lg 2 p 1, 4;
lg 2 p 1, 4 ja
lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Nelli Romanyuk Süüdistatav Aleksei Gospodtšikov – isikukood 39901070831, elukoht XXX, XXX kodakondsus, XXX, emakeel XXX keel, töötab XXX, tel XXX; e-post XXX, varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Indrek Västrik RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Aleksei Gospodtšikov
Süüdi tunnistada Aleksei Gospodtšikov
Süüdi tunnistada Aleksei Gospodtšikov
lg 2 p 1 järgi ja kohaldades
lg 1 mõista karistuseks vangistus 2 aastat 3 kuud.
lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust.
sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Aleksei Gospodtšikov ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista Aleksei Gospodtšikovilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 1812,50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 288 eurot riigituludesse. Kohustada Aleksei Gospodtšikovi tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 175, 04 eurot. Menetluskulud, kogusummas 2100.50 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
sätestatud kuriteo, s.o kelmuse, või
Eeltoodu pinnalt Aleksei Gospodtšikov, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos V. R.i, I. D., A. L.i ja R. S.iga lõi erinevatele krediidiasutustele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil alljärgnevate episoodidega. 3.1.1 Septembris 2019.aastal varalise kasu saamise eesmärgil, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult V. R.i, A. L.i, R. S.i ja I. D.ga, veenis A. B.it, kasutades ära tema terviseseisundit, et viimane võtaks enda nimele erinevaid laenukohustusi, eesmärgiga laenatud raha edasi investeerida erinevatesse äriprojektidesse. V. R.i sõnul pidid äriprojektid olema kasumlikud ning raha tagasi teenima ja A. B. pidi investeeringutest 10% tulu teenima. Tegelikult mingeid äriprojekte ei eksisteerinud ning V. R.il puudus kavatsus A. B.i nimele võetud laenukohustusi täita. V. R.i veenmise tulemusel andis A. B. oma ID kaardi koos paroolide ja pangakonto PINkalkulaatoriga V. R.i korraldusel edasi Aleksei Gospodtšikovile, kes omakorda andis nimetatud dokumendid ja PIN-kalkulaator, koos sinna kuuluvaga edasi, kas I. D.le või A. L.ile, kes võtsid V. R.i korraldusel A. B.i nimele, kasutades A. B.i ID-kaarti ja paroole, alljärgnevaid kohustusi: - 25.09.2019 AS-le Holm Bank esitasid laenutaotluse ja sõlmisid AS-ga Holm Bank laenulepingu nr 0244909255, mille tulemusel kandis AS Holm Bank vastavalt laenulepingule raha summas 3000 eurot A. B.i Swedbank AS-i pangakontole nr EEXXX. 3 - 26.09.2019 AS-le Bigbank internetikeskkonnas esitasid laenutaotluse summas 15 260 eurot ja sõlmisid Bigbank AS-ga laenulepingu SLR19-01-1612600, mille tulemusel kandis AS Bigbank vastavalt laenulepingule raha summas 15 031,10 eurot A. B.i Swedbank AS-i pangakontole nr EEXXX; Samuti 25.09 2019 andis V. R. korralduse I. D.le ja A. L.ile võtta laen TF Bank AB Eesti filiaalist A. B.i nimele, OÜ-lt L kuldkaelaketi Cartier soetamiseks edasimüügi eesmärgil, mida nad ka tegid, esitades internetikeskonna .www.kuld24.ee kaudu järelmaksutaotluse summas 6500 eurot. 26.09.2019 V. R.i korraldusel ning I. D. ja A. L.i saatel, sõlmis A. B. TF Bank AB Eesti filiaali koostööpartneri OÜ L juures järelmaksulepingu nr 5100157 summas 6443 eurot, mille alusel finantseeris TF Bank AB Eesti filiaal OÜ-st L ostetud kuldkaelaketi Cartier maksumusega 6443 eurot. Saadud kuldkaelaketi andis A. B. A. L.ile ja I. D.le üle. Tegelikult ei kavatsenud nimetatud isikud laenuraha tagastada, vaid tegutsesid varalise kasu saamise eesmärgil. Antud tegevusega, kasutades eksimusse viidud A. B.it, tekitas I. D. ühiselt V. R., A. L., Aleksei Gospodtšikov ja R. S. varalise kahju AS-le Bigbank summas 15031,10 eurot, TF Bank AB Eesti filiaalile summas 6443 eurot, AS-le Holm Bank summas 3000 eurot. Seega pani Aleksei Gospodtšikov toime varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel teisele isikule varalise kahju tekitamise, kui see on toime pandud korduvalt ja grupi poolt, s.o
3.1.2 Septembris 2019, varalise kasu saamise eesmärgil, I. D., A. L.i ja Aleksei Gospodtšikovi vahendusel, veenis V. R. A. B.it, kasutades ära tema terviseseisundit, et viimane võtaks enda nimele erinevaid laenukohustusi, eesmärgiga laenatud raha edasi investeerida erinevatesse äriprojektidesse. V. R.i sõnul pidid äriprojektid olema kasumlikud ning raha tagasi teenima ja A. B. pidi investeeringutest 10% tulu teenima. Tegelikult mingeid äriprojekte ei eksisteerinud ning V. R.il puudus kavatsus A. B.i nimele võetud laenukohustusi täita. V. R.i veenmise tulemusel andis A. B. oma ID kaardi koos paroolide ja pangakonto PIN-kalkulaatoriga V. R.i korraldusel edasi Aleksei Gospodtšikovile, kes omakorda andis nimetatud dokumendid ja PIN-kalkulaatorid, koos sinna kuuluvaga edasi, kas I. D.le või A. L.ile, kes võtsid V. R. korraldusel A. B.i nimele erinevaid kohustusi. Seejärel varalise kasu saamise eesmärgil andis V. R. korralduse I. D.le ja A. L.ile esitada A. B.i nimel laenutaotluse erinevatele krediidi- ja finantsasutustele, mida nad ka tegid, kasutades A. B.i ID-kaarti ja paroole. Peale seda tegid krediidi- ja finantsasutuste arvutisüsteemid laenutaotluse esitamisel sisestatud andmete põhjal automaatselt positiivse otsuse, mille tulemusel tehti väljamakseid vastavalt sõlmitud laenulepingutele A. B.i Swedbank AS-i pangakontole nr EEXXX järgmiselt: -25.09.2019 AS-le Swedbank oli esitatud internetikeskkonnas www.swedbank.ee laenutaotlus, seejärel oli AS-ga Swedbank sõlmitud väikelaenulepingu nr 19-098158 VL alusel tehtud AS Swedbank poolt väljamakse summas 4100 eurot; -25.09.2019 AS-le Coop Finanats oli esitatud internetikeskonnas www.cooppank.ee laenutaotlus summas 11 900 eurot, seejärel oli AS-ga Coop Finants sõlmitud väikelaenulepingu nr L191015 alusel tehtud AS Coop Finanats poolt väljamakse summas 3831 eurot; 4 -25.09.2019 AS-le Bondora oli esitatud internetikeskonnas www.bondora.ee laenutaotlus, seejärel oli AS-ga Bondora sõlmitud laenulepingu nr BL1489894 tehtud AS Bondora poolt väljamakse summas 500 eurot. Pärast raha laekumist 26.09.2019 kandis V. R., kasutades A. B.i Swedbank AS-i pangakonto nr EEXXX rekvisiite ja pin-kalkulaatori paroole, A. B.i pangakontolt enda kontrolli all olevale R. S.i LHV Pank AS pangakontole EEXXX rahalised vahendid summas 9000 eurot selgitusega „Tagatis kokkuleppe alusel“. Seejärel kandis V. R. nimetatud raha üle enda kontrolli all olevalt LHV Pank AS pangakontolt enda kontrolli all olevale R. S.i SEB Pank AS-i pangakontole nr EEXXX raha summas 2382 eurot ja 6528 eurot kandis kolmandate isikute pangakontodele. Samuti 27.09.2019 kandis V. R. A. B.i Swedbank AS-i pangakontolt nr EEXXX raha summas 14 120 eurot R. S.i LHV Pank AS pangakontole nr EEXXX selgitusega „PÄRNA 42-15“, mille kandis edasi kolmandate isikute pangakontodele. Kolmandate isikute pangakontole laekunud raha oli võetud välja sularahas erinevate ATM-de kaudu. Samuti ajavahemikul 27.09.2019 kuni 23.10.2019 A. B. andis Aleksei Gospodtšikovile raha summas kokku vähemalt 3 350 eurot, mis A. B. kandis enda pangakontolt Aleksei Gospodtšikovi pangakontole EEXXX. Vastavalt eelnevale kokkuleppele A. L.i ja I. D.ga, oli nimetatud raha mõeldud Aleksei Gospodtšikovile teenustasuna. Antud tegevusega, kasutades eksimusse viidud A. B.it, tekitas Aleksei Gospotšikov ühiselt V. R.i, A. L.i, I. D. ja R. S.iga varalise kahju AS-le Swedbank summas 4100 eurot, AS-le Coop Finants summas 3831 eurot, AS-le Bondora summas 500 eurot. Seega pani Aleksei Gospodtšikov toime
lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete arvutiprogrammi ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis on toime pandud korduvalt ja grupi poolt. 3.2 Samuti süüdistatakse Aleksei Gospodtšikovi
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos R. D.iga (D.), omandas eeluurimisega tuvastamata kohas ja isikult tuvastamata ajal, kuid enne 03.01.2023, ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet marihuaanat (kokku mitte vähem kui 7,5 g). Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet hoidis ta koos R. D.iga ebaseaduslikult sõiduautos Opel Corsa Van (reg-nr XXX) kuni 03.01.2023 kella 18:54-ni, mil sõiduk peatati politsei poolt Tammsaare tee X, Tallinn juures ning sõiduki läbivaatuse käigus leiti kindalaekast ja võeti ära 13 fooliumpakendit kanepiõisikutega kogumassiga 12,37 g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 10%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude 5 ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisproduktid (sh tinktuur ja õlid, v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille THC sisaldus ei ületa 0,3%) kuuluvad NPALS § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg-le 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest nähtuvalt piisab kanepi puhul 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist. Käesolevalt käideldi 10% THC sisaldusega marihuaanat kokku koguses 12,37 g, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 16 inimesele (12,37 : 7,5 × 10). Seega pani Aleksei Gospodtšikov toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, kui see on toime pandud grupi poolt, s.o
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Aleksei Gospodtšikovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 22.11.2023 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Aleksei Gospodtšikovi süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 2 p 1, 4 järgi vangistusega 1 aasta 2 kuud;
lg 2 p 1, 4 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud ning
lg 2 p 1 järgi vangistusega 2 aastat 3 kuud.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetud raskeima karistusega ning mõista liitkaristus 2 aastat ja 3 kuud vangistust, mis jätta
lg 1 ja 3 alusel tingimisi täies ulatuses täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema karistust mõistva kohtuotsuse kuulutamisest. Aleksei Gospodtšikov on andnud nõusoleku selleks, et väljamõistetava tsiviilhagi tasumise kohustus loetakse osaliselt täidetuks Aleksei Gospodtšikovi nimel prokuratuuri deposiitkontole kantud rahaliste vahenditega kogusummas 450 eurot (04.11.2021 ülekanne summas 250 eurot, 11.11.2022 ülekanne summas 200 eurot) Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1812, 50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 288 eurot riigituludesse. Ülejäänud kaitsjatasud 680, 40 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb 6 märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.