) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Seega on J. K. il õigus nõuda kostjalt elatise tasumist. 5. Elatis arvutatakse
toodud aluste järgi ning miinimumelatis ei või olla väiksem kui selle paragrahvi alusel arvutatud summa.
kohaselt koosneb elatise summa järgmistest osadest: • lg 3: baassumma, mida indekseeritakse iga aasta
6.
lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Lapsevanemate vahel ei ole vaidlust selle üle, et laps viibib vanemate juures vastavalt Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega kinnitatud suhtluskorrale (tsiviilasi nr XXX). Suhtluskorra kohaselt viibib hageja isa juures paarisnädalal reedest kuni pühapäevani (52 päeva aastas), isadepäeval ja isa sünnipäeval (2 päeva), lapse sünnipäeval ja jaanipäeval üle aasta (1 päev), jõuluvaheajal üle aasta (8 päeva), suvevaheajal 2 x 2 nädalat (28 päeva). Kokku on hageja isa juures aastas 91 päeva, s.t keskmisel 7-8 päeva kuus. Suhtluskorrast ei ole üheselt selge, kas laps on isa juures suvel 2 nädalat kuus või terve suve jooksul 2 nädalat. Samas on lapse ema kinnitanud, et laps on isa juures ka talvevaheajal 2 nädalat. Kohus lähtub kokkuvõttes sellest, et laps on isa juures vähemalt 7 päeva kuus (s.t 84 päeva aastas). Seega peaks kohus vähendama elatist
Nimetatud sätte alusel oleks välja mõistetava elatise summa 138,83 eurot kuus. Selle summa ulatuses ei pea laps oma kulutusi ja vajadusi tõendama. 7.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja osaleb lapse kasvatamises vahetult. Kostja tasub igakuiselt lasteaiatasu 124-128 eurot (dtl 62), ujumistrenni eest 55 eurot (dtl 60) ja jalgpallitrenni eest 20 eurot kuus (dtl 60). J. K. on kohtuistungil kinnitanud, et kostja neid summasid maksab. Lisaks peab kostja hagejat üleval vahetult sellel ajal, kui laps vastavalt suhtluskorrale tema juures viibib. Kohus peab usutavaks, et mõlemal vanemal on kulud lapse riietele, mänguasjadele jms. Kuna hageja viibib kostja juures keskmisel 7 päeva kuus, on mõlemal vanemal kulud ka lapse elukohale. Seega nähtub poolte esitatud tõenditest, et mõlemad vanemad peavad last vahetult üleval. Seejuures on lapse emal suuremad kulutused lapse riietele ja toidule, lapse isa tasub hariduse ja huviharidusega (lasteaiaga) seotud kulusid. 8.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Riigikohus on 22.06.2022 otsuses nr 2-19-19160 p 14.8. selgitanud, et kohus võib
Viidatud sätte alusel suurema elatise väljamõistmine on kohtu diskretsiooniotsus, kuid kohus peab otsustuse aluseks olevad asjaolud menetluses välja selgitama ning otsustust nõuetekohaselt põhjendama. Hageja seadusliku esindaja väitel on lapsel tavapärasest suuremad kulutused eluasemele (umbes 300 eurot kuus). Suured on nii eluasemelaen kui kommunaalkulud, neile lisanduvad elektriarve, kommunikatsiooni jt kulud, remondifond ja erakorralised remondimaksed. Hageja on osundanud sellele, et tema sissetulek on 1600 eurot kuus (dtl 141) ning kostja sissetulek on kordades suurem. Kostja on kinnitanud, et tema sissetulek on S. OÜ töötasu 4200 eurot kuus (dtl 55 jj). Hageja ei ole mõistlikult ära näidanud, et tal oleks keskmisest lapsest suuremad kulud, kuna seda tingib tema tavapärane elulaad või tema vajadused. Tegemist on XXX-aastasega, kelle elulaad ei olnud kostja selgitustest nähtuvalt enne vanemate lahku kolimist selline, mis tingiks suuremaid kulutusi. Kohus leiab, et lapsevanema kulud talle kuuluva kinnisvara korrashoiuks, remondiks ja laenumakseteks ei tähenda, et ka lapsel on ema juures viibides suuremad kulud eluasemele. Eelduslikult on lapse kulud eluasemele arvestatud ka
Elukoha valik, selle renoveerimine ning kommunaalarvete suurus tulenevad vanema otsustusest. Hageja ei ole näidanud, et tema elukohaga seotud kulutused on lapsest tulenevalt keskmisest oluliselt suuremad. Kohus ei saa kostjale panna kohustust tasuda lisaks juba kantavatele kuludele lapsele elatist ainult seetõttu, et tema sissetulek on 2-3 korda suurem kui lapse emal. Kostja suurem töötasu ei tähenda, et tal tuleb maksta lapse ema eluaseme remondi eest. Kostja on teinud lapsele kulutusi otse ning kinnitas kohtuistungil, et on valmis osalema lapse kulutuste kandmises senisest enam, s.t ostma lapsele riideid ja näiteks kooliks vajalikku tehnikat. Lapsele riiete, spordivarustuse jms ostmine ei saa olla emade privileeg. Kostja ostab lapsele vajadusel riideid ja on valmis seda tegema ka edaspidi. Kohtul ei ole põhjust elatist välja mõista seetõttu, et lapse ema tahaks neid otsustusi ise teha. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et lapsel on praegu kõik vajalik olemas nii isa kui ema juures. 9. Seega tuvastas kohus, et lapsele teevad otseseid kulutusi mõlemad vanemad. Käesoleval juhul ei ole põhjust suurendada elatist lapse suuremate kulude tõttu ning ei ole alust öelda, et isa kantavate kulude osakaal peaks olema suurem kui see, mida isa juba maksab. Kohus jätab hagi rahuldamata. 10. Kohus jätab tähelepanuta kõik väited ja tõendid, mis on seotud H. K. ülalpidamisega. Elatise nõue on lapse nõue vanema vastu, s.t kahe lapse elatise nõudeid ei ole võimalik tasaarvestada. 11. Menetluskulud Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.