VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-22-14749 17. november 2023, Narva Kohtuasi D G hagi V T (endine perekonn

§ 2172lg 1 järgi kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist võib kohtus nõuda üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates
4. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest. Alates
5. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga 4

§ 102

lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära jäid sisuliselt muutmata (muudeti vaid

1. lõike sõnastust), s.o et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise välja mõista mõjuval põhjusel. Kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Hagi põhjendatuse otsustamisel peab kohus tuvastama, kas pärast varasema otsuse tegemist on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud ning millises suuruses on hageja võimeline andma oma lapsele ülalpidamist. Hageja tugines nõuded põhjendades sellele, et pärast otsuse tegemist viibis ta vanglas, kus tal ei olnud võimalik elatist maksta, kuna ta jäi sissetulekuallikatest ilma. Antud olukorras ei sõltu hagejast mitte kui midagi ning temal puuduvad üleüldse võimalused sissetuleku teenimiseks ja seega lapsele ülalpidamise andmiseks. Hageja vabanes vanglast 26.06.
2. Praegu hageja töötab, kuid ei saa saada tasuvamat palka või minna tööle välismaale paragrahvi tõttu. Hageja palub otsuse tegemisel arvestada, et kostja ema saab peretoetust. Riigikohus on 09.06.
3. a otsuse nr 3-2-1-35-17 p-s 32 selgitanud, et üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Varasem, hagejat elatist maksma kohustav otsus tehti 08.03.
4. Viru Maakohtu 01.12.
5. a (tl 11-14) ja 27.05.
6. a (tl 5-10) määrustest nr 1-21-2223 nähtuvalt peeti hageja kahtlustatavana kinni 06.10.2020 ja vahistati kaheks kuuks Viru Maakohtu 08.10.
7. a määrusega. Seejärel hageja vahi all pidamise tähtaeg korduvalt pikendati. Eeltoodu alusel viibis hageja 08.03.
8. a. otsuse tegemise ajal hoopis vahi all, seega see asjaolu ei ole pärast varasema otsuse tegemist tekkinud, mis annaks alust nõuda elatise suuruse muutmist. Varasem kohtuotsus oli tagaseljaotsus, kuna hageja hagile tähtajal ei vastanud. Hageja tegevusetus varasema asja menetlemisel ei õigusta hilisemas menetluses väidete esitamist, mida tuli esitada varasemas menetluses. Ülaltoodu tõttu jätab kohus tähelepanuta hageja väited Tartu Halduskohtu 30.11.
9. a ja Tartu Ringkonnakohtu 16.03.
10. a otsustes (asi nr 3-09-1896) VangS § 44 analüüsimise kohta. Hageja varalise olukorra kindlakstegemiseks tegi kohus päringuid erinevatele registritele ja ametitele. Hageja seletuste kohaselt on olemasolev korter hageja elukohaks ja selle korteri eest on hagejal maksta laenu veelgi kümne aasta jooksul. 5

§ 102

lg-st 2 tulenevalt peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja väikene sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole iseenesest aluseks elatise suuruse vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Küll hageja peab tegema kõik endast sõltuva vahendite hankimiseks oma lapse ja enese ülalpidamiseks. Hageja leiab võimalust maksta välja laenu osamaksed, seega peab ta leidma ka võimalust anda ülalpidamist oma lapsele seadusega sätestatud miinimummääras ning elatise vähendamiseks 50 euroni ei ole alust. Küll aga põhjendatud on alates 01.01.2022 elatise suurust puudutavate seaduse sätete muutmise tõttu vähendada elatis kuni seaduses sätestatud miinimummäärani. Kohus leiab, et sellises suuruses on hageja võimeline andma kostjale ülalpidamist enda huvide kahjustamata. Seega, hagi on põhjendatud osaliselt. Alates

1. jaanuarist 2022 kehtiv õigus võtab elatise minimaalmäära kindlakstegemisel arvesse nii kohustatud vanema sissetuleku kui asjaolud, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles saab rahuldada lapse vajadused nende toetuste arvel. Sotsiaalkindlustusameti 18.09.
2. a (tl 78) vastuse kohaselt määrati J T (kostja seaduslik esindaja) alates 01.01.2022 kuni käesoleva ajani seoses lapse V T kasvatamisega igakuine lapsetoetus 60 eurot 01.01.2022 kuni 31.12.2022 ning 80 eurot 01.01.2023 kuni 30.09.
3. Hageja ega kostja ei väitnud ega seda nähtu kohtule esitatud tõenditest, et kostja viibinuks hageja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viieteist ööpäeva kuus. Seetõttu ei ole käesoleval juhul alust elatist kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga proportsionaalses osas vähendada (

§ 101lg 6). 6

§ 101lg 1 p 7 alusel.

Eeltoodust lähtudes oli ajavahemikul 03.10.2022–31.01.2023 käesoleval juhul

§ 101

lg 1 alusel väljaarvutatud miinimumelatis 225,64 eurot (255,64-60/2); ajavahemikul 01.02.202331.03.2023 oli see 215,64 eurot (255,64-80/2) ning alates 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024

§ 101alusel väljaarvutatav elatise suurus on 260,33 eurot (303,33-80/2).

Eelneva alusel rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus rahuldab hagi elatise vähendamise osas, kuid mõistab hagejalt kostja kasuks välja elatist alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§-s 101 sätestatud määras. Kohus muudab Viru Maakohtu 08.03.

1. a otsusega nr 2-21-1197 välja mõistetud elatise suurust alates 03.10.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni ning mõistab elatise välja alljärgnevalt: ajavahemiku 03.10.2022–31.01.2023 eest 225,64 eurot kuus; ajavahemiku 01.02.2023–31.03.2023 eest 215,64 eurot kuus; alates 01.04.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni 15.04.2032 summas 260,33 eurot kuus (209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
2. aprillil (järgmine kord
3. aprillil 2024), tulenevalt baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest perekonnaseaduse § 101 lg-te 3 ja 4 järgi ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kostja ema sissetulekud ja varaline seisund

§ 105

lg 3 näeb ette, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kohus kontrollis ka kostja ema J T sissetulekud ja varalise seisundi üle. Äriregistris puuduvad andmed kostja ema kohta, et ta oleks mingi ettevõtte, äriühingu jne osanikuks või juhatuse liikmeks või et talle kuuluks liikmelisus hooneühistus. Transpordiameti liiklusregistris puuduvad andmed kostja ema kohta, et temale kuuluks sõiduauto või et ta oleks teistele isikutele kuuluvate sõiduautode vastutavaks kasutajaks. Kinnistusraamatus pole andmeid kostja emale kuuluvate kinnisasjade kohta. Seisuga 13.09.2023 Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri (tl 66-67) andmetel töötab kostja ema alates 01.11.2022 V OÜ-s hambaraviõena. Ajavahemikul 01.03.202331.03.2023 töötas kostja ema täiendavalt D OÜ-s konverentside ja ürituste korraldajana. Maksu- ja Tolliameti 19.08.

1. a teatisest (tl 82) ja sellele lisatud maksuandmete tõendist nähtuvalt on kostja emale ajavahemikul 01.01.2022–31.08.2023 tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 9203,67 eurot. Väljamakseid tegid osaühing V OÜ, Sotsiaalkindlustusamet, Swedbank AS, Eesti Töötukassa ja Tervisekassa. Sotsiaalkindlustusameti 18.09.
2. a (tl 78) vastuse kohaselt määrati kostja emale alates 01.01.2022 kuni käesoleva ajani seoses lapse V T kasvatamisega igakuine lapsetoetus 60 eurot 01.01.2022 kuni 31.12.2022 ning 80 eurot 01.01.2023 kuni 30.09.2023; igakuine elatisabi 100 eurot 01.01.2022 kuni 30.09.
3. Elatisabi makseid Sotsiaalkindlustusamet ei garanteeri, kuna see sõltub täitemenetlusest (st kas elatisnõude võlgnik täidab ülalpidamiskohustust või mitte) 7

§ 102alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes. MENETLUSKULUD Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 järgi (alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 8