitme ala puhul põhjendanud EKV vähendamata jätmist asjaoluga, et ehitada on võimalik ka väljaspool EKV-d, nagu näiteks joonistel nr 17 ja 18 (esitatud lisades nr 24-25). Vastustajale ei tulene aga õigusaktidest tulenevalt alust, millele tuginedes oleks vastustajal võimalik keelduda EKV vähendamisest üksnes seetõttu, et ehitamine on võimalik ka väljaspool EKV-d. Nagu kaebaja on korduvalt selgitanud, peab vastustaja EKV taotluses hindama kavandatava ehitustegevuse mõju ranna või kalda kaitse eesmärgist lähtuvalt (

§ 34, § 40 lg 1).

Seega peab vastustaja hindama, kas kavandatud tegevus mõjutab ranna või kalda kaitse eesmärki sedavõrd negatiivselt, et oleks põhjendatud EKV vähendamata jätta. Üksnes asjaolu, et ka väljapoole EKV-d on võimalik ehitada, ei anna alust EKV vähendamata jätta. Lisaks on oluline, et selline lähenemine piirab oluliselt või muudab võimatuks kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse asustuse suunamiseks, samuti piirab selline tõlgendus oluliselt ja ebaproportsionaalselt isiku omandipõhiõigust. 6.3.

1. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja põhjendus, et maatulundusmaal EKV vähendamine ei ole põhjendatud kinnistu sihtotstarbest tulenevalt, on vastuolus õigusaktides vastustajale pandud kohustusega hinnata EKV vähendamist ranna või kalda kaitse eesmärgist lähtuvalt. Kinnistu sihtotstarbe alusel EKV vähendamise keelamine ei ole põhjendatud. Kaebaja leiab, et vastustaja on täiendavalt ebaõigesti sisustanud veekaitsevööndi piiri (VeeS § 118 lg 2). Vastustajal puudub õiguslik alus arvestada veekaitsevööndit üleujutatavast alast. Samuti on vastustaja veekaitsevööndi määramisel jätnud arvestamata veekaitsevööndi eesmärgi, milleks on kaitsta veekogu hajureostuse eest ning vältida veekogu kallaste uhtumist. 6.
2. Vastustaja ei ole arvestanud ebaseaduslike ehitiste seadustamise võimalust Kaebaja üheks eesmärgiks EKV taotluse esitamisel on olnud ka varem EKV-sse ebaseaduslikult püstitatud ehitiste seadustamine, mis on võimalik üksnes läbi EKV vähendamise. Vastustaja on aga EKV vähendamisest keeldunud. Kaebaja hinnangul on arusaamatu, mis saab ehitistest, mis on EKV-sse ebaseaduslikult püstitatud edasi, kui vastustaja on ilma täiendavate põhjendusteta keeldunud EKV vähendamisest selliste ehitiste osas. Kaebaja märgib, et osadel aladel on ebaseaduslikud majad EKV-sse rajatud juba enam kui 15 aastat tagasi, mistõttu on äärmiselt küsitav selliste ehitiste lammutamise kohustuseks tegemine kaebaja poolt. Ainsaks võimaluseks ebaseaduslikud ehitised seadustada, on aga EKV vähendamine, millest vastustaja on aga keeldunud. Vastustaja otsusest ei selgu, mida sellisel juhul tuleks teha nende ehitistega, mis on püstitatud EKV-sse enam kui 10 aastat tagasi ning mille osas vastustaja on EKV vähendamisest keeldunud. Ebaseaduslike ehitiste osas EKV vähendamata jätmine nähtub näiteks joonistelt nr 22, 30-32 (esitatud lisades nr 29, 37-39). 6 Kaebaja märgib täiendavalt, et ebaseaduslike ehitiste osas lammutusettekirjutuste tegemine on ka Keskkonnainspektsiooni pädevuses, kes aga ei ole samuti sekkunud ebaseaduslike ehitiste püstitamisesse. Olukorras, kus ehitised on nendes kohtades olemas juba 10-15 aastat, on selge, et lammutama kohustada neid kohtupraktikast tulenevalt ei saa. Seega jääb järgi üksnes seadustamise võimalus. Vastustaja on võtnud EKV vähendamisest keeldumisel lähenemise, et ebaseaduslike ehitiste osas ei ole EKV-d põhjendatud vähendada, kuid ei ole selgitanud, mida nendega siis edaspidi teha tuleks – näiteks kas neile laieneb ehituskeeluvööndi välistus õueala osas jne. Kaebaja leiab, et vastustaja EKV vähendamise otsus saaks nende hoonete osas olla ka kõrvaltingimusega, näiteks vastustaja nõustub EKV-d vähendama eeldusel, et toimub ebaseaduslikult raiutud metsa ning sellesse kohta püstitatud hoone tõttu asendusistutus.
3. Kaebaja toob oma kaebuses välja ka järgmised seisukohad seoses vastustaja otsuse õigusvastasusega konkreetsete alade osas, kusjuures ta ei korda menetlusökonoomiast tulenevalt eelnevalt väljatoodud põhimõttelisi vastuolusid vastustaja otsuses. 7.
4. Kaebaja on taotlenud EKV vähendamist järgmistel aladel: Ala 1 - mererannal Uuskülas olemasolevas Muuga sadamas 0 meetrini Ala 2 - mererannal olemasoleval tootmismaal Uuskülas 100 meetrini astangu servast Ala 3 - mererannal olemasoleval tootmismaal Kallavere külas 100 meetrini astangu servast Ala 4 - mererannal Saviranna külas 50 meetrini veepiirist seoses väljakujunenud elamualaga (aiandusühistu) Ala 5 - mererannal Ülgase külas 0 meetrini veepiirist Koljunuki sadamaga seoses ja elamualal 50 meetrini veepiirist Ala 6 - mererannal Kostiranna külas olemasolevate ehitiste ehitusjooneni ja õuemaade vahelisel alal 100 meetrini veepiirist Ala 7 - mererannal Manniva külas 100 meetrini üleujutatava ala piirist Ala 8 - mererannal Jõesuu külas 100 meetrini veepiirist Ala 9 - mererannal Ihasalu külas 100 meetrini veepiirist Ala 10 - mererannal Neeme külas 0 meetrini veepiirist Neeme sadamaga seoses ja tiheasustusala elamualal 50 meetrini veepiirist ning hajaasustuse elamuala õuemaade vahelisel alal 100 meetrini veepiirist Ala 11 - mererannal Kaberneeme külas 0 meetrini veepiirist Kaberneeme sadamaga seoses ja elamualal kehtivas ÜP s määratud EKV ulatuses Ala 12 - mererannal Haapse külas õuemaal olemasoleva ehitusjooneni ja õuemaade vahelisel alal 100 meetrini veepiirist Ala 13 - mererannal Kullamäe külas õuemaal olemasoleva ehitusjooneni ja õuemaade vahelisel alal 100 meetrini veepiirist Ala 14 - Lundi paisjärve kaldal Koogi külas õuemaal olemasoleva ehitusjooneni Ala 15 - Pirita jõe kaldal Loo alevikus 10 meetrini veepiirist Ala 16 - Vadioja kaldal Loo alevikus 0 meetrini veepiirist Ala 17 - Vadioja kaldal Liivamäe külas 0 meetrini veepiirist Ala 18 - Pirita jõe kaldal Iru külas 22 meetrini veepiirist. 7.
5. Alad nr 2-3, joonis 7 (lisas nr 14) 7 Tuginedes vastustaja tekstile on EKV-d vähendatud mööda Nuudi tee 70 põhjapiiri. Joonistelt aga nähtub, et EKV-d on vähendatud sirgjoonena, võttes aluseks Nuudi tee 66 kinnistu põhjapiiri. Seeläbi ei ole aga arvestatud kehtestatud DP-ga määratud ehitusõigust, mis on antud merele lähemale, kui vastustaja poolt EKV vähendamine. Lisaks leidis vastustaja, et EKV vähendamine on takistatud see-tõttu, et kinnistul paiknevad tammed, kuid vastustaja ei ole arvestanud, et ühestki õigusaktist tulenevalt ei ole keelatud kinnistu omanikul tammesid maha raiuda. Kaebaja hinnangul ei saa kaitstavaks loodusväärtuseks olla miski, mille likvideerimise õigus on isikul olemas. Vastustajal on EKV-d võimalik vähendada ka kõrvaltingimusega, mille sisuks on nõue, mille kohaselt on isikul kohustus kõik EKV alasse jäävad tammed säilitada. 7.
6. Ala 4, joonised 8-9 (lisades nr 15-16) Vastustaja on Saviranna külas vähendanud EKV-d Saviranna tee 158a ja Saviranna tee 160a osas. Kaebaja märgib, et nende kinnistute osas ei ole kaebaja EKV vähendamist üldse taotlenud. Samas oli taotlus esitatud ka Ranna-Räästu kinnistu osas mille osas EKV vähendamist ei ole aga vastustaja üleüldse käsitlenud. Lisaks oli kaebaja taotlus ala suhtes esitatud Kalda tee 27-Kalda tee 38 kinnistute osas nii, et EKV jääks väljapoole kinnistu piiri, so 50m veepiirist, kuid vastustaja vähendas EKV-d nii, et osaliselt ka kinnistute sees olevad alad jäid EKV sisse. Kalda tee 44 kinnistu osas on osaliselt EKV-d vähendatud rohkem kui taotlus oli esitatud. Lisaks leidis vastustaja Tamme kinnistu osas õigusvastaselt, et põhjendatud ei ole EKV vähendamine maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul. Õigusaktidest ei tulene, et maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul oleks EKV vähendamine välistatud. Samuti asus vastustaja seisukohale, et kuna Tamme kinnistul paiknevad tammed, siis ei ole EKV vähendamine võimalik, jättes arvestamata, et isikul ei ole keelatud tammed maha raiuda. Lisaks on oluline, et Saviranna tee 130 ja Nuudi kinnistu osas vastustaja EKV-d ei vähendanud, sest leidis õigusvastaselt, et asjaolu, et ehitada saab ka väljaspool EKV-d on selline, mis lubab jätta EKV vähendamata. Selline lähenemine võtab omavalitsuselt võimaluse suunata asustust (enesekorraldusõigus) ja samuti isiku omandi kasutamise õiguse. 7.
7. Ala 5 - Ülgase küla, joonis 11 (lisas nr 18) Kaebaja taotlus EKV vähendamiseks nägi ette EKV vähendamist 50 m veepiirist ja sadamaalale. Tegemist on olukorraga, kus meri on söönud ära osa kaldast ja seega on osa DPga ettenähtud õuealast ala, kus kehtib ehituskeeld. Vastustaja keeldus EKV vähendamisest, jättes arvestamata, et juba varem kehtestatud DP-ga on EKV-d vähendatud. Vastustaja on vähendanud EKV-d teelt kinnistusiseste juurdepääsuteede jaoks, kusjuures on oluline rõhutada, et EKV sellisel kujul vähendamisega on tegemist nn abstraktse EKV vähendamisega, sest väljaehitatud lahendust ei ole ja seega on EKV-d vähendatud vastustaja poolt teadmata asukohas asuvale kinnistusisesele teele. Vastustaja on vaidlusaluses otsuses aga rõhutanud, et nn abstraktne EKV vähendamine ei ole lubatud. Seega on vastustaja põhjendused ja käitumine olnud vastuoluline. Samuti on ala EKV vähendamine vastuoluline vastustaja tekstis toodud vähendamise ning joonisel kajastatud lahenduse osas. 7.
8. Ala 6 - Kostiranna küla, joonised 12 ja 13 (lisad 19-20) Raja tee 10/Ranna kinnistu puhul oli kaebaja poolt taotletud õueala osas EKV vähendamist kinnistu piirini, vastustaja aga vähendas EKV-d veekaitsevööndini ja veekaitsevööndisse jäävas osas hoonete kontuuri osas. 8 Vastustaja on käsitlenud metsamaad Hindreku, Kostiranna tee 17/32 ja Eest-Piganeeme kinnistutel ja vähendanud EKV-d 100 meetrile. On aga oluline rõhutada, et metsa rannal ei kasva, kuid samas on vastustaja ikkagi seisukohal, et tegemist on siiski metsamaaga. Kaebaja taotluses toodud EKV ulatust ei ole arvestatud. Taga-Piganeeme kinnistu osas ei ole arusaadav, kui palju EKV-d on vähendatud. Kostivere tee 15 kinnistu osas on tekstis EKV-d vähendatud, kuid joonisel mitte. Eest-Piganeeme kinnistu hoonestuse osas ei ole EKV-d vähendatud. 7.
9. Ala 7 - Manniva küla, joonis 14 (lisa nr 21) Manniva külas taotles kaebaja EKV vähendamist 100 meetrini, selle asemel aga lubas vastustaja EKV vähendamist vaid Nõmme kinnistul õuemaa ulatuses. Metsamaa osas asus vastustaja seisukohale, et EKV vähendamine metsamaal 100 meetrini üleujutatava ala piirist on vastuolus ranna kaitse eesmärkidega. Samas on kaebaja esitatud taotluses märgitud EKV rohkem kui 200m veepiirist. Seega kui võtta eelduseks, et üleujutatud alale (ca 100m) lisandub ehituskeeluvööndi ala, siis on vajalik EKV vähendamine, kuid võttes eelduseks, et üleujutatud alale ei lisandu ehituskeeluala, siis ei ole EKV vähendamine vajalik. Kaebajale jääb arusaamatuks ning vastustaja otsuses ei ole esitatud põhjendusi selles osas, kas juhul, kui tegemist on üleujutatava alaga ja pärast üleujutatavat ala algab mets, on tegemist metsamaaga metsaseaduse mõttes või mitte. 7.
10. Ala 8 - Jõesuu küla, joonis 16 (lisas nr 23) Kaebaja on taotlenud varasemalt kehtestatud detailplaneeringu järgi EKV vähendamist, kuid selle asemel on vastustaja EKV-d vähendanud Rannaveski 1, 2, 3, 4 ja 5 kinnistute osas. On oluline, et nt ehitatud puurkaev jääb alasse, mille osas vastustaja EKV-d ei vähendanud. Vastustaja on toonud põhjenduse, mille järgi on tegemist üleujutatava alaga ja seepärast ei tohi ehitusõigust olla antud. Kaebajale jääb arusaamatuks, millisest õigusaktist tuleneb keeld ehitada üleujutusalale. Samuti kuivõrd on tegemist olukorraga, kus detailplaneeringuga on juba ehitusõigus antud ning EKV vähendatud ja selle alusel on rajatud ka puurkaev. Seetõttu tekib põhjendatud küsimus, mis saab elamualast ja kes vastutab tekitatud kahju eest. Lisaks on vastustaja ala puhul ebaõigesti tõlgendanud

§ 35

lõiget 4 ning liitnud üleujutatava ala lõppemisele veel otsa ka ehituskeeluvööndi ulatuse. Kaebaja on eelnevalt osundanud, et selline tõlgendus on vastuolus õigusaktidega. Juhul kui tõlgendada

§ 35

lõiget 4 kooskõlas teiste õigusaktidega, sh põhiseadusega, ei ulatu ehituskeeluvöönd Rannaveski 1, 2, 3 ja 4 kinnistule. Rannaveski tee 5- 10 kinnistute osas tuleks teha EKV vähendamise otsus. Nimetatu nähtub Maa-ameti kitsenduste kaardilt, kus erinevaid kitsendusi hakatakse arvutama veepiirist (esitatud lisas nr 49). Vastustaja on seisukohal, et tiheasustusalal elamukruntide moodustamine ja maapinna täitmine ja selleks EKV vähendamine veekaitsevööndisse ei ole vastavuses veekaitsevööndi põhimõttega. Vastustaja ei ole põhjendanud, millele tuginedes on ta asunud seisukohale, et veekaitsevöönd algab üleujutatavast alast. Veeseadus veekaitsevööndit selliselt ei määratle. Seega ei ole siin tegemist veekaitsevööndiga. Vastustaja on ette heitnud, et EKV vähendamise taotluses ei ole kirjas, kuidas tagatakse vee puhtus. Kaebaja rõhutab, et olukorras, kus vastustajale jäi esitatud taotluses midagi selgusetuks või arusaamatuks, oli vastustajal võimalik kaebajalt selle kohta täiendavalt täpsustusi küsida. Vastustaja on käsitlenud munitsipaalomandisse kuuluvat Laheranna kinnistut ala 8 koosseisus ja ülejäänud nn Laheranna piirkonda ala 9 koosseisus. Esmalt tuleb märkida, et vastustaja on segi ajanud munitsipaalomandis oleva maa (Laheranna kinnistu) ning eraomandis oleva 9 kinnistu (Laheranna tee 1 kinnistu) ning käsitlenud Laheranna tee 1 kinnistut kui omavalitsusele tekkivat võimalust tagada supelrannale vajalikud teenused. Nimetatu ei vasta aga tegelikkusele. EKV vähendamise taotlus ongi esitatud Laheranna supelranna piirkonna, sh Laheranna kinnistu kui munitsipaalomandis oleva kinnistu osas, mille kaudu näeb omavalitsus võimalust hajutada Jõesuu puhkeala superannale (edaspidi nimetatud ka kui Laheranna supelrand) tekkivat koormust ning võimaldada supelranna rajatiste ja muude avalikke funktsioone kandvate ehitiste tekkimist piirkonda, millel on väga suur puhkealaline väärtus. Ei ole vaidlust, et Laheranna piirkonna supelrand on Ihasalu poolsaare väärtuslik rekreatsiooniala, mistõttu on vajalik tagada piirkonnas asjassepuutuvad teenused ning infrastruktuur. On oluline, et nimetatud supelranna vahetus läheduses paiknevad kinnistud on üldkasutatava maa sihtotstarbega ja ka kuuluvad munitsipaalomandisse. On oluline, et ülejäänud Jõelähtme valla supelrandades ei ole võimalik tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu vee olemasolu ja reovee kanaliseerimine ja seega on kõrgeväärtusliku sinilipuga ranna jaoks vajalikke teenuseid võimalik osutada vaid Laheranna supelranna piirkonnas. On selge, et selline võimalus on omavalitsuse jaoks ülimalt väärtuslik ning arenguvõimaluste määramisel peab omavalitsus lähtuma selliste võimaluste olemasolust. On oluline, et Jõelähtme valla puhkealade puhul ei ole tegemist mitte ainult Jõelähtme valla elanikele mõeldud puhkealadega, vaid Tallinna piirkonna elanikele mõeldud puhkealadega. Laheranna piirkonna supelrannaga analoogsete võimalustega supelranna näiteks on NarvaJõesuu supelrand. Kaebaja on seisukohal, et EKV vähendamise otsustamisel on vastustajal kohustus käsitleda ka kaebaja poolt esitatud põhjendusi, miks on alal vajalik EKV-d vähendada ning juhul, kui jõutakse vastustaja poolt järeldusele, et EKV-d ei ole võimalik vähendada, siis tuua välja ka mõjud, mis tekivad EKV vähendamata jätmise otsusest tulenevalt. Mõjuks ei saa olla ainult looduskeskkonnale tekkivad mõjud, sest üheks asjaoluks, mida EKV vähendamisel tuleb vaadata, on ka asustuse suunamisega seonduvad asjaolud. Hetkel jääb vastustaja tegevusest mulje, et vastustaja on arvamusel, et kui kaebaja on toonud välja, et piirkonda külastab palju puhkajaid, mistõttu on otstarbekas pakkuda asjakohaseid teenuseid ning erinevaid puhke- ja elamisvõimalusi, siis juhul, kui EKV-d ei vähendata, siis sellist puhkajate hulka ei tule. Kaebaja saab kinnitada, et puhkajad käivad ikkagi, kuid kuna asjakohast infrastruktuuri ei ole, siis inimesed mõjutavad looduskeskkonda mitte nii säästlikult ja mõistlikult kui siis, kui asjakohane taristu oleks olemas. Lisaks sellele, et sisuliselt ei ole EKV vähendamata jätmisest tekkivaid mõjusid üldse käsitletud, on käsitletud tendentslikult ka tekkivaid mõjusid ning ei ole üldse käsitletud kas võimalike negatiivsete mõjude puhul on võimalik võtta kasutusele ennetusleevendusmeetmeid, sh neid meetmeid, mida on käsitletud heakskiidetud KSH aruandes. Kaebaja taotles Laheranna supelranna piirkonnas ühtlast EKV määramist 100 meetrini veepiirist. Ei ole vaidlust, et üldplaneeringu eelnõu kohaselt on tegemist tiheasustusala laiendamisega ehk tavapärane ehituskeeluvöönd on 50 meetrit. Vastustaja on leidnud, et kuna tegemist on rannal kasvava metsamaaga, siis kohaldub 200m ehituskeeluvöönd, kusjuures seda tuleks arvutada üleujutatavast alast. Kaebaja ei korda siinkohal oma seisukohta üleujutatava ala ja erinevate vööndite osas, kuid on arvamusel, et õiguskantsleri poolt esitatud seisukoht on õige ning vastustaja kohaldab vääralt materiaalõigust. Kaebaja on seisukohal, et rannal kasvava metsamaa defineerimine peaks olema üldarusaadav. On oluline, et antud juhul on Laheranna supelranna liivapinna laius veepiirist puudeni vahemikus 30-40m ehk ületab oluliselt tavatähenduses kalda ehk ranna mõiste ja on ka suurem kui veekaitsevööndi laius veepiirist. Seega on vastustaja sisustanud EKV menetlemisel rannal paikneva metsamaa mõistet vääralt. Kaebaja märgib, et selleks, et oleks üheselt mõistetav üldplaneeringu planeeringujoonisel ehituskeeluvööndi paiknemine on ta võtnud seisukoha, et on otstarbekas pöörduda vastustaja 10 poole EKV-ga seoses selleks, et hilisemalt ehitustegevuse teostamisel ei tekiks vaidlusi. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja soovinud saada vastustajalt seisukohta ka Laheranna supelranna ja selle piirkonna ehituskeeluvööndi osas, kuid vastustaja on kaebaja arvamust mööda põhjendamatult keeldunud lahendusest, mille kohaselt oleks üldplaneeringule kantud EKV joon 100 meetri kaugusel veepiirist. Vastustaja on leidnud, et kui Laheranna piirkonnas toimub ehitustegevus, siis sellega seonduv raadamine oleks nii suur, et elluviimisel ei ole tegemist enam loodusliku metsakooslusena, vaid elurajooni kõrghaljastusena. Vastustaja on leidnud, et nimetatu on juhtunud Laheranna DP alal. Vastustaja märgib, et EKV-ga seotud otsuse puhul ei ole keelatud teha kõrvaltingimustega otsust ja vastustajal on võimalik näha ette asjassepuutuvaid tingimusi, mida tuleb ehitustegevuse realiseerimisel tarvidusele võtta. Antud juhul aga ei ole vastustaja seda teinud. Vastustaja on toonud välja, et ehitiste lisandumisel Laheranna piirkonda suureneb inimeste arv, kuna inimeste hulk suureneb. Samas on jäetud täielikult arvestamata milline on inimeste arv praegu ja milline on tulevikus ka siis, kui asjassepuutuvaid ehitisi välja ei ehitata. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei saa asuda omavalitsuse asemel kujundama asutusstruktuuri. Ei ole vaidlust, et ÜP eelnõu kohaselt on tegemist tiheasustusalaga ning omavalitsusel on õigus määratleda kuhu on otstarbekas inimasustust suunata. Ihasalu poolsaare puhul ei ole võimalik suunata inimesi RMK aladele ja seega ei ole võimalik asustuse suunamisel kasutada väga suurt ala Ihasalu poolsaarel, sh Ihasalu poolsaare keskosa. Ilmselgelt on JõesuuNeeme-Ihasalu küla puhul tegemist ühe kandiga ja seega peab nimetatud piirkonna elukondliku ja muud hoonestused paigutuma Ihasalu poolsaare lääne küljele. On oluline, et nimetatud poolsaare külg oli asustatud ka varasemalt, kuigi mitte sellisel määral, kui tänastes tingimustes on vajalik asustust suunata. Kaebaja on seisukohal, et asustuse määramisel tuleb võtta arvesse ka sotsiaalmajanduslikke mõjusid ja lähtuda muuhulgas ka planeeringulistest looduskeskkonda säästvatest põhimõtetest. Kaebaja märgib, et asustuse suunamine viisil, kuidas vastustaja on seda soovinud, so 200m piiranguvööndi ja Ihasalu-Ruu maantee vahelisel alal, ei ole üksinda võimalik, sest sellisel juhul ei ole tagatud ei supelranna ega muude puhkeehitiste teenindamiseks vajalike ehitiste olemasolu ega ka kasutatud piirkonna suuri võimalusi Tallinna lähiala puhkemajanduse arengul. Vastustaja ei ole kordagi kaalutlenud milliseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid toob kaasa olukord, kus suurel maa-alal ei ole võimalik ainulaadset puhke- ja virgestusehitisi rajada ning kogu eeldatav külaliste tulv paigutub kitsale alale Laheranna piirkonnas, so alale, kus on ehituskeeluvööndit vähendatud 100 meetrini. 7.

1. Ala 9 - Ihasalu küla, joonised 17 ja 18, 22, 23 ja 24 (lisad 24 ja 25; lisad 29-31) Läänepiiril Laherannaga seoses taotles kaebaja metsamaal EKV vähendamist 100 meetrit veepiirist. Vastustaja keeldus EKV vähendamisest. Ihasalu idakaldal taotles kaebaja EKV vähendamist olemasoleva hoonestuse osas, millega vastustaja ei nõustunud. Ihasalu tee 34, 36 ja 48 osas on keskkonnaamet andnud EKV vähendamise kogu õuemaa ulatuses, kaebaja taotles EKV vähendamist aga väiksemas ulatuses. 7.
2. Ala 10 - Neeme küla, joonised 18, 19, 21, 22 (lisad 25-29) Neeme küla osas ei ole vastustaja metsamaal üleüldse vähendanud EKV-d. Jääb selgusetuks, mis saab olemasolevast hoonestusest. Tekstiliselt on arusaamatu, mis saab Metsamarja põik 8a ja 8b kinnistutest ja Ojaotsa, Mardiranna ja Kivineeme tn 32 kinnistutest – kas EKV nende kinnistute osas vähendati või mitte. Jääb selgusetuks, mis saab Kivineeme tn 10 kinnistu hoonestusest, mis jääb EKV-sse, kuid mille osas ei ole vähendamisega nõustutud. 11 Neeme sadamas on vähendatud EKV-d 20 meetrini, kuid sadamarajatisega seoses võib olla vajadus vähendada EKV-d nullini. Antud juhul on vastustaja leidnud, et kuna kinnistu ja mere vahele jääb nn reformimata maa ehk maa, mis ei kuulu kellelegi ehk ei ole kinnistu, siis ei saa selle maa-ala osas EKV-d vähendada. Kaebaja märgib, et selline seisukoht on õigusvastane ning sellist järeldust ei tulene ühestki õigusaktist. Üksnes seetõttu, et maa ei kuulu kellelegi ei tähenda, et maa osas ei oleks võimalik EKV-d vähendada. Arusaamatuks jääb täiendavalt ka see, kuidas suhestub sadamale antud EKV vähendamine ja sadama taha jääva restoranihoone EKV vähendamine ehk kas mõlemad EKV vähendamised kehtivad üheaegselt või mitte. 7.
3. Ala 11 - Kaberneeme küla joonised 26, 27, 28 ja 29 (lisad nr 33-36) Kordoni tee 22 kinnistu osas on EKV-d vähendatud üksnes õueala ulatuses, kuid kaebaja taotles EKV vähendamist laiemalt. Lisaks taotleti EKV vähendamist sirgjooneliselt, vastustaja on EKV-d vähendanud üksnes hoonete kontuuride kaupa. Arusaamatuks jääb, mida tähendab see, et Tõusu tee 33 kinnistul olemasolev kõrvalhoone jääb väljaspoole EKV-d. Kaberneeme tee 2a kinnistul jääb olemasolev hoone EKV-sse. Jääb selgusetuks, mis saab hoonest edasi. 7.
4. Ala 12 - Haapse küla, joonised 30 ja 31 (lisad nr 37-38) Kaebaja poolt on vastav taotlus esitatud, kuid vähendamist vastustaja poolt ei toimunud. Joonisel nr 31 (lisa nr 38) ei vähendatud vastustaja poolt üldse EKV-d, kaasa arvatud olemasolevate hoonete osas. Hoonestus, mille osas EKV-d ei vähendatud, paikneb veel Naudingu kinnistul, Sarapuu kinnistul, Lutteri tee 15 kinnistul ja Lutteri tee 17 kinnistul. 7.
5. Ala 13 - Kullamäe küla, joonis 32 (lisa nr 39) EKV-d ei vähendatud, taotlus esitati kaebaja poolt ka metsamaa osas, kuna ilmselgelt soovitakse seda ala kasutada ka üksikelamute ehitamiseks. Vastustaja ei põhjendanud, miks ta EKV vähendamisest keeldus. Monte tee 25 kinnistul asub olemasolev hoonestus, EKV-d selles osas ei vähendatud. 7.
6. Ala 14 - Koogi küla, joonis 6 (lisa nr 13) Jägala-joa tee 33 kinnistu abihoone osas vastutaja EKV-d ei vähendanud, mistõttu tekib põhjendatud küsimus, mis saab sellest hoonest edasi. 7.
7. Ala 15 ja ala 16 - Loo alevik, joonised 2, 3, 4 ja 5 (lisad nr 9-12) Joonisel nr 2 on antud uus EKV piir, kuid on jäänud kajastamata varem antud ehitusõigused. Kaebaja hinnangul ei ole õiguspärane määrata üldplaneeringu menetluses lahendatava EKV vähendamise taotluse raames uut EKV piiri ja tunnistada sellega kehtetuks varem detailplaneeringute menetluse raames antud EKV vähendamised. Samuti kerkib ka siinkohal küsimus, mis saab olemasolevatest hoonetest, mis on ehitatud EKV-sse. Joonis 3 ja 4- Vadioja puhul taotles kaebaja EKV vähendamist 0-meetrini, kuna Vadioja kanti keskkonnaregistrisse alles hiljuti. Seega varasemalt ei ole olnud vajadust EKV-d vähendada ning kallastele on lubatud ehitada. Lisaks on oluline, et ehituskeeld rakendub tulevikus vajaminevate, kuid hetkel mitteteadaolevate ÜVK või muude sadeveelahendusrajatiste osas, mida ei ole juhul, kui EKV-d ei ole vähendatud, võimalik Vadiojja juhtida. Selliste ÜVK rajatiste näiteks on sadeveekanalisatsioon. Seega ei ole põhjendatud vastustaja poolt Vadioja osas EKV vähendamisest keeldumine 0 meetrini. 7.
8. Ala 17 - Liivamäe ja Saha küla, joonis 5 (lisa nr 12) 12 Vadioja puhul kehtivad samad põhjendused, mis eelnevalt Vadiojaga seotud EKV vähendamise puhul on välja toodud. 7.
9. Ala 18 - Iru küla, joonis 1 (lisa nr 8) Kaebaja ei nõustu vastustaja lähenemisega, et ÜP menetluse raames on võimalik EKV vähendamise menetluses muuta varem DP menetluses antud nõusolekuid EKV vähendamiseks. Vastustaja otsus on vastavas ulatuses õigusvastane, sest toob kaasa olukorra, kus üheaegselt kehtivad haldusaktid (detailplaneering ja üldplaneering) näeksid ette erinevad EKV-d ja nende ulatused. Selline olukord ei ole kooskõlas õigusaktidega. 7.
10. Ala 19 - Jõesuu küla, joonis 15 (lisa nr 22-23) Kaebaja poolt on taotletud oluliselt erinev EKV vähendamine kui vastustaja selle heaks kiitis.
11. Oma 8.12.2020 kaebuse täpsustuses viitas kaebaja 13.08.2020 – 01.12.2020.a poolte vahel toimunud kompromissläbirääkimistele, mille tulemusena esitas vastustaja kaebajale 08.09.2020.a täiendava otsuse nr 7-13/20/11317-2 (08.12.2020 menetlusdokumendi lisa 1), millega vastustaja tegi täiendava otsuse ning vähendas ehituskeeluvööndit („EKV“) Neeme külas, Kivineeme tn 10, 10a ja 12 kinnistute osas. Seega loobub kaebaja 03.08.2020.a esitatud kaebuses ala nr 10 – Neeme küla osas Kivineeme tn 10, 10a ja 12 kinnistute osas kaebusest. Lisaks esitas vastustaja 01.12.2020.a kaebajale täiendava otsuse nr 7-13/20/4570-6 (08.12.2020 menetlusdokumendi lisa 2), millega vastustaja muutis oma 03.07.2020.a otsust alljärgnevalt toodud alade ja kinnistute osas ja mille osas on kaebaja järgmistel seisukohtadel: 8.
12. Loo alevik Loo alevikus nõustus vastustaja Oja tee 3, Oja tee 7, Oja tee 9 kinnistute osas EKV vähendamisega 6 meetrini põhikaardile kantud veepiirist, Saha tee 12, Vahe tee 1, Vahe tee 3, Vahe tee 5, Vahe tee 9, Vahe tee 11/15 ja Vahe tee 11a kinnistutel 5 meetrini põhikaardile kantud veepiirist, Toome tee 6 kinnistul vadioja poolse piirini ning skeemil 1, 2 ja 3 toodud piiritletud asukohtades 0 meetrini vaid trasside (sh sadevete juhtimisel Vadiojja) rajamiseks. Kaebaja märgib, et esitatud kaebuses vaidlustas kaebaja ala nr 15 ja 16 osas Loo alevikus Vadiojast tingitud EKV vähendamise (kaebuse punkt 2.75). Kaebaja taotles Vadioja EKV vähendamist 0 meetrini, et oleks võimalik rajada ÜVK või muid sadeveelahendustega seotud rajatisi. Vastustaja on seoses Vadiojaga muutnud vaidlusalust 03.07.2020.a otsust oma 01.12.2020.a otsusega ning nõustunud kaebaja poolt taotletud EKV-ga Vadiojaga seoses. Kuna menetlusosalised on Neeme külaga seonduva EKV osas jõudnud kokkuleppele, loobus kaebaja Loo aleviku osas (ala nr 15 ja 16) esitatud kaebusest ja kohus kinnitas selle osalise loobumise ja kompromissi oma 16.02.2021 määrusega. 8.
13. Ülgase küla Kaebaja ja vastustaja püüdsid jõuda kompromissini ka Ülgase küla osas, kuid kahjuks seda tervikuna ei saavutanud. Vastustaja nõustus oma 01.12.2020.a otsuses EKV vähendamisega Nuki põik 3 kinnistul 40 meetrini põhikaardile kantud astangu ülemisest servast, Nuki põik 7 kinnistul 32 meetrini põhikaardile kantud astangu ülemisest servast, Nuki tee 13 kinnistul ümber olemasoleva vare ja lääneseinast lääne suunas täiendavalt 10 meetri laiuselt Looderanna kinnistule jääva osas, Nuki tee 9 kinnistu ulatuses avalikuks/üldkasutuseks mõeldud ehitiste rajamiseks, Nuki tee 5 kinnistu põhikaardile kantud metsamaa ulatuses, Nuki tee 1 kinnistu ulatuses, Loode tee 2 kinnistu metsamaa ulatuses, Loode tee 4 metsamaa ulatuses, Loode tee 6 metsamaa ulatuses ja Loode tee 24 kinnistul ranna piiranguvööndis paikneva metsamaa ulatuses. Eeltoodud kinnistute osas pooltel enam vaidlust ei ole ja selles osas kaebaja loobus kaebuse punktides 2.46-2.48 eelnimetatud kinnistuid käsitlevatest vastuväidetest ning kohus kinnitas selle osalise loobumise ja kompromissi oma 16.02.2021 määrusega. 13 Samas on Ülgase küla osas menetlusosaliste vahel on jätkuvalt vaidlus selles, kas vastustaja on käitunud õiguspäraselt, kui ta vähendas oma 03.07.2020.a otsuses EKV-d kinnistusiseste juurdepääsuteede jaoks abstraktselt (jättes täpsustamata juurdepääsuteede asukoha), kuivõrd puudub juurdepääsuteede väljaehitatud lahendus. Seega on EKV-d vähendatud vastustaja poolt teadmata asukohas asuva(te)le kinnistusisesele teele. Samal ajal on aga teiste alade osas vastustaja vaidlusaluses otsuses rõhutanud, et nn abstraktne EKV vähendamine ei ole lubatud ja jätnud teiste alade osas kaebaja abstraktse taotluse rahuldamata. Vastustaja käitumine selles osas on vastuoluline. Ülgase küla osas on pooltel jätkuvalt ka vaidlus Nuki põik 1, Nuki põik 2, Nuki põik 4 ja Nuki tee 6 ning Koljunuki parkmetsa kinnistu lõunaosaga seoses. Vastustaja on oma 01.12.2020.a otsuse punktis 2.6 (lk 13-14) põhjendanud nimetatud kinnistute osas EKV vähendamata jätmist asjaoluga, et nendel kinnistutel on säilinud metsakooslused ning kinnistute hoonestamine eeldab ulatuslikku puude raiet ja intensiivistuda võib maapinna kuivendamine või osaline täitmine. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja põhjendused ei ole asjakohased ning seega on EKV vähendamata jätmise otsus õigusvastane. Koljunuki detailplaneeringuga (kehtestatud 31.05.2005) on kinnistutele antud ehitusõigus. Maaomanikel on õigustatud ootus detailplaneeringuga määratud ehitusõiguse kehtivusele. Vastustaja on EKV vähendamata jätmist põhjendanud väidetava metsakooslusega. Kaebaja märgib, et nimetatud kinnistud on elamumaa sihtotstarbega kinnistud ning kõrghaljastust, mis kinnistutel asub, ei ole võimalik pidada metsaks. Kaebaja rõhutab, et mitte ühestki õigusaktist ei tulene maaomanikele keeldu teostada nimetatud kinnistutel raietegevust. Seega on vastustaja põhjendused EKV vähendamata jätmise osas arusaamatud. Kaebaja hinnangul säiliks kinnistutel väidetav metsakooslus oluliselt rohkem olukorras, kus maaomanikul on võimalik arvestada detailplaneeringujärgse ehitusõigusega ning EKV vähendamisega, võrreldes olukorraga, kus maaomanike ehitusõigust takistab väidetav metsakooslus. On iseenesestmõistetav, et kui ühestki õigusaktist ei tulene maaomanikule keeldu seda metsakooslust raiuda (mis vastustaja hinnangul tekitab ehitusõiguse piiranguid), siis maaomanik seda ka teeb, mille tulemuseks on väidetavale hinnalisele metsakooslusele suurem kahju kui EKV-d vähendades. Samas rõhutab kaebaja, et vastustaja poolt on meelevaldne lugeda nimetatud kinnistutel asuvat puistut metsakoosluseks. 8.
14. Uusküla küla Vastustaja keeldus oma 01.12.2020.a otsusega EKV vähendamisest Uusküla küla, Kordoni kinnistu lõunaosas (vt kaebuse lisas nr 14 esitatud joonist, EKV taotlus esitatud helerohelise joone osas, millega vastustaja ei nõustu). Vastustaja põhjendab EKV vähendamata jätmist Kordoni kinnistu lõunaosas asjaoluga, et kinnistu lõunaosa hoonestamine oleks küll kooskõlas kehtiva Muuga tootmismaa DP kohase ehitusõigusega ja vastu võetud ÜP-ga kavandatud asustusstruktuuriga, kuid see oleks vastuolus hetkel alale omase asustusstruktuuriga (punkt 1.6, lk 6). Kordoni kinnistu osas on kehtestatud 04.07.2000.a detailplaneering (detailplaneeringu kehtestamise otsus esitatud 08.12.2020 menetlusdokumendi lisas 3, seletuskiri lisas 4 ja põhijoonis lisas 5). Detailplaneeringu kohaselt on vaidlusalusele alale kavandatud avalikes huvides puurkaev. EKV vähendamata jätmise korral ei ole võimalik vastustajal puurkaevu sellesse asukohta rajada. Vastustaja on otsuse punktis 1.1 (lk 3) märkinud, et „Keskkonnametil puuduvad andmed, et rannal metsamajandusliku sihtotstarbega kinnistul ehitusõiguse seadmiseks ning metsa juhtfunktsiooni muutmiseks saadi keskkonnaministrilt nõusolek“. Kaebaja esitab käesoleva menetlusdokumendi lisas 6 keskkonnaministeeriumi 06.04.2000.a kirja nr 155, millega on keskkonnaministeerium detailplaneeringu kooskõlastanud. Kõik asjakohased dokumendid ja andmed on olnud kättesaadavad Jõelähtme valla planeeringute veebiregistrist EVALD
15. Seega on arusaamatu, miks vastustajal andmed sellise kooskõlastuse kohta puuduvad. 14 Kaebaja ei nõustu vastustaja põhjendustega ning on seisukohal, et olukorras, kus kinnistu osas on EKV-d varem kehtestatud detailplaneeringuga vähendatud – ning detailplaneering on kooskõlastatud ka keskkonnaministeeriumi poolt – ei ole põhjendatud jätta üldplaneeringuga taotletud EKV vähendamise taotlus arvestamata ning EKV vähendamata. Täiendavalt on puurkaevu rajamine antud asukohta avalikes huvides, mida vastustaja ei ole oma otsuses kaalunud ega arvestanud. 8.
16. Kaebaja palub jätta menetluskulud Keskkonnaameti kanda. VASTUSTAJA SEISUKOHT
17. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel.
18. Kõigepealt märgib vastustaja, et Puudub vaidlus, et ranna ja kalda EKV võib vähendada kohalik omavalitsus (edaspidi ka KOV) üldplaneeringuga tulenevalt looduskaitseseaduse (edaspidi

) § 40 lg 2. Samuti pole vaidlust, et ranna ja kalda EKV vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul tulenevalt

§ 40lg 3.

Ehituskeeluvööndi vähendamiseks on Jõelähtme vald esitanud taotluse ning

§ 40lg 4 p 1 kohaselt vastuvõetud üldplaneeringu.

Keskkonnaamet on 03.07.2020 otsust EKV vähendamise nõusoleku andmiseks tehes hinnanud EKV vähendamise vastavust

§-dele 34 ja 40 lg 1. Keskkonnaamet selgitab, et 03.07.2020 otsusega ei ole EKV-d vähendatud. 03.07.2020 otsusega on Keskkonnaamet andnud

§ 40lg 3 alusel (osalise) nõusoleku EKV vähendamiseks.

EKV vähendamine jõustub

§ 40lg 6 alusel kehtestatud üldplaneeringu jõustumisel.

1. Järgnevalt toob Keskkonnaamet välja oma seisukohad kaebusele kaebuses esitatud väidete järjekorras. 11.
2. Kaebuse esitaja leiab, et Keskkonnaamet on rikkunud põhjendamiskohustust. Kaebuse punktides 2.9.-2.
3. on kaebaja välja toonud nõuded haldusaktile ning leidnud, et 03.07.2020 otsuse puhul oli tegemist soodustavast haldusaktist keeldumise otsusega, mistõttu tuli järgida haldusaktile esitatud nõudeid. 11.1.
4. Keskkonnaameti hinnangul on 03.07.2020 otsus, millega osaliselt nõustuti EKV vähendamisega ning osaliselt keelduti vähendamast EKV-d, vaadeldav menetlustoimingu, mitte haldusaktina. Keskkonnaameti 03.07.2020 otsusega ei tekitata, muudeta ega lõpetata isiku õigusi ei kohustusi. Lõplikuks haldusaktiks on Jõelähtme valla jõustunud üldplaneering. 11.1.
5. Halduskohtumenetluse seadustik (edaspidi HKMS) § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemist. Haldusorgani keeldumine EKV vähendamiseks nõusoleku andmisest toob kaasa planeeringu vastuvõetud kujul kehtestamata jätmise, kuivõrd EKV vähendamise nõusoleku mitteandmise korral oleks planeeringu kehtestamise otsus (vastuvõetud kujul) mitte üksnes õigusvastane, vaid välistaks ka planeeringuga ettenähtud võimalike ehitusõiguste kasutamise.

§ 38

lg 9 sätestab, et kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda EKV-s ehitamist vastuolus samas paragrahvis sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas. Seega on Keskkonnaameti 03.07.2020 otsus EKV vähendamise nõusoleku kohta vaadeldav siduva menetlustoiminguga. 11.1.3. Keskkonnaamet on seisukohal, et kuivõrd

§ 38

lg 3 alusel on EKV-sse ehitamine üldreeglina keelatud, ei saa kohalik omavalitsus eeldada, et Keskkonnaamet igal juhul annab nõusoleku EKV vähendamiseks. Planeerimismenetluses on kohalikul omavalitsusel väga suur 15 diskretsiooniõigus ning kohalikul omavalitsusel on võimalus suunata planeeringulahendust selliselt, et ehitustegevust ei kavandataks soovitud mahus EKV-sse. 11.1.

1. Keskkonnaamet peab ka vajalikuks välja tuua, et õiguskirjanduses on jagatud seisukohta, et menetlustoimingu motiveerimise nõuded on leebemad võrreldes haldusakti motiveerimise nõuetega. Menetlustoimingu motiveerituse aste võrreldes haldusakti motiveeritusega võib olla madalam, sest menetlustoiming ei lõpeta haldusmenetlust ja vajadusel saab enne lõpliku haldusakti väljaandmist anda/küsida täiendavat informatsiooni või selgitusi menetlustoimingu tegijalt, et menetlustoimingu tagamaad oleksid mõistetavad. Sarnasele seisukohale on asunud ka Riigikohus näiteks 14.01.2009 kohtuotsuses haldusasjas 33-1-62-08 (p 10). Seega, kui lõplikku haldusakti välja andev Jõelähtme vald ei nõustu või ei saa aru haldusorgani otsuse põhjendustest või näeb, et haldusorgani nõusolekus võib olla vigu, mis võivad viia ka õigusvastase haldusakti andmiseni, on kohalikul omavalitsusel võimalus taotleda nõusolekut andvalt haldusorganilt selgitusi. Kohalik omavalitsus taotlejana saab uute asjaolude ilmnemisel paluda taotluse uuesti otsustamist. See ei pea toimuma läbi aja- ja ressursimahuka kohtumenetluse. 11.1.
2. Arvestades menetlustoimingu põhjendamisele esitatavaid nõudeid, on Keskkonnaameti 03.07.2020 otsus piisavalt põhjendatud, vormivigadeta ning seetõttu formaalselt õiguspärane. Samuti on Keskkonnaamet 03.07.2020 otsuses toodud EKV vähendamise nõusoleku andmisel arvestatud, et EKV vähendamise menetlus toimub ÜP tasemel, kus ei ole ehitamise kavatsust kujutatud kinnistupõhiselt, vaid alapõhiselt üldistatult. Keskkonnaamet on seega EKV vähendamise võimalikkuse hindamisel lähtunudki valdavalt alapõhisest iseloomust, arvestades võimalusel kinnistupõhise situatsiooniga. Üldplaneeringu olemusest tingituna ei saa üldplaneeringu alusel EKV vähendamise hindamise põhjendused olla sama põhjalikud kui detailplaneeringu menetluse puhul. 11.1.
3. Lisaks toob Keskkonnaamet välja (vastuseks kaebuse punktis 2.
4. esitatule), et menetlustoimingu olemust arvestades on varasematele seisukohtadele viitamine menetlusökonoomia huvides Keskkonnaameti hinnangul korrektne ja õiguspärane. 03.07.2020 otsuses (lk 5) on välja toodud vastav viide, mis ütleb, et Keskkonnaamet loeb 20.02.2020 kirja 03.07.2020 kirja lisaks: “Keskkonnaamet, olles tutvunud 23.03.2020 täiendavas taotluses toodud selgitustega, jääb KeA 20.02.2020 kirjas toodud seisukohtade juurde, loeb KeA 20.02.2020 kirjas toodud selgitused käesoleva kirja lisaks ja neid siinkohal üle ei korda.“. 11.
5. Kaebaja on kaebuse punktis 2.
6. leidnud, et Keskkonnaamet on 03.07.2020 otsust tehes jätnud arvesse võtmata üldplaneeringu menetluse raames koostatud haldusaktid, täpsemalt keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH). 11.2.
7. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 21 kohaselt on keskkonnamõju KeHJS tähenduses kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 32 kohaselt on KSH KeHJS tähenduses avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude tuvastamiseks, alternatiivsete lahenduste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. 16 Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 86 lg 2 teise lause kohaselt kinnitab omavalitsuse volikogu üldplaneeringu vastuvõtmisel, et üldplaneeringu koostamisel on arvesse võetud KSH tulemusi. Nii KeHJS-st kui ka PlanS-st tuleneb seega, et KSH tulemused peavad olema arvesse võetud juba üldplaneeringu koostamisel ja need peavad olema integreeritud üldplaneeringusse, sellisel juhul vastab vastuvõetud üldplaneering seadusest tulenevatele nõuetele. 11.2.
8. Keskkonnaameti 03.07.2020 otsuse III ptk-s (lk 15) on välja toodud, et Keskkonnaamet hindas EKV vähendamise taotlust muuhulgas vastuvõetud ÜP alusel. Seega on kaebaja väide, et vastustaja pole arvesse võtnud KSH tulemusi, sh leevendavaid meetmeid, Keskkonnaameti hinnangul asjakohatu. 11.2.
9. Keskkonnaamet täpsustab, et KSH aruandes ei sisaldu, et EKV vähendamisega ei kaasneks negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale. KSH aruandes on aga leitud, et KOV arengueesmärkide täitmised ja positiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud kaaluvad üles kaasnevad mõjud looduskeskkonnale ning teatud tingimustel on mõjud leevendatavad, kuid mitte olematud. Leevendavad meetmed, mis on planeeringulahendusse integreeritud, on Keskkonnaamet kaalumisel ka arvesse võtnud. Täiendavad leevendusmeetmed (mis ÜP-sse pole lisatud) võivad kaalumisel olla küll lisaargumendiks, kuid need meetmed ei ole EKV vähendamise nõusoleku andmisel Keskkonnaametile kohustuslikuks ettekirjutiseks. Keskkonnaameti hinnangul ei ole mitmed KSH-s toodud meetmed (nt soovituslik krundisuurus Laheranna piirkonnas, KSH aruande lk 81) piisavad, tagamaks ranna ja kalda kaitse eesmärkide täitmise. Tuleb märkida, et nii arendajad, kui muud isikud lähtuvad üldjuhul siiski üldplaneeringust ning seega, kui KSH aruandest pole leevendavaid meetmeid planeeringusse jõudnud, siis nendega planeerimisprotsessis üldjuhul ka ei arvestata. 11.2.
10. Keskkonnaamet peab vajalikuks selgitada, et Keskkonnaamet lähtub EKV vähendamise võimalikkust kaaludes esmajärjekorras siiski looduskaitselistest põhimõtetest.

§ 40

kohaselt võib EKV-d vähendada, arvestades sama seaduse §-s 34 toodud ranna ja kalda kaitseeesmärke. EKV vähendamine peab olema vastavuses ranna ja kalda kaitse-eesmärkidega. EKV vähendamist saab

§ 40

lg 4 kohaselt kaaluda vaid 1) vastuvõetud üldplaneeringu; 2) kehtestatud üldplaneeringut muutva vastuvõetud detailplaneeringu või 3) vastuvõetud detailplaneeringu, kui üldplaneering puudub, alusel. KSH aruanne ega vastu võtmata üldplaneering nimetatud dokumentide loetellu ei kuulu. Seega ei saa Keskkonnaamet KSH aruande kooskõlastamise protsessis hinnata ÜP alusel taotletava tegevuse mõju ranna ja kalda kaitse-eesmärkidele. 11.2.5. Kokkuvõtlikult saab seega öelda, et EKV vähendamise menetlus on

§ 40

kohaselt eraldiseisev menetlus, mis viiakse läbi siis, kui KSH aruanne on kooskõlastatud, selle tulemusi on üldplaneeringus arvestatud ja üldplaneering on vastu võetud. Keskkonnaameti juhib täiendavalt tähelepanu, et ka 01.04.2019 kirjas nr 6-5/19/58-2 (lk 5, kaebuse lisa 45) on välja toodud, et kõnealuses kirjas toodud seisukoht ei anna õigustatud ootust ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse osas. 11.

1. Kaebuse punktis 2.
2. on kaebaja välja toonud, et EKV vähendamise otsuse tekstiline otsus ja joonistel näidatud otsus erineb mitme ala puhul ning lõplik otsus ei ole seetõttu üheselt selge. 11.3.
3. Keskkonnaamet selgitab, et EKV vähendamise nõusoleku kulgemise määramisel tuleb lähtuda kirjas toodust ning vastav selgitus on sõnaselgelt märgitud ka 03.07.2020 otsuse III ptks punktis 20 (lk 155): “Palume arvestada EKV vähendamise nõusoleku kulgemise määramisel käesolevas kirjas toodust. Lisades toodud kaardikihi näol on tegemist abimaterjaliga, kuhu muuhulgas ei ole valdavalt peal kantud varasemate detailplaneeringute alusel antud EKV vähendamisi.“ 17 11.3.
4. Keskkonnaamet ei nõustu kaebaja väitega, et tekstilises osas esitatud informatsiooni põhjal ei ole üheselt arusaadav, kus Keskkonnaamet on nõustunud EKV-d vähendama või kus mitte. Keskkonnaameti hinnangul on 03.07.2020 otsuse I ptk esitatud valdavalt arusaadavalt. Alljärgnevalt kommentaarid viidatud joonistele: - Uusküla külas, joonisel nr 7 (kaebuse lisas 14) nõustus Keskkonnaamet vähendama EKV-d joonisel toodud punase joone ulatuses, mis ühildub tekstis tooduga. 03.07.2020 otsuses asus Keskkonnaamet pärast 26.02.2020 toimunud täiendavat paikvaatlust seisukohale, et EKV ulatust alal 2 on võimalik vähendada suuremal määral, kui oli välja toodud 10.06.2019 toodud eelnõus (lisas roosa joonega). - Saviranna külas, joonisel nr 9 (kaebuse lisa nr 16) on kahetsusväärsel kombel jäänud kaardile peale kandmata EKV vähendamise nõusoleku joon Kalda tee 27 kinnistu (24504:004:1188) osas, kuid 03.07.2020 otsuse I ptk-s (lk 6) on selgelt arusaadav, et Kalda tee 27 kinnistu ulatuses nõustuti samuti EKV-d vähendama (03.07.2020 otsuses esitatud järgmises sõnastuses: „
5. Alal 4 Saviranna külas annab Keskkonnaamet nõusoleku EKV vähendamiseks järgmiselt: Kalda tee 27 (24504:004:1188) kinnistu läänepiirist kuni Kalda tee 43 (24504:007:0080) kinnistu idapiirini veekaitsevööndi piirini ehk 10 meetrini arvestatuna astangu ülemisest servast.“) Keskkonnaamet tunnistab, et veeseaduse (edaspidi VeeS) § 118 lg 2 p 1 alusel on veekaitsevöönd Läänemerel siiski 20 m ning seega võis tekitada segadust viide „veekaitsevööndi piirini“. Keskkonnaamet palub lähtuda konkreetselt meetrites näidatud suurusest, seega on Keskkonnaamet nõustunud EKV vähendamisega 10 meetrini arvestatuna astangu ülemisest servast. EKV vähendamise lähtejoon, arvestatuna eeltoodust, on välja toodud 03.07.2020 otsuse I ptks punktis 3 (lk 6) ning III ptk-s punktis 3.6 (lk 33). 11.3.
6. Keskkonnaamet märgib, et
7. aasta juulis leppisid Jõelähtme vald (Jekaterina Jelizaveta Sibul isikus) ja Keskkonnaamet (Nele Väits isikus) kokku, et juhul kui KOV-le jääb EKV vähendamise otsuse põhjalikuma tutvumise järel EKV vähendamise ulatus selgusetuks, võib selle selgitamiseks kokku leppida koosoleku ja vajadusel saab KOV küsida Keskkonnaametilt ametlikku selgitust. Seega on Keskkonnaamet juba enne kaebaja kohtu poole pöördumist avaldanud valmidust võimalikud tekkivad ebakõlad EKV vähendamise joone kulgemise teemal lahendada omavahelise suhtlemise teel. 11.
8. Kaebaja leiab kaebuse punktis 2.14., et Keskkonnaamet on õigusvastaselt EKV-d vähendanud kohtades, kus seda ei ole taotletud. 11.4.1.

§ 40

lg 1 kohaselt võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevatest teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Keskkonnaamet ei vähenda EKV, vaid annab selleks

§ 40lg 3 kohaselt nõusoleku.

Keskkonnaamet on EKV vähendamise nõusoleku andmisel lähtunud KOV esitatud ettepanekust, kuid võtnud arvesse ka

§ 40

lg 1 nimetatud asjaolusid (nt kõlvikulist koosseisu (maakasutust) konkreetses piirkonnas) ning teinud otsuse ulatuses, mida pidas ranna ja kalda kaitse eesmärke arvestades maksimaalselt võimalikuks või mida sai pidada looduses eeldatavalt selgemini arusaadavaks (nt lähtudes teatud kõlviku esinemise paiknemisest, mitte meetritest). 11.4.

1. Seadusest ei tulene, et juhul kui Keskkonnaamet nõustub andma nõusolekut EKV vähendamiseks suuremas ulatuses kui KOV taotles, on KOV-ile kohustuslikuks sellises ulatuses EKV-d vähendada, s.t sätestada kehtestatavas planeeringus suurem EKV vähendamise ulatus kui algselt taotleti. 18 11.
2. Kaebuse punktis 2.
3. leiab kaebaja, et Keskkonnaamet ei ole EKV taotluse lahendamisel ning EKV osaliste vähendamiste puhul arvestanud varasemalt kehtestatud detailplaneeringutega ning on seega läinud vastuollu enda poolt varem antud siduvate kooskõlastuste ja haldusaktidega. 11.5.
4. Keskkonnaamet ei nõustu kaebuse punktis 2.
5. esitatuga. Keskkonnaamet on 03.07.2020 otsuse I ja III ptk-des iga vastava ala osas, kus varasemalt on detailplaneeringu alusel EKV-d vähendatud, välja toonud, et varasem detailplaneeringu kohane EKV vähendamise nõusolek jääb kehtima. Sama on toodud 03.07.2020 otsuse sissejuhatuses (lk 4): “Samuti selgitame, et Keskkonnaamet nõustub 16.12.2019 kirjas tooduga osas, mille kohaselt Jõelähtme Vallavalitsuse hinnangul jäävad jätkuvalt kehtima eelnevalt tehtud EKV vähendamise otsused ka juhul, kui üldplaneeringus ei ole neid kajastatud eeldusel, et tegemist ei olnud hetkel kehtiva üldplaneeringu (kehtestatud 29.04.2003 otsusega nr 40) alusel tehtud EKV vähendamise otsusega (mis kaotab vastuvõetud ÜP kehtestamisega senise kehtivuse).” Keskkonnaamet ei teostanud valdavalt uut kaalutlust varasemate EKV vähendamiste osas, aga kinnitas, et varasemalt antud nõusolekud jäävad kehtima, kui need on tehtud detail-, mitte kehtiva üldplaneeringu alusel. 11.5.
6. Kokku on taolisi detailplaneeringu lahendusi, mille osas jääb jätkuvalt kehtima varasem EKV vähendamise nõusolek, loetletud 03.07.2020 otsuses 13 - Ülgase külas, Ihasalu küla lääneosas, Ihasalu küla idaosas, Neeme küla lääneosas, Neeme küla sadamaalal, Kaberneeme külas, Loo alevikus ja Iru külas. 2.5.
7. Siinkohal täpsustab Keskkonnaamet, et juhul kui detailplaneeringuid, mille alusel on Keskkonnaamet varasemalt nõustunud EKV vähendamisega, ei ole KOV kehtetuks tunnistanud (kas eraldiseisvalt või vastuvõetud ÜP lahendusega), jäävad need EKV vähendamise nõusolekud kehtima hoolimata sellest, kas nad on 03.07.2020 otsuses nimeliselt välja toodud või mitte. 2.5.
8. Keskkonnaamet on enamiku viidatud jooniste osas suhelnud
9. aasta juulikuus vallaga telefoni teel ning edastanud 24.07.2020 e-kirjaga (lisa 4) täiendavad selgitused joonistel kujutatud EKV vähendamise nõusoleku kulgemise osas. Keskkonnaamet selgitab alljärgnevalt lühidalt kaebuse punktis 2.
10. viidatud joonistel kujutatut: - Joonis 1 (kaebuse lisa 8) – Iru külas jäid kehtima varasemad detailplaneeringute alusel nõustutud EKV vähendamised Iru põik 6 kinnistul (endine Kallaste IV detailplaneering, Keskkonnaameti nõusolek 07.11.2016 kirjaga nr 7-9/16/11034-4, lisa 5) ja Äia tee 8 kinnistul (Äia tee 8 detailplaneering, Keskkonnaameti nõusolek 15.12.2017 kirjaga nr 7-9/1021-8, lisa 6). Keskkonnaamet nõustus EKV vähendamisega eraldiseisvalt ka Äia tee 8 kinnistu osas 25 m-ni veepiirist (varasem EKV vähendamise nõusolek jäi veepiirile lähemale kui 25 m ning oli antud EKV vähendamiseks EKV-sse ehitatud trepi ja betoonkivist tee ehitise aluse pinna osas ). Iru põik 6 kinnistu osas esineb kahetsusväärsel kombel EKV vähendamise nõusoleku joon, kuigi 03.07.2020 otsuse I ptk-s (lk 12) ja III ptk punktis 17.6 (lk 147) antud kinnistu osas eraldiseisvat EKV vähendamise nõusolekut ei antud (kehtima jäi varasem detailplaneeringuga antud EKV vähendamise nõusolek). Ämma tee 20a kinnistul vähendati EKV-d ka kinnistul paikneva eluhoone kontuuri ulatuses. - Joonis 2 (kaebuse lisa 9) – Kruusimäe põik 5 ja Jõeääre tee 14b kinnistute osas jäi kehtima varasem detailplaneeringu alusel antud EKV vähendamise nõusolek (Välja detailplaneering, keskkonnaministri nõusolek 10.05.2002 kirjaga nr 16-6/2699-2, lisa 7), hoolimata sellest, et eelnevat EKV vähendamise nõusolekut ei ole 03.07.2020 otsuse III ptk-s 14.6 (lk 131-132) eraldiseisvalt välja toodud. Antud ala osas anti ka täiendav EKV vähendamise nõusolek 20 mni arvestatuna veepiirist. Sealt edasi Spordi tee kinnistute osas jääb kehtima keskkonnaministri 19 18.05.2007 kirjaga nr 16-6/17177-2 (lisa 8) antud EKV vähendamise nõusolek Vahtramäe detailplaneeringu osas. - Joonis 6 (kaebuse lisa 13) – alapõhine selgitus käesoleva vastuse punktis 3.
11. - Joonis 13 (kaebuse lisa 20) – alapõhine selgitus käesoleva vastuse punktis 3.
12. - Joonis 19 (kaebuse lisa 26) – Neeme külas jääb kehtima varasem EKV vähendamine (Kadakaranna detailplaneering, keskkonnaministri nõusolek 02.05.2001 kirjaga nr 16-6/1338, lisa 9), kaardijoon antud detailplaneeringu ala osas on ekslik, kuid otsuse lugemisel tuleb lähtuda kirjas toodust. Kivineeme tn 10, 10a ja 12 osas edastas Keskkonnaamet Jõelähtme Vallavalitsusele eraldiseisva EKV vähendamise nõusoleku 08.09.2020 täiendava otsuse. Täpsem selgitus ka punktis 3.
13. - Joonis 20 (kaebuse lisa 27) –Neeme küla lääneosas, 03.07.2020 otsuse III ptk punktis 9.3.6 (lk 88) ja I ptk punktis 9.3 (lk 9) andis Keskkonnaamet nõusoleku EKV vähendamiseks Untaugu tee 24 (24501:001:0909) kinnistu põhjapiirist kuni Ajataguse tee 37a (24505:001:1033) kinnistu põhjapiirini ranna piiranguvööndis oleval metsamaal (s.t ei rakendu metsamaa erisus). EKV vähendamise nõusolekut ei kantud kaardikihile. - Joonis 26 (kaebuse lisa 33) – alapõhine selgitus käesoleva vastuse punktis 3.
14. - Joonis 28 (kaebuse lisa 35) –alapõhine selgitus käesoleva vastuse punktis 3.
15. - Joonis 33-36 (kaebuse lisad 40-43) – jooniste 33-34 puhul on tegemist ekslike joontega. KOV antud asukohtades EKV vähendamist ei taotlenud, samuti ei ole neid alasid käsitletud 03.07.2020 otsuses. Jooniste 35 ja 36 puhul jääb Keskkonnaametile arusaamatuks, mida KOV antud juhul silmas peab. Tegemist on KOV poolt puhke- ja suplusalade EKV vähendamise taotlusega 23.03.2020 kirjas, käsitletud 03.07.2020 otsuse III ptk-s 10.
16. (lk 106-110, kaebuse lisa nr 6). 11.
17. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et Keskkonnaamet on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. 11.6.
18. Kaebuse punktides 2.17.-2.
19. on kaebaja leidnud, et Keskkonnaamet on ebaõigesti sisustanud

§ 38lg 2 ning metsaseadust (edaspidi MS).

Kaebuses on toodud „

§ 5

lõike 1 kohaselt on kallas merd, järve, jõge, tehisjärve, oja, allikat või maaparandussüsteemi eesvoolu ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd, mida kaitstakse looduskaitseseadusega. Läänemere kaldaid nimetatakse rannaks. Seega on kalda ja ranna näol tegemist merd ääristava maismaavööndiga.

§ 38

lõike 2 kohaselt ulatub rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse („MS“) § 3 lõike 2 tähenduses ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Seega kohaldub

§ 38

lg 2 ning MS § 3 lg 2 üksnes juhul, kui tegemist on rannal või kaldal kasvava metsaga. Olukorras, kus mets kasvab rannast või kaldast eemal, ei ole kuidagi põhjendatud keskkonnakaitseliste eesmärkidega lugeda ehituskeeluvööndiks sellistel aladel 200 meetri laiust ala metsamaast tulenevalt. MS § 3 lõike 1 kohaselt on mets ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Seega peab olema mets terviklik kooslus. Õige ei ole lugeda rannas kasvavaks metsaks

§ 38

lg 2 mõttes kooslust, mis rannast või kaldast kasvab mitmekümne meetri kaugusel.“. 11.6.1.1. Keskkonnaamet ei nõustu kaebuses esitatud tõlgendusega.

-s ei ole üheselt defineeritud ranna või kalda ulatust.

§ 5

lg 1 sisu mõistmisel tuleb vaadata lause teist poolt, mille kohaselt kallas on erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd, mida kaitstakse kõnealuse seadusega. See, kuidas randa ja kallast

-i alusel kasutatakse ja kaitstakse, selgub

6. peatükis (§-d 34-42).

§ 35

kohaselt on rannal ja kaldal ranna või kalda piiranguvöönd, ranna või kalda ehituskeeluvöönd ja ranna või kalda veekaitsevöönd, seega tuleb Keskkonnaameti hinnangul 20 ranna ja kalda kaitsmiseks ranna ja kalda ulatus siduda kõige laiema erinõuete kohaselt kasutatava vööndi ehk ranna ja kalda piiranguvööndina kaitstava ala ulatusega. 11.6.1.2.

§ 37

lg 1 määrab ära ranna või kalda piiranguvööndi ulatuse, § 38 lg 1 ehituskeeluvööndi ulatuse.

§ 35

lg 2 toob välja, et ranna või kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndi laiuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir. 11.6.1.3. Täiendavalt on

-s välja toodud erisused, mille korral tuleb eelnevalt välja toodud vööndite ulatust arvestada tavaolukorrast suuremana (näiteks § 38 lg 2 ranna või kalda piiranguvööndis esineva metsamaa erisus).

§ 38

lg 2 kohaselt ulatub rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal MS § 3 lg 2 tähenduses EKV piiranguvööndi piirini. MS § 3 lg 2 kohaselt on metsamaa maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%. 11.6.1.4. Ranna või kalda kaitsmiseks sätestatud vöönditel (veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvöönd) on erinevad eesmärgid, kuid maksimaalse vööndi ulatuseks, mis seab veekogu olemasolust tegevusele piiranguid, on piiranguvöönd. Kõikide vööndite laius on selgelt määratletud kehtivas seaduses, s.t et ei

(ega ka veeseadus) ei ole jätnud lahtiseks kalda ulatuse tõlgendamist. Kuigi MS § 3 lg 1 sätestab metsa kui ökosüsteemi ja selle ökosüsteemile iseloomulikud jooned, sõnastab MS § 3 lg 2 (mis on

§ 38

lg 2 kohase metsamaa määramise aluseks) ära ka ulatuse, mille puhul on tegemist metsamaaga. Seega on kaebaja seisukoht, mille kohaselt ei ole õige lugeda rannas või kaldal kasvavaks metsaks

§ 38

lg 2 mõistes kooslust, mis rannast või kaldast kasvab mitmekümne meetri kaugusel, vastustaja hinnangul meelevaldne ja väär. Keskkonnaamet selgitab, et rannast või kaldast mitmekümne meetri kaugusel olevat metsa ei loeta rannal või kaldal kasvavaks metsaks, vaid ranna või kalda piiranguvööndis (mis nt mererannal on 200 m) kasvavat metsa loetakse rannal või kaldal kasvavaks metsaks. Ka siis, kui rannal ja kaldal on piiranguvööndis muid kõlvikuid kui metsamaa, jääb metsamaa kõlvik ikkagi metsamaa kõlvikuks

§ 38

lg 2 ja MS § 3 lg 2 mõistes.

§ 38

lg 2 sätestab selgelt, et ranna või kalda metsamaal MS § 3 lg 2 mõistes laieneb ehituskeeld piiranguvööndi piirini. Seega väljapool ehituskeeluvööndit laieneb ehituskeeld kuni piiranguvööndi piirini vaid seal, mis on MS § 3 lg 2 mõistes metsamaa (näiteks Läänemere rannal hajaasustuses 100 ja 200 m vahelisel maa alal ainult metsamaal, mitte nt looduslikul rohumaal). Piiranguvööndi ulatus on omakorda sätestatud

§ 37lg 1 alusel.

Piiranguvööndis asuvate metsade kaitse-eesmärgiks on vastavalt

§ 37lg 2 vee ja pinnase kaitsmine ning puhketingimuste säilitamine.

Sama seisukohta on kinnitanud ka Keskkonnaministeerium 12.08.2009 kirjas nr 16-1/11841-

1. Keskkonnaameti hinnangul on seaduse sõnastus antud punktides üheselt arusaadav. 11.6.1.
2. Kaebuse punktides 2.
3. ja 2.
4. on kaebaja esitanud seisukoha, mille alusel peaks kalda või ranna ulatus olema määratud kindlaks veekaitsevööndiga, lisatud on kaebaja seisukoht, mis väidab „kaldaks saab pidada veekoguga piirnevat vahetut ala maaga, s.o ala, kus veepiir kohtub maapiiriga.“ 11.6.1.
5. Keskkonnaamet jääb käesoleva vastuse punktis 2.6.1.
6. toodu juurde. Meelevaldne on arvata, et kalda ulatuse määrab ära ranna või kalda kaitseks sätestatud vöönditest väikseima vööndi ulatus.

§ 5

lg 1 kohaselt tuleb kaldana arvestada erinõuete kohaselt kasutatavat maismaavööndit, mida kaitstakse käesoleva seadusega. Maksimaalseks erinõuetega kasutatavaks maismaavööndiks, mille ulatus on määratud

-s, on piiranguvöönd, mis

kohaselt on ka veekogu kalda ulatuseks (võttes eriolukordades arvesse ka

§-s 35 toodut). 21 11.6.1.

1. Keskkonnaameti hinnangul on kokkuvõtlikult seaduse sõnastus metsamaad puudutavalt selge ning üheselt mõistetav. Seetõttu ei nõustu Keskkonnaamet ka kaebuse punktis 2.
2. tooduga, et

§ 38

lg 2 näol on tegemist ehituskeeluvööndi kunstliku laiendamisega veekogu piiranguvööndis. 11.6.

1. Kaebuse punktides 2.23-2.
2. on kaebaja leidnud, et Keskkonnaamet on ebaõigesti sisustanud üleujutusala mõistet. Vastustaja sellega ei nõustu. 11.6.2.
3. Näiteks kaebuse punktis 2.
4. on kaebaja leidnud „vastustaja seisukoht, nagu oleks üleujutusaladel ehitamine keelatud, on õigusvastane ning ei tulene ühestki õigusaktist. Samuti on selline eeldus ka ebaratsionaalne, kuivõrd saaks sellest justkui järeldada, et Soomaal oleks igasugune ehitustegevus keelatud.“. 11.6.2.
5. Kaebuses kasutatakse terminineid nagu üleujutusala ja üleujutatav ala, lisaks on toodud erinevaid paralleele Soomaa (kaebuse p 2.24.) ja Pärnu linnaga (kaebuse p. 2.25.), kuid ei ole täpsustatud, mida on konkreetse terminiga silmas peetud. 11.6.2.
6. Keskkonnaamet selgitab, et üleujutusalade juures on oluline eristada nn korduva üleujutusega alasid ja üleujutusriskiga alasid ehk üleujutusohtlikke alasid. 11.6.2.
7. Esimene neist (korduva üleujutusega ala) on piirang, mis tuleneb

§ 35

lg-test 3 ja 4, mille kohaselt määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga ning mis sätestab, et korduva üleujutusega veekogude ranna piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja

§-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. See tähendab, et korduvalt üleujutataval alal kehtivad nii ranna piiranguvööndi, ehituskeeluvööndi kui veekaitsevööndi kitsendused, mis mh seavad olulisi piiranguid ka ehitustegevusele. VeeS § 119 lg 5 kohaselt on veekaitsevööndis keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas VeeS § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning

-s sätestatud ranna- ja kalda kaitse eesmärkidega. 11.6.2.

1. Korduva üleujutusega alast on sisu poolest erinev üleujutusriskiga ala ehk üleujutusohtlik ala. Sellisena vaadeldakse alasid, mis ujutatakse üle mitte sageli (nagu see juhtub korduva üleujutusega alal), vaid erakordsetel juhtudel, nagu näiteks rannikul valdavalt erakordsete tormide ajal, sisemaal erakordsete sadude või lumesulaperioodide järel. Taoliste, erakorraliste üleujutustega seotud riskide maandamiseks kaardistatakse olulised üleujutusega seotud riskipiirkonnad. Kuigi Jõelähtme valla rannikul ei ole seni olulisi üleujutusega seotud riskipiirkondi kaardistatud, ei tähenda see, et üleujutusoht või kliimamuutusi arvestav potentsiaalne üleujutusoht täielikult puuduks. Ükski Eestis kehtiv õigusakt ei keela sõnaselgelt üleujutusohtlikele aladele ehitamist, kuid mitmed ärksamad omavalitsused on üldplaneeringutega kehtestanud või kehtestamas üleujutusohtlikel aladel ehitamisele täiendavaid piiranguid. Piirangud võivad kanda sõnumit vältida üleujutusohtlikele aladele ehitamist või seada seal ehitamiseks tehnilisi tingimusi. Üleujutusohtu ning üleujutustega kaasnevaid kahjusid ära hoidvaid täiendavaid tingimusi on seatud ka näiteks Soomaa piirkonna teemaplaneeringus (kehtestatud riigihalduse ministri 09.12.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/182, milles ptk-s 5.3.
2. on seatud tingimus, et hoonete kavandamisel tuleb vältida üleujutusriskidega alasid ning üleujutusriskiga alad jätta looduslikuks rohumaaks), valdavat osa Soomaad hõlmavas Põhja-Sakala valla koostatavas üldplaneeringus (planeeringu seletuskirja eelnõu ptk 14.1.) kui ka Pärnu linna koostavas üldplaneeringus (planeeringu seletuskirja eelnõu ptk 12.3.). Tingimused üleujutusohu minimeerimiseks on märgitud ka Jõelähtme valla ÜP KHS-s ning vastuvõetud ÜP seletuskirja punktis 5.10.3, kus seatakse üleujutusaladel (küll konkreetse viitena korduva üleujutusega aladele, vaatamata sellele, et KSH käsitlus antud teemas on laiem) 22 ehitamise tingimuseks, et hoonete põranda absoluutkõrgus ei tohi olla alla 3.0 m Balti süsteemis, mitteeluhoonetel ei tohi elektripaigaldised olla alla 3,0 m absoluutkõrgusest ning vajalik on alla 3,0 m paiknevad hoone konstruktsioonid rajada veekindlatena ja vett mitteimavast materjalist. KHS aruandes ka märgitakse, et EKV vähendamise ettepaneku kaalumisel tuleb arvesse võtta mereveetaseme potentsiaalset tõusu. 11.6.2.
3. Keskkonnaamet arvestab kõiki eelnevalt välja toodud asjaolusid kaaludes EKV vähendamist kas korduvalt üleujutatavale alale või potentsiaalselt üleujutuste poolt ohustatud alale.

§ 40

lg 1 kohaselt tuleb EKV vähendamise kaalumisel arvestada muuhulgas ka reljeefi ja väljakujunenud asustusega. Keskkonnaameti üldpõhimõte on olnud, et näiteks uute elamupiirkondade moodustamise eesmärgil EKV vähendamine nii korduvalt üleujutataval alal kui ka olulise üleujutusriskiga alal on valdavalt vastuolus nii veekaitsevööndi kui ranna ja kalda kaitse eesmärgiga. Vastuolu tuleneb eelkõige olulistest looduskoosluste kahjustamisest (üleujutatavatel aladel eelnevad hoonete püstitamisele tavapäraselt mahukad looduslikku reljeefi mõjutavad pinnasetäitetööd, mille mõju ranna või kalda looduslikkusele võivad olla oluliselt suuremad võrreldes konkreetse ehitusalaga) ning piirkonna asustusstruktuuri muutmisest. Kui aga on tegemist juba olemasolevate, varasemalt tugevalt mõjutatud hoonestusalade vahel või nendega külgneva alaga, võivad EKV vähendamise ja sellega kaasneva ehitustegevuse, kus üleujutusoht minimeeritakse tehniliste meetmetega, mõjud jääda ka mõõdukaks ning EKV vähendamine võib osutuda põhjendatuks. 11.6.2.

1. Kokkuvõtlikult on Keskkonnaameti seisukoht, et üleujutatavatel aladel ehitamine ei pruugi olla igal juhul seadusest tulenevalt keelatud, kuid üleujutusohtu peab Keskkonnaamet tavapäraselt EKV vähendamise nõusoleku otsust mitte toetavaks asjaoluks. 11.6.2.
2. Keskkonnametile jäävad arusaamatuks kaebaja viited õigusvastasusele joonistel 9, 12, 13, 14 ja 16 (kaebuse lisad 16, 19, 20, 21 ja 23). Alljärgnevalt on viidatud jooniseid ka kommenteeritud: - Joonisel 9 on kujutatud Saviranna küla, kus KOV taotles joonise kohaselt EKV vähendamist kinnistute osas, mis paiknevad panga peal ja mida üleujutus ei ohusta. Suuresti panga alla jääb aga Saviranna hoiuala, kus valdav osa hoiualast on inventeeritud hoiuala kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpidega ning seetõttu oleks elupaigatüüpide levimusalal lähtuvalt

§ 32

lg 2 ehitustegevus praktiliselt võimatu.

§ 32

lg 2 ütleb, et hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. - Joonisel 12 ei taotlenud KOV EKV vähendamist ala osas, mis oleks üleujutusest märkimisväärselt ohustatud (Kostiranna küla lääneosas esineb valdavas ulatuses astang). - Joonisel 13 (Kostiranna küla idaosa) on Keskkonnaamet 03.07.2020 otsuses välja toonud, et EKV vähendamine veekaitsevööndisse (ja seega ka osaliselt üleujutusalale) ei ole põhjendatud, sest sellega võib kaasneda inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju suurenemine. - Joonisel 14 on Keskkonnaamet nõustunud EKV vähendamisega Ristikangru tee 58 (24504:004:0491) kinnistul osaliselt veekaitsevööndisse ehk üleujutusest ohustatud alale, arvestades kinnistu osas kehtiva DP lahenduse alusel välja kujunenud maakasutust. - Joonisel 16 (Jõesuu küla, Rannaveski DP maa-ala, vt käesoleva vastuse punkti 3.6.) pidas Keskkonnaamet võimalikuks tulenevalt looduskooslustest ja ala reljeefist nõustuda EKV vähendamisega üleujutusest ohustatud kinnistutest vaid Rannaveski tee 5 (24505:002:0142) kinnistu osas. Seega ei ole ainuüksi Ristikangru tee 58 ja Rannaveski tee 5 kinnistute näitel 23 tõene kaebaja seisukoht, et Keskkonnaamet on õigusvastaselt seisukohal, et üleujutusalal (kuna ÜP kaardimaterjalis on korduva üleujutatava ala piiriks kohati väiksem ulatus kui 1 m kõrgune samakõrgusjoon, keskendus Keskkonnaamet eelkõige üleujutusest ohustatud aladele) on ehitamine keelatud, tõene. Keskkonnaamet hindas EKV vähendamise nõusoleku andmisel vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja lähtus taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Kaalutused on toodud 03.07.2020 otsuse ptk-s III punktis 7 (lk 50-56). 11.6.2.9. Kaebuse punktides 2.26.-2-27. on kaebajad leidnud, et käsitlus, mille kohaselt tuleb üleujutatavale alale liita EKV ala ei tulene õigusaktidest ning vastav käsitlus on ka õiguskantsleri hinnangul liigselt omandiõigust piirav. 11.6.2.10. Keskkonnaamet ei nõustu seisukohaga, et käsitlus, mille kohaselt üleujutatavale alale tuleb liita EKV ala, ei tulene õigusaktidest. Nimelt sätestab

§ 35

lg 4 selgelt, et korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja

§-des 37-39 sätestatud vööndi laiusest. Sealjuures ei ole vaidlusalune säte

-s ümber sõnastatud. 11.6.2.11. Keskkonnaamet on küll kursis õiguskantsleri viidatud selgitustega (kaebuse lisad 4648), kuid peab vajalikuks välja tuua, et tegemist ei ole seaduse kohaselt siduva seisukohaga. Juhul kui õiguskantsler on seisukohal, et viidatud

määratlus on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) §-ga 32, on tal võimalik esitada Riigikohtule vastavasisuline taotlus küsimuses seisukoha võtmiseks. Käesolevaks hetkeks ei ole seda Keskkonnaametile teadaolevalt tehtud. Täiendavalt sätestab ka põhiseaduse § 32, et omandile on võimalik seada kitsendusi seadusega.

on üks sellistest seadustest. 11.6.2.12. Õiguskantsler on tõesti avaldanud arvamust, et korduva üleujutusega aladel on EKV laiuse arvestamisel erinevaid tõlgendamisvõimalusi, mis võivad viia erineva ulatusega maakasutuskitsendusteni. Keskkonnaamet möönab, et

§ 35

on erisituatsioonides (korduva üleujutusega rannad ja kaldad ning kaldaastangud) kehtivad erisused piirangute lähtejoones sõnastatud mitmeti mõistetavana. Keskkonnaameti hinnangul tuleb

§ 35

lugeda siiski tervikuna, lisaks

§ 35

lg-le 2 (käesoleva § lg 1 p-s 1 ja 2 nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir), tuleb arvestada ka

§ 35

lg-tega 4 ja 5, mis toovad välja, et neis lõigetes nimetatud juhtudel rakendub ranna ja kalda kasutust piiravate vööndite lähtejoones ja ulatuses erisus (vastavalt korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja EKV koosnevad üleujutatavast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest ning üle viie meetri kõrgusel ja Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirile lähemal kui 200 m oleval kaldaastangul koosnevad ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja EKV kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja käesoleva seaduse §des 37–39 sätestatud vööndi laiusest). 11.6.2.13. Antud seisukohta on korduvalt väljendanud

-i väljatöötanud riigiasutusena ka Keskkonnaministeerium, kes on selgitanud, et üleujutusala tuleb liita EKV ulatusele (nt 20.09.2016 kiri nr 8-2/16/6610-4, lisa 11). 11.6.2.14. Siinjuures on asjakohane viidata, et algatatud on looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmine. Eelnõus kavandatakse ka

§ 35

erinevate punktide sõnastuse täpsustamist, tagamaks piirangute lähtejoone ja ulatuse ühene arusaadavus. Kuigi vahepeal on eelnõu menetlus lõpetatud, näitavad planeeritud muudatused selgelt, milline on seadusandja eesmärk sätte tõlgendamiseks. 24 Näiteks kavandati muuta

§ 35

lg 2 ja sõnastada see järgmiselt: Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 21 –5 sätestatud juhtudel. Eelnõu seletuskirjas oli toodud järgnev selgitus:

i § 35 lõiget 2 täiendatakse, et oleks üheselt selge, et mitte kõikidel juhtudel ei ole Eesti topograafia andmekogu põhikaardile märgitud veekogu veepiir veekoguäärsete kaitsevööndite arvestamise lähtejooneks. Erandiks on nii mereäärsed korduva üleujutusega rannaalad, suure üleujutusega siseveekogude kaldad kui ka kaldaastangud. Lisaks on

i § 35 praegune sõnastus tekitanud väljaspool Keskkonnaministeeriumi haldusala praktikas väärarusaamu, et kalda piiranguvööndile, veekaitsevööndile ja ehituskeeluvööndile ei liideta üleujutusala, vaid see sisaldub juba nende vööndite laiuses. Igal aastal saabub Keskkonnaministeeriumile nii kohalikest omavalitsustest kui ka mujalt päringuid vööndite arvestamise kohta. Uus sõnastus täpsustab, et veekoguäärse kaitsevööndi – olgu selleks veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd või piiranguvöönd – laiusele liidetakse

i §-de 37–39 järgi üleujutatav ala, kus kehtivad vastava vööndi nõuded. 11.6.2.15. Eeltoodust lähtudes on Keskkonnaamet seisukohal, et EKV vähendamise kaalumisel on korduva üleujutusega alasid ja ranna ja kalda kasutust piiravaid vööndeid liidetavana käsitledes tõlgendatud

-st korrektselt. Keskkonnaameti leiab täiendavalt, et korduva üleujutusega aladel esinevat tavapärasest laiemat veekaitse-, ehituskeelu- ja ranna või kalda piiranguvööndit ei saa käsitleda pelgalt täiendava omandipiiranguna, vaid ka omandi täiendava kaitsena veekogust tulenevate võimalike kahjustuste eest. 11.6.2.16 Kaebuse punktis 2.

1. on välja toodud „et Vastustaja on võtnud eelduse, et kuna vastustajale teadaolevalt on Jõelähtme vallas merelised üleujutused 1,5-2 meetrit tavapärased, siis on ka kõik alad, kus maapinna kõrgus on vähem kui 2 meetri üleujutatavad alad. Kaebaja ei nõustu sellise käsitlusega, ja seda juba ainuüksi põhjusel, et vastustaja ei ole toonud välja ei kuupäevi ega muid dateeringuid, millal sellised üleujutused on toimunud. Kaebajale teadaolevalt on tavapärane, et tormi puhul on veetõus kuni 0,8meetrit, kuid kaebaja peab vajalikuks märkida, et see on samane üle kogu rannaala, so kogu Läänemere ulatuses. Kaebaja märgib, et kui rakendada üleujutatavat ala selliselt, siis on Eestis sisuliselt kahte tüüpi randaüleujutatav rand ja astanguline rand. Tavapäraselt on aga nn üleujutatava ranna puhul vee edasiseks valgumiseks mõni kõrgem ala (nn vall), millest üle vesi ei lähe. Seega sellise valli taga olev madal maa ei saa olla üleujutatav ala, kuna sinna merevesi ei jõua.“ 11.6.2.
2. Keskkonnaamet peab vajalikuks selgitada, et Keskkonnaamet ei ole oma 03.07.2020 otsuse kaalutluses väljendanud seisukohta, et Jõelähtme valla rannikul on 1,5-2 meetrini ulatuvad üleujutused tavapärased. Keskkonnaamet nõustub, et kaebuses nimetatud veetaseme tõusu kuni 0,8 m võib tõesti pidada tavaliseks. Keskkonnaamet on EKV vähendamise kaalumisel võtnud aluseks, et Jõelähtme valla rannikul ei ole välistatud erakorraliste olude esinemisel veetaseme tõus 1,5-2 m üle keskmise ning selliseid alasid on käsitletud ka üleujutuste poolt potentsiaalselt ohustatavate aladena. 11.6.2.
3. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole Jõelähtme valla ranniku üleujutusohtu detailselt hinnatud. Seega tuleb lähtuda lähimate olemasolevate veetaseme mõõtejaamade andmetest, modelleerimistulemustest ja ka ettevaatusprintsiibist. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 11 lg 1 toob välja keskkonnakaitse põhimõtte, mille kohaselt tuleb kohaste keskkonnariski ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral arvestada. Ettevaatuspõhimõtte rakendamine on eriti oluline arvestades kliimamuutustest tuleneva määramatusega ning pidades silmas, et üldplaneeringuga määratavad ehitustingimused (kaasa 25 arvatud soovitav ehitusvõimalus potentsiaalsetel üleujutusohtlikel aladel) ei oma tähtsust mitte vaid tänasel päeval ega lähimal kümnendil, vaid ka aastakümnete pärast. 11.6.2.
4. Ajalooliselt mõõdetud mereveetasemetest lähtuv modelleerimine on näidanud, et matemaatiliselt võib veetaseme ekstreemum Jõelähtme valla rannikul ulatuda ka suurusjärku 1,5 m üle tavapärase. Seda tõestavad ka lähimate mõõtmisjaamade andmed –
5. jaanuaril
6. aastal mõõdeti Muuga sadamas veetasemeks 152 cm ning Suurpea sadamas 169 cm üle keskmise (info koos vastavate viidetega on toodud Keskkonnaameti 03.07.2020 otsuse III ptk p.- 4.
7. (lk 39)). Loomulikult on nende veetasemete puhul tegemist ekstreemumitega, mis ei kordu mitte igal kümnendil. Keskkonnametile teadaolevalt on Keskkonnaagentuur arvutamas Eesti rannajoone ulatuses täpsemaid ekstreemumite väärtusi, kuna need sõltuvad lisaks üldisetele hüdrometeoroloogilistele tingimustele ka konkreetsest rannalõigust. 2.6.2.
8. Keskkonnaameti hinnangul tuleb arvestada ka kliimamuutustest tuleneva teadmatusega. Teadusartiklites on välja toodud (kokkuvõtvalt on valdkonda avatud Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostatud projekti “Kliimamuutuste mõjude hindamine ja kohanemismeetmete väljatöötamine planeeringute, maakasutuse, inimtervise ja päästevõimekuse teemas (KATI)“ aruandes), et tõenäoliselt suureneb kliimamuutuste tõttu Läänemerel tormisus ning seeläbi tormidega kaasnevate rannikukahjustuste (milleks on nii üleujutused kui ranna purustused) tekkimise oht. Millisel määral kliima muutub, kui palju suurenevad konkreetselt Jõelähtme valla rannikul veetaseme ekstreemumid lähima 20, 30 või 50 aasta jooksul ning millises ulatuses üleujutused või rannapurustused võivad sellega kaasneda, ei ole võimalik prognoosida. Siinjuures on asjakohane viidata mereteadlase ja Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere kahtlemata üldistavale, kuid siiski mõtlemapanevale soovitusele - need, kelle majad on madalamal, kui kaks meetrit keskmisest veetasemest, peaksid mõtlema kiirmüügile. 11.6.2.
9. Eeltoodust lähtudes on Keskkonnaamet seisukohal, et rannikul olevad alad, mis on madalamad kui 1,5-2 m meretasemest, on potentsiaalselt üleujutuste poolt ohustatud ning seda asjaolu ei saa Keskkonnaamet EKV vähendamise kaalumisel eirata. 11.6.2.
10. Keskkonnaamet ei saa täielikult nõustuda arvamusega, et kui üleujutusohtlikul rannal on mõni kõrgem ala, siis sellest vesi üle ei pääse ning selle ala taha madalamale alale on ohutu ehitada. Looduslikus rannas olevad rannavallid või eelluited võivad teatud veetaseme või lainetuse puhul toimida küll loodusliku kaitsevallina, kuid enamjaolt ei ole need looduslikult või ka inimtegevuse tõttu ühtsed ja katkematud (nagu on sellel eesmärgil inimese poolt spetsiaalselt projekteeritud ja ehitatud kaitsevallid), mistõttu tugevamate tormide puhul võib lainetus neist üle või läbi murda, millega kaasnev üleujutuskahju võib olla oluliselt suurem võrreldes tavapärase rannikuga. Tavapärasel juhul veetase langeb pärast tormi, kuid rannikul olevatesse madalamatesse kohtadesse surutud vesi võib jääda sinna oluliselt pikemaks ajaks, enne kui filtreerub tagasi merre. Kuna rannavallide või luidetevahelistest nõgudest on maismaa suunalt peale valguva pinnavee või sademete äravool takistatud, on need tavapäraselt märjemad või lausa liigniisked, mistõttu ei sobi kuigi hästi ehitusalaks. 11.6.2.
11. Keskkonnaamet ei ole välistanud üleujutustest ohustatud aladel EKV vähendamist, küll aga on arvestanud seda võimalust EKV vähendamise nõusoleku kaalumisel. Keskkonnaamet on nõustunud EKV-d vähendama mh Kostiranna külas, Manniva külas, Jõesuu külas, Neeme külas, Ihasalu külas ja Kaberneeme külas (ranna-aladel) aladel, mille reljeefi kõrgus on madalam kui 2 m. Seega ei ole Keskkonnaamet pidanud üleujutusohu esinemist automaatselt EKV vähendamist välistavaks asjaoluks, vaid arvestanud iga asustusüksuse puhul võimalikke üleujutusohust tulenevaid mõjusid koos teiste

§-s 34 ja § 40 lg-s 1 toodud tingimustega. 26 11.6.

1. Kaebuse punktis 2.
2. ning täiendava kaebuse punktis 2.
3. on kaebaja toonud välja vastustaja vastuolulise käitumise seoses EKV abstraktse vähendamisega. 11.6.3.
4. Keskkonnaamet selgitab seoses abstraktse vähendamisega järgmist: Jõelähtme Vallavalitsus esitas 16.12.2019 kirjaga (kaebuse lisa 4) nn abstraktse EKV vähendamise taotluse mh EKV-s paiknevate kinnistute juurdepääsuteede rajamiseks ja juurdepääsuks paadisildade ja lautriteni. Sealjuures pakkus KOV juurdepääsuteede abstraktse vähendamise tingimuseks, et juurdepääsutee asukohaks on lähim võimalik avalikult teelt mahasõidu asukoht kuni kinnistu, paadisilla või lautrini.

§ 40

lg 1 kohaselt peab EKV vähendamise hindamisel arvestama ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Kui Keskkonnaametile ei ole konkreetsemalt teada, kuhu selliseid juurdepääsuteid soovitakse rajada, ei ole võimalik piisaval määral hinnata võimaliku juurdepääsutee rajamise mõjusid näiteks taimestikule, reljeefile jne. Jõelähtme vallas on mitmeid kohti, kus rannale on iseloomulik astangu esinemine (näiteks Uuskülas, Saviranna külas, Ülgase külas, Kostiranna külas). Sellistes asukohtades tähendaks nn abstraktselt EKV vähendamine juurdepääsuteede rajamiseks KOVi toodud tingimustel seda, et juurdepääsutee peab tõenäoliselt läbima astangut, sh pole välistatud, et iga kinnistu kavandatav juurdepääsutee peab sellistes piirkondades astangut läbima. Seetõttu võivad EKV vähendamisega nõustumisega abstraktselt juurdepääsuteede rajamiseks kaasneda sellised mõjud ranna või kalda kaitse-eesmärkidele, mida Keskkonnaamet ei pruukinud suuta EKV vähendamise hindamisel ette näha. Keskkonnaamet on eeltoodust tulenevalt jätkuvalt samal seisukohal (väljendatud 20.02.2020 kirjas (kaebuse lisa 5)), et lähtuvalt

§ 40

lg-s 1 toodud tingimustest ei ole Keskkonnaametil võimalik EKV vähendamise võimalikkust hinnata olukorras, kus pole selgemalt määratletud juurdepääsuteede asukohti. Sealjuures märgime, et

§ 37

lg 3 p 6 kohaselt on piiranguvööndis keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud muuhulgas kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Seega on teatud juhtudel võimalik rannal ja kaldal sõita ka väljaspool teed, st ilma, et selleks teed ehitatakse. 11.6.3.2. Keskkonnaamet nõustus EKV vähendamisega juurdepääsuteede osas Ülgase külas ehkki ka seal ei olnud juurdepääsuteid üldplaneeringu kaardile kantud, kuna antud kinnistutel (Nuki tee ja Loode tee piirkonnas) on väljaspool EKV-d paikneva ehitusõiguse aluseks kehtiv Koljunuki maaüksuse detailplaneering (vt käesoleva vastuse punkti 3.3), mille alusel on kinnistud krunditud ning kus on määratud hoonestusalade asukohad. Osaliselt EKV-s paiknevate kinnistute laiuseks on keskmiselt 50 m, ala on selgelt piiritletud ja seal esinevad looduskooslused on sarnased. Seetõttu oli Keskkonnaametil antud asukohas võimalik konkreetsete kinnistute põhiselt hinnata EKV vähendamise võimalikkust kinnistusiseste juurdepääsuteede osas lähtuvalt

§ 40lg-s 1 toodud tingimustele.

Keskkonnaamet käitumine ei ole seega vastuoluline, vaid tingitud erinevatest olukordadest. 11.

1. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et Keskkonnaameti 03.07.2020 otsus on vastuolus KOVi enesekorraldusõigusega. 11.7.1 Kaebuse punktis 2.
2. on kaebaja välja toonud, et „EKV vähendamata jätmisel ei ole vastustaja arvestanud kaebaja kui kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust asustuse suunamisel, sh asustuse suunamisel piirkondadesse, kus on juba olemas ühisveevärk ja kanalisatsioon.“ 27 11.7.
3. Keskkonnaameti hinnangul peab kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil kavandatavas tegevuses arvestama kehtiva seadusandlusega seatud õigusi ja piiranguid, sh

-s sätestatuga.

§ 38

lg 3 sätestab, et ranna ja kalda ehituskeeluvööndis on ehitamine üldjuhul keelatud.

§ 40

lg 3 võimaldab Keskkonnaametil kaaluda KOV taotluse alusel EKV vähendamise võimalikkust, kuid siis tuleb otsuse tegemisel lähtuda nii

§ 34

toodud ranna või kalda kaitse eesmärkidest, kui ka

§ 40

lg 1 toodud muudest aspektidest (sh ka olemasolevatest teedest- ja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest). Kuigi Keskkonnaamet möönab, et teede- ning tehnovõrkude olemasolu on EKV vähendamist toetavaks asjaoluks, tuleb lõppotsuses arvestada ka teisi

§ 40lg 1 sätestatud asjaolusid.

Ainuüksi (lähi)piirkonnas paiknevad juurdepääsuteed ning tehnovõrgud ei taga, et kinnistutele ehitamisega ei kaasneks negatiivseid mõjusid ranna või kalda looduskooslustele, ei suureneks inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju (arvestades sealjuures mitte ainult ehitus-, vaid ka kasutusaegsete mõjudega), ei muutuks piirkonnale omane asustusstruktuur või ei halveneks vaba ligipääs veekogu kaldale. Samuti ei nõustu Keskkonnaamet sellega, et kõikides joonistel toodud asukohtades on olemas ühisveevärk ja –kanalisatsioon (näiteks joonistel 5, 16, 18, 22, 24, 30-32, kus ehitisregistri andmetel ühisveevärk- ja kanalisatsioon esineb vaid osaliselt või on puuduv, sealjuures ühisveevärgi olemasolu korral on kanalisatsioon tihtipeale siiski lokaalne). 11.7.2. Kaebuse punktis 2.31. leiab kaebaja, et „Vastustaja ei ole ehituskeeluvööndit vähendanud juurdepääsuteede osas, mille rajamise eesmärk oleks luua juurdepääsud lautriteni, paadisildadeni ja teiste ehitisteni, mille rajamine

§ 38lõigetest 4-6 on EKV-d vähendamata lubatud.

Vastustaja on keeldunud EKV-d vähendamast nn abstraktse taotluse alusel, kuid vastustajale ei tulene seadusest keeldu lubada EKV vähendamist ka nn abstraktse taotluse alusel ehk olukorras, kus tegemist on selliste ehitiste, mille rajamiseks EKV vähendamine ei ole vajalik, juurdepääsudega.“. 11.7.2.1. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et

§ 38

lg 5 p-s 10 toodud EKV erand juurdepääsuteede osas kehtib juhul, kui tegemist on avalikuks kasutuseks mõeldud teedega ning nende rajamine on ette nähtud kehtestatud üld- või detailplaneeringuga. Kui KOV on seisukohal, et selliste juurdepääsuteede rajamise näol on tegemist

§ 38

lg 5 p 10 erandi alla mineva ehitustegevusega, puuduks vajadus taotleda selle osas Keskkonnaametilt EKV vähendamise nõusolekut. 11.7.2.

1. KOV on Jõelähtme valla 16.12.2019 kirja (kaebuse lisa 4) punktis IV välja toonud, et kui tegemist on avalikkusele ligipääsetava erateega või lihtsalt erateega, siis rakendub EKV-s ehitamise korral ehituskeeld. KOV leidis antud punktis, et on selge, et tee rajamine EKV-sse vajab EKV vähendamist või avaliku teena planeeringus kajastamist, kuid ÜP-s pole võimalik kõikide juurdepääsuteede rajamine metsaaladele või põllumajandusmaadele sellise täpsusega, et saaks konkreetse EKV vähendamise otsuse teha, kuna juurdepääsuvajadusi ei oska ka omanikud konkreetse asukohatäpsusega ÜP menetluses esitada. KOV on seega oma 16.12.2019 kirjas nentinud, et juurdepääsutee vajadusi ei oska ÜP planeerimise hetkel prognoosida ei omanikud ega KOV ise. Sellest hoolimata on KOV seisukohal, et Keskkonnaamet peab abstraktse EKV vähendamise puhul olema võimeline hindama kavandatava tegevuse mõju ranna ja kalda kaitse-eesmärkidele täpsusega, mis võimaldab hinnata, kas sellisel ehitustegevusel on negatiivne mõju ranna või kalda kaitse-eesmärkidele. Keskkonnaamet sellise käsitlusega ei nõustu. 11.7.2.
2. Keskkonnaamet jääb abstraktse EKV vähendamise osas seisukohale, mida on väljendatud käesoleva vastuse punktis 2.6.
3. 28 11.7.
4. Kaebuse punktis 2.
5. on kaebajad käsitlenud Vadioja kehtestatud detailplaneeringuid ning tehnorajatiste rajamist, kuid kuivõrd pooled jõudsid Loo alevikuga seonduva EKV osas kokkuleppele, on kaebaja loobunud Loo aleviku osas esitatud kaebusest (vastavalt täiendatud kaebuse punktidele 2.3.-2.4.). 11.7.
6. Kaebajad on kaebuse punktis 2.
7. leidnud, et Keskkonnaamet on jätnud arvestamata looduslikest teguritest tuleneva veetõusu. 11.7.4.1.

§ 35

lg 2 kohaselt on ranna või kalda veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndi laiuse arvestamise lähtejooneks tavaolukorras (v.a

§ 35

lg-s 4 ja 5 toodud erandite korral) ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir. Juhul kui (tavaolukorras) põhikaardile kantud veekogu piir on nihkunud sisemaa suunas võrreldes detailplaneeringu kehtestamisel esinenud põhikaardile kantud veekogu piiriga, peab KOV arvestama tulenevalt HMS §-st 54 ehitusloa väljastamise hetkel esineva põhikaardile kantud veepiiriga. HMS § 54 lg 1 ütleb, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 11.7.4.

1. Täiendavalt ei ole kaebaja välja toonud, milliseid detailplaneeringuid antud juhul silmas peetakse, kus pärast detailplaneeringu kehtestamist on veepiir nihkunud sisemaa suunas. Olukorras, kus ehitusalade piirkonnas on täheldav mere murrutav mõju, on põhjendatud võimalikult suures ulatuses jätta rand või kallas hoonestamata. Merepiiri sisemaa suunas nihkumise jätkumisel võib tulevikus olla vajalik lisakulutuste tegemine, et ehitustehnilise võtetega hakata kaitsma inimese vara. 11.7.
2. Kaebaja leiab kaebuse punktis 2.34., et Keskkonnaamet ei ole 03.07.2020 otsuses käsitlenud avalikkusele tekkivaid mõjusid. Kaebaja on välja toonud, et „Nimelt on vastustaja jätnud EKV vähendamata kaebajale ehk kohalikule omavalitsusele kuuluval maal, mis asub rannas ning on ühiskondlike ehitiste maa (joonis nr 17 ja 18, esitatud lisades nr 24-25).“. 11.7.5.
3. Viidatud joonistel 17 ja 18 taotleti EKV vähendamist 100 meetrini veepiirist nn Laheranna piirkonnas, mis kuulub nii Jõesuu kui ka Ihasalu külade koosseisu. Kinnistusraamatu andmetel on Jõelähtme valla omandis Ihasalu külas Laheranna tee 2 (24505:001:1068) kinnistu, kus suure osa kinnistust moodustab olemasolev parkla ning mitmed Jõesuu ja Ihasalu külas paiknevad Jõesuu puhkeala kinnistud (katastritunnustega 24505:001:0247, 24505:001:1069,24505:001:1098, 24505:001:1073,24505:001:1074, 24505:001:1075 ja 24505:001:1076). Sealjuures ei taotletud ühegi eelneva kinnistu osas EKV vähendamist (kõnealused kinnistud jäid kas EKV vähendamise taotluse piirist mere suunal või paiknevad väljaspool

kohast EKV-d). 11.7.5.

1. Joonistel 17 ja 18 kujutatud piirkonnas on Jõesuu külas Jõelähtme valla omandis vaid Laheranna kinnistu (24505:001:0249), kus taotleti EKV vähendamist ning kus selle taotlusega ei nõustutud. ÜP kohaselt on tegemist väike-elamu ja puhkeotstarbelise maa-alaga (EP), kuhu võib ÜP seletuskirja ptk 4.4 kohaselt rajada ka ühiskondlikke ehitisi. EKV vähendamisega mittenõustumise motivatsioon viidatud kinnistu osas on toodud Keskkonnameti 03.07.2020 otsuse III ptk punktis
2. Lähtuvalt

§ 40

lg-le 1 peab Keskkonnaamet EKV vähendamise võimalikkuse hindamisel arvestama eelkõige ranna ja kalda kaitse-eesmärke (ning lähtuma taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest), mitte avalikkusele tekkivaid mõjusid. Keskkonnaamet selgitab, et ranna ja kalda kaitse on samuti avalik huvi, mis tagab rannale ja kaldale vaba juurdepääsu, võimaluse kasutada 29 ranna või kalda puhkevõimalusi ning säilitada seal asuvaid looduskoosluseid. Keskkonnaameti hinnangul iseloomustab avalikku huvi eelkõige selle kättesaadavus igaühele, mitte kitsamale hüve tarbijate grupile. EKV vähendamise kaalumisel on oluline, et ranna ja kalda kaitse eesmärgid oleks jätkuvalt saavutatavad ka siis, kui EKV vähendamisega nõustutakse. Keskkonnaamet jõudis 03.07.2020 otsuse ptk-des

1. (Jõesuu küla) ja 8.1 (Ihasalu küla) seisukohale, et Laheranna piirkonnas EKV vähendamisega nõustumisel 100 m-ni ei ole ranna kaitse eesmärgid tagatud ning jääb esitatud seisukoha juurde. 11.7.
2. Kaebuse punktis 2.
3. on kaebaja leidnud, et asjaolu, et ehitada on võimalik ka väljapoole EKV-d, ei anna alust EKV-d vähendamata jätmiseks. Kaebaja on viidanud joonistel nr 17 ja 18 (esitatud lisades nr 24-25) näidatud olukordadele. 11.7.6.
4. Keskkonnaamet on viidatud olukordades hinnanud ehitustegevuse mõju ranna või kalda kaitse eesmärkidele ning leidnud, et ehitustegevus EKV-s mõjub ranna või kalda kaitse eesmärkidele negatiivselt. Ka

§ 40

lg 1 toob välja, et EKV vähendamise hindamisel tuleb lähtuda muuhulgas kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, mistõttu hinnang, kas kinnisasjal on võimalik ehitada ka väljaspool EKV-d, on EKV vähendamise kaalumisel igati asjakohane. EKV vähendamine on Keskkonnaameti hinnangul põhjendatud eelkõige olukordades, kus kinnistu piirid ei võimalda ehitustegevust realiseerida väljapoole EKV-d ning EKV-s on võimalik ehitustegevust teostada ranna või kalda kaitse eesmärke kahjustamata. 11.7.6.2. Keskkonnaamet on seisukohal, et võimalus ehitada väljapoole EKV-d ei too kaasa kohest EKV vähendamisest keeldumist, kuid samas ei saa ei KOV ega kinnistu omanik eeldada, et Keskkonnaamet saab ilma erakorraliste asjaoludeta nõustuda EKV vähendamisega, kui see on vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Üldjuhul tuleb ehitustegevuse kavandamisel lähtuda kehtivates õigusaktides seatud kitsendustest. Põhiseaduse § 154 sätestab KOV enesekorraldusliku õiguse, samas sätestades klausli, et enesekorralduslikku õigust realiseeritakse kooskõlas seadusega. Põhiseaduse § 32 sätestab, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kuid sellele õigusele on võimalik kitsendusi seada seadusega. Eeltoodud seisukohta kinnitab Riigikohtu praktika. Nii on Riigikohus omandipõhiõiguse kohta selgitanud: „PS § 32 lg 2 teine lause näeb ette omandiõiguse piiramiseks lihtsa seadusereservatsiooni. Lihtne seadusereservatsioon tähendab, et üldjuhul võib omandiõigust piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus” (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.04.2012 otsus asjas nr 3-4-1-25-11, p 37). Antud juhul on sellised kitsendused seadnud

§ 38, mille kohaselt on ranna ja kalda EKVs ehitustegevus üldiselt keelatud.

11.7.

1. Kaebuse punktis 2.
2. on kaebaja esitanud seisukoha, et kinnistu sihtotstarbe alusel EKV vähendamisest keeldumine ei ole põhjendatud. 11.7.7.
3. Keskkonnaameti hinnangul ei saa mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistu omanik eeldada (puudub õigustatud ootus), et maa sihtotstarvet on igal juhul võimalik muuta elamumaaks ja realiseerida seal omaniku poolt soovitavat ehitusõigust isegi olukorras, kus kinnistule ei ulatu rannast või kaldast tulenev EKV. Piiratud ehitusõigusega alal kinnistu omandanud isik ei saa omandiõiguse puutumatusele tuginedes eeldada, et avalikes huvides seatud piirangut (nagu EKV seda on) peab olema igal juhul võimalik tema kasuks muuta. 11.7.7.
4. Keskkonnaamet ei nõustu väitega, et 03.07.2020 otsuses on maatulundusmaa sihtotstarvet peetud automaatselt EKV vähendamisega mittenõustumise aluseks. Näiteks on 03.07.2020 otsuses nõustutud EKV vähendamisega maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutel Kostiranna külas (Hindreku, Peetri tee 11 ja 15, Kostiranna tee 7, Kostiranna tee 17/32, Eest30 Piganeeme ja Taga-Piganeeme kinnistutel, mis on seni valdavalt hoonestatud – kujutatud joonistel nr 12 ja 13) ning Neeme küla lääneosas (Tuuleranna ja mitmete Metsamarja põik kinnistutel, mis on seni valdavalt hoonestamata - kujutatud joonisel nr 19). 11.7.7.
5. Keeldumise alused tulenevad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutel peamiselt kinnistute looduslikust seisundist. Paljudel juhtudel on maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutel EKV vähendamine vastuolus ka piirkonna väljakujunenud asustusega. 11.7.
6. Kaebuse punktis 2.
7. on kaebaja leidnud, et Keskkonnaamet on ebaõigesti sisustanud veekaitsevööndi piiri. 11.7.8.
8. Keskkonnaamet selgitab, et

kohaselt tuleb veekaitsevööndi kulgemise määramisel arvestada üldjuhul küll VeeS § 118 lg-s 2 tooduga, kuid arvestada tuleb ka

§ 35lg-des 4 ja 5 toodut.

Sellistel juhtudel koosneb veekaitsevöönd 1) üleujutatavast alast ja

§-des 37-39 sätestatud vööndi laiusest või 2) kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja

§-des 37-39 sätestatud vööndi laiusest. 11.7.8.

1. Keskkonnaamet on veekaitsevööndi eesmärkidega arvestanud, sellekohased viited on kirjas 03.07.2020 otsuse vastavates punktides, kus Keskkonnaamet ei ole nõustunud EKV vähendamisega veekaitsevööndisse. 11.
2. Kaebuse punktides 2.38.-2.
3. on kaebaja seisukohal, et vastustaja ei ole arvestanud ebaseaduslike ehitiste seadustamise võimalust. 11.8.
4. Keskkonnaamet lähtub ebaseaduslike ehitiste seadustamisega seotud taotluste lahendamisel põhimõttelisest hinnangust, kas ebaseadusliku ehitise rajanud isik oleks saanud ehitise rajamiseks nõusoleku, kui seda oleks ehitamisele eelnevalt küsinud (antud juhul taotletud nõusolekut EKV vähendamiseks). 11.8.
5. Keskkonnaamet märkis 03.07.2020 otsuse ptk-s II (lk 14), „et ebaseadusliku ehitustegevuse korral arvestatakse EKV vähendamise otsuse kujundamisel seetõttu ehitustegevusele eelnenud olukorda.“. Sealjuures arvestas Keskkonnaamet EKV vähendamise võimalikkuse kaalumisel kõiki

§ 40

lg-s 1 toodud tingimusi hoolimata sellest, kas kinnistu oli hoonestamata või mitte või kas hoonestamine oli toimunud ebaseaduslikult. 11.8.3. Keskkonnaameti hinnangul ei saa ebaseadusliku ehitustegevuse puhul kinnistu omanik eeldada, et hoonet peab olema igal juhul võimalik seadustada. Niisamuti sätestab ka

§ 38

lg 9, et juhul kui ehitustegevuse aluseks on KOV poolt väljastatud ehitusõigus, mis on vastuolus

§-s 38 tooduga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt HMS-le õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas. Seega ei saa omanik, olukorras, kus ehitustegevust on teostatud ebaseaduslikult (või KOVi poolt lubatud ehitusõiguse realiseerimisel, mis on vastuolus

§-ga 38) eeldada, et ehitust peab olema tingimata võimalik seadustada. 11.8.4. Keskkonnaameti hinnangul ei ole õige selline halduspraktika, mille kohaselt juhul kui omanik on teostanud ehitustegevust vastuolus kehtiva seadusega, on aja möödudes igal juhul võimalik seda tagantjärgi seadustada. Kuigi seadus ei välista EKV vähendamise võimalikkust tagantjärgi, võimaldab

regulatsioon ka neil juhtudel lähtuda ainult

§ 40lg-s 1 toodud tingimustest.

Ebaseadusliku ehitustegevuse tagajärgede üle otsustamine kuulub antud juhul KOV pädevusse. Keskkonnaametil ei ole pädevust teha ettekirjutusi, kuidas KOV peaks selliste ehitiste osas edasi käituma.

1. Keskkonnaameti seisukohad konkreetsete alade kaupa Keskkonnaamet on seisukohal, et olukorras, kus kohalik omavalitsus EKV vähendamise taotlejana ei nõustu EKV vähendamise otsusega (03.07.2020 otsus ja/või 01.12.2020 otsus), ei 31 tähenda, et Keskkonnaameti kaalutlused oleksid ebaõiged või tehtud vastuolus kehtivate õigusaktidega. Keskkonnaamet selgitused tehtud EKV vähendamise otsusele kaebuse II ptk-s toodud alade kaupa on järgmised: 12.
2. Alad nr 2-3 - Uusküla, joonis nr 7 (kaebuse lisa 14) 12.1.
3. Kaebuse punktis 2.
4. on leitud, et Keskkonnaamet ei ole võtnud arvesse detailplaneeringuga määratud ehitusõigust. Lisaks ei näe kaebaja, kuidas saab kaitstavaks loodusväärtuseks (antud juhul silmas peetud tammesid) olla miski, mille likvideerimise õigus on isikul olemas. 12.1.
5. Keskkonnaamet peab EKV vähendamise võimalikkuse hindamisel lähtuma

§-s 40 toodud tingimustest, sh

§-s 34 sätestatud ranna kaitse eesmärkidest. Üheks ranna kaitse eesmärgiks on muuhulgas rannal asuvate looduskoosluste säilitamine. Keskkonnaameti hinnangul ei ole EKV vähendamise hindamisel asjakohane spekuleerida, kas või millises ulatuses oleks omanikul seadusest tulenev õigus teostada raiet ning milliste puude osas seda võidakse tulevikus teha. Sellest olenemata selgitab Keskkonnaamet,

§ 37

lg 2 sätestab, et ranna piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja punnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine ning seal on keelatud lageraie. Raadamise aluseks saab olla vastavalt MS § 32 lg 2 p-dele 2 ja 4 vaid ehitusprojekt, kui detailplaneeringu kohustus puudub või muu õigusaktidest tulenev projekt, hoolduskava või dokument. Ehitusõiguse puhul peab ehitusluba olema kooskõlas kehtiva seadusega, s.t ehitusõigust ei saa anda EKV-sse vastuolus

§ 38lg-s 3 tooduga.

Ka muud projektid peavad olema kooskõlas seadusega. Seega oleks kinnistutel võimalik teostada raadamisõiguse puudumise (ja piiranguvööndis lageraie keelu) tõttu vaid turberaiet, hooldusraiet, valikraiet ja trassiraiet, mis ei võimalda aga ulatuslikku väärtuslikemate metsakoosluste raiet. Juhul kui EKV vähendamise nõusoleku kõrvaltingimuseks oleks kõikide tammede säilimine (nagu kaebuses pakutud), oleks säilivate puude näol tegemist vaid üksikpuude kui haljastuselementide säilitamisega, mitte tervikliku ja liigiliselt omase metsakooslusega. 12.1.

1. Metsa (tammiku) väärtuslikkusele on viidatud ka Muuga tootmismaa detailplaneeringus (kehtestatud 04.07.2000 Jõelähtme Vallavolikogu otsusega nr. 37) ja Nuudipere I ja II detailplaneeringus (kehtestatud
2. september 2005 Jõelähtme Vallavolikogu otsusega nr 245). Keskkonnaamet hindas paikvaatlusel, et esinduslikum tammepuistu esineb Niidu tee kinnistu põhjapiirist ~70-80 m kaugusel mere suunas ning Nuudi tee vahetusse lähedusse jäävaid kooslusi võib rannikule lähematega võrreldes hinnata mõnevõrra nooremateks (millel puudub asukoha ja koosluse struktuuri silmas pidades oluline puhkemajanduslik väärtus). 03.07.2020 otsuse kaalutluses (lk-d 22-27) toodi ka välja, et isegi juhul, kui säilitatakse tammed jt väärtuslikud puud, säilivad need arenguala piires vaid üksikpuude, mitte tervikliku metsakooslusena. Sellest hoolimata hinnati, et Nuudi tee äärsed metsad on võrreldes merele lähematega mõnevõrra madalama väärtusega ja olulise puhkemajandusliku väärtuseta. Keskkonnaamet püüdis sealjuures arvestada võimalikult maksimaalsel määral kehtivate detailplaneeringutega seotud ehitusõiguse ulatusega arvestades, et üldjuhul määratakse põhijoonisel hoonestusala mõningase varuga, arvestades ehitusõiguse ulatust. Näiteks Nuudipere, Kordoni, Klaukse, Klaukse I ja Klaukse II detailplaneeringuga (nimetatud ka kui Muuga tootmismaa detailplaneering) kavandati EKV-sse ehitusõigust maksimaalsel määral 1700 m2 suurusel alal ning Nuudipere I ja Nuudipere II maaüksuste detailplaneeringuga ~16 000 m2, mis kinnistute suurust, EKV vähendamist ning hoonestusalade paigutamist arvestades on Keskkonnaameti hinnangul (vähemasti suures osas) realiseeritavad. 32 12.1.
3. Kompromissläbirääkimiste käigus on Keskkonnaamet veelkord tutvunud oludega kohapeal ning teostanud lisakaalutluse seoses Kordoni kinnistuga ning andnud täiendavad põhjendused 01.12.2020 esitatud täiendatud otsuses (täiendatud kaebuse lisa 2). 12.1.
4. Täiendava kaebus