Obsah (4)

§ 171§ 123§ 118§ 140

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 22.12.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-7855 Kohtua

) § 118 lg 2 ja § 171 lg 1 alusel on avaldaja hinnangul võimalik Ukraina lastele eestkoste seada ka põhimenetluses ehk kauemaks kui 1 aasta.

§ 171

lg-t 1 tuleks antud olukorras laiendavalt tõlgendada.

§ 171

lg-s 1 sätestatud olukorraga, kui esindusõigust ei ole kummalgi vanemal, on faktiliselt võrreldav olukord, kus lapsel on küll esindusõiguslikud vanemad, kuid nad elavad alaliselt välisriigis ja nad ei saa nende elukohariigis toimuva sõja tõttu piiriüleselt esindusõigust kasutada. Ukraina Perekonnakoodeksi § 243 näeb alaealisele lapsele eestkoste seadmiseks ette samad eeldused, mis

§-s 171, st et laps on alaealine, s.o ea tõttu piiratud teovõimega, mille tõttu ta vajab seaduslikku esindajat ning tal ei ole hooldusõiguslikku vanemat (Ukraina seaduse sõnastuses „on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest”). Seetõttu leiab avaldaja, et eestkoste seadmise 2 2-23-7855 faktilised eeldused on olemas. Puudutatud isikute I ja II vanematel ei ole võimalik sõja tõttu oma hooldusõigust teostada. Samas on puudutatud isikutel I ja II õigus võrdväärselt Eesti kodanikega teostada kõiki oma tsiviil- ja haldusõiguslikke õigusi, sh teha tsiviilõiguslikke tehinguid ja haldusõiguslikke toiminguid. Nimetatud õiguste teostamine ei ole ajutine ja ei piirdu ühe aastaga, seetõttu ei ole ajutise eestkoste seadmine õige meede puudutatud isikute I ja II õiguste tagamiseks Eesti Vabariigis. Pealegi on puudutatud isikutele I ja II juba ajutine eestkoste seatud ja see on lõppenud.

1. Avalduse läbivaatamist Eesti kohtus ei takista rahvusvaheline kohtualluvus Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping) art 30 p 1 järgi.
2. Õigusabilepingu art 30 p 4 näeb ette, et edasilükkamatutel juhtumitel võib teise lepingupoole eestkoste- ja hooldusorgan ise rakendada vajalikke abinõusid, kuid ta peab esialgselt rakendatud abinõudest viivitamatult teatama käesoleva art 1 kohaselt pädevale eestkoste- ja hooldusorganile. Rakendatud abinõud jäävad jõusse, kuni see organ ei langeta teistsugust otsust. Tegu on edasilükkamatu juhtumiga, sest Eestisse on sõjapõgenikuna ilma vanemateta saabunud puudutatud isikud I ja II, kes ei saa teovõime piiratuse tõttu enda asja ajada, oma elu korraldada. Neil on õigus taotleda sõjapõgenikuna rahvusvahelist kaitset, mis annaks aastaks loa Eestis viibida ja kindlustada lapsed Eestis elamise ajaks kõigi teenustega, mis on Eestis elavatele lastele ette nähtud. Puudutatud isikud I ja II vajavad eestkostjat enda õiguste teostamiseks ja teenuste saamiseks, samuti oma elu korraldamiseks ning kasvatuse ja hoolitsuse saamiseks.
3. Avaldaja hinnangul ei oleks rikutud ka vanemate õigusi seoses hooldusõiguse peatamisega, sest kui vanemad tulevad Eestisse, siis tulenevalt

§-st 140 lg 2 on neil võimalus oma hooldusõigus ennistada. Lisaks sellele on avalduses ära märgitud vanemate kontaktid ja kohtul on võimalus ka nende arvamus ära kuulata. Maakohtu määrus ja põhjendused

1. Pärnu Maakohtu 13.10.2023 määrusega keelduti avalduse menetlusse võtmisest ja jäeti menetluskulud avaldaja kanda.
2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei saa põhimenetluses antud juhul lastele eestkostet määrata. Käesolevas asjas on menetlusosalisteks Ukraina kodanikud. Õigusabilepingu art 30 p 4 räägib esialgselt rakendatavatest abinõudest, mistõttu võimaldab õigusabileping Ukraina lastele Eestis esialgse õiguskaitse korras ajutist eestkostjat määrata (antud juhul seda taotletud ei ole), kuid põhimenetluses eestkostjat määrata ei saa.
3. Vastuolu on kohtu hinnangul ka

-ga, mille § 171 lg 1 kohaselt on alaealisele lapsele eestkostja määramise eelduseks, et alaealise lapse kummalgi vanemal ei ole esindusõigust või lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Kui Ukraina lapsel on vanem või vanemad olemas, kuid nad ei saa oma hooldusõigust lapse suhtes teostada või ei ole nende asukoht teada, siis ei ole

kohaselt eestkoste seadmise eeldused täidetud. Algselt on kohtud tõesti pidanud lahenduseks vanemate hooldusõiguse ajutist peatamist, kuid põhjalikuma analüüsi käigus on saanud selgeks, et õigusabilepingu art 28 ei võimalda vanema ja lapse õigussuhte üle otsustamisel Eesti õigust kohaldada. Kuna kohaldub Ukraina õigus, siis tuleb selle sisu välja selgitada ja vastavalt sellele abinõusid rakendada. Hooldusõiguse peatamine Eesti õiguse järgi 3 2-23-7855 ei ole õige, sest Ukraina õiguses hooldusõigust ei tunta ning eestkostja/hooldaja määratakse seal vanema surma või vanema õiguste rikkumise tõttu vanema õiguste äravõtmise korral. Seega saab Eesti kohus kohaldada üksnes ajutisi abinõusid – esialgset õiguskaitset – kusjuures sõjaolukorra tõttu on seetõttu muudetud rakendussätetega ka esialgse õiguskaitse ajalist regulatsiooni, võimaldades seda sarnastel juhtudel kohaldada kuni aastani.

1. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-st 2 (avaldusega taotletavat õiguskaitset eestkoste näol ei saa anda) keeldus kohus avaldust menetlusse võtmast.
2. Kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 1). Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. 17.
4. Avaldaja tõi välja, et puudutatud isikute I ja II suhtes on esialgset õiguskaitset juba varem rakendatud ja aastane tähtaeg on möödas. Mis saab puudutatud isikutest aga edasi, seda kohus kohtumääruses käsitlenud ei ole. Saades Eestis ajutise kaitse, on Ukraina sõjapõgenikel Eestis samasugused õigused ja kohustused nagu Eesti kodanikul, sh saada ka kaitset ja õiguslikku tuge kõigi oma õiguslike tehingute ja toimingute läbiviimisel. 17.
5. Avaldaja hinnangul saab kehtiva õiguse baasil Ukraina lapsele määrata eestkoste ja eestkostja kauemaks kui üheks aastaks (ajutise eestkoste aeg). Avaldaja kordas selles osas juba maakohtu menetluses esitatut.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saadab avalduse maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
8. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus põhjendamatult avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
9. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikud I ja II Ukraina kodanikud ja on sõjapõgenikena saabunud Eesti Vabariiki koos oma vanaemaga (avaldaja). Tsiviilasjades nr 222-9975 ja 2-22-9971 määrati Pärnu Maakohtu 15.07.2022 määrustega Eesti Vabariigis puudutatud isikute I ja II ajutiseks eestkostjaks avaldaja, kuid mitte kauemaks kui 6 kuuks, kuni 15.01.
10. Pärnu Maakohtu 13.01.2023 määrustega keelduti menetlusse võtmast avaldusi puudutatud isikutele I ja II eestkostja määramiseks, kuna avaldajale on Ukrainas välja antud volitus, mis tagab laste elu korraldamiseks vajalike toimingute tegemise ning volikiri võimaldab avaldajal laste nimel edaspidi asjaajamist korraldada, mistõttu on eestkostja määramise alus ära langenud. Käesolevas tsiviilasjas esitatud avalduses selgitas avaldaja, et avaldajal on siiski tekkinud erinevates ametiasutustes probleeme ja on selgunud, et volikirja alusel kõiki toiminguid avaldajal teha võimalik ei ole.
11. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei ole võimalik puudutatud isikutele I ja II põhimenetluses eestkostet määrata. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Ringkonnakohus 4 2-23-7855 märgib, et eestkoste määramata jätmisega jääksid praegusel juhul puudutatud isikute I ja II õigused kaitseta. Käesoleval juhul on maakohus juba tsiviilasjades nr 2-22-9975 ja 2-22-9971 kohaldanud esialgset õiguskaitset ja määranud puudutatud isikute I ja II ajutiseks eestkostjaks avaldaja kuni 15.01.
12. TsMS § 555 lg-te 1 ja 5 järgi võib kohus esialgse õiguskaitse korras määrata ajutise eestkostja kuni kuueks kuuks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 92 lg 2 järgi võib alaealisele, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanik ega Eesti alaline elanik, esialgse õiguskaitse korras ajutise eestkostja määrata kuni üheks aastaks. Praegusel juhul on tsiviilasjades nr 2-22-9975 ja 2-22-9971 määratud ajutise eestkoste tähtaeg lõppenud ning avaldaja on selgitanud, et väljastatud volikirja alusel ei ole tal võimalik kõiki toiminguid teha. Õigusabilepingu art 1 lg 1 kohaselt on ühe lepingupoole kodanikel teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. Ringkonnakohus leiab, et eestkoste seadmata jätmisel ei pruugi puudutatud isikute I ja II huvide kaitse olla Eesti Vabariigis tagatud.
13. Ringkonnakohus märgib, et õigusabilepingu art 28 lg-te 3 ja 5 järgi tuleks Eestis elava Ukraina kodakondsusega lapse ning tema Ukrainas elavate vanemate vaheliste õigussuhete määramisel lähtuda Ukraina seadusandlusest ja pädevad oleksid Ukraina kohtud. Lisaks sätestab õigusabilepingu art 30 lg 1, et üldjuhul on lepingupoolte kodanike üle eestkoste ja hoolduse seadmise asjades pädev selle lepingupoole eestkoste- ja hooldusorgan, kelle kodanik on eestkoste- või hooldusalune isik. Seejuures rakendatakse selle lepingupoole seadusandlust. Seega on üldjuhul Ukraina kodaniku üle eestkoste seadmiseks pädev Ukraina kohus ning kohaldatav Ukraina õigus. Õigusabilepingu art 30 p 4 kohaselt võib edasilükkamatutel juhtumitel teise lepingupoole eestkoste- ja hooldusorgan ise rakendada vajalikke abinõusid, kuid ta peab esialgselt rakendatud abinõudest viivitamatult teatama käesoleva art 1 kohaselt pädevale eestkoste- ja hooldusorganile. Rakendatud abinõud jäävad jõusse, kuni see organ ei langeta teistsugust otsust.
14. Ringkonnakohus leiab, et sõda Ukrainas on käsitletav edasilükkamatu juhtumina õigusabilepingu art 30 p 4 mõttes. Ringkonnakohtu hinnangul on Eesti kohus pädev eestkostet määrama ja vanemate hooldusõigust peatama Eesti õiguse alusel. Vastasel juhul jääksid puudutatud isikute I ja II õigused kaitseta. Sellist seisukohta on kinnitatud ka kohtupraktikas (vt nt TrtRnKm 16.05.2022, 2-22-4482, p 7).
15. Senises asjakohases kohtupraktikas on leitud, et kuna õigusabilepingu kui rahvusvahelise lepingu mõisteid tuleb sisustada autonoomselt, mitte Eesti õigusterminoloogiast lähtudes, siis ei saa „esialgselt rakendatavaks abinõuks“ õigusabilepingu tähenduses pidada üksnes ajutise eestkostja määramist TsMS § 521 ja § 555 järgi, vaid vajalikel juhtudel ka eestkostja määramist vastavalt TsMS §-dele 526 ja
16. Ka eestkostja määramine põhimenetluses kujutab endast õigusabilepingu tähenduses üksnes esialgset abinõu, kuna ka sellist eestkostet on Ukraina eestkoste- ja hooldusorganil õigus artikli 30 p 4 kohaselt teistsuguse otsusega lõpetada (PMKm 10.11.2023, 2-23-5163, p 10; HMKm 09.11.2023, 2-22-6810, p 10; PMKm 17.10.2023, 2-2216078, p 11).
17. Kuigi õigusabileping näeb vastavalt art 28 p-le 3 üldjuhul ette Eestis elava Ukraina kodakondsusega lapse ning tema Ukrainas elavate vanemate vahelistele suhetele Ukraina õiguse kohaldamise, tuleb lepingu art 30 p 4 käsitleda erisättena selle üldreegli suhtes. Kuna lepingu art 30 p-st 1 tuleneb põhimõte, et eestkoste ja hoolduse seadmise asjades rakendatakse selle lepingupoole seadusandlust, kes on eestkoste või hoolduse seadmiseks pädev, siis on põhjust rakendada ka selle lepingupoole seadusandlust, kelle asutus on pädev eestkostet seadma esialgselt rakendatava abinõuna art 30 p 4 tähenduses. Kuna esialgselt rakendatava abinõu kohaldamisel tuleb antud juhul kohaldada Eesti õigust, siis on lepingu süstemaatilisel 5 2-23-7855 tõlgendamisel vältimatult vajalik ka Eesti õiguse kohaldamine lapse ja vanema suhetele niivõrd, kui see on vajalik eestkoste seadmiseks Eesti õiguse järgi. Kuna hooldusõiguse peatamine on Eesti õiguse järgi eestkoste seadmiseks vajalik, siis saab seda antud juhul teha kooskõlas art 30 p-ga 4, mis kujutab endas erisätet art 28 p 3 suhtes. Kuna hooldusõiguse peatamine kujutab endast antud juhul osa esialgselt rakendatavast abinõust lepingu tähenduses, siis on Ukraina eestkoste- ja hooldusorganil õigus vastavalt lepingu art 30 p 4 langetada teistsugune otsus, mis toob kaasa hooldusõiguse taastamise (PMKm 10.11.2023, 2-23-5163, p 11; HMKm 09.11.2023, 2-22-6810, p 11; PMKm 17.10.2023, 2-22-16078, p 12). 27.

§ 123

lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust teostada, rakendab kohus

§ 118

lg 2 järgi lapse huvides asjakohaseid abinõusid ning alustab vajaduse korral lapsele eestkostja määramise menetluse.

§ 140

lg 1 kohaselt peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Riigikohus on selgitanud, et vanema kestev võimetus hooldusõigust teostada tähendab

§ 140

lg 1 mõttes seda, et vanema hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud. Sellest tulenevalt saab vanema hooldusõiguse peatada eelkõige juhul, kui vanem ei saa hooldusõigust pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse tõttu teostada (RKTKm 14.11.2012, 3-2-1-12112, p 14).

§ 171

lg 1 sätestab, et kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja.

1. Asjaoludest nähtuvalt ei ole puudutatud isikute I ja II vanematel praegu võimalik laste hooldusõigust teostada sõjategevuse tõttu Ukrainas. Avaldaja on laste vanaema ning ta on selgitanud, et talle väljastatud volikiri ei võimalda tal laste huvides kõiki toiminguid teha. Seetõttu on põhjendatud kaaluda, kas puudutatud isikutele I ja II tuleb määrata eestkostja, kes korraldaks puudutatud isikute I ja II igapäevast elu ja võtaks vastu laste tervist, haridust ning muid olulisi eluvaldkondi puudutavaid otsuseid. Alaealine laps vajab hoolitsust ja järelevalvet ning isikut, kes teostab tema isiku- ja varahooldusõigust. Vanemate hooldusõiguse peatamisega ja lastele eestkostja määramisega oleks võimalik tagada laste huvide kaitse olukorras, kus lastel on küll hooldusõiguslikud vanemad õiguslikus mõttes olemas, kuid tegelikult ei saa hooldusõiguslikud vanemad sõjategevuse tõttu Ukrainas lapse õigusi ja huve kaitsta ega laste heaolu tagada. Seega võib laste heaolu ja turvalisuse huvides olla põhjendatud puudutatud isikute I ja II vanemate hooldusõigus laste suhtes peatada ja määrata lastele eestkostja.
2. Ringkonnakohus märgib ka, et TsMS § 558 lg 1 esimese lause järgi kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses vanemad ära. Avaldaja on selgitanud, et esitatud avalduses on ära märgitud vanemate kontaktid. Seega on kohtul võimalus (nt telefoni teel) vanemate arvamus ära kuulata.
3. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
4. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele.
5. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1) võib avaldaja avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa määruse peale kaevata. 6 2-23-7855 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 7