) § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus tuvastas, et poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Võlgnik ei vastanud kohtule vastuseks talle esitatud selgitustele, seega kohus eeldab, et ka vaatamata kohtu selgitustele võlgnik soovib esitatud kujul kompromissi kinnitamist. Kohus märgib, et kokkuleppes sisalduva p-i 7, s.o „Pooled annavad tahteavalduse sõlmida kohtulik kompromiss toodud tingimustel ilma nõude aluseks olevate asjaolude täiendavat kontrollimist kohtu poolt“ sõnastuse põhjal jääb selle eesmärk ja mõte ebaselgeks, s.o kas tegemist on üksnes fakti nentimisega või poolte (võlgniku) lubadusega. Samas kohus selgitab, et antud tingimusega ei saa pooled välistada kohtu kontrollikohustust ja -õigust, samuti ei saa tarbija mistahes lepinguga võtta endale kohustusi, mis on seadusega keelatud (vt Riigikohtu 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 27). Kompromissi pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus kinnitab seega Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja R. P. vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui võlgnik ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p-le 1 on võlausaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled välistasid kompromissis määruskaebuse esitamise õiguse. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise õiguse välistamine ei riku poolte õigusi, poolte taotlus tuleb rahuldada. Seega ei ole käesolev määrus edasikaevatav. Menetluskulud
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis kokkulepitu põhjal tasub võlgnik avaldajale kohustuse täitmisena maksekäsu kiirmenetluse kulud ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu, muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab ka kompromissis nimetamata muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kompromissis nimetamata ja menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.